Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Harilik sibul ja Taimed
Harilik sibul ja Taimed on 45 ühist asja (Unioonpeedia): Aminohapped, Õis, Bakterid, Diploidsus, Ensüüm, Fotosüntees, Geen, Hapnik, Hübriid, Imetajad, Juurestik, Katteseemnetaimed, Kloroplast, Kultuurtaim, Lõhn, Leht, Ligniin, Lipiidid, Makromolekul, Mesilane, Mullastik, Närvisüsteem, Paljunemine, Patogeen, Pung, Putukad, Ravimtaimed, Sahhariidid, Süsihappegaas, Seened, ..., Sordiaretus, Sort, Sugukond (bioloogia), Suguline sigimine, Suhkrud, Toitained, Tolmlemine, Tolmutera, Transpiratsioon, Umbrohi, Valgus, Vars, Värvus, Vesi, Viljastumine. Laienda indeks (15 rohkem) »
Aminohapped
α-aminohapete üldine struktuur Aminohapped ehk aminokarboksüülhapped on bioloogilise tähtsusega orgaanilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalsete rühmadena amino- (-NH2) ja karboksüülrühma (-COOH) ning aminohappespetsiifilist kõrvalahelat.
Aminohapped ja Harilik sibul · Aminohapped ja Taimed ·
Õis
Õie skeem: 1. Õiepõhi2. Tupplehed3. Kroonlehed4. Tolmukad5. Emakas või emakad Õis on taime generatiivne organ, kus peale tolmlemist moodustuvad seemned ja vili.
Õis ja Harilik sibul · Õis ja Taimed ·
Bakterid
Bakterid (vanakreeka keeles βακτήριον baktērion 'kepp, pulk, sau') on (koos arhedega) kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada.
Bakterid ja Harilik sibul · Bakterid ja Taimed ·
Diploidsus
Diploidsus on liigiomase kromosoomikomplekti kahekordsus indiviidi (raku) kromosoomistikus.
Diploidsus ja Harilik sibul · Diploidsus ja Taimed ·
Ensüüm
ATP-d. ATP on molekul, mis salvestab elusolendites energiat ja võimaldab seda teiste keemiliste reaktsioonide otstarbeks kasutada. ATP süntaas on üks näide ensüümide katalüütilisest võimest. Ensüümid on kõrgmolekulaarsed bioloogilised katalüsaatorid, mis kiirendavad keemiliste reaktsioonide toimumist.
Ensüüm ja Harilik sibul · Ensüüm ja Taimed ·
Fotosüntees
Lehed on taimede peamine fotosünteesi koht Fotosüntees (kreeka keeles photo 'valgus' + synthesis 'ühendamine, liitmine') on looduses aset leidev protsess, mille käigus elusorganismid muudavad päikeseenergia keemiliseks energiaks.
Fotosüntees ja Harilik sibul · Fotosüntees ja Taimed ·
Geen
aluspaarist (punased põikipulgad). Tegelikult on geenid sadu kuni tuhandeid kordi pikemad. Geen (kreeka keeles genos tekkimine, sünd, saamine) on DNA või RNA nukleotiidjärjestus, mille põhjal sünteesitakse kindlat RNA-d. Geeni molekulaarne järjestus on bioloogiline informatsioon, mis osaleb nii ainu- kui ka hulkraksete organismide ja viiruste ülesehitamisel ning säilitamisel.
Geen ja Harilik sibul · Geen ja Taimed ·
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Hapnik ja Harilik sibul · Hapnik ja Taimed ·
Hübriid
Muul on hobusemära ja eeslitäku järglane Nõiapuu hübriid ''Hamamelis x intermedia'' Hübriid (tuleb ld sõnast hybrida 'segavereline'; ka ristand, värd, ristsugutis, bastard) on ristumise või ristamise tagajärjel geneetiliselt (genotüübilt) suhteliselt erinevatest vanemorganismidest alguse saanud järglane.
Hübriid ja Harilik sibul · Hübriid ja Taimed ·
Imetajad
Imetajad ehk mammaalid (Mammalia) on loomade klass keelikloomade hõimkonnast.
Harilik sibul ja Imetajad · Imetajad ja Taimed ·
Juurestik
Juurestik ehk juuresüsteem (varasemas eesti keeles ka: juurekava) on mingi taime juurte kogum.
Harilik sibul ja Juurestik · Juurestik ja Taimed ·
Katteseemnetaimed
Katteseemnetaimed (Magnoliophyta või Angiospermae) ehk õistaimed (Anthophyta) on suurim fotosünteesivate taimede hõimkond.
Harilik sibul ja Katteseemnetaimed · Katteseemnetaimed ja Taimed ·
Kloroplast
Kloroplasti ultrastruktuur: 1 – välismembraan, 2 – membraanidevaheline ruum, 3 – sisemembraan, 4 – strooma, 5 – luumen (tülakoidi siseruum), 6 – tülakoidi membraan, 7 – graana (tülakoidide virn), 8 – tülakoid (lamell), 9 – tärklis, 10 – ribosoom, 11 – plastiidne DNA, 12 – lipiiditilgake Kloroplastid (varem ka klorofülliterakesed) on taimerakkude ja eukarüootsete vetikate organellid, milles toimub fotosüntees.
Harilik sibul ja Kloroplast · Kloroplast ja Taimed ·
Kultuurtaim
Enamik aiakujunduses kasutatavaid taimi on kultuurtaimed Kultuurtaim on kultiveerimise tarbeks aretatud taimeliik või -sort.
Harilik sibul ja Kultuurtaim · Kultuurtaim ja Taimed ·
Lõhn
Lõhn on gaasiliste ja lenduvate ainete omadus haistmisaistingut esile kutsuda.
Harilik sibul ja Lõhn · Lõhn ja Taimed ·
Leht
Künnapuu leht Leht (folium) on taime organ, mis kinnitub sõlmel varrele ning mille algsed funktsioonid on fotosüntees ja transpiratsioon ehk taimauramine.
Harilik sibul ja Leht · Leht ja Taimed ·
Ligniin
Ligniini keemiline struktuur (üldistus) Ligniin ehk ligneen on varieeruva struktuuriga biopolümeer, mis moodustab suure osa taimse materjali rakukestadest.
Harilik sibul ja Ligniin · Ligniin ja Taimed ·
Lipiidid
Seebi lipiidide "saared" seebimulli 250-kordsel suurendamisel Lipiidid on väga mitmekesise struktuuriga orgaaniliste biomolekulide, enamasti estrilise ehitusega vees mittelahustuvate ühendite rühm.
Harilik sibul ja Lipiidid · Lipiidid ja Taimed ·
Makromolekul
Makromolekulid on keemias väga suure molekulmassiga molekulid.
Harilik sibul ja Makromolekul · Makromolekul ja Taimed ·
Mesilane
''Apis mellifera'' Mesilasnukud Erakmesilane Anthophora bimaculata (emane) hariliku sininuki (Jasione montana) õiel. Tallinn, Eesti Mesilane (Apis) on kiletiivaliste seltsi mesilaslaste sugukonda kuuluv putukate perekond.
Harilik sibul ja Mesilane · Mesilane ja Taimed ·
Mullastik
Mullastik ehk muldkate on mingile territooriumile iseloomulike muldade kogu.
Harilik sibul ja Mullastik · Mullastik ja Taimed ·
Närvisüsteem
access-date.
Harilik sibul ja Närvisüsteem · Närvisüsteem ja Taimed ·
Paljunemine
Paljunemine on laiemas mõttes ökosüsteemis olevate ühetaoliste biosüsteemide või selle üksikosade (organellide, rakkude, liikide jt) kvantitiivne suurenemine.
Harilik sibul ja Paljunemine · Paljunemine ja Taimed ·
Patogeen
Patogeen (ka patogeenne mikroob, tõvestav mikroob) on mikroorganism, harvem ka keemiline aine, mis kutsub taim- või loomorganismis esile haigusi.
Harilik sibul ja Patogeen · Patogeen ja Taimed ·
Pung
Pungade jaotus paiknemise, elutsükli, morfoloogia ja ülesande järgi Pungad on soontaimede varrel paiknevad moodustised, millest sõltuvalt asukohast arenevad vars või varreharud.
Harilik sibul ja Pung · Pung ja Taimed ·
Putukad
Putukad (Insecta, ka Hexapoda) on liigi- ja vormirikas loomade klass lülijalgsete hõimkonnast.
Harilik sibul ja Putukad · Putukad ja Taimed ·
Ravimtaimed
Ravimtaimed on bioaktiivseid looduslikke ühendeid sisaldavad taimed (sh erinevad taime osad), mida kasutatakse taimse päritoluga ravimina või ravimite valmistamiseks.
Harilik sibul ja Ravimtaimed · Ravimtaimed ja Taimed ·
Sahhariidid
Sahhariidid ehk glütsiidid (traditsioonilise, ent ebatäpse nimetusega süsivesikud ehk karbohüdraadid) on keemilised ained, mille molekulid on biomolekulid, mis koosnevad süsiniku, vesiniku ja hapniku aatomitest.
Harilik sibul ja Sahhariidid · Sahhariidid ja Taimed ·
Süsihappegaas
Süsinikdioksiid Süsinikdioksiid Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2) on süsiniku stabiilseim oksiid, mille molekul koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist, mis on kovalentselt seotud süsiniku aatomiga.
Harilik sibul ja Süsihappegaas · Süsihappegaas ja Taimed ·
Seened
Aniislehtrik Must torbikseen Väike sarvik Seened (Fungi) on üks eukarüootsete organismide riike.
Harilik sibul ja Seened · Seened ja Taimed ·
Sordiaretus
Eesti Taimekasvatuse Instituudis Sordiaretus on taimekasvatuse haru, mis tegeleb kultuurtaimede sortide ja hübriidide loomise ja parandamisega.
Harilik sibul ja Sordiaretus · Sordiaretus ja Taimed ·
Sort
Sort ehk kultivar (cultivar, lühend cv.) on kõige madalam süstemaatika ühik kultuurtaimedel.
Harilik sibul ja Sort · Sort ja Taimed ·
Sugukond (bioloogia)
Sugukond (familia) on bioloogilises taksonoomias lähedasi perekondi ühendav üksus.
Harilik sibul ja Sugukond (bioloogia) · Sugukond (bioloogia) ja Taimed ·
Suguline sigimine
Suguline ehk seksuaalne sigimine on paljunemise vorm, kus erinevalt suguta sigimisest toimub eelnevalt sugurakkude meioos, ploidsuse vähenemine ja üldjuhul viljastumine.
Harilik sibul ja Suguline sigimine · Suguline sigimine ja Taimed ·
Suhkrud
Sahharoos Suhkrud on sahhariidide ehk süsivesikute hulka kuuluv orgaaniliste ühendite klass.
Harilik sibul ja Suhkrud · Suhkrud ja Taimed ·
Toitained
Toitained on toiduainetes sisalduvad keemilised ained, mida inimese organism kasutab peamiselt rakusünteesi lähteainetena anaboolsetes protsessides või energiaallikana.
Harilik sibul ja Toitained · Taimed ja Toitained ·
Tolmlemine
Tolmlemine on tolmuterade kandumine emakasuudmele või seemnealgmele.
Harilik sibul ja Tolmlemine · Taimed ja Tolmlemine ·
Tolmutera
Tolmuterad on õistaimede tolmukates valmivad isasgametofüüdid.
Harilik sibul ja Tolmutera · Taimed ja Tolmutera ·
Transpiratsioon
Transpiratsioon ehk taimaurumine on taimedest vee aurumise protsess.
Harilik sibul ja Transpiratsioon · Taimed ja Transpiratsioon ·
Umbrohi
Eestiski levinud vaatepilt: õitsev naat teeservas Umbrohuks liigitatakse taim, mis kasvab haritud maal lisaks külvatud või istutatud taimedele.
Harilik sibul ja Umbrohi · Taimed ja Umbrohi ·
Valgus
Nähtava valguse riba elektromagnetlainete spektris: gammakiirgus – röntgenikiirgus – ultraviolettkiirgus – nähtav valgus – infrapunakiirgus ja mikrolained – raadiolained Valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380–700 nanomeetrit.
Harilik sibul ja Valgus · Taimed ja Valgus ·
Vars
Piprapuu vars Vars (caulis) on taime harunemisvõimeline peamiselt maapealne organ, mis ühendab lehti, õisi ja vilju juurega.
Harilik sibul ja Vars · Taimed ja Vars ·
Värvus
Värvus ehk värv on valguskiirguse omadus, mis avaldub erisuguse spektraalkoostise ja intensiivsusega kiirguste silmaga eristatavuses.
Harilik sibul ja Värvus · Taimed ja Värvus ·
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Harilik sibul ja Vesi · Taimed ja Vesi ·
Viljastumine
Viljastumine ehk fertilisatsioon ehk süngaamia on sugulise sigimise põhiprotsess, milles eriomased rakud (või rakutuumad) ühinevad sügoodiks.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Harilik sibul ja Taimed ühist
- Millised on sarnasused Harilik sibul ja Taimed
Võrdlus Harilik sibul ja Taimed
Harilik sibul on 426 suhted, samas Taimed 229. Kuna neil ühist 45, Jaccard indeks on 6.87% = 45 / (426 + 229).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Harilik sibul ja Taimed. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
