Kiiremini kui brauser!
84 suhted: Ahvenamaa maakond, Alumiiniumkaaliumsulfaatdodekahüdraat, Aluseline keskkond, Öland, Äraspidimunajas leht, Õietupp, Õis, Õitsemine, Carl von Linné, Deliirium, Desinfektsioon, Eesti punane raamat, Ensüüm, Euroopa, Farmakopöa, Flavonoidid, Glükosiidid, Harilik pohl, Igihaljus, Indiaanlased, Jaapan, Jahu, Juur, Juurekael, Kagu-Eesti, Kaheidulehelised, Kaheli õiekate, Kanarbikulaadsed, Kanarbikulised, Katteseemnetaimed, Kaug-Ida, Käärimine, Kesk-Eesti, Kiletiivalised, Kimalane, Kompanii, Kontpuu, Kroonlehed, Kusi, Ladina keel, Lehelaba, Leheroots, Lihtleht, Luide, Luuvili, Marco Polo, Männik, Metsatundra, Metsatundravöönd, Mineraalvesi, ..., Nõmm, Norra, Oksendamine, Parasvööde, Põhja-Aasia, Põhja-Ameerika, Põhjala, Pistik, Pruunkaru, Puhmas, Punapaju, Putuktolmlemine, Rasedus, Raud(II)sulfaat, Seeme, Siber, Soolekepike, Soome, Taani, Taimed, Talbjas leht, Talveuni, Tõmmis (leotis), Tee (jook), Tolmukas, Tsüstiit, Tubakas (perekond), Tupplehed, Vars, Vaskvitriol, Võrse, Vegetatiivne sigimine, Vili, Wales. Laienda indeks (34 rohkem) »
Ahvenamaa maakond
Ahvenamaa (soome keeles Ahvenanmaa, rootsi keeles Åland) on omavalitsuslik Soome maakond Läänemeres.
Uus!!: Harilik leesikas ja Ahvenamaa maakond · Näe rohkem »
Alumiiniumkaaliumsulfaatdodekahüdraat
Alumiiniumkaaliumsulfaatdodekahüdraat ehk kaaliumalumiiniumsulfaatdodekahüdraat ehk alumiiniumkaaliummaarjas (aktsepteeritud lühendnimetus alumiiniumkaaliumsulfaat; triviaalnimetused maarjajää, mineraalina maarjas, varem alaun, keemiline valem AlK(SO4)2·12H2O, ka K2SO4·Al2(SO4)3·24H2O) on alumiiniumkaaliumsulfaadi kristallhüdraat.
Uus!!: Harilik leesikas ja Alumiiniumkaaliumsulfaatdodekahüdraat · Näe rohkem »
Aluseline keskkond
Aluseline keskkond ehk leelise(li)ne keskkond on keskkond (näiteks veekeskkond), kus pH väärtus ületab 7; ühtlasi nimetatakse sellist keskkonnaolekut aluselisuseks.
Uus!!: Harilik leesikas ja Aluseline keskkond · Näe rohkem »
Öland
Öland on Rootsile kuuluv saar Läänemeres, Rootsi saartest suuruselt teine.
Uus!!: Harilik leesikas ja Öland · Näe rohkem »
Äraspidimunajas leht
Harilikul kukerpuul on äraspidimunajad lehed Äraspidimunajas leht või leheke on leht või leheke, mille laba kõige laiem koht on keskkohast lehe või lehekese tipu poole.
Uus!!: Harilik leesikas ja Äraspidimunajas leht · Näe rohkem »
Õietupp
Õietupp on õiekatte väline ring.
Uus!!: Harilik leesikas ja Õietupp · Näe rohkem »
Õis
Õie skeem: 1. Õiepõhi2. Tupplehed3. Kroonlehed4. Tolmukad5. Emakas või emakad Õis on taime generatiivne organ, kus peale tolmlemist moodustuvad seemned ja vili.
Uus!!: Harilik leesikas ja Õis · Näe rohkem »
Õitsemine
Vesiroosi õitsemise ajavahe salvestus Õitsemine (ka õitseng) on õistaimede õite arenemine õienuppude (avanemata õis) puhkemisest kuni tolmlemise lõppemiseni.
Uus!!: Harilik leesikas ja Õitsemine · Näe rohkem »
Carl von Linné
Carl von Linné (ladinapäraselt Carolus Linnaeus; 23. mai 1707 Råshult, Kronobergi lään – 10. jaanuar 1778 Uppsala) oli rootsi loodusteadlane ja arst, nüüdisaegse elusorganismide süstemaatika ja taksonoomia rajaja.
Uus!!: Harilik leesikas ja Carl von Linné · Näe rohkem »
Deliirium
Deliirium ehk segasusseisund on psüühikahäire, mis klassifitseeritakse RHK-10 järgi orgaaniliste psüühikahäirete alla – F05.
Uus!!: Harilik leesikas ja Deliirium · Näe rohkem »
Desinfektsioon
Desinfektsioon ehk desinfitseerimine on mikroorganismide hävitamine elututelt objektidelt füüsikaliste protseduuride või keemiliste ainete kasutamisega.
Uus!!: Harilik leesikas ja Desinfektsioon · Näe rohkem »
Eesti punane raamat
Eesti punane raamat ehk punane nimestik on Eesti riigi territooriumil leitud looduslike liikide andmestik, mis annab hinnangu liikide ohustatusele ehk nende väljasuremise tõenäosusele.
Uus!!: Harilik leesikas ja Eesti punane raamat · Näe rohkem »
Ensüüm
ATP-d. ATP on molekul, mis salvestab elusolendites energiat ja võimaldab seda teiste keemiliste reaktsioonide otstarbeks kasutada. ATP süntaas on üks näide ensüümide katalüütilisest võimest. Ensüümid on kõrgmolekulaarsed bioloogilised katalüsaatorid, mis kiirendavad keemiliste reaktsioonide toimumist.
Uus!!: Harilik leesikas ja Ensüüm · Näe rohkem »
Euroopa
Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.
Uus!!: Harilik leesikas ja Euroopa · Näe rohkem »
Farmakopöa
Farmakopöa (ladina pharmacopoea, pharmacopoeia) on ravimite, ravimainete, - preparaatide ja - vormide valmistamist, säilitamist ja kvaliteedi määramist ning annuseid puudutav ametlik kogumik kohustuslikke eeskirju.
Uus!!: Harilik leesikas ja Farmakopöa · Näe rohkem »
Flavonoidid
Flavoon Flavonoidid ehk bioflavonoidid on fütokemikaalid, mis on flavooni (2-fenüülkromooni) derivaadid või sellesarnased ained.
Uus!!: Harilik leesikas ja Flavonoidid · Näe rohkem »
Glükosiidid
Glükosiidid on eetritüüpi ühendid, mis on moodustunud monosahhariidist ja alkoholist või mitmest monosahhariidist.
Uus!!: Harilik leesikas ja Glükosiidid · Näe rohkem »
Harilik pohl
Harilik pohl ehk pohl ehk palukas (Vaccinium vitis-idaea) on kanarbikuliste sugukonda mustika perekonda kuuluv mitmeaastane igihaljas kääbuspõõsas ehk puhmas.
Uus!!: Harilik leesikas ja Harilik pohl · Näe rohkem »
Igihaljus
Harilik jugapuu (''Taxus baccata'') on igihaljas Igihaljus on taimede omadus säilitada lehestikku aasta läbi seda järk-järgult uuendades, nii et taim ei ole kunagi ilma lehtedeta.
Uus!!: Harilik leesikas ja Igihaljus · Näe rohkem »
Indiaanlased
Piisonijaht George Catlini kujutatuna Indiaanlased on Ameerika põlisrahvaste (välja arvatud eskimod ja aleuudid) üldnimetus.
Uus!!: Harilik leesikas ja Indiaanlased · Näe rohkem »
Jaapan
Jaapan ja selle ümbrus Jaapan (jaapani keeles 日本 Nihon või Nippon, ametlikult 日本国 Nippon-koku või Nihon-koku) on saareriik Ida-Aasias, mis ulatub Ohhoota merest põhjas Ida-Hiina mere ja Taiwanini lõunas.
Uus!!: Harilik leesikas ja Jaapan · Näe rohkem »
Jahu
Jahu on teravilja jahvatamisel saadud toiduaine, mida kasutatakse pudru valmistamiseks, kastmete paksendamiseks, eelkõige aga pagaritoodete (leiva, saia, sepiku jne) ja pasta tegemiseks.
Uus!!: Harilik leesikas ja Jahu · Näe rohkem »
Juur
Juur (radix) on taime reeglina maasisene elutähtis organ.
Uus!!: Harilik leesikas ja Juur · Näe rohkem »
Juurekael
Juurekael on taime juure üleminekukoht võsuks.
Uus!!: Harilik leesikas ja Juurekael · Näe rohkem »
Kagu-Eesti
Kagu-Eesti on Eesti kaguosa, millele maastikuteaduslikult seisukohalt vastab ligikaudu Kagu-Eesti lavamaa ehk Ugandi lavamaa.
Uus!!: Harilik leesikas ja Kagu-Eesti · Näe rohkem »
Kaheidulehelised
Päriskaheidulehelised (Dicotyledoneae või Magnoliopsida) on katteseemnetaimede ehk õistaimede suurim klass.
Uus!!: Harilik leesikas ja Kaheidulehelised · Näe rohkem »
Kaheli õiekate
Roosi rohelised tupplehed ja roosakad kroonlehed Kaheli õiekate on üks kahest õiekattetüübist (teine on lihtne õiekate).
Uus!!: Harilik leesikas ja Kaheli õiekate · Näe rohkem »
Kanarbikulaadsed
Kanarbikulaadsed (Ericales) on õistaimede selts kaheiduleheliste klassist.
Uus!!: Harilik leesikas ja Kanarbikulaadsed · Näe rohkem »
Kanarbikulised
Kanarbikulised (Ericaceae) on kanarbikulaadsete seltsi arvatud puittaimede sugukond.
Uus!!: Harilik leesikas ja Kanarbikulised · Näe rohkem »
Katteseemnetaimed
Katteseemnetaimed (Magnoliophyta või Angiospermae) ehk õistaimed (Anthophyta) on suurim fotosünteesivate taimede hõimkond.
Uus!!: Harilik leesikas ja Katteseemnetaimed · Näe rohkem »
Kaug-Ida
Kaug-Ida Kaug-Ida (vene keeles Дальний Восток) on piirkond Aasia idaosas, mis osaliselt kattub Ida-Aasiaga ning hõlmab Venemaa Tšuktšimaa, Kamtšatka, Sahhalini, Kuriilid ja Primorje ning Jaapani koos minevikus temast sõltunud Korea ja Hiinaga.
Uus!!: Harilik leesikas ja Kaug-Ida · Näe rohkem »
Käärimine
Käärimine ehk fermentatsioon ehk fermenteerumine (ka anaeroobne glükolüüs) on teatud tüüpi organismide (bakterite ja pärmseente) ainevahetusprotsess, mis toimub anaeroobses (hapnikuvabas) keskkonnas ühenditeni, mille edasine oksüdatsioon saab toimuda ainult hapniku osalusel.
Uus!!: Harilik leesikas ja Käärimine · Näe rohkem »
Kesk-Eesti
Kesk-Eesti on Eesti keskosa, millele maastikuteaduslikult seisukohalt vastab ligikaudu Kesk-Eesti lavamaa.
Uus!!: Harilik leesikas ja Kesk-Eesti · Näe rohkem »
Kiletiivalised
Kiletiivalised (Hymenoptera) on üks liigirohkemaid (umbkaudu 150 000 liiki) putukate seltse.
Uus!!: Harilik leesikas ja Kiletiivalised · Näe rohkem »
Kimalane
Kimalane (Bombus) on kiletiivaliste seltsi mesilaslaste sugukonda kuuluv putukate perekond.
Uus!!: Harilik leesikas ja Kimalane · Näe rohkem »
Kompanii
paremal Kompanii on relvajõudude maismaavägede taktikalis-haldus-majanduslik allüksus, milles on tavaliselt 50...250 inimest.
Uus!!: Harilik leesikas ja Kompanii · Näe rohkem »
Kontpuu
Kontpuu (Cornus) on kontpuulaadsete seltsi kontpuuliste sugukonda kuuluv taimeperekond.
Uus!!: Harilik leesikas ja Kontpuu · Näe rohkem »
Kroonlehed
Saialille õied eredalt värvunud oranžikate kroonlehtedega, nendest allpool on näha ka rohelisi tupplehti Kroonlehed on tavaliselt eredalt värvunud ja tupplehtedest suuremad lehekesed, mis moodustavad õiekrooni.
Uus!!: Harilik leesikas ja Kroonlehed · Näe rohkem »
Kusi
Kusi ehk uriin on selgroogsete neerudes toodetav vedel eritis.
Uus!!: Harilik leesikas ja Kusi · Näe rohkem »
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Uus!!: Harilik leesikas ja Ladina keel · Näe rohkem »
Lehelaba
Lehelaba on lehe peamine, fotosünteesiv osa.
Uus!!: Harilik leesikas ja Lehelaba · Näe rohkem »
Leheroots
Leheroots (petiolus) on taime lehe varretaoline osa, mis ühendab lehelaba või -labasid varrega või oksaga.
Uus!!: Harilik leesikas ja Leheroots · Näe rohkem »
Lihtleht
Lihtlehed Lihtleht on leht, mis koosneb ainult lehelabast ja leherootsust.
Uus!!: Harilik leesikas ja Lihtleht · Näe rohkem »
Luide
Surmaoru Rahvuspargis Kelso luited Mojave kõrbes Luide on tuuletekkeline positiivne pinnavorm.
Uus!!: Harilik leesikas ja Luide · Näe rohkem »
Luuvili
Luuvili on lihakvilja tüüp.
Uus!!: Harilik leesikas ja Luuvili · Näe rohkem »
Marco Polo
Marco Polo Marco Polo hiina riietes, ülal tema perekonnavapp Marco Polo (15. september 1254 – 8. jaanuar 1324) oli itaalia rändur ja maadeuurija.
Uus!!: Harilik leesikas ja Marco Polo · Näe rohkem »
Männik
Männik Eestis Männik Meenikunno maastikukaitsealal Eesti männikute levikukaart (rohelisega) Männik talvel, Seidla kandis 2017. aastal. Männik ehk männimets on mets, kus valdav puu on mänd (Eestis harilik mänd).
Uus!!: Harilik leesikas ja Männik · Näe rohkem »
Metsatundra
Metsatundra on lähisarktiline bioom, mille ulatuses vahelduvad hõrendikud ja puhmas- või tüüpilise tundraga.
Uus!!: Harilik leesikas ja Metsatundra · Näe rohkem »
Metsatundravöönd
Metsatundra, kus domineerivad lehtpuud Metsatundra Venemaal Metsatundra Kanadas Metsatundravöönd on ülemineku loodusvöönd, mis paikneb Põhja-Ameerika ja Euraasia põhjaosas tundra- ja okasmetsavöötme vahel.
Uus!!: Harilik leesikas ja Metsatundravöönd · Näe rohkem »
Mineraalvesi
Visuaalselt on mineraalvesi mageveega täiesti sarnane Mineraalvesi on vesi, mis sisaldab mineraal- või teisi lahustunud aineid, mis annavad veele maitse või terapeutilise omaduse.
Uus!!: Harilik leesikas ja Mineraalvesi · Näe rohkem »
Nõmm
Nõmm (ka kanarbikunõmm) on lage või väheste kadakate ja mändidega ala, millele on iseloomulik toitainetevaestel kuivadel liivastel leetmuldadel kasvav taimekooslus, milles harilikult domineerivad puhmarinde moodustavad kanarbikud.
Uus!!: Harilik leesikas ja Nõmm · Näe rohkem »
Norra
Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 771 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.
Uus!!: Harilik leesikas ja Norra · Näe rohkem »
Oksendamine
Oksendamine (lad. vomitus) on mao (mõnikord ka kaksteistsõrmiksoole) sisu instinktiivne väljutamine suu ja mõnikord nina kaudu.
Uus!!: Harilik leesikas ja Oksendamine · Näe rohkem »
Parasvööde
Parasvööde Parasvööde on Alissovi kliimaklassifikatsiooni põhikliimavööde põhja- ja lõunapoolkeral, kus aasta läbi valitseb parasvöötme õhumass.
Uus!!: Harilik leesikas ja Parasvööde · Näe rohkem »
Põhja-Aasia
Põhja-Aasia on regioon Aasia põhjaosas, kuhu kuulub Venemaa Aasia (Siberi) piirkond.
Uus!!: Harilik leesikas ja Põhja-Aasia · Näe rohkem »
Põhja-Ameerika
Põhja-Ameerika Põhja-Ameerika on regioon Ameerikas, mida mõistetakse eri kontekstides erinevalt.
Uus!!: Harilik leesikas ja Põhja-Ameerika · Näe rohkem »
Põhjala
Põhja-Euroopa Põhjalaks nimetatakse poeetiliselt Põhjamaid või Põhja-Euroopat.
Uus!!: Harilik leesikas ja Põhjala · Näe rohkem »
Pistik
Pistik on paljundamise eesmärgil emataime küljest eraldatud lehe-, varre- või juureosa, mis sisaldab kõiki taimekudesid ja on seetõttu võimeline soodsas kasvukeskkonnas regenereerima puuduolevad organid.
Uus!!: Harilik leesikas ja Pistik · Näe rohkem »
Pruunkaru
Pruunkaru (ladina keeles Ursus arctos; käibekeeles ka lihtsalt karu) on karulaste sugukonda karu perekonda kuuluv loomaliik.
Uus!!: Harilik leesikas ja Pruunkaru · Näe rohkem »
Puhmas
thumb Puhmas ehk kääbuspõõsas (varasemas eesti keeles ka jässikpõõsas) on puittaimede eluvorm.
Uus!!: Harilik leesikas ja Puhmas · Näe rohkem »
Punapaju
pisi Punapaju talvel. Jacob Sturmi illustratsioon raamatust "Deutschlands Flora in Abbildungen" (1796) Oksad Lehed Isasurvad Emasurvad Punapaju (Salix purpurea) on põõsaliik paju perekonnast.
Uus!!: Harilik leesikas ja Punapaju · Näe rohkem »
Putuktolmlemine
Sirelane õit tolmeldamas Putuktolmlemine ehk entomogaamia on taimede tolmlemise viis, mis on valdavalt levinud katteseemnetaimedel (9/10 liikidest) ning mille korral õietolmu ülekandumine tolmukailt emakasuudmeile toimub putukate abil.
Uus!!: Harilik leesikas ja Putuktolmlemine · Näe rohkem »
Rasedus
Raseduse lõppstaadiumis naine Naine 26. rasedusnädalal Rasedus ehk gestatsioon on naise füsioloogiline seisund eostuse ja sünnituse vahel.
Uus!!: Harilik leesikas ja Rasedus · Näe rohkem »
Raud(II)sulfaat
Melanteriit. Raud(II)sulfaat (keemiline valem: FeSO4) on keemiline ühend (sool).
Uus!!: Harilik leesikas ja Raud(II)sulfaat · Näe rohkem »
Seeme
viljades olevate seemnete demonstratsioon Seeme (ladina semen) on seemnetaimede (paljasseemne- ja katteseemnetaimede) elujärk levisena (diaspoorina), mille ülesanne on taimede paljunemine ja levimine.
Uus!!: Harilik leesikas ja Seeme · Näe rohkem »
Siber
       Siberi föderaalringkond        Siber kui tänapäeva geograafiline piirkond        Siber kui ajalooline piirkond Siber (vene keeles Сибирь, kasahhi keeles Сібір, mongoli keeles Сибирь, hiina keeles 西伯利亞) on piirkond Venemaal ja Põhja-Kasahstanis, mis hõlmab Aasia põhjaosa Uurali mägedest Põhja-Jäämere ja Vaikse ookeani veelahkmeni.
Uus!!: Harilik leesikas ja Siber · Näe rohkem »
Soolekepike
Soolekepike ehk soolebakter ehk coli-bakter ehk kolibakter (Escherichia coli, lühendatult E. coli) on üks paljudest enterobakterite sugukonda kuuluvatest pulgakujuliste bakterite liikidest, kes elab põhiliselt imetajate soolestikus.
Uus!!: Harilik leesikas ja Soolekepike · Näe rohkem »
Soome
Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.
Uus!!: Harilik leesikas ja Soome · Näe rohkem »
Taani
Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.
Uus!!: Harilik leesikas ja Taani · Näe rohkem »
Taimed
Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.
Uus!!: Harilik leesikas ja Taimed · Näe rohkem »
Talbjas leht
pisi Talbjas leht on talba meenutava põhikujuga taime leht; üks lehetüüpidest.
Uus!!: Harilik leesikas ja Talbjas leht · Näe rohkem »
Talveuni
Ka siilid magavad talveund Talveuni ehk hibernatsioon on hrl selgroogsete loomade eriline puhkeseisund (tardumusseisund), mida iseloomustab normaalsest madalam kehatemperatuur ja ainevahetuskiirus ning aeglasem hingamine.
Uus!!: Harilik leesikas ja Talveuni · Näe rohkem »
Tõmmis (leotis)
Tõmmis on eeterlikke õlisid või lõhnaineid sisaldav taimede või nende osade vesi- või piiritusleotis.
Uus!!: Harilik leesikas ja Tõmmis (leotis) · Näe rohkem »
Tee (jook)
Teepõõsad Tee on looduslik, aromaatne ja värskendav ning tulenevalt valmistusviisist kas rahustav või ergutav jook, mida saadakse teepõõsa lehtedest.
Uus!!: Harilik leesikas ja Tee (jook) · Näe rohkem »
Tolmukas
Kibuvitsa lihtsa tolmukaniidiga tolmukad müürlooga tolmukast Tolmukas (ladina keeles stamen) on õie osa, milles valmivad tolmuterad.
Uus!!: Harilik leesikas ja Tolmukas · Näe rohkem »
Tsüstiit
Tsüstiit ehk põiepõletik ehk kusepõiepõletik (ladina keeles cystitis) on imetajate kusepõie põletik (tavaliselt koos alumiste kuseteede infektsiooniga).
Uus!!: Harilik leesikas ja Tsüstiit · Näe rohkem »
Tubakas (perekond)
Tubakas (Nicotiana) on maavitsaliste sugukonda kuuluv rohttaimede ja põõsaste perekond.
Uus!!: Harilik leesikas ja Tubakas (perekond) · Näe rohkem »
Tupplehed
Tokkroosi tupplehed Tupplehed on õiekatte väliskihi enamasti rohelised õielehed.
Uus!!: Harilik leesikas ja Tupplehed · Näe rohkem »
Vars
Piprapuu vars Vars (caulis) on taime harunemisvõimeline peamiselt maapealne organ, mis ühendab lehti, õisi ja vilju juurega.
Uus!!: Harilik leesikas ja Vars · Näe rohkem »
Vaskvitriol
Vaskvitriol Vaskvitrioli kristallid Monokristall, mida kasvatati umbes kaks kuud Vaskvitriol ehk vasksulfaat-5-vesi ehk vasksulfaat pentahüdraat, mille keemiline valem on CuSO4·5H2O, on vask(II)sulfaadi vesilahusest kristalliseeruv sinine keemiline ühend.
Uus!!: Harilik leesikas ja Vaskvitriol · Näe rohkem »
Võrse
Võrseks nimetatakse taime maapealse varre kasvavat, hargnemata ja samal aastal moodustunud osa koos temale kinnituvate lehtedega.
Uus!!: Harilik leesikas ja Võrse · Näe rohkem »
Vegetatiivne sigimine
Vegetatiivne sigimine on suguta sigimisviis, kus uus organism saab alguse ühest vanemorganismist, sageli tema (keha)osa(de)st.
Uus!!: Harilik leesikas ja Vegetatiivne sigimine · Näe rohkem »
Vili
Lai valik vilju ühel Barcelona turul Vili (fructus) on õistaimede organ, mis sisaldab seemneid.
Uus!!: Harilik leesikas ja Vili · Näe rohkem »
Wales
Wales (inglise keeles; kõmri keeles Cymru; ladina keeles Cambria; eesti keeles harva ka Kõmrimaa) on ajaloolis-geograafiline piirkond Suurbritannias.
Uus!!: Harilik leesikas ja Wales · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Arctostaphylon uva-ursi, Arctostaphylos uva-ursi, Leesikas.
