Sisukord
57 suhted: A ja O, A-vitamiin, Antiigileksikon, Õis, Balkani poolsaar, Carl von Linné, Euraasia, Euroopa, Fosfor, Fruktoos, Glükoos, Haraline ploomipuu, Kaheidulehelised, Katteseemnetaimed, Kaukaasia, Kreeka, Kromosoom, Kultiveerimine, Laukapuu, Lõuna-Aafrika, Leht, Meetaimed, Mesi, Mesilane, Mineraaltoiteained, Oga, Põõsas, Põhja-Aafrika, Põhja-Ameerika, Perekond (bioloogia), Pirn, Ploomipuu (alamperekond), Ploomisortide loend, Puit, Pung, Ristumine, Roosõielised, Roosilaadsed, Sahharoos, Sort, Sugukond (bioloogia), Suhkrud, Taimed, Tallinn, Tihedus, Toompuu, Valgus (kirjastus), Väike-Aasia, Vili, Viljapuu, ... Laienda indeks (7 rohkem) »
- Toompuu
A ja O
"A ja O" on väikeseformaadiline teatmik (taskuteatmik), mis sisaldab fakte paljude valdkondade või mingi valdkonna (nt Eesti, NATO) kohta.
Vaata Harilik ploomipuu ja A ja O
A-vitamiin
A-vitamiin on retinooli taoliselt mõjuvate ainete koondnimetus, bioaktiivsete mikromolekulide rühm ja asendamatu rasvlahustuv vitamiin.
Vaata Harilik ploomipuu ja A-vitamiin
Antiigileksikon
"Antiigileksikon" on 1983.
Vaata Harilik ploomipuu ja Antiigileksikon
Õis
Õie skeem: 1. Õiepõhi2. Tupplehed3. Kroonlehed4. Tolmukad5. Emakas või emakad Õis on taime generatiivne organ, kus peale tolmlemist moodustuvad seemned ja vili.
Vaata Harilik ploomipuu ja Õis
Balkani poolsaar
Balkani poolsaare geograafiline piiritlus Balkani poolsaar ehk Balkan on poolsaareline piirkond Kagu-Euroopas Vahemere ja Musta mere ääres, Väike-Aasia poolsaare ja Apenniini poolsaare vahel.
Vaata Harilik ploomipuu ja Balkani poolsaar
Carl von Linné
Carl von Linné (ladinapäraselt Carolus Linnaeus; 23. mai 1707 Råshult, Kronobergi lään – 10. jaanuar 1778 Uppsala) oli rootsi loodusteadlane ja arst, nüüdisaegse elusorganismide süstemaatika ja taksonoomia rajaja.
Vaata Harilik ploomipuu ja Carl von Linné
Euraasia
Euraasia asend Euraasia asend Euraasia reljeef (USGS-i andmed) Euraasia on suurim manner Maal.
Vaata Harilik ploomipuu ja Euraasia
Euroopa
Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.
Vaata Harilik ploomipuu ja Euroopa
Fosfor
Fosfor on keemiline element, mille sümbol on P ja aatomnumber 15.
Vaata Harilik ploomipuu ja Fosfor
Fruktoos
Kristalliline fruktoos Fruktoos ehk levuloos ehk puuviljasuhkur on üks monosahhariididest ning selle molekulvalem on C6H12O6.
Vaata Harilik ploomipuu ja Fruktoos
Glükoos
Glükoos ehk viinamarjasuhkur on monosahhariid, mis kuulub disahhariidide sahharoosi ja laktoosi koostisse.
Vaata Harilik ploomipuu ja Glükoos
Haraline ploomipuu
Haraline ploomipuu ehk harilik alõtša (Prunus cerasifera) on roosõieliste sugukonda kuuluv taimeliik.
Vaata Harilik ploomipuu ja Haraline ploomipuu
Kaheidulehelised
Päriskaheidulehelised (Dicotyledoneae või Magnoliopsida) on katteseemnetaimede ehk õistaimede suurim klass.
Vaata Harilik ploomipuu ja Kaheidulehelised
Katteseemnetaimed
Katteseemnetaimed (Magnoliophyta või Angiospermae) ehk õistaimed (Anthophyta) on suurim fotosünteesivate taimede hõimkond.
Vaata Harilik ploomipuu ja Katteseemnetaimed
Kaukaasia
Kaukaasia kaart Kaukaasia on regioon Aasovi, Musta ja Kaspia mere vahel, kus asuvad Armeenia, Aserbaidžaan ja Gruusia ning Venemaa Föderatsiooni alad kuni Kuma-Manõtši nõoni põhjas.
Vaata Harilik ploomipuu ja Kaukaasia
Kreeka
Kreeka (uuskreeka keeles Ελλάδα Elláda, formaalselt Ελλάς Ellás, ajaloolise nimega Hellas) on riik Kagu-Euroopas Balkani poolsaarel ja ümberkaudsetel saartel Joonia mere ja Egeuse mere ääres, üks Vahemere maaid.
Vaata Harilik ploomipuu ja Kreeka
Kromosoom
Inimese (naise) kromosoomid Kromosoomid (kreeka keeles chroma - värvus, soma - keha) on eukarüootsetes rakkudes mitoosi ja meioosi ajal valgusmikroskoobis nähtavad valkudega kondenseerunud DNA-molekulid (nukleoproteiinsed kepjad kehakesed).
Vaata Harilik ploomipuu ja Kromosoom
Kultiveerimine
Kultiveerimine ehk kultivatsioon on millegi harimine, rajamine, viljelemine; millegi kultuurseks muutmine ehk kultuuristamine.
Vaata Harilik ploomipuu ja Kultiveerimine
Laukapuu
Laukapuu (Prunus spinosa) on roosõieliste sugukonda toompuu perekonda kuuluv põõsas.
Vaata Harilik ploomipuu ja Laukapuu
Lõuna-Aafrika
Lõuna-Aafrika ÜRO liigituse järgi (tumeroheline) ja Lõuna-Aafrika Arengukogukond (heleroheline) Lõuna-Aafrika on regioon, mis hõlmab Aafrika mandri lõunaosa.
Vaata Harilik ploomipuu ja Lõuna-Aafrika
Leht
Künnapuu leht Leht (folium) on taime organ, mis kinnitub sõlmel varrele ning mille algsed funktsioonid on fotosüntees ja transpiratsioon ehk taimauramine.
Vaata Harilik ploomipuu ja Leht
Meetaimed
Valge mesikas Kähar karuohakas Põldohakas Harilik pärn Harilik ussikeel Põldjumikas Peetrileht Tuliohakas Harilik äiatar Harilik pune Villohakas Aas-kurereha Villtakjas Harilik kuldvits Harilik hiirehernes Hübriidlutsern Harilik kukesaba Arujumikas Valge ristik Aasristik Ahtalehine põdrakanep Meetaimed (ka korjetaimed) on taimed, millelt mesilased korjavad nektarit, lehemett, õietolmu ja taimepungadelt ainet, millest nad valmistavad taruvaiku.
Vaata Harilik ploomipuu ja Meetaimed
Mesi
Meekärg õiel nektarit kogumas Nektari töötlemisel saadud mett hoiustavad mesilased kärjekannudes Voolav mesi Mee kristalliseerumine Mesi on kodustatud mesilaste poolt taimedelt kogutud nektarist või eritistest spetsiifiliste ainete lisamisega toodetud ja kärjekannudes valminud suure suhkrusisaldusega, enamasti magus toiduaine.
Vaata Harilik ploomipuu ja Mesi
Mesilane
''Apis mellifera'' Mesilasnukud Erakmesilane Anthophora bimaculata (emane) hariliku sininuki (Jasione montana) õiel. Tallinn, Eesti Mesilane (Apis) on kiletiivaliste seltsi mesilaslaste sugukonda kuuluv putukate perekond.
Vaata Harilik ploomipuu ja Mesilane
Mineraaltoiteained
Mineraaltoit(e)ained (taimede kontekstis ka toit(e)ained, toitesoolad või biogeenid) on taimedele ja loomadele (kaasa arvatud inimesele) ainevahetuseks ja kasvuks vajalikud anorgaanilised ühendid.
Vaata Harilik ploomipuu ja Mineraaltoiteained
Oga
Oga on kattekoe ja selle all asuvate kudede rakkudest tekkinud tugev torkav väljakasve (emergents) taimedel.
Vaata Harilik ploomipuu ja Oga
Põõsas
Tüüpilise põõsa välisilme (''Cytisus scoparius'') Põõsas on puittaim, mille tüvi haruneb maapinna lähedalt ja moodustab mitu ühetugevust tüvikut ehk tüvekestEndel Laas.
Vaata Harilik ploomipuu ja Põõsas
Põhja-Aafrika
Põhja-Aafrika ÜRO liigituse järgi (tumeroheline) ja mõnikord Põhja-Aafrikasse arvatavad riigid (helerohelisega) Põhja-Aafrika on Sahara kõrb ja sellest põhja poole jääv Aafrika osa, millesse kuuluvaks arvatakse kitsamas mõttes Magrib ja Egiptus, mõnikord ka Sudaan.
Vaata Harilik ploomipuu ja Põhja-Aafrika
Põhja-Ameerika
Põhja-Ameerika Põhja-Ameerika on regioon Ameerikas, mida mõistetakse eri kontekstides erinevalt.
Vaata Harilik ploomipuu ja Põhja-Ameerika
Perekond (bioloogia)
Perekond (ladina keeles genus 'sugu') on bioloogias liigist kõrgemalseisev takson, millesse kuulub üks liik või mitu morfoloogiliselt sarnast liiki.
Vaata Harilik ploomipuu ja Perekond (bioloogia)
Pirn
Hariliku pirnipuu viljad Liiv-pirnipuu vili ehk liivpirn Pirn 'Isolda' Pirn 'Shinseiki' Kuivatatud pirnid Pirnikook Magustoit pirnidega Pirn on pirnipuu perekonda kuuluvate liikide vili.
Vaata Harilik ploomipuu ja Pirn
Ploomipuu (alamperekond)
Ploomid 'African Rose' Ploomipuu (Prunus) on roosõieliste sugukonda toompuu perekonda kuuluv alamperekond.
Vaata Harilik ploomipuu ja Ploomipuu (alamperekond)
Ploomisortide loend
Siin loetletakse ploomipuu sorte ja sortide rühmi.
Vaata Harilik ploomipuu ja Ploomisortide loend
Puit
Langetatud puutüved Puidu all mõeldakse üldkeeles puude ja põõsaste tüve ja okste kõva kude.
Vaata Harilik ploomipuu ja Puit
Pung
Pungade jaotus paiknemise, elutsükli, morfoloogia ja ülesande järgi Pungad on soontaimede varrel paiknevad moodustised, millest sõltuvalt asukohast arenevad vars või varreharud.
Vaata Harilik ploomipuu ja Pung
Ristumine
Lõik AB ristub lõiguga CD Geomeetrias nimetatakse ristumiseks kahe joone omadust lõikuda täisnurga all.
Vaata Harilik ploomipuu ja Ristumine
Roosõielised
Roosõielised (Rosaceae) on suve- ja igihaljaste puittaimede (väga harva ka liaanide) ning mitmeaastaste, harvem üheaastaste õistaimede sugukond roosilaadsete seltsist.
Vaata Harilik ploomipuu ja Roosõielised
Roosilaadsed
Roosilaadsed (Rosales) on õistaimede selts kaheiduleheliste klassist.
Vaata Harilik ploomipuu ja Roosilaadsed
Sahharoos
Sahharoosi molekulmudel Sahharoos ehk suhkur ehk lauasuhkur (ladina saccharum) on looduslikult taimset päritolu disahhariid (süsivesik) ja süsivesikuline toiduaine.
Vaata Harilik ploomipuu ja Sahharoos
Sort
Sort ehk kultivar (cultivar, lühend cv.) on kõige madalam süstemaatika ühik kultuurtaimedel.
Vaata Harilik ploomipuu ja Sort
Sugukond (bioloogia)
Sugukond (familia) on bioloogilises taksonoomias lähedasi perekondi ühendav üksus.
Vaata Harilik ploomipuu ja Sugukond (bioloogia)
Suhkrud
Sahharoos Suhkrud on sahhariidide ehk süsivesikute hulka kuuluv orgaaniliste ühendite klass.
Vaata Harilik ploomipuu ja Suhkrud
Taimed
Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.
Vaata Harilik ploomipuu ja Taimed
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Vaata Harilik ploomipuu ja Tallinn
Tihedus
Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus.
Vaata Harilik ploomipuu ja Tihedus
Toompuu
Toompuu (Prunus) on roosõieliste sugukonda kuuluv heitlehiste ja igihaljaste lehtpuude ja -põõsaste perekond.
Vaata Harilik ploomipuu ja Toompuu
Valgus (kirjastus)
Kirjastus Valgus on asutatud 1965.
Vaata Harilik ploomipuu ja Valgus (kirjastus)
Väike-Aasia
Väike-Aasia poolsaar paikneb Türgi lääneosas Väike-Aasia on poolsaar Euraasia edelaosas.
Vaata Harilik ploomipuu ja Väike-Aasia
Vili
Lai valik vilju ühel Barcelona turul Vili (fructus) on õistaimede organ, mis sisaldab seemneid.
Vaata Harilik ploomipuu ja Vili
Viljapuu
Viljapuude kasvuvorme Viljapuu on puu või suhteliselt kõrge kasvuga põõsas, mis kannab söödavaid vilju (näiteks õunu).
Vaata Harilik ploomipuu ja Viljapuu
Vitamiinid
Vitamiinid on väga erineva struktuuriga orgaaniliste bioaktiivsete biomolekulide rühmad ja asendamatud mikrotoitained, mis on mikrokogustes pidevalt vajalikud enamiku organismide peaaegu kõikide füsioloogiliste protsesside toimimiseks.
Vaata Harilik ploomipuu ja Vitamiinid
1. sajand eKr
1.
Vaata Harilik ploomipuu ja 1. sajand eKr
1987
1987.
Vaata Harilik ploomipuu ja 1987
2006
2006.
Vaata Harilik ploomipuu ja 2006
2010
2010.
Vaata Harilik ploomipuu ja 2010
3. sajand eKr
3.
Vaata Harilik ploomipuu ja 3. sajand eKr
6. sajand eKr
6.
Vaata Harilik ploomipuu ja 6. sajand eKr
Vaata ka
Toompuu
- Aprikoos
- Aprikoosipuu
- Hapu kirsipuu
- Harilik mandlipuu
- Harilik ploomipuu
- Harilik toomingas
- Hilistoomingas
- Kirsipuu
- Kirss
- Kolmehõlmaline mandlipuu
- Kreek
- Laukapuu
- Magus kirsipuu
- Ploom
- Ploomipuu (alamperekond)
- Toomingas
- Toompuu
- Väike mandlipuu
- Virsik
Tuntud ka kui Aed-ploomipuu, Ploomipuu, Prunus domestica.