Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Hohenzollernid ja Ida-Preisimaa
Hohenzollernid ja Ida-Preisimaa on 10 ühist asja (Unioonpeedia): Albrecht Friedrich, Albrecht von Hohenzollern, Brandenburgi mark, Friedrich I (Preisimaa), Joachim II, Preisi kuningriik, Preisimaa hertsogiriik, Saksa keisririik, Saksa ordu, Saksa ordu kõrgmeister.
Albrecht Friedrich
Albrecht Friedrich (29. aprill 1553 Königsberg – 27. august 1618 Fischhausen) oli Preisimaa hertsog aastatel 1568–1618.
Albrecht Friedrich ja Hohenzollernid · Albrecht Friedrich ja Ida-Preisimaa ·
Albrecht von Hohenzollern
Albrecht von Hohenzollern (ka Albrecht von Brandenburg-Ansbach; 17. mai 1490 Ansbach – 20. märts 1568 Tapiau) oli Saksa ordu kõrgmeister aastatel 1511–1525 ja seejärel Poola vasallina sekulariseeritud Preisimaa esimene hertsog Albrecht I nime all.
Albrecht von Hohenzollern ja Hohenzollernid · Albrecht von Hohenzollern ja Ida-Preisimaa ·
Brandenburgi mark
Brandenburgi mark (saksa keeles Mark Brandenburg, ka Markgrafschaft Brandenburg) oli Saksa-Rooma keisririigis aastail 1157–1815 eksisteerinud mark.
Brandenburgi mark ja Hohenzollernid · Brandenburgi mark ja Ida-Preisimaa ·
Friedrich I (Preisimaa)
Friedrich I Friedrich I (Brandenburgi kuurvürsti ja markkrahvina Friedrich III; 11. juuli 1657 Königsberg – 25. veebruar 1713 Berliin) oli Brandenburgi kuurvürst ja markkrahv 1688–1713 ning esimene Preisimaa kuningas 1701.
Friedrich I (Preisimaa) ja Hohenzollernid · Friedrich I (Preisimaa) ja Ida-Preisimaa ·
Joachim II
Joachim II Hector (13. jaanuar 1505 – 3. jaanuar 1571) oli Brandenburgi kuurvürst aastatel 1535–1571.
Hohenzollernid ja Joachim II · Ida-Preisimaa ja Joachim II ·
Preisi kuningriik
Preisi kuningriik (saksa keeles Königreich Preußen) oli Euroopas 1701–1918 eksisteerinud kuningriik.
Hohenzollernid ja Preisi kuningriik · Ida-Preisimaa ja Preisi kuningriik ·
Preisimaa hertsogiriik
Preisimaa hertsogiriik oli hertsogiriik Ida-Preisimaal aastatel 1525–1701.
Hohenzollernid ja Preisimaa hertsogiriik · Ida-Preisimaa ja Preisimaa hertsogiriik ·
Saksa keisririik
Saksa keisririigiks nimetatakse Saksa Riigi (Deutsches Reich) esimest 47 aastat pärast Saksamaa ühendamist, kui Wilhelm I sai 18. jaanuaril 1871 Saksamaa keisriks.
Hohenzollernid ja Saksa keisririik · Ida-Preisimaa ja Saksa keisririik ·
Saksa ordu
Saksa ordu ehk Teutooni ordu (ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu, (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929. aastani oli vaimulik rüütliordu. Saksa ordu loodi kolmanda suure rüütliorduna pärast Templiordut ja pühale Johannesele pühitsetud hospitaliitide ordut.
Hohenzollernid ja Saksa ordu · Ida-Preisimaa ja Saksa ordu ·
Saksa ordu kõrgmeister
Saksa ordu kõrgmeistri vapp Saksa ordu kõrgmeister (saksa keeles Hochmeister) on Saksa ordu kõrgeim ametnik.
Hohenzollernid ja Saksa ordu kõrgmeister · Ida-Preisimaa ja Saksa ordu kõrgmeister ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Hohenzollernid ja Ida-Preisimaa ühist
- Millised on sarnasused Hohenzollernid ja Ida-Preisimaa
Võrdlus Hohenzollernid ja Ida-Preisimaa
Hohenzollernid on 100 suhted, samas Ida-Preisimaa 122. Kuna neil ühist 10, Jaccard indeks on 4.50% = 10 / (100 + 122).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Hohenzollernid ja Ida-Preisimaa. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
