Sarnasusi Hilisantiikaeg ja Kristlus
Hilisantiikaeg ja Kristlus on 11 ühist asja (Unioonpeedia): Arianism, Bütsants, Constantinus Suur, Katoliiklus, Kreeka keel, Kristlus, Läänegoodid, Pühakiri, Piibel, Piiskop, Uus testament.
Arianism
Arianism ehk ariaanlus oli 4.–7. sajandil levinud kristlik õpetus, mis on saanud nimetuse Aleksandria presbüteri Areiose järgi.
Arianism ja Hilisantiikaeg · Arianism ja Kristlus ·
Bütsants
Bütsants, tuntud ka kui Ida-Rooma riik, Ida-Rooma keisririik ja Ida-Rooma impeerium, oli riik, mis tekkis Rooma keisririigi idaosa territooriumil selle jagunemise tagajärjel.
Bütsants ja Hilisantiikaeg · Bütsants ja Kristlus ·
Constantinus Suur
Constantinus I Suur (ladina keeles Constantinus I Maximus; Imperator Caesar Divi Constantii Flavius Valerius Constantinus Augustus); sünninimi Gaius Flavius Valerius Constantinus; 27. veebruar 272 Naissus – 22. mai 337 Ankyronis) oli Vana-Rooma keiser 25. juulist 306 kuni surmani. Tema valitsemisajal lõpetati Rooma keisririigis kristlaste tagakiusamine ning hakati kristlust soosima. Katoliku, õigeusu, luteri ja armeenia kirik tähistavad 22. maid tema mälestuspäevana. H. G. Wells võrdles teda tema maailmaajaloo rolli poolest Aleksander Suure ja Julius Caesariga.
Constantinus Suur ja Hilisantiikaeg · Constantinus Suur ja Kristlus ·
Katoliiklus
Katoliiklus (kreeka sõnast καθολικός (katholikós) 'üleüldine', 'universaalne') ehk katolitsism on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana; õigeusu ja protestantismi kõrval üks kolmest kristluse põhiharust.
Hilisantiikaeg ja Katoliiklus · Katoliiklus ja Kristlus ·
Kreeka keel
Uuskreeka keele murded Kreeka keel on üks indoeuroopa keeli.
Hilisantiikaeg ja Kreeka keel · Kreeka keel ja Kristlus ·
Kristlus
Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused.
Hilisantiikaeg ja Kristlus · Kristlus ja Kristlus ·
Läänegoodid
Hispaania Riiklik Arheoloogiamuuseum). Läänegoodid (või) olid üks kahest gooti rahvuse põhiharust idagootide kõrval.
Hilisantiikaeg ja Läänegoodid · Kristlus ja Läänegoodid ·
Pühakiri
Pühakiri ehk kaanon või kanooniline tekst, ka lihtsalt "kiri" (viidates "kirjakohale", "kirjatundjale" vmt), on pühaks peetavate tekstide kogumik, mida säilitatakse muutumatul kujul.
Hilisantiikaeg ja Pühakiri · Kristlus ja Pühakiri ·
Piibel
Ladinakeelse piiblitõlke Vulgata esmatrükk valmis aastatel 1452–1454 Mainzis ja see on tuntud kui Gutenbergi piibel Piibel (kirjutatakse nii suure kui ka väikese algustähega; ka pühakiri) on kristluse kanoniseeritud tekstide kogum, mis koosneb vanast ja uuest testamendist.
Hilisantiikaeg ja Piibel · Kristlus ja Piibel ·
Piiskop
Õigeusu kiriku piiskopi mitra Piiskop (laenu algallikas on vanakreeka sõna ἐπίσκοπος episkopos 'ülevaataja') on roomakatoliku kiriku, õigeusu kiriku ja luteriusu kiriku ülemvaimulik, piiskopkonna koguduste ülevaataja.
Hilisantiikaeg ja Piiskop · Kristlus ja Piiskop ·
Uus testament
Uus testament (ka Uus Testament, lühend UT; kreeka keeles Καινή Διαθήκη, eesti keeles ka uus leping) on piibli teine osa.
Hilisantiikaeg ja Uus testament · Kristlus ja Uus testament ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Hilisantiikaeg ja Kristlus ühist
- Millised on sarnasused Hilisantiikaeg ja Kristlus
Võrdlus Hilisantiikaeg ja Kristlus
Hilisantiikaeg on 68 suhted, samas Kristlus 185. Kuna neil ühist 11, Jaccard indeks on 4.35% = 11 / (68 + 185).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Hilisantiikaeg ja Kristlus. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: