Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Holmi linnus ja Liivlased
Holmi linnus ja Liivlased on 20 ühist asja (Unioonpeedia): Ako, Albert (Riia piiskop), Daugava, Henriku Liivimaa kroonika, Ikšķile, Liivimaa ordu, Liivimaa ristisõda, Mārtiņsala, Meinhard, Paavst, Polotski vürstiriik, Riia, Riia peapiiskopkond, Semgalid, Skandinaavia, Taani, Turaida (ajalooline piirkond), Väina liivlased, 1206. aasta esimene Holmi lahing, 1206. aasta teine Holmi lahing.
Ako
Ako oli Holmi liivlaste vanem, keda on mainitud Henriku Liivimaa kroonikas.
Ako ja Holmi linnus · Ako ja Liivlased ·
Albert (Riia piiskop)
Albertus (hiljem omistatud nimed Albert von Buxhövden, Albert von Appeldern, Albert von Buxhoeveden, Albrecht von Buxthevden, Albert de Bekeshovede; umbes 1165 Bexhövede – 17. jaanuar 1229 Riia) oli Riia piiskop (Liivimaa piiskop) aastast 1199 kuni oma surmani 1229.
Albert (Riia piiskop) ja Holmi linnus · Albert (Riia piiskop) ja Liivlased ·
Daugava
Daugava jõgi (eesti keeles varem ka Väina jõgi), ülemjooksul Lääne-Dvina (valgevene keeles Заходняя Дзвіна Zachodniaja Dzvina, vene keeles Западная Двина Zapadnaja Dvina) on jõgi Euroopas.
Daugava ja Holmi linnus · Daugava ja Liivlased ·
Henriku Liivimaa kroonika
Henriku Liivimaa kroonika koopia lehekülg Henriku Liivimaa kroonika (ladina Heinrici chronicon Livoniae või Origines Livoniae) on arvatavasti preester Henriku (ka Läti Henriku) kirjutatud misjonikroonika, mis käsitleb tänapäeva Eesti ja Läti alal elanud rahvaste ristimist ja alistamist sakslastele 13. sajandi alguses.
Henriku Liivimaa kroonika ja Holmi linnus · Henriku Liivimaa kroonika ja Liivlased ·
Ikšķile
Ikšķile (ajaloolises kontekstis ka Üksküla, saksa Uexküll, Üxküll) on linn Lätis Vidzemes Daugava alamjooksul jõe paremal kaldal merepinnast 20 meetri kõrgusel.
Holmi linnus ja Ikšķile · Ikšķile ja Liivlased ·
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
Holmi linnus ja Liivimaa ordu · Liivimaa ordu ja Liivlased ·
Liivimaa ristisõda
Liivimaa ristisõda oli 12. sajandi lõpus ja 13. sajandi alguses Rooma paavstide toetusel katoliku kiriku ja kiriklike sõjaorganisatsioonide (Mõõgavendade ordu) poolt Liivimaal (tänapäeva Läti ja Eesti territooriumil) elanud läänemeresoome ja balti hõimude vastu peetud sõda, mis lõppes liivlaste, kuršide, latgalite, semgalite ja eestlaste maa vallutamise ning nende sundristimisega.
Holmi linnus ja Liivimaa ristisõda · Liivimaa ristisõda ja Liivlased ·
Mārtiņsala
Mārtiņsala, ajaloolises kontekstis ka Holm, oli Salaspilsi linna juures Daugava jões asunud 20 hektari suurune saar.
Holmi linnus ja Mārtiņsala · Liivlased ja Mārtiņsala ·
Meinhard
Meinhard (u 1120.–1130. – 14. august või 11/12. oktoober 1196HLK, lk 24–29) oli esimene saksa misjonär Liivimaal ja esimene Üksküla piiskop aastatel 1186-1196.
Holmi linnus ja Meinhard · Liivlased ja Meinhard ·
Paavst
Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.
Holmi linnus ja Paavst · Liivlased ja Paavst ·
Polotski vürstiriik
Polotski vürstiriik oli idaslaavlaste vürstiriik peamiselt tänapäeva Valgevene põhjaosas.
Holmi linnus ja Polotski vürstiriik · Liivlased ja Polotski vürstiriik ·
Riia
Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.
Holmi linnus ja Riia · Liivlased ja Riia ·
Riia peapiiskopkond
Riia peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond ja riik, mis eksisteeris aastatel 1186–1562/1563 (1186–1202 Üksküla piiskopkonnana, 1202–1251/1253 Riia piiskopkonnana), Rooma-katoliku kiriku paavsti valitsemisalas.
Holmi linnus ja Riia peapiiskopkond · Liivlased ja Riia peapiiskopkond ·
Semgalid
Balti hõimude asuala ca 1200 pKr Semgalid (läti Zemgaļi) oli balti rahvas, mis elas tänapäeva Läti Zemgale regiooni territooriumil ning sellega piirnevatel aladel Vidzemes ja Põhja-Leedus.
Holmi linnus ja Semgalid · Liivlased ja Semgalid ·
Skandinaavia
Skandinaavia kitsam mõiste punasesSkandinaavia laiem mõiste oranžis Skandinaaviaks ehk Skandinaavia maadeks (varasem nimekuju Skandinaaviamaad) nimetatakse kitsamas, geograafilises tähenduses Rootsit ja Norrat (riike, mille territooriumi põhiosa asub Skandinaavia poolsaarel).
Holmi linnus ja Skandinaavia · Liivlased ja Skandinaavia ·
Taani
Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.
Holmi linnus ja Taani · Liivlased ja Taani ·
Turaida (ajalooline piirkond)
Vaade Turaida kindluse kõrgeimast tornist 2007. aastal Turaida (Thoreyda, Thoreida) oli piirkond 12.–13.
Holmi linnus ja Turaida (ajalooline piirkond) · Liivlased ja Turaida (ajalooline piirkond) ·
Väina liivlased
Väina liivlased, Henriku Liivimaa kroonikas ka väinalased (Veinalenses), olid alates hiljemalt 10.
Holmi linnus ja Väina liivlased · Liivlased ja Väina liivlased ·
1206. aasta esimene Holmi lahing
1206.
1206. aasta esimene Holmi lahing ja Holmi linnus · 1206. aasta esimene Holmi lahing ja Liivlased ·
1206. aasta teine Holmi lahing
1206.
1206. aasta teine Holmi lahing ja Holmi linnus · 1206. aasta teine Holmi lahing ja Liivlased ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Holmi linnus ja Liivlased ühist
- Millised on sarnasused Holmi linnus ja Liivlased
Võrdlus Holmi linnus ja Liivlased
Holmi linnus on 36 suhted, samas Liivlased 180. Kuna neil ühist 20, Jaccard indeks on 9.26% = 20 / (36 + 180).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Holmi linnus ja Liivlased. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
