Sarnasusi Heinrich Heine ja Saksakeelne kirjandus
Heinrich Heine ja Saksakeelne kirjandus on 10 ühist asja (Unioonpeedia): Arnold Zweig, Bertolt Brecht, Gottfried Benn, Hans Magnus Enzensberger, Johann Wolfgang von Goethe, Kurt Tucholsky, Saksakeelne kirjandus, Theodor Fontane, Thomas Mann, Wolf Biermann.
Arnold Zweig
Arnold Zweig Saksa DV postmargil Arnold Zweigi haud Arnold Zweig (10. november 1887 Glogau (Alam-Sileesia; praegu Głogów (Poola) – 26. november 1968 Ida-Berliin) oli juudi päritolu saksakeelne kirjanik. Zweig sündis sadulsepa pojana. Ta lõpetas Kattowitzis (tänapäeva Katowices) gümnaasiumi. Pärast seda õppis ta ajalugu, filosoofiat ja kirjandust mitmes ülikoolis: Breslaus (Wrocław), Münchenis, Berliinis, Göttingenis, Rostockis ja Tübingenis. Eriti mõjutas teda Friedrich Nietzsche filosoofia. Kirjanikukarjääri alustas ta 1913 novellidega "Novellen um Claudia". Ta sai Saksamaal tuntuks jutustustega ja tragöödiaga "Rituaalmõrv Ungaris", mis võitis 1915 Kleisti auhinna. Zweig astus vabatahtlikuna Saksamaa sõjaväkke. Ta sõdis Esimeses maailmasõjas Prantsusmaal, Ungaris ja Serbias. Sõja lõpus määrati ta Kaunasesse sõjaväe peakorteri pressiosakonda, kus ta tutvus Ida-Euroopa juudiorganisatsioonidega. Zweigi mõjutas tugevalt 1916. aasta oktoobris välja kuulutatud juutide loendamise kampaania. Saksamaa valitsus otsis kinnitust kuulujuttudele, mille kohaselt juudid tegutsevad sõjaväes viienda kolonnina, saboteerivad sõjaväge ja on vastutavad selle ebaedu eest. Loendus näitas vastupidist: 80% juutidest sõdis eesliinil. Valitsuse suhtumine koos tõdemusega, et maailmasõjas sõdisid juudid kummalgi pool rinnet juutide vastu, muutis Zweigi Preisimaa patrioodist patsifistiks. Pärast sõja lõppu sai Zweigist sotsialistlik sionist. Pärast Adolf Hitleri 1923 korraldatud Õllesaali putši asus ta elama Berliini ja hakkas toimetama ajalehte Jüdische Rundschau. 1920. aastatel sai Zweig Sigmund Freudi sõbraks. Teda köitis Freudi psühhoanalüüs ja ta laskis Freudil ka enese psüühikat analüüsida. Nad jäid kirjavahetusse 12 aastaks. Nende kirjavahetus oli ulatuslik ja piisavalt huvitav selleks, et seda edaspidi raamatuna välja anda. Ta sai rahvusvaheliselt kuulsaks maailmasõjast rääkiva sõjavastase romaaniga "Võitlus seersant Griša pärast". See romaan räägib vangi langenud vene sõdurist Grišast, kes põgeneb vangilaagrist, tabatakse uuesti ja mõistetakse surma. Mõned institutsioonid soovivad Grišale armu anda, mõned teda hukata, ja kokkuvõttes kulutavad võimud tema ümber jauramisele rohkem aega ja energiat kui oma sõdurite eest hoolitsemisele. Freudi loal pühendas Zweig selle raamatu Freudile. 1929 külastas Zweig ühte Hitleri kõnet ja teatas hiljem, et Hitler on nagu Charles Chaplin, ainult andetu. Samal aastal asus ta tööle ajakirja Die Weltbühne. Hiljem oli Zweig tunnistajaks sellele, kuidas natsid tema raamatuid põletasid. Zweig märkis rahvahulga reaktsiooni vaadates, et nad oleksid sama õnnelikud olnud elavate inimeste põletamist vaadates. Kui natsid 1933 Saksamaal võimule tulid, oli Zweig üks paljudest, kes viivitamatult emigreerusid. Algul sõitis ta Tšehhoslovakkiasse, seejärel Šveitsi ja Prantsusmaale. Seal kohtus ta paljude mõjukate intellektuaalide: Bertolt Brechti, Lion Feuchtwangeri, Thomas Manni ja Anna Seghersiga. Aastatel 1934–1948 oli ta Palestiinas Haifas, kus andis välja ajalehte Orient. Ta pettus ka sionismis ja jäi üksnes sotsialistiks. Seejärel asus elama Ida-Saksamaale, kuhu jäi surmani. Saksa DV-s osales Zweig kultuurielus mitmel viisil. Ta oli parlamendiliige, Maailma Rahunõukogu kongresside delegaat ja kommunistliku partei kultuurinõunik. 1950–1953 oli ta Saksamaa Kunstiakadeemia president. Oma tegevuse eest sai ta palju medaleid ja auhindu. 1958 pälvis ta oma sõjavastaste romaanide eest Lenini rahupreemia. 1962 tõmbus Zweig halva tervise tõttu avalikust elust tagasi. Ta suri 6 aastat hiljem.
Arnold Zweig ja Heinrich Heine · Arnold Zweig ja Saksakeelne kirjandus ·
Bertolt Brecht
Bertolt Brecht (ka Bert Brecht, sünninimega Eugen Berthold Friedrich Brecht; 10. veebruar 1898 Augsburg – 14. august 1956 Ida-Berliin, Saksa DV) oli saksa näitekirjanik, lavastaja ja luuletaja.
Bertolt Brecht ja Heinrich Heine · Bertolt Brecht ja Saksakeelne kirjandus ·
Gottfried Benn
Gottfried Benn (Tobias Falbergi joonistus, umbes 1951) Gottfried Benn Saksamaa 80-pennisel postmargil (1986) Gottfried Benn (2. mai 1886 Putlitz – 7. juuli 1956 Berliin) oli saksa arst, kirjanik, esseist ja ekspressionistlik luuletaja.
Gottfried Benn ja Heinrich Heine · Gottfried Benn ja Saksakeelne kirjandus ·
Hans Magnus Enzensberger
Hans Magnus Enzensberger (Tübingen, 18. november 2013) Hans Magnus Enzensberger (11. november 1929 Kaufbeuren – 24. november 2022 München) oli saksa kirjanik, tõlkija ja toimetaja.
Hans Magnus Enzensberger ja Heinrich Heine · Hans Magnus Enzensberger ja Saksakeelne kirjandus ·
Johann Wolfgang von Goethe
"Johann Wolfgang von Goethe". Autor Joseph Karl Stieler, 1828 Johann Wolfgang von Goethe (28. august 1749 Frankfurt – 22. märts 1832 Weimar) oli saksa kirjanik, loodusteadlane ja polühistor.
Heinrich Heine ja Johann Wolfgang von Goethe · Johann Wolfgang von Goethe ja Saksakeelne kirjandus ·
Kurt Tucholsky
Kurt Tucholsky Pariisis (aastal 1928) Kurt Tucholsky (9. jaanuar 1890 Berliin – 21. detsember 1935 Göteborg) oli juudi rahvusest Saksa ajakirjanik ja kirjanik.
Heinrich Heine ja Kurt Tucholsky · Kurt Tucholsky ja Saksakeelne kirjandus ·
Saksakeelne kirjandus
Saksakeelne kirjandus on saksa keeles kirjutatud kirjandus.
Heinrich Heine ja Saksakeelne kirjandus · Saksakeelne kirjandus ja Saksakeelne kirjandus ·
Theodor Fontane
pisi Theodor Fontane. Carl Breitbachi maal Saksa LV postmark 1952. aastast Theodor Fontane (30. detsember 1819, Neuruppin – 20. september 1898, Berliin) oli saksa proosakirjanik ja luuletaja, realismi esindaja.
Heinrich Heine ja Theodor Fontane · Saksakeelne kirjandus ja Theodor Fontane ·
Thomas Mann
Thomas Mann Paul Thomas Mann (6. juuni 1875 Lübeck – 12. august 1955 Kilchberg Zürichi lähedal) oli saksa kirjanik.
Heinrich Heine ja Thomas Mann · Saksakeelne kirjandus ja Thomas Mann ·
Wolf Biermann
16. novembril 2008 Wolf Biermann 1977. aastal Hamburgis Karl Wolf Biermann (sündinud 15. novembril 1936 Hamburgis) on saksa laulja, laulukirjutaja ja luuletaja.
Heinrich Heine ja Wolf Biermann · Saksakeelne kirjandus ja Wolf Biermann ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Heinrich Heine ja Saksakeelne kirjandus ühist
- Millised on sarnasused Heinrich Heine ja Saksakeelne kirjandus
Võrdlus Heinrich Heine ja Saksakeelne kirjandus
Heinrich Heine on 185 suhted, samas Saksakeelne kirjandus 160. Kuna neil ühist 10, Jaccard indeks on 2.90% = 10 / (185 + 160).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Heinrich Heine ja Saksakeelne kirjandus. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: