Sarnasusi Harilik ebatsuuga ja Harilik kuusk
Harilik ebatsuuga ja Harilik kuusk on 34 ühist asja (Unioonpeedia): Eino-Endel Laas, Elastsusmoodul, Endel Laas, Heitgaas, Hiir, Igihaljus, Kambium, Käbi, Kännupess, Kiidjärve, Kuuse-käbilind, Lülipuit, Liivsavimullad, Maltspuit, Männilised, Muld, Okas, Okaspuulaadsed, Okaspuutaimed, Paljasseemnetaimed, Parasitism, Põder, Pung, Seeme, Seemik, Segamets, Survetugevus, Tahm, Taimed, Tüvi, ..., Tihedus, Tselluloos, Võra, Võrse. Laienda indeks (4 rohkem) »
Eino-Endel Laas
Eino-Endel Laas (sündinud 7. aprillil 1942 Maamajanduse võtmeisikud) on eesti metsateadlane.
Eino-Endel Laas ja Harilik ebatsuuga · Eino-Endel Laas ja Harilik kuusk ·
Elastsusmoodul
Elastsusmoodul on suurus, mis näitab mehaanilist pinget rakendades tahke keha, vedeliku või gaasi vastupanu võimet elastsetele deformatsioonidele.
Elastsusmoodul ja Harilik ebatsuuga · Elastsusmoodul ja Harilik kuusk ·
Endel Laas
Endel Laas (29. august 1915 Tartu – 1. november 2009) oli eesti metsateadlane.
Endel Laas ja Harilik ebatsuuga · Endel Laas ja Harilik kuusk ·
Heitgaas
Diislikütust kasutav kaugveoauto, mille väljalasketorudest väljub mootori käivitamisel silmnähtavat musta partikulaarset ainet Heitgaas (inglise exhaust gas, waste gas) on atmosfääri lenduv kütuse põlemise või tootmise gaasiline jääk- või kõrvalsaadus, mis sisaldab kahjulikke aineid ja vajab puhastamist.
Harilik ebatsuuga ja Heitgaas · Harilik kuusk ja Heitgaas ·
Hiir
Hiir ja korduvkasutatava söödaga hiirelõks. Hiir (Mus) on näriliste seltsi hiirlaste sugukonda kuuluv loomade perekond.
Harilik ebatsuuga ja Hiir · Harilik kuusk ja Hiir ·
Igihaljus
Harilik jugapuu (''Taxus baccata'') on igihaljas Igihaljus on taimede omadus säilitada lehestikku aasta läbi seda järk-järgult uuendades, nii et taim ei ole kunagi ilma lehtedeta.
Harilik ebatsuuga ja Igihaljus · Harilik kuusk ja Igihaljus ·
Kambium
Kambium (varasemas eesti keeles ka mähk; ladina cambium) on paljude kaheiduleheliste taimede ja okaspuude külgmine algkude (lateraalne meristeem), mis võimaldab neil jämedus- ehk teiskasvu.
Harilik ebatsuuga ja Kambium · Harilik kuusk ja Kambium ·
Käbi
Käbi on okaspuu emaspaljunemisorganite kogumik.
Harilik ebatsuuga ja Käbi · Harilik kuusk ja Käbi ·
Kännupess
Kännupess (Fomitopsis pinicola) on mitmeaastane torikseen.
Harilik ebatsuuga ja Kännupess · Harilik kuusk ja Kännupess ·
Kiidjärve
Kiidjärve on küla Põlva maakonnas Põlva vallas.
Harilik ebatsuuga ja Kiidjärve · Harilik kuusk ja Kiidjärve ·
Kuuse-käbilind
Kuuse-käbilind (Loxia curvirostra) on linnuliik vintlaste sugukonnast käbilinnu perekonnast.
Harilik ebatsuuga ja Kuuse-käbilind · Harilik kuusk ja Kuuse-käbilind ·
Lülipuit
maltspuidust selgelt eristatav Lülipuit on puu tüve sisemine ksüleemi osa, mis kasvavas puus ei sisalda enam elusrakke ega juhi enam mahla.
Harilik ebatsuuga ja Lülipuit · Harilik kuusk ja Lülipuit ·
Liivsavimullad
Liivsavimullad on mullad, mille füüsikalise savi sisaldus on 20–50%.
Harilik ebatsuuga ja Liivsavimullad · Harilik kuusk ja Liivsavimullad ·
Maltspuit
Hariliku jugapuu ristlõige; tumedam lülipuit on maltspuidust selgelt eristatav Maltspuit on puu tüve välimine ksüleemi osa, mis kasvavas puus sisaldab elusrakke ja juhib mahla juurtest lehtedesse.
Harilik ebatsuuga ja Maltspuit · Harilik kuusk ja Maltspuit ·
Männilised
Männilised (Pinaceae) on okaspuude klassi okaspuulaadsete seltsi kuuluv paljasseemnetaimede sugukond.
Harilik ebatsuuga ja Männilised · Harilik kuusk ja Männilised ·
Muld
Muld on maakoore ülemises osas asuv õhuke pude mineraalidest, orgaanilistest ainetest ja mikroorganismidest koosnev keskkond, kust maismaataimed hangivad kasvuks vajalikke toitaineid.
Harilik ebatsuuga ja Muld · Harilik kuusk ja Muld ·
Okas
Okas on kseromorfse ehitusega muundunud leht.
Harilik ebatsuuga ja Okas · Harilik kuusk ja Okas ·
Okaspuulaadsed
Okaspuulaadsed ehk männilaadsed (Pinales) on paljasseemnetaimede hõimkonda okaspuude klassi kuuluv puude selts.
Harilik ebatsuuga ja Okaspuulaadsed · Harilik kuusk ja Okaspuulaadsed ·
Okaspuutaimed
Okaspuutaimed (Coniferophyta ehk Pinophyta; varem ka Coniferae) on üks viiest hõimkonnast seemnetaimede ülemhõimkonnas.
Harilik ebatsuuga ja Okaspuutaimed · Harilik kuusk ja Okaspuutaimed ·
Paljasseemnetaimed
Paljasseemnetaimed (Gymnospermae) on parafüleetiline täpsemalt klassifitseerimata rühm, mis koondab enda alla neli eraldiseisvat taimeriigi hõimkonda.
Harilik ebatsuuga ja Paljasseemnetaimed · Harilik kuusk ja Paljasseemnetaimed ·
Parasitism
Parasitism ehk nugilisus (kreeka parasitos 'nugiline, kõrvaltoitlustuja') on looduses esinev fülogeneetiliselt kaugel olevate organismide vaheline suhe; üks variant organismide kooselust, mille puhul üks organism (parasiit, nugiline) kasutab teist organismi (peremeesorganismi, peremeest) oma elutegevuseks, põhjustades peremeesorganismile toitainete kaotust, hävitades kudesid, saastates teda oma ainevahetuse jääkidega vms.
Harilik ebatsuuga ja Parasitism · Harilik kuusk ja Parasitism ·
Põder
Põder (Alces alces) on hirvlaste sugukonda põdra perekonda kuuluv imetaja.
Harilik ebatsuuga ja Põder · Harilik kuusk ja Põder ·
Pung
Pungade jaotus paiknemise, elutsükli, morfoloogia ja ülesande järgi Pungad on soontaimede varrel paiknevad moodustised, millest sõltuvalt asukohast arenevad vars või varreharud.
Harilik ebatsuuga ja Pung · Harilik kuusk ja Pung ·
Seeme
viljades olevate seemnete demonstratsioon Seeme (ladina semen) on seemnetaimede (paljasseemne- ja katteseemnetaimede) elujärk levisena (diaspoorina), mille ülesanne on taimede paljunemine ja levimine.
Harilik ebatsuuga ja Seeme · Harilik kuusk ja Seeme ·
Seemik
Seemik ehk seemiktaim on seemnest kasvanud taim.
Harilik ebatsuuga ja Seemik · Harilik kuusk ja Seemik ·
Segamets
Segamets Segamets on mets, kus kasvab nii okaspuid kui ka lehtpuid, ilma et kumbki neist oleks olulises ülekaalus.
Harilik ebatsuuga ja Segamets · Harilik kuusk ja Segamets ·
Survetugevus
Survetugevuse määramine universaalse testimismasinaga Survetugevus on materjali või konstruktsiooni maksimaalne vastupidavus pidevale survejõule.
Harilik ebatsuuga ja Survetugevus · Harilik kuusk ja Survetugevus ·
Tahm
Tahmunud alumiiniumpott, mida kasutati toiduvalmistamiseks lahtisel tulel Tahm on orgaaniliste ainete mittetäieliku põlemise peeneteraline (osakeste ümbermõõt 0,01–1 μm) saadus, millest 95–99% moodustab süsinik.
Harilik ebatsuuga ja Tahm · Harilik kuusk ja Tahm ·
Taimed
Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.
Harilik ebatsuuga ja Taimed · Harilik kuusk ja Taimed ·
Tüvi
Šotimaal asuva Darnley plaatani tüvi Tüvi (ladina keeles truncus) on puu varre harunemata osa.
Harilik ebatsuuga ja Tüvi · Harilik kuusk ja Tüvi ·
Tihedus
Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus.
Harilik ebatsuuga ja Tihedus · Harilik kuusk ja Tihedus ·
Tselluloos
Tselluloosi molekuli struktuur: näha on kaks elementaarlüli, mis on ühendunud β-1,4-glükosiidse sidemega Molekulisisesed ja molekulidevahelised vesiniksidemed (punktiiriga) tselluloosi struktuuris. Need annavad tselluloosile mehaanilise tugevuse, kusjuures säilib elastsus Tselluloos on looduslik kiudaine taimede rakukestades esinev hargnemata ahelaga polüsahhariid (süsivesik), mis koosneb glükoosimolekulidest, täpsemalt β-D-glükopüranoosi monomeeridest, mis on omavahel ühendunud β-1,4-glükosiidsete sidemete kaudu.
Harilik ebatsuuga ja Tselluloos · Harilik kuusk ja Tselluloos ·
Võra
Tammedel on sageli muljetavaldav võra Võra on taime varte, okste, lehtede ja muude maapealsete organite kogum.
Harilik ebatsuuga ja Võra · Harilik kuusk ja Võra ·
Võrse
Võrseks nimetatakse taime maapealse varre kasvavat, hargnemata ja samal aastal moodustunud osa koos temale kinnituvate lehtedega.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Harilik ebatsuuga ja Harilik kuusk ühist
- Millised on sarnasused Harilik ebatsuuga ja Harilik kuusk
Võrdlus Harilik ebatsuuga ja Harilik kuusk
Harilik ebatsuuga on 142 suhted, samas Harilik kuusk 151. Kuna neil ühist 34, Jaccard indeks on 11.60% = 34 / (142 + 151).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Harilik ebatsuuga ja Harilik kuusk. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: