Sisukord
105 suhted: Abt, Aprill, Arelaat, Švaabimaa hertsog, Benevento, Benevento hertsogkond, Calixtus II, Capua, Ekskommunikatsioon, Friedrich I (Švaabimaa), Gaeta, Gelasius II, Genova, Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser), Henry I, Hohenstaufenid, Honorius II, Inglismaa kuningas, Investituuritüli, Itaalia, Itaalia kuningas, Itaalia kuningriik (keskaegne), Köln, Keisrinna Matilda, Kiievi suurvürst, Kirikuriik, Konkordaat, Konrad (Itaalia kuningas), Konrad III (Saksa kuningas), Legaat, Lothar III (Saksa-Rooma keiser), Marseille, Matilde di Canossa, Märts, Missa, Oktoober, Ordinatsioon, Paavst, Paschalis II, Piiskop, Privileeg, Reims, Rooma, Rooma Peetri kirik, Saali dünastia, Saksa kuningas, Saksa-Rooma keiser, Saksa-Rooma riik, Saksamaa, Saksamaa kuningriik, ... Laienda indeks (55 rohkem) »
- Sündinud 1080. aastatel
- Saali dünastia
- Surnud 1125
Abt
Abt (aramea keeles abba 'isa') on roomakatoliku mungakloostri ülem; sellest tuleneb ka nunnakloostri ülema nimetus "abtiss".
Vaata Heinrich V (Saksa-Rooma keiser) ja Abt
Aprill
Aprill on Gregoriuse kalendris aasta neljas kuu.
Vaata Heinrich V (Saksa-Rooma keiser) ja Aprill
Arelaat
hertsogkond Hertsogkonna sõltlased Arles'i kuningriik ehk Arelaat (933–1378) või Teine Burgundia kuningriik (prantsuse keeles Royaume de Bourgogne) kõrgkeskajal oli aastal 933 varasema keskaegse Burgundia kuningriigi maadest Arles'is rajatud frankide dominioon.
Vaata Heinrich V (Saksa-Rooma keiser) ja Arelaat
Švaabimaa hertsog
Švaabimaa hertsogite loend, on Švaabimaa hertsogkonda valitsenud valitsejate loetelu.
Vaata Heinrich V (Saksa-Rooma keiser) ja Švaabimaa hertsog
Benevento
Benevento on linn Itaalias Benevento maakonnas; ühtlasi selle maakonna pealinn.
Vaata Heinrich V (Saksa-Rooma keiser) ja Benevento
Benevento hertsogkond
Benevento hertsogkond (hiljem Benevento vürstkond) oli keskaegse Itaalia kõige lõunapoolsem langobardide hertsogkond, mille keskuseks oli Itaalia lõunaosa ehk Il Mezzogiorno keskosas asuv Benevento linn.
Vaata Heinrich V (Saksa-Rooma keiser) ja Benevento hertsogkond
Calixtus II
Calixtus II, ka Callistus II (Gui, ka Guy, Guido, prantsuse ajalookirjutuses Gui de Bourgogne; 1050 või 1060 – 13. detsember või 14. detsember 1124) oli paavst 1119–1124.
Vaata Heinrich V (Saksa-Rooma keiser) ja Calixtus II
Capua
Õhtune vaade linnale (juuni 2006) Capua on linn Lõuna-Itaalias Campania maakonnas Caserta provintsis.
Vaata Heinrich V (Saksa-Rooma keiser) ja Capua
Ekskommunikatsioon
Friedrich II Ekskommunikatsioon on kirikust väljaheitmine (lahutamine kiriku osadusest).
Vaata Heinrich V (Saksa-Rooma keiser) ja Ekskommunikatsioon
Friedrich I (Švaabimaa)
Friedrich I von Staufen (u. 1050 – 1105) oli esimene Hohenstaufenite soost Švaabimaa hertsog.
Vaata Heinrich V (Saksa-Rooma keiser) ja Friedrich I (Švaabimaa)
Gaeta
Gaeta on linn Itaalia keskosas Lazio maakonnas Latina provintsis, Roomast 120 km kaugusel.
Vaata Heinrich V (Saksa-Rooma keiser) ja Gaeta
Gelasius II
Gelasius II (Giovanni da Gaeta, ka Giovanni Coniuolo, Giovanni Caetani, Giovanni Gaetani, Giovanni Caetani Crescenzi; 1060 või september 1064 – 29. jaanuar 1119) oli paavst 1118–1119.
Vaata Heinrich V (Saksa-Rooma keiser) ja Gelasius II
Genova
Genova (ka Genua, ladina keeles Genua) on sadamalinn Itaalias Liguuria maakonnas, città metropolitana di Genova halduskeskus.
Vaata Heinrich V (Saksa-Rooma keiser) ja Genova
Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser)
Heinrich IV (11. november 1050 – 7. august 1106) oli Franki ehk Saali dünastiasse kuuluv Saksa-Rooma keiser ning Heinrich VIII nime all ka Baieri hertsog.
Vaata Heinrich V (Saksa-Rooma keiser) ja Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser)
Henry I
Henry I Henry I (Beauclerc, sündinud 1068 või 1069, surnud 1. detsembril 1135) oli Inglismaa kuningas 1100–1135 ja Normandia hertsog (1105–1135).
Vaata Heinrich V (Saksa-Rooma keiser) ja Henry I
Hohenstaufenid
Hohenstaufenite vapp Hohenstaufenid (ka Staufenid) oli Saksamaa valitsejatedünastia, kes oli võimul aastatel 1138–1254.
Vaata Heinrich V (Saksa-Rooma keiser) ja Hohenstaufenid
Honorius II
Honorius II (Lamberto Scannabecchi; ka Lambertus, Lamberto Scannabecchi da Fagagno, Lamberto da Fagnano di Monteveglio; 1060 – 13. veebruar 1130) oli paavst 1124–1130.
Vaata Heinrich V (Saksa-Rooma keiser) ja Honorius II
Inglismaa kuningas
Inglismaa kuningas või Inglismaa kuninganna oli Inglismaa kuningriigi valitseja kuni kuninganna Elizabeth I surmani (1603), mil Šotimaa kuningas James VI päris ka Inglismaa trooni.
Vaata Heinrich V (Saksa-Rooma keiser) ja Inglismaa kuningas
Investituuritüli
Investituuritüli oli aastatel 1075–1122 kestnud Rooma paavstide ja Saksa-Rooma riigi keisrite vaheline võimuvõitlus Saksamaal tegutseva katoliku kiriku tegevuse üle kontrolli saamisel.
Vaata Heinrich V (Saksa-Rooma keiser) ja Investituuritüli
Itaalia
Itaalia hümn mereväeorkestri esituses 2006. aastal Itaalia (ametlik nimi Itaalia Vabariik, itaalia keeles Repubblica Italiana) on riik Euroopas.
Vaata Heinrich V (Saksa-Rooma keiser) ja Itaalia
Itaalia kuningas
Lombardia raudkroon Itaalia kuningas (ladina: Rex Italiae; itaalia: Re d'Italia) oli tiitel, mis anti valitsejale, kes valitses osa või kogu Apenniini poolsaart pärast Lääne-Rooma keisririigi langust.
Vaata Heinrich V (Saksa-Rooma keiser) ja Itaalia kuningas
Itaalia kuningriik (keskaegne)
Itaalia kuningriik (ladina keeles Regnum Italiæ või Regnum Italicum) oli poliitiline üksus, mis läks Karolingide Frangi riigi kontrolli alla pärast langobardide kaotust aastal 774.
Vaata Heinrich V (Saksa-Rooma keiser) ja Itaalia kuningriik (keskaegne)
Köln
Köln on suuruselt neljas linn Saksamaal ning suurim linn Nordrhein-Westfaleni liidumaal ja Ruhri linnastus.
Vaata Heinrich V (Saksa-Rooma keiser) ja Köln
Keisrinna Matilda
Keisrinna Matilda, Anjou krahvinna, Inglise leedi (tuntud ka kui Maud või Mathilde; veebruar 1102 – 10. september 1167) oli Inglismaa kuninga ja Normandia hertsogi Henry I (troonil 1100–1135) ning Šoti Matilda (ristinimi Edith) tütar ja seega isa poolt William Vallutaja lapselaps.
Vaata Heinrich V (Saksa-Rooma keiser) ja Keisrinna Matilda
Kiievi suurvürst
Kiievi suurvürst oli Kiievi-Vene valitseja tiitel 9.–13. sajandil.
Vaata Heinrich V (Saksa-Rooma keiser) ja Kiievi suurvürst
Kirikuriik
Kirikuriik (ka Paavstiriik; itaalia keeles ainsuses Stato della Chiesa, Stato Pontificio, Stato Ecclesiastico, mitmuses Stati della Chiesa, Stati Pontifici; ladina keeles ainsuses Status Pontificius, samuti Dicio Pontificia) oli üks Itaalia ajaloo olulisemaid riike alates umbes 6. sajandist kuni poolsaare ühendamiseni Sardiinia kuningriigi poolt 1861.
Vaata Heinrich V (Saksa-Rooma keiser) ja Kirikuriik
Konkordaat
Konkordaat (ladina keeles: concordare.
Vaata Heinrich V (Saksa-Rooma keiser) ja Konkordaat
Konrad (Itaalia kuningas)
Konrad (12. veebruar 1074 Hersfeldi klooster – 27. juuli 1101 Firenze) oli keiser Heinrich IV poeg, Itaalia kuningas 1093–1098 ja Saksa kuningas 1087–1098.
Vaata Heinrich V (Saksa-Rooma keiser) ja Konrad (Itaalia kuningas)
Konrad III (Saksa kuningas)
Konrad III 13. sajandi miniatuuril Konrad III (1093 Bamberg – 1152 Bamberg) oli esimene Hohenstaufenite dünastiast Frangimaa hertsog 1115–1138 ja Saksamaa kuningriigi kuningas 1138–1152.
Vaata Heinrich V (Saksa-Rooma keiser) ja Konrad III (Saksa kuningas)
Legaat
Legaat (ladina keeles legatus; mitmuses legati) oli kõrge sõjaväeline auaste Vana-Rooma armees, võrreldav tänapäeva kindraliga.
Vaata Heinrich V (Saksa-Rooma keiser) ja Legaat
Lothar III (Saksa-Rooma keiser)
Lothar III pitsat Lothar III von Supplinburg (ka Lothar von Süpplingenburg; juuni 1075 – 4. detsember 1137) oli Saksa kuningas alates 1125, Saksa-Rooma keiser alates 1133 kuni surmani, 1137.
Vaata Heinrich V (Saksa-Rooma keiser) ja Lothar III (Saksa-Rooma keiser)
Marseille
Marseille on linn Lõuna-Prantsusmaal, Provence-Alpes-Côte d'Azuri piirkonna ja Bouches-du-Rhône'i departemangu keskus.
Vaata Heinrich V (Saksa-Rooma keiser) ja Marseille
Matilde di Canossa
Matilde di Canossa, fragment maalist Matilde di Canossa (itaalia keeles Matilde, ladina keeles Matilda, Mathilda; märts 1046 Mantova – 24. juuli 1115 Bondeno di Roncore) oli Toscana markkrahvinna, tuntud ka Suure krahvinna ja Toscana Matildena.
Vaata Heinrich V (Saksa-Rooma keiser) ja Matilde di Canossa
Märts
Märts on Gregoriuse kalendris aasta kolmas kuu.
Vaata Heinrich V (Saksa-Rooma keiser) ja Märts
Missa
Vatikani II kirikukogu juhendite alusel pühitsetav katoliiklik missa Missa on roomakatoliku ja anglikaani kiriku armulauaga jumalateenistus.
Vaata Heinrich V (Saksa-Rooma keiser) ja Missa
Oktoober
Oktoober ehk rehekuu ehk viinakuu on Gregoriuse kalendris aasta kümnes kuu.
Vaata Heinrich V (Saksa-Rooma keiser) ja Oktoober
Ordinatsioon
õigeusu kirikus Ordinatsioon ehk ordineerimine on vaimulike ametissepühitsemine.
Vaata Heinrich V (Saksa-Rooma keiser) ja Ordinatsioon
Paavst
Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.
Vaata Heinrich V (Saksa-Rooma keiser) ja Paavst
Paschalis II
Paschalis II (Rainerio, Raniero di Bieda, Rainerio Raineri, Raniero Ranieri di Bleda, Rainerius; 1050 või 1055 – 21. jaanuar 1118) oli paavst 1099–1118.
Vaata Heinrich V (Saksa-Rooma keiser) ja Paschalis II
Piiskop
Õigeusu kiriku piiskopi mitra Piiskop (laenu algallikas on vanakreeka sõna ἐπίσκοπος episkopos 'ülevaataja') on roomakatoliku kiriku, õigeusu kiriku ja luteriusu kiriku ülemvaimulik, piiskopkonna koguduste ülevaataja.
Vaata Heinrich V (Saksa-Rooma keiser) ja Piiskop
Privileeg
Privileeg on ajalooline ürik, mis annab mingeid eesõiguseid.
Vaata Heinrich V (Saksa-Rooma keiser) ja Privileeg
Reims
Reims (hääldus) on linn Põhja-Prantsusmaal, Marne'i departemangu ja endise Champagne-Ardennei piirkonna keskus.
Vaata Heinrich V (Saksa-Rooma keiser) ja Reims
Rooma
Rooma (itaalia ja ladina keeles Roma) on Itaalia pealinn.
Vaata Heinrich V (Saksa-Rooma keiser) ja Rooma
Rooma Peetri kirik
Rooma Peetri kirik ehk Püha Peetruse basiilika (itaalia keeles Basilica di San Pietro in Vaticano) on Vatikanis asuv hilisrenessansi stiilis katoliiklik kirikuhoone.
Vaata Heinrich V (Saksa-Rooma keiser) ja Rooma Peetri kirik
Saali dünastia
336x336px Saali dünastia, ka Franki dünastia (saksa keeles Salier) oli dünastia kõrgkkeskkaegses Euroopas, mille kuningad valitsesid Saksamaal aastatel 1024–1125.
Vaata Heinrich V (Saksa-Rooma keiser) ja Saali dünastia
Saksa kuningas
Saali Konradi valitsemiseni Saksa kuningas on historiograafiline nimetus Saksamaa kuningriiki valitsenud monarhide kohta keskajal.
Vaata Heinrich V (Saksa-Rooma keiser) ja Saksa kuningas
Saksa-Rooma keiser
Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli aastatel 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.
Vaata Heinrich V (Saksa-Rooma keiser) ja Saksa-Rooma keiser
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13.
Vaata Heinrich V (Saksa-Rooma keiser) ja Saksa-Rooma riik
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Vaata Heinrich V (Saksa-Rooma keiser) ja Saksamaa
Saksamaa kuningriik
Saali Konradi valitsemiseni Saksamaa kuningriik (või ka Saksa kuningriik; ladina Regnum Teutonicum) arenes välja endise Karolingide impeeriumi idaosast.
Vaata Heinrich V (Saksa-Rooma keiser) ja Saksamaa kuningriik
Sinod
Sinod selle sõna ajaloolises tähenduses on kirikukogu, mis koguneb tavaliselt arutama kiriku doktriini või juhtimise küsimusi.
Vaata Heinrich V (Saksa-Rooma keiser) ja Sinod
Skisma
Skisma (kreeka keeles σχισμα (σχιζω) – jagunema) tähendab kiriku lõhenemist.
Vaata Heinrich V (Saksa-Rooma keiser) ja Skisma
Speyer
Speyer on kreisivaba linn Saksamaal Rheinland-Pfalzi liidumaal.
Vaata Heinrich V (Saksa-Rooma keiser) ja Speyer
Strasbourg
Lycée int pontonniers Strasbourgis 2014. aastal Strasbourg on linn Kirde-Prantsusmaal, Grand Esti piirkonna ja Bas-Rhini departemangu keskus ja suurim asula (Prantsusmaa suuruselt seitsmes).
Vaata Heinrich V (Saksa-Rooma keiser) ja Strasbourg
Suvi
Aasovi mere rand Suvi on kõige soojem aastaaeg, mis tuleb pärast kevadet ning enne sügist ning mis on väljendunud eriti selgelt parasvöötmes, vähem lähistroopikas ja arktilistel aladel.
Vaata Heinrich V (Saksa-Rooma keiser) ja Suvi
Toscana mark
Toscana või Tuscia mark (või markkrahvkond või markiikond) oli piirimark Kesk-Itaalias, mis piirnes Kirikuriigiga lõunas ja idas, Liguuria merega läänes ning Itaalia kuningriigi riismetega põhjas.
Vaata Heinrich V (Saksa-Rooma keiser) ja Toscana mark
Troyes
Troyes on linn ja vald Prantsusmaal, Aube'i departemangu keskus.
Vaata Heinrich V (Saksa-Rooma keiser) ja Troyes
Utrecht
Utrecht on linn Hollandis, Utrechti provintsi halduskeskus.
Vaata Heinrich V (Saksa-Rooma keiser) ja Utrecht
Vaimulik
Vaimulik on eesti keeles.
Vaata Heinrich V (Saksa-Rooma keiser) ja Vaimulik
Vasall
Vasall ehk läänimees (ladina keeles vasallus) oli keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal.
Vaata Heinrich V (Saksa-Rooma keiser) ja Vasall
Vastupaavst
Vastupaavst (ladina keeles antipapa) on isik, kes on kas valitud või seatud parajasti ametis oleva paavsti vastu kui konkureeriv kirikupea.
Vaata Heinrich V (Saksa-Rooma keiser) ja Vastupaavst
Viikingid
Carl Schmidti värviline trükk lõuendil aastast 1887) Viikingite tegevusala ja asundused Viikingid olid muinasskandinaavia päritolu meresõitjad, kelle iseloomuliku kultuuri õitseaeg oli umbes 8.–11. sajandil (nn viikingiaeg).
Vaata Heinrich V (Saksa-Rooma keiser) ja Viikingid
Viterbo
Viterbo on linn Itaalias Lazio maakonnas, Viterbo provintsi halduskeskus.
Vaata Heinrich V (Saksa-Rooma keiser) ja Viterbo
Vsevolod I
Vsevolodi portree 1672. aasta teosest "Большая государева книга или Корень российскихгосударей" Vsevolod I (vene keeles Всеволод I Ярославич, ukraina keeles Всеволод I Ярославич, vanapõhja keeles: Vissivald; u 1030 – 14.
Vaata Heinrich V (Saksa-Rooma keiser) ja Vsevolod I
Würzburg
Würzburg on linn Saksamaal Baieri liidumaal, Alam-Frangimaa ringkonna halduskeskus.
Vaata Heinrich V (Saksa-Rooma keiser) ja Würzburg
Welfid
Braunschweig-Lüneburgi vapp Hohenstaufenite valdused Põhja-Euroopas 1176. aastal Welfide valdused Heinrich Lõvi ajal Welfid on Euroopa dünastia, millest on pärit olnud paljud Saksa ja Suurbritannia monarhid 11.–20.
Vaata Heinrich V (Saksa-Rooma keiser) ja Welfid
Worms
Worms on kreisivaba linn Saksamaal Rheinland-Pfalzi liidumaal.
Vaata Heinrich V (Saksa-Rooma keiser) ja Worms
Wormsi konkordaat
Wormsi konkordaat Wormsi konkordaat oli leping katoliku kiriku ja Saksa-Rooma Riigi vahel, millega lepiti kokku piiskoppide ja abtide nimetamise kord.
Vaata Heinrich V (Saksa-Rooma keiser) ja Wormsi konkordaat
1086
1086.
Vaata Heinrich V (Saksa-Rooma keiser) ja 1086
1087
1087.
Vaata Heinrich V (Saksa-Rooma keiser) ja 1087
1089
1089.
Vaata Heinrich V (Saksa-Rooma keiser) ja 1089
1093
1093.
Vaata Heinrich V (Saksa-Rooma keiser) ja 1093
1099
1099.
Vaata Heinrich V (Saksa-Rooma keiser) ja 1099
11. august
11.
Vaata Heinrich V (Saksa-Rooma keiser) ja 11. august
1102
1102.
Vaata Heinrich V (Saksa-Rooma keiser) ja 1102
1105
1105.
Vaata Heinrich V (Saksa-Rooma keiser) ja 1105
1106
1106.
Vaata Heinrich V (Saksa-Rooma keiser) ja 1106
1107
1107.
Vaata Heinrich V (Saksa-Rooma keiser) ja 1107
1108
1108.
Vaata Heinrich V (Saksa-Rooma keiser) ja 1108
1109
1109.
Vaata Heinrich V (Saksa-Rooma keiser) ja 1109
1110
1110.
Vaata Heinrich V (Saksa-Rooma keiser) ja 1110
1111
1111.
Vaata Heinrich V (Saksa-Rooma keiser) ja 1111
1112
1112.
Vaata Heinrich V (Saksa-Rooma keiser) ja 1112
1114
1114.
Vaata Heinrich V (Saksa-Rooma keiser) ja 1114
1115
1115.
Vaata Heinrich V (Saksa-Rooma keiser) ja 1115
1116
1116.
Vaata Heinrich V (Saksa-Rooma keiser) ja 1116
1117
1117.
Vaata Heinrich V (Saksa-Rooma keiser) ja 1117
1120
1120.
Vaata Heinrich V (Saksa-Rooma keiser) ja 1120
1121
1121.
Vaata Heinrich V (Saksa-Rooma keiser) ja 1121
1122
1122.
Vaata Heinrich V (Saksa-Rooma keiser) ja 1122
1123
1123.
Vaata Heinrich V (Saksa-Rooma keiser) ja 1123
1125
1125.
Vaata Heinrich V (Saksa-Rooma keiser) ja 1125
12. aprill
12.
Vaata Heinrich V (Saksa-Rooma keiser) ja 12. aprill
12. veebruar
12.
Vaata Heinrich V (Saksa-Rooma keiser) ja 12. veebruar
13. aprill
13.
Vaata Heinrich V (Saksa-Rooma keiser) ja 13. aprill
23. mai
23.
Vaata Heinrich V (Saksa-Rooma keiser) ja 23. mai
23. september
23.
Vaata Heinrich V (Saksa-Rooma keiser) ja 23. september
24. juuli
24.
Vaata Heinrich V (Saksa-Rooma keiser) ja 24. juuli
29. oktoober
29.
Vaata Heinrich V (Saksa-Rooma keiser) ja 29. oktoober
3. juuni
3.
Vaata Heinrich V (Saksa-Rooma keiser) ja 3. juuni
30. oktoober
30.
Vaata Heinrich V (Saksa-Rooma keiser) ja 30. oktoober
4. veebruar
4.
Vaata Heinrich V (Saksa-Rooma keiser) ja 4. veebruar
7. jaanuar
7.
Vaata Heinrich V (Saksa-Rooma keiser) ja 7. jaanuar
8. märts
8.
Vaata Heinrich V (Saksa-Rooma keiser) ja 8. märts
9. veebruar
9.
Vaata Heinrich V (Saksa-Rooma keiser) ja 9. veebruar
Vaata ka
Sündinud 1080. aastatel
- Øystein Magnusson
- Adelard
- Eugenius III
- Heinrich V (Saksa-Rooma keiser)
- Świętopełk I (Pommeri)
Saali dünastia
- Gregorius V
- Heinrich III (Saksa-Rooma keiser)
- Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser)
- Heinrich V (Saksa-Rooma keiser)
- Hohenstaufenid
- Investituuritüli
- Konrad (Itaalia kuningas)
- Konrad II (Saksa-Rooma keiser)
- Leo IX
- Saali dünastia
- Wormsi konkordaat
Surnud 1125
- Heinrich V (Saksa-Rooma keiser)
- Vladimir Monomahh