Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Lae alla
Kiiremini kui brauser!
 

Harilik pohl ja Pruunkaru

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Harilik pohl ja Pruunkaru

Harilik pohl vs. Pruunkaru

Harilik pohl ehk pohl ehk palukas (Vaccinium vitis-idaea) on kanarbikuliste sugukonda mustika perekonda kuuluv mitmeaastane igihaljas kääbuspõõsas ehk puhmas. Pruunkaru (ladina keeles Ursus arctos; käibekeeles ka lihtsalt karu) on karulaste sugukonda karu perekonda kuuluv loomaliik.

Sarnasusi Harilik pohl ja Pruunkaru

Harilik pohl ja Pruunkaru on 18 ühist asja (Unioonpeedia): Alamliik, Alaska, Baribal, Carl von Linné, Eesti, Hiina, Imetajad, Indiaanlased, Itaalia, Jääkaru, Kanada, Mongoolia, Norra, Pruunkaru, Siber, Soome, Tundra, Venemaa.

Alamliik

kalakajaka alamliiki: kalakajakas (''Larus canus canus'') ja järve-kalakajakas (''Larus canus heinei'') Alamliik (ladina keeles subspecies, lühend ssp. või subsp.) on takson, mis on liigist ühe võrra madalamal olev üksus.

Alamliik ja Harilik pohl · Alamliik ja Pruunkaru · Näe rohkem »

Alaska

Alaska (hääldus inglise keeles) on Ameerika Ühendriikide osariik, mis paikneb Põhja-Ameerika loodeosas.

Alaska ja Harilik pohl · Alaska ja Pruunkaru · Näe rohkem »

Baribal

Baribal (Ursus americanus) on Põhja-Ameerikast pärinev karu perekonda kuuluv loom.

Baribal ja Harilik pohl · Baribal ja Pruunkaru · Näe rohkem »

Carl von Linné

Carl von Linné (ladinapäraselt Carolus Linnaeus; 23. mai 1707 Råshult, Kronobergi lään – 10. jaanuar 1778 Uppsala) oli rootsi loodusteadlane ja arst, nüüdisaegse elusorganismide süstemaatika ja taksonoomia rajaja.

Carl von Linné ja Harilik pohl · Carl von Linné ja Pruunkaru · Näe rohkem »

Eesti

Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.

Eesti ja Harilik pohl · Eesti ja Pruunkaru · Näe rohkem »

Hiina

Vaade Yangshou maakonnale Guilini linna lähistel Guangxi provintsis Hiina Rahvavabariik (lühendatult Hiina RV või Hiina; hiina keeles 中华人民共和国 (Zhōnghuá Rénmín Gònghéguó)) on riik Ida-Aasias.

Harilik pohl ja Hiina · Hiina ja Pruunkaru · Näe rohkem »

Imetajad

Imetajad ehk mammaalid (Mammalia) on loomade klass keelikloomade hõimkonnast.

Harilik pohl ja Imetajad · Imetajad ja Pruunkaru · Näe rohkem »

Indiaanlased

Piisonijaht George Catlini kujutatuna Indiaanlased on Ameerika põlisrahvaste (välja arvatud eskimod ja aleuudid) üldnimetus.

Harilik pohl ja Indiaanlased · Indiaanlased ja Pruunkaru · Näe rohkem »

Itaalia

Itaalia hümn mereväeorkestri esituses 2006. aastal Itaalia (ametlik nimi Itaalia Vabariik, itaalia keeles Repubblica Italiana) on riik Euroopas.

Harilik pohl ja Itaalia · Itaalia ja Pruunkaru · Näe rohkem »

Jääkaru

Video maadlevatest jääkarudest Kanadas Jääkaru (Ursus maritimus) on karulaste (Ursidae) sugukonna karu (Ursus) perekonna loomaliik, kes elab eelkõige Arktikas ning on maismaa suurim kiskja.

Harilik pohl ja Jääkaru · Jääkaru ja Pruunkaru · Näe rohkem »

Kanada

Kanada on riik Põhja-Ameerika põhjaosas.

Harilik pohl ja Kanada · Kanada ja Pruunkaru · Näe rohkem »

Mongoolia

Mongoolia on merepiirita riik Ida-Aasias.

Harilik pohl ja Mongoolia · Mongoolia ja Pruunkaru · Näe rohkem »

Norra

Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 771 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.

Harilik pohl ja Norra · Norra ja Pruunkaru · Näe rohkem »

Pruunkaru

Pruunkaru (ladina keeles Ursus arctos; käibekeeles ka lihtsalt karu) on karulaste sugukonda karu perekonda kuuluv loomaliik.

Harilik pohl ja Pruunkaru · Pruunkaru ja Pruunkaru · Näe rohkem »

Siber

       Siberi föderaalringkond        Siber kui tänapäeva geograafiline piirkond        Siber kui ajalooline piirkond Siber (vene keeles Сибирь, kasahhi keeles Сібір, mongoli keeles Сибирь, hiina keeles 西伯利亞) on piirkond Venemaal ja Põhja-Kasahstanis, mis hõlmab Aasia põhjaosa Uurali mägedest Põhja-Jäämere ja Vaikse ookeani veelahkmeni.

Harilik pohl ja Siber · Pruunkaru ja Siber · Näe rohkem »

Soome

Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.

Harilik pohl ja Soome · Pruunkaru ja Soome · Näe rohkem »

Tundra

Tundra taimestik Alaska poolsaare rannikul Tundra on bioom, millele on iseloomulikud samblad ja samblikud, puhmastaimed, rohttaimed, kidurad puud ja põõsad.

Harilik pohl ja Tundra · Pruunkaru ja Tundra · Näe rohkem »

Venemaa

Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.

Harilik pohl ja Venemaa · Pruunkaru ja Venemaa · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus Harilik pohl ja Pruunkaru

Harilik pohl on 202 suhted, samas Pruunkaru 195. Kuna neil ühist 18, Jaccard indeks on 4.53% = 18 / (202 + 195).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Harilik pohl ja Pruunkaru. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Hei! Oleme Facebookis nüüd! »