Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Hirss ja Kaer
Hirss ja Kaer on 46 ühist asja (Unioonpeedia): Alaniin, Ameerika Ühendriigid, Aminohapped, Arginiin, Asparagiinhape, B1-vitamiin, B2-vitamiin, B3-vitamiin, B5-vitamiin, B6-vitamiin, C-vitamiin, Fenüülalaniin, Fosfor, Glutamiinhape, Kaalium, Kalorsus, Kaltsium, Kiudained (toit), Kliima, Kultuurtaim, Leutsiin, Liivmullad, Lipiidid, Magneesium, Mais, Mangaan, Mineraaltoiteained, Naatrium, Parasvööde, Pööris, ..., Põud, Proliin, Raud, Sahhariidid, Seriin, Taimed, Türosiin, Toitained, Treoniin, Tsink, Tuhk, Valgud, Valiin, Vask, Vesi, Vitamiinid. Laienda indeks (16 rohkem) »
Alaniin
Alaniini molekuli graafiline kujutis Alaniin (lühend Ala või A) on üks kahekümnest α-aminohappest.
Alaniin ja Hirss · Alaniin ja Kaer ·
Ameerika Ühendriigid
Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (inglise keeles United States of America, lühend USA; varem ka Põhja-Ameerika Ühendriigid) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas.
Ameerika Ühendriigid ja Hirss · Ameerika Ühendriigid ja Kaer ·
Aminohapped
α-aminohapete üldine struktuur Aminohapped ehk aminokarboksüülhapped on bioloogilise tähtsusega orgaanilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalsete rühmadena amino- (-NH2) ja karboksüülrühma (-COOH) ning aminohappespetsiifilist kõrvalahelat.
Aminohapped ja Hirss · Aminohapped ja Kaer ·
Arginiin
Arginiin Arginiin (lühend Arg või R) on α-aminohape, mida inimorganism ei suuda ise sünteesida ja peab seetõttu saama toiduga.
Arginiin ja Hirss · Arginiin ja Kaer ·
Asparagiinhape
Asparagiinhape (inglise aspartic acid; lühend D-AA, Asp või D) on α-aminohape, mille keemiline valem on HOOCCH(NH2)CH2COOH.
Asparagiinhape ja Hirss · Asparagiinhape ja Kaer ·
B1-vitamiin
B1-vitamiin ehk tiamiin on koondnimetus B1-vitamiini laadset antiberibeeri ja antineuriitilist toimet avaldavate, nii looduslike kui ka sünteetiliste ainete kohta ning B-rühma hulka liigitatud väga termolabiilne (temperatuuritundlik) vesilahustuv vitamiin.
B1-vitamiin ja Hirss · B1-vitamiin ja Kaer ·
B2-vitamiin
Riboflaviini struktuurvalem B2-vitamiin ehk G-vitamiin ehk riboflaviin on koondnimetus B2-vitamiini laadset antistomatiitset, antiglossiitset ja antidermatiitset toimet avaldavate, nii looduslike kui ka sünteetiliste ainete kohta ja B-rühma liigitatud vitamiin.
B2-vitamiin ja Hirss · B2-vitamiin ja Kaer ·
B3-vitamiin
Niatsiini struktuurvalem B3-vitamiin ehk niatsiin on geneeriline nimetus vitamiinse aktiivsusega nikotiinhappe ja nikotiinamiidi kohta.
B3-vitamiin ja Hirss · B3-vitamiin ja Kaer ·
B5-vitamiin
Pantoteenhappe struktuurvalem B5-vitamiin ehk pantoteenhape ehk antidermatiitne vitamiin on vesilahustuv termolabiilne vitamiin.
B5-vitamiin ja Hirss · B5-vitamiin ja Kaer ·
B6-vitamiin
B6-vitamiin ehk antidermatiitne vitamiin on geneeriline nimetus erineva struktuuriga orgaaniliste biomolekulide ja asendamatute, valdavalt eksogeensete mikrotoitainete, mis evivad B6-vitamiini laadset toimet, kohta.
B6-vitamiin ja Hirss · B6-vitamiin ja Kaer ·
C-vitamiin
C-vitamiin ehk L-askorbiinhape ehk L-askorbaat (ka vitamiin C) on bioaktiivne essentsiaalne biomikromolekul, tugev hape, ka vesilahustuv vitamiin ja antioksüdant, mis on mikrokogustes iga päev vajalik mitmete organismide paljude füsioloogiliste protsesside normaalseks toimimiseks.
C-vitamiin ja Hirss · C-vitamiin ja Kaer ·
Fenüülalaniin
Fenüülalaniin (lühend Phe või F) on organismi- ja toiduvalkudes sisalduv aromaatne α-aminohape struktuurivalemiga C6H5CH2CH(NH2)COOH.
Fenüülalaniin ja Hirss · Fenüülalaniin ja Kaer ·
Fosfor
Fosfor on keemiline element, mille sümbol on P ja aatomnumber 15.
Fosfor ja Hirss · Fosfor ja Kaer ·
Glutamiinhape
Glutamiinhappe struktuur Glutamiinhappe kolmemõõtmeline struktuur Glutamiinhape (lühend Glu või E, brutovalem C5H9NO4) on toidu- ja organismivalkudes esinev happeline aminohape.
Glutamiinhape ja Hirss · Glutamiinhape ja Kaer ·
Kaalium
Kaaliumist kuulid parafiiniõlis. Suurima kuuli läbimõõt on 0,5 cm Kaalium reageerib veega Kaaliumi reaktsioon veega Kaalium on keemiline element järjenumbriga 19.
Hirss ja Kaalium · Kaalium ja Kaer ·
Kalorsus
Kalorsus on toidus või toiduainetes sisalduv energia hulk.
Hirss ja Kalorsus · Kaer ja Kalorsus ·
Kaltsium
Kaltsium on keemiline element järjenumbriga 20, pehme, halli värvusega leelismuldmetall, mida looduses vabal kujul ei esine.
Hirss ja Kaltsium · Kaer ja Kaltsium ·
Kiudained (toit)
Valik kiudainerikkaid toiduaineid ja toite Kiudained ehk ballastained on mitteseeditavad süsivesikud ja ligniin, mida leidub vaid taimses toidus.
Hirss ja Kiudained (toit) · Kaer ja Kiudained (toit) ·
Kliima
Kliima ehk ilmastu on teatud piirkonnale omane pikaajaline keskmistatud ilmade režiim.
Hirss ja Kliima · Kaer ja Kliima ·
Kultuurtaim
Enamik aiakujunduses kasutatavaid taimi on kultuurtaimed Kultuurtaim on kultiveerimise tarbeks aretatud taimeliik või -sort.
Hirss ja Kultuurtaim · Kaer ja Kultuurtaim ·
Leutsiin
Leutsiin (inglise leucine; lühend Leu või L) on α-aminohape, mille keemiline valem on HO2CCH(NH2)CH2CH(CH3)2.
Hirss ja Leutsiin · Kaer ja Leutsiin ·
Liivmullad
Liivmulla profiil Liivmullad (L0 primitiivne leedemuld, Maaamet, Lisa 3 Mullastiku kaardi legend.|vaadatud 01.12.2021) on mullad, mille füüsikalise savi sisaldus 0–10%.
Hirss ja Liivmullad · Kaer ja Liivmullad ·
Lipiidid
Seebi lipiidide "saared" seebimulli 250-kordsel suurendamisel Lipiidid on väga mitmekesise struktuuriga orgaaniliste biomolekulide, enamasti estrilise ehitusega vees mittelahustuvate ühendite rühm.
Hirss ja Lipiidid · Kaer ja Lipiidid ·
Magneesium
Magneesiumikristallid Magneesium lehtmetalli rullides ja valuplokkidena Magneesiumi sisaldavad toidud Magneesium on keemiline element järjenumbriga 12.
Hirss ja Magneesium · Kaer ja Magneesium ·
Mais
''Zea mays 'Strawberry''' Mais (botaaniline nimi harilik mais; teaduslik nimetus Zea mays) on kõrreliste sugukonda maisi perekonda kuuluv üheaastane teravili.
Hirss ja Mais · Kaer ja Mais ·
Mangaan
Mangaan on keemiline element järjenumbriga 25.
Hirss ja Mangaan · Kaer ja Mangaan ·
Mineraaltoiteained
Mineraaltoit(e)ained (taimede kontekstis ka toit(e)ained, toitesoolad või biogeenid) on taimedele ja loomadele (kaasa arvatud inimesele) ainevahetuseks ja kasvuks vajalikud anorgaanilised ühendid.
Hirss ja Mineraaltoiteained · Kaer ja Mineraaltoiteained ·
Naatrium
Naatrium on keemiline element järjenumbriga 11, leelismetall.
Hirss ja Naatrium · Kaer ja Naatrium ·
Parasvööde
Parasvööde Parasvööde on Alissovi kliimaklassifikatsiooni põhikliimavööde põhja- ja lõunapoolkeral, kus aasta läbi valitseb parasvöötme õhumass.
Hirss ja Parasvööde · Kaer ja Parasvööde ·
Pööris
Pöörise skemaatiline joonis Hariliku viinapuu õisik Pööris on kobarasarnane liitõisik.
Hirss ja Pööris · Kaer ja Pööris ·
Põud
Põua tagajärjel kuivanud põllud Austraalias Benambra linna lähedal Põud on pikka aega kestev veepuudus mingil territooriumil.
Hirss ja Põud · Kaer ja Põud ·
Proliin
zwitteriooni kujul. Vasakul ''L''-proliin, paremal ''D''-proliin. Proliin (süstemaatiline nimetus: pürrolidiin-2-karboksüülhape) on looduslik aminohape, mis on ainsana tsükliline ja sisaldab aminorühma asemel sekundaarset amiini.
Hirss ja Proliin · Kaer ja Proliin ·
Raud
Raud (ladina keeles ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.
Hirss ja Raud · Kaer ja Raud ·
Sahhariidid
Sahhariidid ehk glütsiidid (traditsioonilise, ent ebatäpse nimetusega süsivesikud ehk karbohüdraadid) on keemilised ained, mille molekulid on biomolekulid, mis koosnevad süsiniku, vesiniku ja hapniku aatomitest.
Hirss ja Sahhariidid · Kaer ja Sahhariidid ·
Seriin
pisi Seriin (C3H7NO3, lühend Ser või S) on aminohape, mis esineb enamikus valkudes.
Hirss ja Seriin · Kaer ja Seriin ·
Taimed
Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.
Hirss ja Taimed · Kaer ja Taimed ·
Türosiin
Türosiini molekuli graafiline kujutis Türosiin ehk 4-hüdroksüfenüülalaniin (C9H11NO3; lühend Tyr või Y) on aminohape, üks 20 aminohappest, millest rakkudes sünteesitakse valke.
Hirss ja Türosiin · Kaer ja Türosiin ·
Toitained
Toitained on toiduainetes sisalduvad keemilised ained, mida inimese organism kasutab peamiselt rakusünteesi lähteainetena anaboolsetes protsessides või energiaallikana.
Hirss ja Toitained · Kaer ja Toitained ·
Treoniin
Treoniin (inglise threonine; lühendatult Thr või T) on α-aminohape, mille keemiline valem on HO2CCH(NH2)CH(OH)CH3.
Hirss ja Treoniin · Kaer ja Treoniin ·
Tsink
Tsink (sümbol: Zn) on keemiline element järjenumbriga 30, metall.
Hirss ja Tsink · Kaer ja Tsink ·
Tuhk
Kivisöe põlemisel tekkinud tuhk Tuhk on kütuste tulekindel jääk, mis tekib kütuse kui orgaanilise aine täielikul põlemisel selle mineraalosast.
Hirss ja Tuhk · Kaer ja Tuhk ·
Valgud
aminohapet. Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.
Hirss ja Valgud · Kaer ja Valgud ·
Valiin
Valiinimolekuli struktuurivalem Valiin (lühend Val või V) on üks kahekümnest α-aminohappest.
Hirss ja Valiin · Kaer ja Valiin ·
Vask
Looduslikud vasekristallid Oksüdeerunud pinnaga eheda vase tükk Vask (ladina keeles cuprum; tähis Cu) on keemiline element järjenumbriga 29.
Hirss ja Vask · Kaer ja Vask ·
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Hirss ja Vesi · Kaer ja Vesi ·
Vitamiinid
Vitamiinid on väga erineva struktuuriga orgaaniliste bioaktiivsete biomolekulide rühmad ja asendamatud mikrotoitained, mis on mikrokogustes pidevalt vajalikud enamiku organismide peaaegu kõikide füsioloogiliste protsesside toimimiseks.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Hirss ja Kaer ühist
- Millised on sarnasused Hirss ja Kaer
Võrdlus Hirss ja Kaer
Hirss on 97 suhted, samas Kaer 104. Kuna neil ühist 46, Jaccard indeks on 22.89% = 46 / (97 + 104).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Hirss ja Kaer. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
