Sisukord
131 suhted: A. H. Tammsaare, Aastarõngad, Aili Paju, Ain Raal, Albu, Albu valla vapp, Audru mõis, Õis, Baltimaad, Charles II, Droog, Eesti, Eesti Entsüklopeediakirjastus, Eesti looduskaitsemärgid, Eesti NSV, Emakasuue, Emasõis, Euroopa, Fred Puss, Haki Kuntsamäe ohvritamm, Harilik puuvõõrik, Hõlmine leht, Heitlehisus, Horvaatia, Inglise kodusõda, Inglismaa, Isasõis, Istandus, Józefi tamm, Jehoova, Jupiter (jumal), Kadri Jaanits, Kaheidulehelised, Kaive tamm, Kalina ohvritamm, Karste hiietamm, Katteseemnetaimed, Kaukaasia, Kõrts, Kirjanik, Koksi talu tamm, Koluvere järv, Kopli tammed, Kulla hiietamm, Kuremäe ohvritamm, Laane tammed, Laasu tamm, Ladina keel, Läänemaa, Läti, ... Laienda indeks (81 rohkem) »
A. H. Tammsaare
A.
Vaata Harilik tamm ja A. H. Tammsaare
Aastarõngad
Aastarõngad langetatud puu tüves Aastarõngad ehk aastaringid on mitmeaastase taime, eriti puu ristlõikes nähtavad ümmargused puidu tekstuuri jooned.
Vaata Harilik tamm ja Aastarõngad
Aili Paju
Aili Paju 2009. aastal Aili Paju (sündinud 8. septembril 1938 Tartus) on eesti arstiteadlane, Tartu Ülikooli professor, kirjanik.
Vaata Harilik tamm ja Aili Paju
Ain Raal
Ain Raal (sündinud 16. juulil 1961 Tartus) on eesti proviisor, õppejõud, teadlane (ravimtaimede ja farmaatsia ajaloo uurija) ning publitsist.
Vaata Harilik tamm ja Ain Raal
Albu
Albu on küla Järva maakonnas Järva vallas Ambla jõe ääres.
Vaata Harilik tamm ja Albu
Albu valla vapp
Albu valla vapp Albu valla vapp on Järva maakonna endise Eesti haldusüksuse Albu valla vapp.
Vaata Harilik tamm ja Albu valla vapp
Audru mõis
Audru mõis (saksa keeles Audern) on endine rüütlimõis Pärnumaa Audru kihelkonnas, mille süda asub tänapäeval Audru alevikus Pärnu linnas Pärnumaal.
Vaata Harilik tamm ja Audru mõis
Õis
Õie skeem: 1. Õiepõhi2. Tupplehed3. Kroonlehed4. Tolmukad5. Emakas või emakad Õis on taime generatiivne organ, kus peale tolmlemist moodustuvad seemned ja vili.
Vaata Harilik tamm ja Õis
Baltimaad
Leedu Leedu Baltimaad ehk Balti riigid on mitteametlik geopoliitiline termin, mida kasutatakse tänapäeval koondnimetusena kolme iseseisva riigi: Eesti, Läti ja Leedu kohta.
Vaata Harilik tamm ja Baltimaad
Charles II
Charles II (29. mai 1630 – 6. veebruar 1685) oli Inglismaa ja Šotimaa kuningas alates 1660.
Vaata Harilik tamm ja Charles II
Droog
Droog on mitmes sellises teaduses nagu farmaatsia, farmakognoosia, meditsiin jt kasutatav mõiste, millel on igale teadusharule vastav tähendus.
Vaata Harilik tamm ja Droog
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Vaata Harilik tamm ja Eesti
Eesti Entsüklopeediakirjastus
Eesti Entsüklopeediakirjastus (Eesti Entsüklopeediakirjastuse AS; lühend: EEK) oli Eestis tegutsenud teatme- ja aimekirjanduse väljaandmisele spetsialiseerunud kirjastus.
Vaata Harilik tamm ja Eesti Entsüklopeediakirjastus
Eesti looduskaitsemärgid
Eesti looduskaitsemärgid on tunnustusavaldused, mida annab Kliimaministeerium välja alates 2010.
Vaata Harilik tamm ja Eesti looduskaitsemärgid
Eesti NSV
Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, lühendid Eesti NSV ja ENSV (vene keeles Эстонская Советская Социалистическая Республика, lühendid Эстонская ССР ja ЭCCP; Estonskaja Sovetskaja Sotsialistitšeskaja Respublika, Estonskaja SSR ja ESSR), oli NSV Liidu 1.
Vaata Harilik tamm ja Eesti NSV
Emakasuue
Emakasuue (ladina keeles stigma) on taime emaka tipmine osa, tavaliselt väikeste näsadega ja limane.
Vaata Harilik tamm ja Emakasuue
Emasõis
Spagetikõrvitsa emasõis Emasõis on õis, milles on üks või mitu emakat, kuid puuduvad tolmukad.
Vaata Harilik tamm ja Emasõis
Euroopa
Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.
Vaata Harilik tamm ja Euroopa
Fred Puss
Fred Puss. Jake Farra foto. Fred Puss (sündinud 19. veebruaril 1976) on eesti ajaloolane, genealoog ja nimeteadlane.
Vaata Harilik tamm ja Fred Puss
Haki Kuntsamäe ohvritamm
Haki Kuntsamäe ohvritamm oli pühapuu Võrumaal Rõuge kihelkonna Haki külas.
Vaata Harilik tamm ja Haki Kuntsamäe ohvritamm
Harilik puuvõõrik
arukase okstel Harilik puuvõõrik (Viscum album L.) on linalehikuliste sugukonda kuuluv igihaljas taim.
Vaata Harilik tamm ja Harilik puuvõõrik
Hõlmine leht
Hõlmine leht on kuni veerandini lehelaba laiusest ulatuvate väljalõigetega leht.
Vaata Harilik tamm ja Hõlmine leht
Heitlehisus
Heitlehine puu Heitlehisus ehk suvehaljus on taimede kohastumus hüljata lehed (ka okkad) ebasoodsate tingimuste saabudes.
Vaata Harilik tamm ja Heitlehisus
Horvaatia
Horvaatia (horvaadi keeles Hrvatska) on riik Euroopas Balkani poolsaare loodeosas.
Vaata Harilik tamm ja Horvaatia
Inglise kodusõda
Inglise kodusõda on koondnimetus konfliktidele, mis leidsid rojalistide ja Inglise parlamendi vahel aset aastatel 1642–1651 peamiselt Inglismaal, ent ulatusid ka Šotimaale, Iirimaale ja Walesi.
Vaata Harilik tamm ja Inglise kodusõda
Inglismaa
Inglismaa on Suurbritannia ajalooline osa.
Vaata Harilik tamm ja Inglismaa
Isasõis
Teravalehise iileksi isasõied (ülal) ja emasõied (all) Isasõis on õis, milles on ainult tolmukad, emakad puuduvad.
Vaata Harilik tamm ja Isasõis
Istandus
Kautšukipuuistandus Istandus on taimekasvatusala või -majand, kus toodetakse taimseid saadusi, mis on kasvatatud üht liiki taimede istikutest.
Vaata Harilik tamm ja Istandus
Józefi tamm
Józefi tamm Józefi tamm ehk Józef on Poolas Podkarpacie vojevoodkonnas Wiśniowas kasvav harilik tamm.
Vaata Harilik tamm ja Józefi tamm
Jehoova
Jehoova on Jumala nime Jahve (YHWH; JHWH; JHVH; יהוה) üks hääldusvariante, mille tunnustamise lõpetasid keeleteadlased 20.
Vaata Harilik tamm ja Jehoova
Jupiter (jumal)
Jupiteri kuju Louvre'is Jupiter oli Vana-Rooma mütoloogias peajumal.
Vaata Harilik tamm ja Jupiter (jumal)
Kadri Jaanits
Kadri Jaanits 8. mail 2014 kirjandusfestival Prima Vista raames Viru keskuse Rahva Raamatus Kadri Jaanits (sündinud 19. augustil 1976) on eesti tõlkija.
Vaata Harilik tamm ja Kadri Jaanits
Kaheidulehelised
Päriskaheidulehelised (Dicotyledoneae või Magnoliopsida) on katteseemnetaimede ehk õistaimede suurim klass.
Vaata Harilik tamm ja Kaheidulehelised
Kaive tamm
Kaive tamm, 2001 Kaive tamm on nii Läti kui ka kõigi Baltimaade kõige jämedam tamm.
Vaata Harilik tamm ja Kaive tamm
Kalina ohvritamm
Kalina ohvritamm on pühapuu Virumaal Jõhvi kihelkonna Kalina külas.
Vaata Harilik tamm ja Kalina ohvritamm
Karste hiietamm
Karste hiietamm 2013. aastal Karste hiietamm ehk Kuku tamm oli pühapuu ajaloolisel Võrumaal Kanepi kihelkonna Karste külas.
Vaata Harilik tamm ja Karste hiietamm
Katteseemnetaimed
Katteseemnetaimed (Magnoliophyta või Angiospermae) ehk õistaimed (Anthophyta) on suurim fotosünteesivate taimede hõimkond.
Vaata Harilik tamm ja Katteseemnetaimed
Kaukaasia
Kaukaasia kaart Kaukaasia on regioon Aasovi, Musta ja Kaspia mere vahel, kus asuvad Armeenia, Aserbaidžaan ja Gruusia ning Venemaa Föderatsiooni alad kuni Kuma-Manõtši nõoni põhjas.
Vaata Harilik tamm ja Kaukaasia
Kõrts
Kolu kõrts Kõrts (vanemas keelepruugis ka kabak) on söögi- ja joogikohana, külakogukonna kooskäimiskohana, ajalooliselt ka teeliste peatus- ja ööbimiskohana kasutatava hoone ning asutuse nimetus.
Vaata Harilik tamm ja Kõrts
Kirjanik
Kirjanik on isik, kes kirjutab ilukirjandust ehk belletristikat.
Vaata Harilik tamm ja Kirjanik
Koksi talu tamm
Koksi talu tamm 2010. a juunis Koksi talu tamm (ka: Lemsi küla tamm) on kaitsealune tamm Kihnu saarel Lemsi külas (vaadatud 04.05.2013).
Vaata Harilik tamm ja Koksi talu tamm
Koluvere järv
Koluvere järv (ka Koluvere paisjärv või Kolovere paisjärv) on paisjärv Liivi jõel Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas Koluvere külas.
Vaata Harilik tamm ja Koluvere järv
Kopli tammed
Kopli tammed on kaitsealused puud, 3 tamme, Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Voose külas, Kopli talu maadel.
Vaata Harilik tamm ja Kopli tammed
Kulla hiietamm
Kulla hiietamm oli pühapuu Viljandimaal Halliste kihelkonna Kulla külas, mis praegu kuulub Mulgi valda.
Vaata Harilik tamm ja Kulla hiietamm
Kuremäe ohvritamm
Püha tamm Kuremäe ohvritamm ehk püha tamm on pühapuu Virumaal Iisaku kihelkonna Kuremäe külas.
Vaata Harilik tamm ja Kuremäe ohvritamm
Laane tammed
Laane tammed on kaks kaitsealust tamme Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Voose külas Laane talu maadel.
Vaata Harilik tamm ja Laane tammed
Laasu tamm
350px Laasu tamm on vana põline tamm, mis seisab Lääne-Nigula vallas kunagise Piirsalu mõisa asunduse põllul.
Vaata Harilik tamm ja Laasu tamm
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Vaata Harilik tamm ja Ladina keel
Läänemaa
Läänemaa (ladina keeles Maritima, Rotalia, saksa keeles Kreis Wiek, samuti Rotelewich – Wikke – Wikkezland – Wicia – Wikkelandia) on ajalooline maakond Eestis.
Vaata Harilik tamm ja Läänemaa
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Vaata Harilik tamm ja Läti
Lõpre tamm
Lõpre tamm oktoobris 2015 Lõpre tamm novembris 2006 Lõpre tamm on looduskaitsealune harilik tamm Läänemaal Haapsalu linnas Puise külas Lõpre talu maal.
Vaata Harilik tamm ja Lõpre tamm
Leedu
Leedu (ametlikult Leedu Vabariik) on riik Euroopa Liidus Läänemere kagurannikul.
Vaata Harilik tamm ja Leedu
Leht
Künnapuu leht Leht (folium) on taime organ, mis kinnitub sõlmel varrele ning mille algsed funktsioonid on fotosüntees ja transpiratsioon ehk taimauramine.
Vaata Harilik tamm ja Leht
Lehtpuud
Arukask (''Betula pendula'') Lehtpuud on heitlehised või igihaljad puittaimed katteseemnetaimede hõimkonnast.
Vaata Harilik tamm ja Lehtpuud
Liivaaugu tamm
Liivaaugu tamm Liivaaugu tamm on harilik tamm, mis kasvab Keila linna piiril kahe raudteeharu vahel (Kulna küla territooriumil).
Vaata Harilik tamm ja Liivaaugu tamm
Looduskaitse
Üheks looduskaitseliseks meetmeks on kaitsealade moodustamine. Kõnnu Suursoo jääb Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala territooriumile. Looduskaitse on mitmetähenduslik termin, mis kokkuvõtvalt hõlmab loodusvarade, looduskeskkonna, biodiversiteedi kaitset inimmõju (antropogeensed tegurid) negatiivsete aspektide eest, hooldamist ja võimalusel ka taastamist.
Vaata Harilik tamm ja Looduskaitse
Maailma ravimtaimede entsüklopeedia
"Maailma ravimtaimede entsüklopeedia" on 2010.
Vaata Harilik tamm ja Maailma ravimtaimede entsüklopeedia
Maaleht
Maaleht on Eestis ilmuv eestikeelne nädalaleht, mille esimene number ilmus 1. oktoobril 1987.
Vaata Harilik tamm ja Maaleht
Mai
Mai ehk lehekuu on Gregoriuse kalendris aasta viies kuu.
Vaata Harilik tamm ja Mai
Mäe-Lehtsoo tamm
Mäe-Lehtsoo tamm Mäe-Lehtsoo (ka Mäe-Lõhtsuu) tamm on Võrumaal Antsla vallas Kirikukülas kunagise Mäe-Lõhtsuu veski lähedal kasvav põlispuu.
Vaata Harilik tamm ja Mäe-Lehtsoo tamm
Mööbel
Mööbel Worcesteri kunstimuuseumis näitusel Mööbel on istumiseks, toetamiseks, lamamiseks, töötamiseks või asjade paigutamiseks mõeldud esemed.
Vaata Harilik tamm ja Mööbel
Monarhism
Monarhism on monarhiat toetav või taotlev poliitiline suund.
Vaata Harilik tamm ja Monarhism
Mustahamba tamm
Mustahamba tamm Rist Mustahamba tammel Mustahamba tamm (ka Mustahamba ristitamm) on looduskaitsealune tamm, mis kasvab Võru maakonnas Rõuge vallas Mustahamba külas.
Vaata Harilik tamm ja Mustahamba tamm
Norra
Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas).
Vaata Harilik tamm ja Norra
Odin
Odin ratsutab kaheksajalgse Sleipniri seljas. 18. sajandi Islandi käsikirjast Odin (vanapõhja Óðinn, muinasgermaani Wodan või Wotan, ka Othinn, Oden või Woden) on germaanlaste raua- ja viikingiaegne jumal.
Vaata Harilik tamm ja Odin
Orissaare staadioni tamm
Orissaare tamm 2021. aasta suvel Orissaare tamm ja alevik 2021. aasta suvel Orissaare staadioni tamm, 2012 Orissaare tamm 2021. aastal Orissaare staadioni tamm on keset Orissaare staadioni jalgpalliväljakut kasvav tamm.
Vaata Harilik tamm ja Orissaare staadioni tamm
Osula Pühaliistu tamm
Osula Pühaliistu tamm on pühapuu Võrumaal Urvaste kihelkonna Osula külas.
Vaata Harilik tamm ja Osula Pühaliistu tamm
Pauliku Tammiku hiietammed
Pauliku Tammiku hiietammed (ka Tammiku hiietammed, Hiie tammed) on Ida-Viru maakonnas Jõhvi vallas Pauliku külas asuvad kaheksa tamme (hiiepuud) (vaadatud 29.04.2015).
Vaata Harilik tamm ja Pauliku Tammiku hiietammed
Pöögilaadsed
Pöögilaadsed (Fagales) on õistaimede hõimkonda kaheiduleheliste klassi kuuluv lehtpuude selts.
Vaata Harilik tamm ja Pöögilaadsed
Pöögilised
Pöögilised (Fagaceae) on pöögilaadsete seltsi kuuluv taimesugukond.
Vaata Harilik tamm ja Pöögilised
Pühajärve sõjatamm
Pühajärve sõjatamm Pühajärve sõjatamm 2013. aasta sügisel Pühajärve sõjatamm asub Pühajärvel.
Vaata Harilik tamm ja Pühajärve sõjatamm
Pühajärve sõjatammik
Pühajärve sõjatammik Pühajärve sõjatammik asub Pühajärvel.
Vaata Harilik tamm ja Pühajärve sõjatammik
Pühapuu
Tammetsõõrina tuntud ohverdamiskoht 2012. aasta maikuus. Pühapuu on puu, mida mingis piirkonnas või usundis austatakse.
Vaata Harilik tamm ja Pühapuu
Püramiidtamm
Püramiidtamm (Quercus robur 'Fastigiata') on hariliku tamme sort.
Vaata Harilik tamm ja Püramiidtamm
Philip Miller
Philip Miller (1691 London – 18. detsember 1771 Chelsea, London) oli šoti päritolu inglise aednik ja botaanik.
Vaata Harilik tamm ja Philip Miller
Poola
Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Vaata Harilik tamm ja Poola
Puit
Langetatud puutüved Puidu all mõeldakse üldkeeles puude ja põõsaste tüve ja okste kõva kude.
Vaata Harilik tamm ja Puit
Purjelaev
5-mastiline täis-purjelaev Preussen 1908. aastal Purjelaev on purjedele mõjuva tuule jõul (mida rakendatakse taglase kaudu kerele) liikumiseks ehk purjetamiseks mõeldud laev.
Vaata Harilik tamm ja Purjelaev
Puru Riia-Võhma tamm
Puru Riia-Võhma tamm (ka Riia-Võhma tamm) on Ida-Viru maakonnas Jõhvi vallas Puru külas ohvripuuna kasutatud tamm (vaadatud 29.04.2015).
Vaata Harilik tamm ja Puru Riia-Võhma tamm
Puukoor
Kiirja männi koor Puukoor (ka koor) on puittaime pindmine kiht, mis kaitseb taime sisemisi kudesid.
Vaata Harilik tamm ja Puukoor
Rahvusvaheline Looduskaitseliit
Rahvusvahelise Looduskaitseliidu peakorter Šveitsis Glandis Rahvusvaheline Looduskaitseliit (ingliskeelne lühend IUCN (International Union for the Conservation of Nature and Natural Resources.
Vaata Harilik tamm ja Rahvusvaheline Looduskaitseliit
Ranna Tuhandeaastane tamm
pisi Ranna Tuhandeaastane tamm (ka Sooküla tamm, Kodavere tamm, Rannaküla tamm, Ranna ohvritamm, Rootsiaegne tamm) on pühapuu Tartu maakonnas Kodavere kihelkonna Ranna külas.
Vaata Harilik tamm ja Ranna Tuhandeaastane tamm
Ratla roosa tamm
Ratla roosa tamm (2014) Ratla roosa tamm on surnud tamm Saaremaal Ratla puisniidul.
Vaata Harilik tamm ja Ratla roosa tamm
Rõngu Hiietamm
Rõngu Hiietamm oli pühapuu Tartumaal Rõngu kihelkonna Kõdukülas.
Vaata Harilik tamm ja Rõngu Hiietamm
Richard Anthony Salisbury
Richard Anthony Salisbury (2. mai 1761 Leeds – 23. märts 1829 London) oli Briti botaanik.
Vaata Harilik tamm ja Richard Anthony Salisbury
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Vaata Harilik tamm ja Rootsi
Saaremaa
Saaremaa (varem ka Kuresaar, liivi Sōrmō, läti Sāmsala, rootsi ja saksa Ösel, ladina Osilia, vananorra Eysysla) asub Läänemeres ja on Eesti suurim saar.
Vaata Harilik tamm ja Saaremaa
Sagadi mõis
Sagadi mõisa peahoone eestvaade Sagadi mõis (saksa keeles Saggad) oli rüütlimõis Haljala kihelkonnas Virumaal, tänapäeval on see Haljala vallas Lääne-Viru maakonnas.
Vaata Harilik tamm ja Sagadi mõis
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Vaata Harilik tamm ja Saksamaa
Sõatamm
Koiva tamm 2016. aastal. Sõatamm (ka Koiva tamm, Koiva Sõjatamm) asub Valgamaal Valga vallas Tsirgumäe külas Koiva jõe ääres Koiva puisniidul asuv kaitsealune tamm.
Vaata Harilik tamm ja Sõatamm
Sõjalaev
Suured sõjalaevad kiilveerivis Väiksemad sõjalaevad kiilrivis Sõjalaev on mereväe või sarnase eesmärgiga relvastatud organisatsiooni koosseisu kuuluv sõjaliste ülesannete täitmiseks ehitatud või ette valmistatud laev.
Vaata Harilik tamm ja Sõjalaev
Sõsarsaarte tammed
Sõsarsaarte tammed on pühapuud Tartumaal Otepää kihelkonna Pühajärve külas.
Vaata Harilik tamm ja Sõsarsaarte tammed
Seemnealge
Seemnealgeks (ovulum; vanem nimetus seemnepung) nimetatakse seemnetaimede emaka sigimikus olevat rakkude kogumit, paljasseemnetaimedel asuvad seemnealgmed aga käbisoomuste vahel.
Vaata Harilik tamm ja Seemnealge
Sigimik
Sigimiku tüübid Sigimik (ovarium) on õistaimede õies asuva emaka tähtsaim osa.
Vaata Harilik tamm ja Sigimik
Sinikka Piippo
Sirkka Sinikka Piippo (18. november 1955 Helsingi) on Soome botaanik ja mitme raamatu autor.
Vaata Harilik tamm ja Sinikka Piippo
Stelmužė mõis
Orjatorn Stelmužė mõis (leedu Stelmužės dvaras) on endine mõis Leedus Zarasai rajoonis Imbradase vallas Stelmužė külas.
Vaata Harilik tamm ja Stelmužė mõis
Stelmužė tamm
Stelmužė tamm, 2001 Stelmužė tamm on tamm Leedus Zarasai rajooni Imbradase valla Stelmužė külas.
Vaata Harilik tamm ja Stelmužė tamm
Stepp
Stepp Kõrgõzstanis Stepiks nimetatakse Euraasia parasvöötmes asuvat rohtlat.
Vaata Harilik tamm ja Stepp
Suurbritannia parlament
Westminsteri palee Londonis Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi parlament (tuntud ka kui Suurbritannia parlament või Westminsteri parlament) on kõrgeim seadusandlik organ Suurbritannias, mille juhiks on monarh, praegu võimul olev kuningas Charles III.
Vaata Harilik tamm ja Suurbritannia parlament
Taani
Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.
Vaata Harilik tamm ja Taani
Taimed
Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.
Vaata Harilik tamm ja Taimed
Tamm (ehitis)
Sacramento jõe tamm Tamm (ka kaldavall) on pinnaspaisutaoline vesiehitis, mis võimaldab veekogu voolu suunata (juhttammid) või kaitseb veekogu üleujutuste ja lainete või hoovuste purustava toime eest (näiteks poldritammid).
Vaata Harilik tamm ja Tamm (ehitis)
Tamm (perekond)
Tamm (Quercus L.) on puude perekond pöögiliste sugukonnas.
Vaata Harilik tamm ja Tamm (perekond)
Tamm (täpsustus)
"Tamm" on mitmetähenduslik sõna.
Vaata Harilik tamm ja Tamm (täpsustus)
Tamme-äkksurm
Tamme-äkksurm (inglise keeles sudden oak death) on paljudel taimedel esineda võiv ohtlik seenhaigus, mida põhjustab Phytophthora ramorum.
Vaata Harilik tamm ja Tamme-äkksurm
Tamme-Lauri tamm
Tamme-Lauri tamm suvel Tamme-Lauri tamm (võru keeles Tammõ-Lauri tamm) on pühapuu, Eesti kõige jämedam tamm.
Vaata Harilik tamm ja Tamme-Lauri tamm
Tammekoor
Tammekoor (Quercus cortex) on droogide koondnimetus, mitmete tamme perekonda liigitatud taimede, sh hariliku tamme, tüvelt ja okstelt korjatud ja kuivatatud koorele, mida tarvitatakse ravi otstarbel.
Vaata Harilik tamm ja Tammekoor
Tammik
Loode tammik Saaremaal Loode tammik kevadel Tammik on tamme enamusega puistu.
Vaata Harilik tamm ja Tammik
Tartu Ülikooli Kirjastus
Tartu Ülikooli Kirjastus (inglise keeles varem Tartu University Press, alates 2012. aastast University of Tartu Press) on Tartu Ülikooli juures tegutsev kirjastus.
Vaata Harilik tamm ja Tartu Ülikooli Kirjastus
Tärkma ohvritamm
Tärkma ohvritamm, 2008 Tärkma ohvritamm on pühaks peetud tamm, mis asub Tärkma külas Hiiumaal.
Vaata Harilik tamm ja Tärkma ohvritamm
Tüvi
Šotimaal asuva Darnley plaatani tüvi Tüvi (ladina keeles truncus) on puu varre harunemata osa.
Vaata Harilik tamm ja Tüvi
Tihedus
Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus.
Vaata Harilik tamm ja Tihedus
Tolmukas
Kibuvitsa lihtsa tolmukaniidiga tolmukad müürlooga tolmukast Tolmukas (ladina keeles stamen) on õie osa, milles valmivad tolmuterad.
Vaata Harilik tamm ja Tolmukas
Ungari
Ungari on merepiirita riik, mis asub Doonau keskjooksul Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Vaata Harilik tamm ja Ungari
Upsi tamm
Upsi tamm on Viljandi maakonnas Kõpu vallas Uia külas Upsi talus kasvav tamm.
Vaata Harilik tamm ja Upsi tamm
Urvaste
Urvaste (kohalik hääldus Urvastõ, saksa keeles Anzen) on küla Võru maakonnas Antsla vallas.
Vaata Harilik tamm ja Urvaste
Urvaste vald
Urvaste vald oli vald Võru maakonna loodeosas.
Vaata Harilik tamm ja Urvaste vald
Valgus (kirjastus)
Kirjastus Valgus on asutatud 1965.
Vaata Harilik tamm ja Valgus (kirjastus)
Vara ohvritamm
Vara ohvritamm (ka Vara kiriku tamm) on pühapuu Tartumaal Maarja-Magdaleena kihelkonna Kuusiku külas Vara kirikaias.
Vaata Harilik tamm ja Vara ohvritamm
Varrak (kirjastus)
Varrak on Tallinnas tegutsev raamatukirjastus.
Vaata Harilik tamm ja Varrak (kirjastus)
Väike-Aasia
Väike-Aasia poolsaar paikneb Türgi lääneosas Väike-Aasia on poolsaar Euraasia edelaosas.
Vaata Harilik tamm ja Väike-Aasia
Võlla tamm
Johannes Pääsukese 1913.a fotoplaadile jäädvustatud pilt, millega Võlla hiietamm maarahvale laiemalt tuntuks sai Võlla tamm oktoobris 2005 Võlla tamm (ka Hellamaa Võlla hiietamm) on pühapuu Muhu kihelkonna ja valla Hellamaa külas.
Vaata Harilik tamm ja Võlla tamm
Vest-Agderi maakond
Vest-Agderi maakond oli 1.
Vaata Harilik tamm ja Vest-Agderi maakond
Viiralti tamm
Viiralti tamm pildistatuna Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme maantee poolt Viiralti tamm ehk Tamme-Koori tamm (kasutatud ka kirjapilti Tamme Goori tamm) on kaitsealune tamm Viljandi maakonnas Vana-Võidu külas.
Vaata Harilik tamm ja Viiralti tamm
Viktor Masing
Viktor Masing (11. aprill 1925 Tartu – 18. märts 2001) oli eesti botaanik, biogeograaf, sooteadlane, ökoloog ja loodusteaduste populariseerija, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 1993).
Vaata Harilik tamm ja Viktor Masing
Zeus
Zeus (Jupiter) Jean Auguste Dominique Ingresi maalil Zeus (kreeka keeles Zεύς) ehk Dias (kreeka keeles Δίας) ('jumalik kuningas') on vanakreeka mütoloogias peajumal ning taeva- ja äikesejumal.
Vaata Harilik tamm ja Zeus
1651
1651.
Vaata Harilik tamm ja 1651
1987
1987.
Vaata Harilik tamm ja 1987
1993
1993.
Vaata Harilik tamm ja 1993
29. mai
29.
Vaata Harilik tamm ja 29. mai
3. september
3.
Vaata Harilik tamm ja 3. september
Tuntud ka kui Quercus abbreviata, Quercus acutiloba, Quercus aesculus, Quercus aestivalis, Quercus afghanistanensis, Quercus altissima, Quercus appenina var. cylindracea, Quercus appenina var. rumelica, Quercus arenaria, Quercus argentea, Quercus asterotricha, Quercus atropurpurea, Quercus atrosanguinea, Quercus atrovirens, Quercus aurea, Quercus australis, Quercus auzin, Quercus avellanoides, Quercus axillaris, Quercus bedoi, Quercus bellogradensis, Quercus borealis var. pilosa, Quercus brachycarpa, Quercus brevipes, Quercus brutia, Quercus bruttia, Quercus castanoides, Quercus comptoniifolia, Quercus concordia, Quercus condensata, Quercus coriifolia, Quercus crispa, Quercus cunisecta, Quercus cuprea, Quercus cupressoides, Quercus cylindracea, Quercus dilatata, Quercus dissecta, Quercus erucifolia, Quercus estremadurensis, Quercus ettingeri, Quercus extensa, Quercus falkenbergensis, Quercus farinosa, Quercus fastigiata, Quercus femina, Quercus fennessii, Quercus filicifolia, Quercus filipendula, Quercus foemida, Quercus fructipendula, Quercus geltowiensis, Quercus germanica, Quercus haas, Quercus hentzei, Quercus hispanica, Quercus horizontalis, Quercus hyemalis, Quercus imeretina, Quercus kurdica, Quercus laciniata, Quercus lanuginosa, Quercus lasistan, Quercus longaeva, Quercus longiglans, Quercus longipedunculata, Quercus longipes, Quercus louettii, Quercus lucorum, Quercus malacophylla, Quercus mestensis, Quercus microcarpa, Quercus monorensis, Quercus nigricans, Quercus ochracea, Quercus orocantabrica, Quercus paleacea, Quercus palmata, Quercus parmenteria, Quercus pectinata, Quercus pedemontana, Quercus pedunculata, Quercus pedunculiflora, Quercus pendula, Quercus pendulina, Quercus pilosa, Quercus pinnatipartita, Quercus pseudopedunculata, Quercus pseudoschorochensis, Quercus pseudosessilis, Quercus pseudotscharakensis, Quercus pulverulenta, Quercus purpurea, Quercus pyramidalis, Quercus pyrenaica, Quercus racemosa, Quercus robur, Quercus rubens, Quercus rubicunda, Quercus rumelica, Quercus scolopendrifolia, Quercus sessiliflora var. condensata, Quercus sessiliflora var. microcarpa, Quercus sessiliflora var. pedemontana, Quercus sessiliflora var. tcharachensis, Quercus sieboldii, Quercus speciensis, Quercus subvelutina, Quercus svecica, Quercus tardiflora, Quercus tennesi, Quercus tetracarpa, Quercus thomasii, Quercus tozzae, Quercus tricolor, Quercus turbinata, Quercus viminalis, Quercus virgata, Quercus vulgaris, Quercus welandii, Tamm, Tamm (puu), Tammepuu.