Töötame selle nimel, et taastada Unionpedia rakendus Google Play poes
VäljuvSaabuva
🌟Lihtsustasime oma kujundust paremaks navigeerimiseks!
Instagram Facebook X LinkedIn

Harilik lina

Index Harilik lina

Harilik lina (Linum usitatissimum) on linaliste sugukonda lina perekonda kuuluv üheaastane kultuurtaim.

Sisukord

  1. 132 suhted: Ain Raal, Alamliik, Allapanu, Ameerika Ühendriigid, Anatoolia, Arheoloogia, Asulakoht, Asva, Šotimaa, Ümarussid, Batist, Biodiislikütus, Carl von Linné, Damast, Eesti Entsüklopeediakirjastus, Ensüüm, Esimene maailmasõda, Etioopia, Euroopa Liit, Foolium, Gammakiirgus, Geotekstiil, Glükosiidid, Gruusia, Hahkhallitus, Haljasväetis, Hävituslennuk, Hüdrolüüs, Hiina, Homeros, Idujuur, Iduleht, Iirimaa, India, Juurestik, Kaheidulehelised, Kahesuguline õis, Kammkeraamika, Kanada, Kangas, Kartul, Kartulimardikas, Katteseemnetaimed, Kaunvili, Käärimine, Külv, Kündmine, Keevitamine, Kiviaeg, Kivisüsi, ... Laienda indeks (82 rohkem) »

  2. Põllukultuurid

Ain Raal

Ain Raal (sündinud 16. juulil 1961 Tartus) on eesti proviisor, õppejõud, teadlane (ravimtaimede ja farmaatsia ajaloo uurija) ning publitsist.

Vaata Harilik lina ja Ain Raal

Alamliik

kalakajaka alamliiki: kalakajakas (''Larus canus canus'') ja järve-kalakajakas (''Larus canus heinei'') Alamliik (ladina keeles subspecies, lühend ssp. või subsp.) on takson, mis on liigist ühe võrra madalamal olev üksus.

Vaata Harilik lina ja Alamliik

Allapanu

Allapanu on põllumajandusloomadele sooja, kuiva ja puhta aseme tegemiseks kasutatav materjal, mille ülesanne on imada võimalikult palju virtsa ja gaase (näiteks ammoniaaki).

Vaata Harilik lina ja Allapanu

Ameerika Ühendriigid

Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (inglise keeles United States of America, lühend USA; varem ka Põhja-Ameerika Ühendriigid) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas.

Vaata Harilik lina ja Ameerika Ühendriigid

Anatoolia

Anatoolia piiritlus Anatoolia (vanakreeka nimest Άνατολή (sõnast ἀνατολή 'hommikukaar, ida'); türgi keeles Anadolu) on piirkond Türgi Aasia-osas Väike-Aasia poolsaarel.

Vaata Harilik lina ja Anatoolia

Arheoloogia

Savinõukillud kunagises Satricumis praeguses Itaalias Veealuste muististe uurimisega tegeleb allveearheoloogia. Laeva Aid vrakk Hiiu madala lähedal Arheoloogia ehk muinasteadus on ajalooteaduse haru, mis käsitleb aineliste ajalooallikate ehk muististe põhjal ühiskonna minevikkuAntiigileksikon, 1.

Vaata Harilik lina ja Arheoloogia

Asulakoht

Lehmja asulakoha ehitiste kontuuride rekonstruktsioon Asulakoht on arheoloogiatermin, mis tähistab tänapäeval teadaolevat muistset asula- (ka muinasasula), elu- või peatuspaika, kus leidub muinasehitiste jälgi, tuleasemeid, esemeid jms.

Vaata Harilik lina ja Asulakoht

Asva

Asva on küla Saare maakonnas Saaremaa vallas.

Vaata Harilik lina ja Asva

Šotimaa

Šoti rahvalaul "Leis a Lurrighan" Ceili Mossi esituses 2006. aastal Šotimaa on Suurbritannia ajalooline autonoomne osa Suurbritannia saare põhjaosas ja seda ümbritsevatel saartel.

Vaata Harilik lina ja Šotimaa

Ümarussid

Ümarussid ehk nematoodid (Nematoda) on loomade hõimkond.

Vaata Harilik lina ja Ümarussid

Batist

Batist, ka cambric on kammlõngast kootud peenekoeline õhuke ja poolläbipaistev labases siduses kangas, mida algselt valmistati linast, tänapäeval kasutatakse selleks ka puuvillkiudu ja puuvilla ning polüestri segu.

Vaata Harilik lina ja Batist

Biodiislikütus

Biodiislikütus Vanemad diiselmootorid on populaarsed biodiislikütusega sõitmiseks Mõnes riigis on biodiisel odavam kui tavaline diisel Biodiislikütus (argikeeles kasutatav väljend biodiisel ei ole kirjakeeles korrektne) on diiselmootorite kütusena kasutatav rasvhapete metüülesterite (sellest ka biodiislikütuse tähistamiseks sagedasti kasutatav lühend FAME - Fatty acid methyl esters) segu, mida valmistatakse taastuvatest looduslikest allikatest, eeskätt taimsetest või loomsetest õlidest.

Vaata Harilik lina ja Biodiislikütus

Carl von Linné

Carl von Linné (ladinapäraselt Carolus Linnaeus; 23. mai 1707 Råshult, Kronobergi lään – 10. jaanuar 1778 Uppsala) oli rootsi loodusteadlane ja arst, nüüdisaegse elusorganismide süstemaatika ja taksonoomia rajaja.

Vaata Harilik lina ja Carl von Linné

Damast

Damastiks nimetatakse tänapäeval sissekootud mustriga kangast, mille muster tuleneb koe- ja lõimeatlassi vaheldumisest.

Vaata Harilik lina ja Damast

Eesti Entsüklopeediakirjastus

Eesti Entsüklopeediakirjastus (Eesti Entsüklopeediakirjastuse AS; lühend: EEK) oli Eestis tegutsenud teatme- ja aimekirjanduse väljaandmisele spetsialiseerunud kirjastus.

Vaata Harilik lina ja Eesti Entsüklopeediakirjastus

Ensüüm

ATP-d. ATP on molekul, mis salvestab elusolendites energiat ja võimaldab seda teiste keemiliste reaktsioonide otstarbeks kasutada. ATP süntaas on üks näide ensüümide katalüütilisest võimest. Ensüümid on kõrgmolekulaarsed bioloogilised katalüsaatorid, mis kiirendavad keemiliste reaktsioonide toimumist.

Vaata Harilik lina ja Ensüüm

Esimene maailmasõda

Esimene maailmasõda (I maailmasõda; tuntud ka kui Suur ilmasõda, Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks ja I saksa sõda) oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis kestis 1914.

Vaata Harilik lina ja Esimene maailmasõda

Etioopia

kõmpidel mängimas 2014. aastal Etioopia on merepiirita riik Aafrika idaosas.

Vaata Harilik lina ja Etioopia

Euroopa Liit

Euroopa lipp Euroopa Liit 1. veebruaril 2020 Euroopa Liit on 27 liikmesriigiga majanduslik ja poliitiline ühendus, mis asub valdavalt Euroopas.

Vaata Harilik lina ja Euroopa Liit

Foolium

Foolium (ladina keeles folium, leht) on väga õhuke (0,0001–0,2 mm) painduv lehtmetall.

Vaata Harilik lina ja Foolium

Gammakiirgus

Gammakiirgus raskelt tuumalt Gammakiirgus on kõige lühema lainepikkusega (suurusjärgus alla 10 pikomeetri) ja seega suurima sagedusega ning energiaga elektromagnetiline kiirgus.

Vaata Harilik lina ja Gammakiirgus

Geotekstiil

Geovõrk ja geotekstiil Geotekstiil on vett läbilaskev sünteetiline või looduslik tekstiilmaterjal, mida kasutatakse pinnase eraldamisel, filtreerimisel, tugevdamisel või drenaažil.

Vaata Harilik lina ja Geotekstiil

Glükosiidid

Glükosiidid on eetritüüpi ühendid, mis on moodustunud monosahhariidist ja alkoholist või mitmest monosahhariidist.

Vaata Harilik lina ja Glükosiidid

Gruusia

Gruusia (ka Georgia; gruusia keeles საქართველო Sakharthvelo) on transkontinentaalne riik Euroopa ja Aasia piiril.

Vaata Harilik lina ja Gruusia

Hahkhallitus

aedmaasikal Hahkhallitus on seente põhjustatud taimehaigus.

Vaata Harilik lina ja Hahkhallitus

Haljasväetis

Valge mesikas – kõige sügavama juurekavaga kasutatav liblikõieline Põllumajanduses haljasväetisena kasutatav taim küntakse maasse värskena – ädalana – või niidetakse ja jäetakse maapinnale kõdunema ning siis küntakse sisse – mängides rolli multšina ja mulla omaduste parendajana.

Vaata Harilik lina ja Haljasväetis

Hävituslennuk

Hävituslennuk ehk hävitaja on sõjalennuk, mis on mõeldud peamiselt teiste lennukite õhus hävitamiseks.

Vaata Harilik lina ja Hävituslennuk

Hüdrolüüs

Hüdrolüüsiks nimetatakse keemilist reaktsiooni, mille käigus lõhustuvad molekuli keemilised sidemed veega reageerides.

Vaata Harilik lina ja Hüdrolüüs

Hiina

Vaade Yangshou maakonnale Guilini linna lähistel Guangxi provintsis Hiina Rahvavabariik (lühendatult Hiina RV või Hiina; hiina keeles 中华人民共和国 (Zhōnghuá Rénmín Gònghéguó)) on riik Ida-Aasias.

Vaata Harilik lina ja Hiina

Homeros

Homerose pea ("Epimenidese tüüp"). Jäljendus Kreeka originaali (5. sajand eKr) Rooma koopiast. Müncheni glüptoteek. Homerose büst. Hellenismiaegse originaali (2. sajand eKr) Rooma koopia. Marmor. Pärineb Baiaest Itaalias. Briti Muuseum. Niinimetatud hellenistlikku pimedatüüpi võib kõrvutada Pergamoni altari figuuridega.

Vaata Harilik lina ja Homeros

Idujuur

Jumalapuu seemne joonis. Idujuur on tähistatud numbriga 5 Idujuur on peajuure alge seemnes.

Vaata Harilik lina ja Idujuur

Iduleht

Iduleht on õistaimedel esimesed üks või kaks lehte, mis seemne idanedes maapinnale tulevad, harvem jäävad seemnesse peitu.

Vaata Harilik lina ja Iduleht

Iirimaa

Iiri viiulipala Iirimaa ehk Iiri (iiri keeles Éire, inglise keeles Ireland) on riik Lääne-Euroopas Suurbritannia saarest läänes.

Vaata Harilik lina ja Iirimaa

India

Rongi katusel ja külgedel sõitjad Gwaliori-Sheopuri liinil 2018. aastal. (© Yann Forget / Wikimedia Commons / CC-BY-SA) India (hindi keeles Bhārat, inglise keeles India), ametlikult India Vabariik (hindi keeles Bhārat Gaṇarājya, inglise keeles Republic of India), on riik Lõuna-Aasias.

Vaata Harilik lina ja India

Juurestik

Juurestik ehk juuresüsteem (varasemas eesti keeles ka: juurekava) on mingi taime juurte kogum.

Vaata Harilik lina ja Juurestik

Kaheidulehelised

Päriskaheidulehelised (Dicotyledoneae või Magnoliopsida) on katteseemnetaimede ehk õistaimede suurim klass.

Vaata Harilik lina ja Kaheidulehelised

Kahesuguline õis

Gladioolil on kahelisugulised õied Kahesuguline õis on õis, kus kasvavad nii emakad (emakas) kui tolmukad.

Vaata Harilik lina ja Kahesuguline õis

Kammkeraamika

Kammkeraamika killud, u 4000–2000 eKr (Eesti Ajaloomuuseum) Kammkeraamika on keraamika stiil, mis oli levinud neoliitilises Kirde-Euroopas ja mille järgi sai nime seda valmistanud kammkeraamika kultuur.

Vaata Harilik lina ja Kammkeraamika

Kanada

Kanada on riik Põhja-Ameerika põhjaosas.

Vaata Harilik lina ja Kanada

Kangas

Naine kudumas käsitsi kangaspuudel (India) Kangas on kangaspuudel või kudumismasinal kootud pikk riidetükk, millest saab teha rõivaid ja muid tekstiilesemeidEesti kirjakeele seletussõnaraamat, 2009.

Vaata Harilik lina ja Kangas

Kartul

Mitmest sordist kartulimugulad Kartul on maavitsaliste sugukonna maavitsa perekonda kuuluva hariliku kartuli (Solanum tuberosum) mugul.

Vaata Harilik lina ja Kartul

Kartulimardikas

Kartulimardikas (ehk koloraado mardikas; Leptinotarsa decemlineata) on poilaste sugukonda kuuluv mardikaline.

Vaata Harilik lina ja Kartulimardikas

Katteseemnetaimed

Katteseemnetaimed (Magnoliophyta või Angiospermae) ehk õistaimed (Anthophyta) on suurim fotosünteesivate taimede hõimkond.

Vaata Harilik lina ja Katteseemnetaimed

Kaunvili

Oad Mehhiko turul Kaunviljad on liblikõielised köögiviljad, mille söödav osa on kaun või kaunas olevad seemned.

Vaata Harilik lina ja Kaunvili

Käärimine

Käärimine ehk fermentatsioon ehk fermenteerumine (ka anaeroobne glükolüüs) on teatud tüüpi organismide (bakterite ja pärmseente) ainevahetusprotsess, mis toimub anaeroobses (hapnikuvabas) keskkonnas ühenditeni, mille edasine oksüdatsioon saab toimuda ainult hapniku osalusel.

Vaata Harilik lina ja Käärimine

Külv

pisi Külv ehk külvamine on seemnevilja ehk seemne põllule jaotamine ja selle mullaga katmine.

Vaata Harilik lina ja Külv

Kündmine

Kündmine hõlmadraga Kündmine Saaremaal 1974. aastal. Konksader Kündmine ehk künd on mullaharimisviis, mille käigus pööratakse muld ümber.

Vaata Harilik lina ja Kündmine

Keevitamine

Metallkehade keevitamine Keevitamine Kadrina EPTs 1987. aastal Keevitamine ehk keevitus (inglise welding) on kahele või enamale detailile kuumutamise või surve abil jätkuva kuju andmine.

Vaata Harilik lina ja Keevitamine

Kiviaeg

Kiviaeg on muinasaja periood enne metallide töötlemise leiutamist, mil inimesed valmistasid tööriistu (parema tehnika puudumisel) enamasti kivist.

Vaata Harilik lina ja Kiviaeg

Kivisüsi

Kivisüsi Kivisüsi Kivisüsi on taimset päritolu süsinikurikas põlev maavara, kaustobioliit.

Vaata Harilik lina ja Kivisüsi

Kliimavööde

Kliimavöötmed on kliima liigituse suurimad üksused.

Vaata Harilik lina ja Kliimavööde

Kolesterool

Kolesterool (vanakreeka keele sõnast (χολή) cholē 'sapp' + stereos 'kõva') on valdavalt eukarüootsete organismide paljusid bioloogilisi protsesse reguleeriv asendamatu orgaaniline molekul ja asendamatute signaalmolekulide eelvorm.

Vaata Harilik lina ja Kolesterool

Kroonlehed

Saialille õied eredalt värvunud oranžikate kroonlehtedega, nendest allpool on näha ka rohelisi tupplehti Kroonlehed on tavaliselt eredalt värvunud ja tupplehtedest suuremad lehekesed, mis moodustavad õiekrooni.

Vaata Harilik lina ja Kroonlehed

Kultuurtaim

Enamik aiakujunduses kasutatavaid taimi on kultuurtaimed Kultuurtaim on kultiveerimise tarbeks aretatud taimeliik või -sort.

Vaata Harilik lina ja Kultuurtaim

Kupar

Unimaguna (''Papaver somniferum'') kerajas kupar, millest saadakse ka narkootilist ainet oopiumit Kupar (capsula) on taimede hulgaseemneline kuivvili, mille seemned võivad asuda ühes või mitmes pesas; üks levinumaid viljatüüpe.

Vaata Harilik lina ja Kupar

Lamatis

fibriin Lamatis (ladina keeles decubitus) on pehmete kudede nekroos, mis tekib vereringe häirete tagajärjel.

Vaata Harilik lina ja Lamatis

Lähistroopika

Lähis-troopika piirkonnad Lähistroopika on Maa piirkond troopika ja parasvöötme vahel, mis üldiselt vastab lähistroopilisele kliimavöötmele.

Vaata Harilik lina ja Lähistroopika

Lõim

kude (2) Lõim on tekstiilinduses piki kangast kulgevad lõngad ehk lõimelõngad). Lõim veetakse telgedele vajalikus pikkuses, tiheduses ja laiuses ning lõimelõngade vahele kootakse ükshaaval koelõngad.

Vaata Harilik lina ja Lõim

Lina (perekond)

Lina (Linum L.) on taimeperekond linaliste sugukonnas.

Vaata Harilik lina ja Lina (perekond)

Lina (täpsustus)

Lina on mitmetähenduslik sõna.

Vaata Harilik lina ja Lina (täpsustus)

Linakamm

Linakamm oli kammi- või mõõgakujuline hambuline puust tööriist, millega siluti müügile viidavaid linu enne ja pärast puntrasse sidumist.

Vaata Harilik lina ja Linakamm

Linaligu

Linaligu on looduslikust veekogust eraldatud osa või maa sisse kaevatud auk (linaleoauk), kus leotati linavarsi, et need kiudude küljest lahti tuleksid.

Vaata Harilik lina ja Linaligu

Linalised

Linalised (Linaceae) on taimede sugukond. Linaliste sugukonda kuulub kaks alamsugukonda.

Vaata Harilik lina ja Linalised

Maailma ravimtaimede entsüklopeedia

"Maailma ravimtaimede entsüklopeedia" on 2010.

Vaata Harilik lina ja Maailma ravimtaimede entsüklopeedia

Malpiigialaadsed

Malpiigialaadsed (Malpighiales) on kaheiduleheliste õistaimede selts.

Vaata Harilik lina ja Malpiigialaadsed

Mercedes-Benz

Mercedes-Benz (nimetatakse Mercedeseks ja mõnikord ka Benziks) on Saksamaa luksus- ja tarbesõidukite kaubamärk, mis asutati 1926.

Vaata Harilik lina ja Mercedes-Benz

Mesopotaamia

Mesopotaamia (Piiblis ka Kahejõemaa; kreeka Μεσοποταμία 'jõgedevaheline maa') on Lähis-Ida ajalooline piirkond ja tsivilisatsioon.

Vaata Harilik lina ja Mesopotaamia

Mikroorganismid

Kolibakterite kobar, suurendatud 10 000 korda Mikroorganismid ehk mikroobid (rahvapäraselt ka pisikud) on väikseimad organismid, mis on nähtavad ainult mikroskoobiga.

Vaata Harilik lina ja Mikroorganismid

Muumia

Muumia Egiptuse muumia Muumia on konserveerunud surnukeha.

Vaata Harilik lina ja Muumia

Nöör

Nöör on punutud või keerutatud sidumis- ja kinnitusvahend.

Vaata Harilik lina ja Nöör

Nisu

Idandid Nisuterad Nisupead Nisust valmistatud bulgur Nisutooted Nisu (Triticum) on kõrreliselaadsete seltsi kõrreliste sugukonda kuuluv taimede perekond.

Vaata Harilik lina ja Nisu

Odüsseia

John William Waterhouse. ''Odysseus ja sireenid''. 1891 "Odüsseia" on Homerosele omistatav vanakreeka eepos, milles kirjeldatakse Odysseuse eksirännakuid pärast Trooja sõda.

Vaata Harilik lina ja Odüsseia

Paber

Paberilehtede virn Bhutanis 2015. aastal Paber (vanakreeka sõnast πάπυρος (pápyros) 'papüürus-lõikhein') on põhiliselt taimsetest kiududest koosnev materjal, mida kasutatakse eelkõige kirjutusmaterjalina (kirjutamisel, trükkimisel ja printimisel), samuti pakkematerjalina pakkimisel (pakkepaber, papp, kartong), tualettpaberina ja muul hügieeniotstarbel ning eripaberina (näiteks tapeet).

Vaata Harilik lina ja Paber

Parasvööde

Parasvööde Parasvööde on Alissovi kliimaklassifikatsiooni põhikliimavööde põhja- ja lõunapoolkeral, kus aasta läbi valitseb parasvöötme õhumass.

Vaata Harilik lina ja Parasvööde

Põhja-Ameerika

Põhja-Ameerika Põhja-Ameerika on regioon Ameerikas, mida mõistetakse eri kontekstides erinevalt.

Vaata Harilik lina ja Põhja-Ameerika

Põhja-Iirimaa

Põhja-Iirimaa (inglise keeles Northern Ireland, iiri keeles Tuaisceart Éireann; ka Ulster) on Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriigi piirkond Iirimaa saare kirdeosas.

Vaata Harilik lina ja Põhja-Iirimaa

Põlva rajoon

Põlva rajoon oli haldusüksus Eesti NSV-s aastatel 1950–1989.

Vaata Harilik lina ja Põlva rajoon

Pektiin

Pektiin on keemiliselt polü-D-galakturoonhape.

Vaata Harilik lina ja Pektiin

Piibel

Ladinakeelse piiblitõlke Vulgata esmatrükk valmis aastatel 1452–1454 Mainzis ja see on tuntud kui Gutenbergi piibel Piibel (kirjutatakse nii suure kui ka väikese algustähega; ka pühakiri) on kristluse kanoniseeritud tekstide kogum, mis koosneb vanast ja uuest testamendist.

Vaata Harilik lina ja Piibel

Pits

kolm 16. sajandi nõelapitsi Pits on üks tekstiili liike, mustriline ažuurne võrkjas kudum, mis võib esineda ääristava kaunistava ribana või kaunistava detailina, kuid ka kangana.

Vaata Harilik lina ja Pits

Plinius Vanem

Plinius Vanem, XIX sajandi kujutlus. Ühtki kaasaegset kirjeldust pole säilinud. ''Naturalis historia'' Plinius Vanem (Gaius Plinius Secundus; umbes 23 Comum (praegu Como) – 25. august 79 Stabiae), oli vanarooma riigiametnik, sõjaväeülem, ajaloolane ja kirjanik.

Vaata Harilik lina ja Plinius Vanem

Poola

Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).

Vaata Harilik lina ja Poola

Porgand

Porgand ehk aedporgand ehk söögiporgand (ka kultuurporgand) (Daucus carota sativus, Daucus sativus) on sarikaliste sugukonda porgandi perekonda kuuluv kaheaastane rohttaim.

Vaata Harilik lina ja Porgand

Present

Present (hollandi keeles presenning, inglise keeles tarpaulin ehk tarp) on veekindlaks ja kõdunemiskindlaks impregneeritud jäme labase sidusega linane või poollinane riie.

Vaata Harilik lina ja Present

Pronksiaeg

Pronksiaegne kaelakee. Toulouse'i muuseum Pronksiaeg on esiaja keskmine põhiaeg kiviaja ja rauaaja vahel.

Vaata Harilik lina ja Pronksiaeg

Psoriaas

Psoriaas ehk soomussammaspool (lühend Ps; ladina keeles psoriasis) on tänapäeval inimestel esinev krooniliselt ägenemistega ja remissioonidega kulgev healoomuline nahapõletik, mida iseloomustavad marrasknaha hüperplaasia (psoriaatiline epidermis), ka psoriaatilised naastud, kaasneda võivad psoriaatiline liigesepõletik ning harvemini ka siseelundite kahjustused.

Vaata Harilik lina ja Psoriaas

Puri

Leipuri Hiina üherattalistele kärudele on lisatud puri (20. sajandi algus) Puri ehk seil on tavaliselt tugevast tihedast riidest, tänapäeval ka kilematerjalist valmistatud ja masti külge kinnitatud tuulepüüdur-pind, mis muundab tuule energia veepinnal (või maapinnal) oleva purjega varustatud aluse taglase abil liikumiseks.

Vaata Harilik lina ja Puri

Rasvhapped

Võihape, lühikese ahelaga rasvhape Rasvhapped on pika alifaatse ahelaga karboksüülhapped, mis võivad esineda nii küllastunud kui ka küllastumata ühenditena.

Vaata Harilik lina ja Rasvhapped

Räpina

Räpina (võru keeles Räpinä, saksa keeles Rappin) on linn Põlva maakonnas Räpina vallas Võhandu jõe alamjooksul.

Vaata Harilik lina ja Räpina

Rõuge

Rõuge on alevik Võru maakonnas, Rõuge valla keskus.

Vaata Harilik lina ja Rõuge

Rõuge vald

Rõuge vald on vald Võru maakonnas.

Vaata Harilik lina ja Rõuge vald

Ristik

Valge ristik Aasristik Ristik (Trifolium L.) on liblikõieliste sugukonda kuuluv taimeperekond.

Vaata Harilik lina ja Ristik

Ropsimõõk

Ropsimõõk oli puust ühe teraga noakujuline tööriist, millega murtud linavarsi puhastati luudest ehk ropsiti.

Vaata Harilik lina ja Ropsimõõk

Sammaspool

Sammaspool, ka ekseem (murretes saupoolik, nahakoi, söötrei jne) on inimeste ja koduloomade krooniline nahahaigus.

Vaata Harilik lina ja Sammaspool

Süsinik

allotroopi: a) teemant, b) grafiit, c) heksagonaalne teemant, d) C60 fullereen, e) C540, f) C70, g) amorfne süsinik ja h) süsiniknanotoru Süsinik (keemiline tähis C, ladina Carbonium) on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6.

Vaata Harilik lina ja Süsinik

Sõnnik

põhust) Sõnnik on loomade (sh kodulindude) väljaheidetest, allapanust (näiteks põhust), veest ja pudenenud söödaosakestest moodustunud orgaaniline aine, mida kasutatakse põllumajanduses laialdaselt väetisena.

Vaata Harilik lina ja Sõnnik

Sibul

Sibulad Sibul on taimset päritolu toiduaine, mille all peetakse tavaliselt silmas hariliku sibula küpsenud ja puhkeseisundis jämenenud lühivõsu ehk mugulsibulat.

Vaata Harilik lina ja Sibul

Siid

Siidist valmistatud lips Siid on looduslik valguline kiud, mida saadakse siidiliblika (Bombyx mori) vastse kookoni lahtikerimisel ja millest kedratakse niiti siidkangaste kudumiseks.

Vaata Harilik lina ja Siid

Sirp

Sirp Sirp on tööriist teravilja ja rohu (heina) lõikamiseks.

Vaata Harilik lina ja Sirp

Staatiline elekter

Staatilise elektri mõju kassil Staatiline elekter on tasakaalust välja viidud elektrilaengute kogum objekti pinnal või selle sees.

Vaata Harilik lina ja Staatiline elekter

Taimed

Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.

Vaata Harilik lina ja Taimed

Tallinn

Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.

Vaata Harilik lina ja Tallinn

Tamula järv

Tamula järv (ka Tamla järv) on järv Võrumaal Võru linna edelaküljel.

Vaata Harilik lina ja Tamula järv

Tekstiil

Valik tavalisemaid tekstiilitüüpe. Vasakult: puuvill, samet, trükitud puuvill, kalingur, vilt, satään, siid, kotiriie, polüester- ja puuvillkiust segakangas Tekstiil on materjal, mis koosneb loodusliku või kunstliku materjali kiudude (niidi, lõnga) võrgustikust.

Vaata Harilik lina ja Tekstiil

Teraviljakombain

New Holland TX68 teraviljakombain Video kombainiga viljakoristusest Jõgevamaal 2022. aasta augustis Kombain Harjumaal vilja koristamas 2022. aasta juulis Teraviljakombain on põllumajanduslik kõrrelise teravilja koristamise ühendmasin, mis lõikab viljakõrred, peksab peadest terad, puhastab need aganaist, kõlkaist ja muust lisandeist ning kogub terad punkrisse, suunab põhu vooluna maha, pressib pakkideks või hekseldab väetiseks.

Vaata Harilik lina ja Teraviljakombain

Terofüüdid

Terofüüdid ehk lühieataimed ehk efemeerid on üheaastased taimed, mis paljunevad seemnete abil.

Vaata Harilik lina ja Terofüüdid

Tirtsulised

Tirtsulised ehk lühitundlalised (Caelifera ehk Brachycera) on sihktiivaliste seltsi kuuluvate putukate alamselts.

Vaata Harilik lina ja Tirtsulised

Tolmlemine

Tolmlemine on tolmuterade kandumine emakasuudmele või seemnealgmele.

Vaata Harilik lina ja Tolmlemine

Tolmukas

Kibuvitsa lihtsa tolmukaniidiga tolmukad müürlooga tolmukast Tolmukas (ladina keeles stamen) on õie osa, milles valmivad tolmuterad.

Vaata Harilik lina ja Tolmukas

Tselluloos

Tselluloosi molekuli struktuur: näha on kaks elementaarlüli, mis on ühendunud β-1,4-glükosiidse sidemega Molekulisisesed ja molekulidevahelised vesiniksidemed (punktiiriga) tselluloosi struktuuris. Need annavad tselluloosile mehaanilise tugevuse, kusjuures säilib elastsus Tselluloos on looduslik kiudaine taimede rakukestades esinev hargnemata ahelaga polüsahhariid (süsivesik), mis koosneb glükoosimolekulidest, täpsemalt β-D-glükopüranoosi monomeeridest, mis on omavahel ühendunud β-1,4-glükosiidsete sidemete kaudu.

Vaata Harilik lina ja Tselluloos

Tsiistre

Tsiistre on küla Võru maakonnas Rõuge vallas.

Vaata Harilik lina ja Tsiistre

Tsiistre Linamuuseum

Tsiistre Linamuuseum on muuseum Võrumaal Rõuge vallas Tsiistre külas.

Vaata Harilik lina ja Tsiistre Linamuuseum

Vahemere maad

Vahemere maad Antibesi linnavaade (Prantsusmaa). Tänu soojale kliimale, merele, mägedele ja kultuuripärandile on Vahemere maad populaarne turismipiirkond Porto linnavaade (Portugal). Kuigi linn asub Atlandi ookeani ääres, käib ta Vahemeremaade alla Vaade Pietra di Bismantovale Apenniinides (Itaalia) Vahemere maad (varem Vahemeremaad) on ajalooline piirkond Vahemere ääres.

Vaata Harilik lina ja Vahemere maad

Vahemeri

Vahemeri on meri Aafrika, Aasia ja Euroopa vahel, sellest ka nimi.

Vaata Harilik lina ja Vahemeri

Valgemädanik

Valgemädanik on taimede seenhaigus, mida tekitab peamiselt valge mügarliudik (Sclerotinia sclerotiorum).

Vaata Harilik lina ja Valgemädanik

Valgevene

Valgevene (valgevene keeles Беларусь, vene keeles Беларусь või Белоруссия, leedu keeles Baltarusija, läti keeles Baltkrievija, poola keeles Białoruś, ukraina keeles Білорусь) on merepiirita riik Euroopa idaosas.

Vaata Harilik lina ja Valgevene

Valguse neeldumine

Valguse neeldumine on protsess, mille tulemusena valguslaine kaotab osa oma kiirgusenergiast.

Vaata Harilik lina ja Valguse neeldumine

Vana-Egiptus

Giza püramiidid Vana-Egiptus ehk Egiptus oli vanaaja maa Kirde-Aafrikas Niiluse kallastel ligikaudu praeguse Egiptuse kohal.

Vaata Harilik lina ja Vana-Egiptus

Vana-Kreeka

Hellas ehk Vana-Kreeka ehk Antiik-Kreeka oli vanaaja maa, mida asustasid muinaskreeklased ehk hellenid.

Vaata Harilik lina ja Vana-Kreeka

Vastak leheseis

Suure igihali (''Vinca major'') lehed asetsevad vastakult Vastak leheseis on leheseis, mille puhul lehed asetsevad varrel paarikaupa peegelsümmeetriliselt.

Vaata Harilik lina ja Vastak leheseis

Vastseliina

Vastseliina on alevik Võru maakonnas Võru vallas.

Vaata Harilik lina ja Vastseliina

Võru maakond

Võru maakond ehk Võrumaa (võru keeles Võro maakund, Võromaa) on 1. järgu haldusüksus Eesti kaguosas.

Vaata Harilik lina ja Võru maakond

Vegetatiivne sigimine

Vegetatiivne sigimine on suguta sigimisviis, kus uus organism saab alguse ühest vanemorganismist, sageli tema (keha)osa(de)st.

Vaata Harilik lina ja Vegetatiivne sigimine

Venemaa

Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.

Vaata Harilik lina ja Venemaa

Vigala kihelkond

Vigala kirik Vigala kihelkond (lühend Vig; saksa keeles Kirchspiel Fickel, ladina keeles parochia Figalensia) oli haldusüksus Läänemaal.

Vaata Harilik lina ja Vigala kihelkond

Vill

Lambavill enne ja pärast puhastamist Vill on looduslik loomne tekstiilkiudaine.

Vaata Harilik lina ja Vill

Vokk

Iiri vokk Vokk on seadeldis kiududest niidi või lõnga ketramiseks.

Vaata Harilik lina ja Vokk

William Woodville

William Woodville (1752 Cockermouth, Cumberland – 26. märtsil 1805) oli Suurbritannia arst ja botaanik.

Vaata Harilik lina ja William Woodville

1810

1810.

Vaata Harilik lina ja 1810

1976

1976.

Vaata Harilik lina ja 1976

1977

1977.

Vaata Harilik lina ja 1977

2001

Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember 2001.

Vaata Harilik lina ja 2001

Vaata ka

Põllukultuurid

Tuntud ka kui Lina, Linane kangas, Linum usitatissimum.

, Kliimavööde, Kolesterool, Kroonlehed, Kultuurtaim, Kupar, Lamatis, Lähistroopika, Lõim, Lina (perekond), Lina (täpsustus), Linakamm, Linaligu, Linalised, Maailma ravimtaimede entsüklopeedia, Malpiigialaadsed, Mercedes-Benz, Mesopotaamia, Mikroorganismid, Muumia, Nöör, Nisu, Odüsseia, Paber, Parasvööde, Põhja-Ameerika, Põhja-Iirimaa, Põlva rajoon, Pektiin, Piibel, Pits, Plinius Vanem, Poola, Porgand, Present, Pronksiaeg, Psoriaas, Puri, Rasvhapped, Räpina, Rõuge, Rõuge vald, Ristik, Ropsimõõk, Sammaspool, Süsinik, Sõnnik, Sibul, Siid, Sirp, Staatiline elekter, Taimed, Tallinn, Tamula järv, Tekstiil, Teraviljakombain, Terofüüdid, Tirtsulised, Tolmlemine, Tolmukas, Tselluloos, Tsiistre, Tsiistre Linamuuseum, Vahemere maad, Vahemeri, Valgemädanik, Valgevene, Valguse neeldumine, Vana-Egiptus, Vana-Kreeka, Vastak leheseis, Vastseliina, Võru maakond, Vegetatiivne sigimine, Venemaa, Vigala kihelkond, Vill, Vokk, William Woodville, 1810, 1976, 1977, 2001.