Helkivad ööpilved

Helkivad ööpilved Saimaa järvistu kohal Kuresoo kohal (Foto: Martin Koitmäe) Helkivad ööpilved ehk polaarmesosfääripilved on hõbehallid või valkjad, vahel ka kuldsed pilved, mis on nähtavad 50–70° põhja- ja lõunalaiusel suvel kesköö paiku põhjataevas.

Kasuta AI-d

Sisukord

1. 6 suhted: Abiks loodusevaatlejale, Herbert Niilisk, Herman Mürk, Jüri Kamenik, Põhjataevas, Pilv.

2. Atmosfäärioptika

Abiks loodusevaatlejale

"Abiks loodusevaatlejale" on Eesti Looduseuurijate Seltsi poolt alates 1951.

Vaata Helkivad ööpilved ja Abiks loodusevaatlejale

Herbert Niilisk

Herbert Niilisk (18. veebruar 1930 Nabala vald – 16. oktoober 2006 Tõravere) oli eesti geofüüsik.

Vaata Helkivad ööpilved ja Herbert Niilisk

Herman Mürk

Herman Mürk (21. august 1908, Tsirguliina, Tartumaa – 12. august 1988, Tartu) oli eesti atmosfäärifüüsik.

Vaata Helkivad ööpilved ja Herman Mürk

Jüri Kamenik

Pilvehuviliste rakukese kokkutulek Raplas (12. juulil 2016, foto Tarmo Lukk Jüri Kamenik (sündinud 25. augustil 1988 Tallinnas) on eesti meteoroloog ja ilmavaatluste populariseerija.

Vaata Helkivad ööpilved ja Jüri Kamenik

Põhjataevas

Maa taevasfääri sees. Põhjataevas asub taevaekvaatorist (keskmine joon) üleval Põhjataevas on taevasfääri põhjapoolkera ehk taevaekvaatorist põhja poole jääv ala.

Vaata Helkivad ööpilved ja Põhjataevas

Pilv

Rünkpilv Pilv on atmosfääris veeauru kondenseerumisel tekkinud hõljuvate väga väikeste veetilkade (udu) või jääkristallide nähtav kogum.

Vaata Helkivad ööpilved ja Pilv

Vaata ka

Atmosfäärioptika

• Alpihelendus
• Ehapuna
• Fatamorgaana
• Halo
• Helkivad ööpilved
• Kuldne tund
• Kuuvikerkaar
• Maa vari
• Miraaž
• Novaja Zemlja efekt
• Parheelia
• Pilvekaar
• Rayleigh' hajumine
• Roheline kiir
• Sinine tund
• Somp (meteoroloogia)
• Tara (meteoroloogia)
• Ufo
• Valgussammas
• Veenuse vöö
• Vikerkaar
• Virmalised

Tuntud ka kui Helkiv ööpilv, Polaarmesosfääripilv, Polaarmesosfääripilved, Polaarne mesosfääripilv, Polaarsed mesosfääripilved.

Unioonpeedia on mõiste kaardi või semantiline võrgustik, korraldati nagu entsüklopeedia - sõnastik. See annab lühikese definitsiooni iga mõiste ja selle suhteid.

See on suur-line mõttekaarti mis toimib aluse kontseptsiooni diagrammid. See on tasuta kasutada ja iga artikli või dokumendi saab alla laadida. See on vahend, ressurss või viide õppe-, teadus-, haridus-, teadus- või õppetöö, mida saab kasutada õpetajad, kasvatajad, õpilaste või üliõpilaste; akadeemilise maailma: koolis, alg-, kesk-, keskkooli, keskmine tehniline tase, kolledži, ülikooli bakalaureuse-, magistri- või doktorikraadi; paberid, aruanded, projektid, ideed, dokumentatsiooni, uuringute kokkuvõtted või väitekirja. Siin on mõiste, seletus, kirjeldus, või mõtet iga olulise kohta, mis teil on vaja andmeid, ning loetelu nendega seotud mõisted nagu sõnastik. Saadaval Eesti, Inglise, Hispaania, Portugali, Jaapani, Hiina, Prantsuse, Saksa, Itaalia, Poola, Hollandi, Vene, Araabia, Hindi, Rootsi, Ukraina, Ungari, Katalaani, Tšehhi, Heebrea, Taani, Soome, Indoneesia, Norra, Rumeenia, Türgi, Vietnamese, Korea, Tai, Kreeka, Bulgaaria, Horvaatia, Slovakkia, Leedu, Filipino, Läti ja Sloveenia Varsti rohkem keeli.

Teave põhineb Vikipeedia artiklitel ja muudel Wikimedia projektidel ning on saadaval Creative Commonsi Attribution-ShareAlike litsentsi alusel.

Unioonpeedia ei ole Wikimedia Foundationi poolt heaks kiidetud ega sellega seotud.

Google Play, Android ja Google Play logo on ettevõtte Google Inc. kaubamärgid.

Privaatsuspoliitika