Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Herilaseviu ja Linnud
Herilaseviu ja Linnud on 15 ühist asja (Unioonpeedia): Carl von Linné, Haudumine, Küünis, Keelikloomad, Loomad, Muna, Nokk, Oks, Parasvööde, Pistrikulised, Puu, Roomajad, Silm, Sulg, Tiib.
Carl von Linné
Carl von Linné (ladinapäraselt Carolus Linnaeus; 23. mai 1707 Råshult, Kronobergi lään – 10. jaanuar 1778 Uppsala) oli rootsi loodusteadlane ja arst, nüüdisaegse elusorganismide süstemaatika ja taksonoomia rajaja.
Carl von Linné ja Herilaseviu · Carl von Linné ja Linnud ·
Haudumine
Haudumine on selgroogsetel loomadel (nt lindudel) munade hoidmine sellise temperatuuri juures, et loode saaks areneda.
Haudumine ja Herilaseviu · Haudumine ja Linnud ·
Küünis
Kodukassi sissetõmmatav küünis väljasirutatud asendis Küünis on kõver ja terava otsaga jätke, mis asub paljude loomade sõrmede või varvaste otsas.
Herilaseviu ja Küünis · Küünis ja Linnud ·
Keelikloomad
Keelikloomad (Chordata) on loomade hõimkond, kuhu kuuluvad selgroogsed ning mõned nendega lähedases suguluses olevad selgrootud.
Herilaseviu ja Keelikloomad · Keelikloomad ja Linnud ·
Loomad
Loomad (Animalia, Metazoa) on riik organismide taksonoomilises klassifikatsioonis.
Herilaseviu ja Loomad · Linnud ja Loomad ·
Muna
Muna ehitus kanamuna näitel:1. koorkest ehk munakoor2. nahkkest3. sisemembraan 4. rebuväät 5. väline munavalge 6. seesmine munavalge 7. rebukest 8. rebu 9. looteketas ehk blastodisk 10. kollane rebu 11. valge rebu 12. seesmine munavalge 13. rebuväät 14. õhuruum 15. kutiikula Muna (ladina keeles ovum) on üldjuhul viljastatud munarakk (sügoot), mis on kaetud koorega (enamikul lindudel, roomajatel ja ürgsetel imetajatel) või kestaga lülijalgsetel (putukad, vähilaadsed, ämblikulaadsed).
Herilaseviu ja Muna · Linnud ja Muna ·
Nokk
thumb Nokk on lindude peas olev elund, mis on moodustunud oluliselt pikenenud näoluudest ja üla- ning alalõualuust, nokka katab sarvkest.
Herilaseviu ja Nokk · Linnud ja Nokk ·
Oks
Puu võra koosneb erineva järgu okstest Oks on taimede (eriti puittaimede) külgpungast arenenud, harilikult puitunud varreharu.
Herilaseviu ja Oks · Linnud ja Oks ·
Parasvööde
Parasvööde Parasvööde on Alissovi kliimaklassifikatsiooni põhikliimavööde põhja- ja lõunapoolkeral, kus aasta läbi valitseb parasvöötme õhumass.
Herilaseviu ja Parasvööde · Linnud ja Parasvööde ·
Pistrikulised
Pistrikulised (Falconiformes) on lindude selts.
Herilaseviu ja Pistrikulised · Linnud ja Pistrikulised ·
Puu
Leinaremmelgas (''Salix ×sepulcralis'') Rannikusekvoia (''Sequoia sempervirens'') Puu on hästi välja kujunenud varrega (tüvega) puittaim, mis võib saavutada suured mõõtmedEndel Laas.
Herilaseviu ja Puu · Linnud ja Puu ·
Roomajad
Roomajad ehk reptiilid (Reptilia) on peamiselt maismaa-eluviisiga keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast.
Herilaseviu ja Roomajad · Linnud ja Roomajad ·
Silm
Inimese silma läbilõige Kassikaku silm Suurendatud vaade kärbse liitsilmast Silm (ladina keeles oculus) on nägemiselund.
Herilaseviu ja Silm · Linnud ja Silm ·
Sulg
Mitmesuguse kujuga sulgi Suled on epidermi ehk marrasknaha moodustisted, mis esinevad lindudel ja mõnedel teropoodsetel dinosaurustel.
Herilaseviu ja Sulg · Linnud ja Sulg ·
Tiib
Kühmnokk-luik sirutab tiibu Tiib (bioloogia) on loomadel esinev paariline õhus tõstejõudu tekitav liikumiselund, mis on evolutsiooni käigus arenenud loomade lendamist võimaldavaks kulgemisviisiks.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Herilaseviu ja Linnud ühist
- Millised on sarnasused Herilaseviu ja Linnud
Võrdlus Herilaseviu ja Linnud
Herilaseviu on 86 suhted, samas Linnud 212. Kuna neil ühist 15, Jaccard indeks on 5.03% = 15 / (86 + 212).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Herilaseviu ja Linnud. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
