Ava Google MapsisSisukord
75 suhted: Adam Bremenist, Adolf I (Schleswig-Holstein-Gottorp), Adolf VIII (Holstein), Altona, Austria, Austria-Preisi sõda, Bad Segeberg, Bille, Boizenburg, Bornhövedi lahing (1227), Christian I, Christian III, Christian IX, Dithmarschen, Eider, Elbe, Fehmarn, Frederik I, Frederik VII, Friedrich III (Saksa-Rooma keiser), Gerhard VI (Holstein-Rendsburg), Glücksburgi dünastia, Hannoveri kuningriik, Hansa Liit, Holsteen, Holstein, Holstein-Glückstadt, Holstein-Gottorp, Holstein-Itzehoe, Holstein-Kiel, Holstein-Pinneberg, Holstein-Plön, Holstein-Rendsburg, Holsteini hertsogkond, Jüütimaa, Karl Suur, Katariina II, Kiel, Läänemeri, Lübeck, Lübecki piiskopkond, Margrete I, Obodriidid, Oldenburg in Holstein, Oldenburgi dünastia, Oldenburgi krahvkond, Oldenburgi suurhertsogkond, Põhjameri, Peeter III, Personaalunioon, ... Laienda indeks (25 rohkem) »
Adam Bremenist
Adam Bremenist ehk Bremeni Adam (saksapäraselt Adam von Bremen; enne aastat 1050 – 12. oktoober 1081/1085) oli saksa vaimulik, kes sai tuntuks ajaloolase ja kroonikuna.
Vaata Holstein ja Adam Bremenist
Adolf I (Schleswig-Holstein-Gottorp)
Hertsog Adolf. Tundmatu kunstniku maal 1586. aastast Adolf I (25. jaanuar 1526 – 1. oktoober 1586) oli Schleswig-Holstein-Gottorpi hertsog aastast 1544 kuni surmani.
Vaata Holstein ja Adolf I (Schleswig-Holstein-Gottorp)
Adolf VIII (Holstein)
Adolf VIII pitser umbes aastast 1447 Adolf XI (alamsaksa: Alef või Alv, saksa: Adolf von Schauenburg, taani: Adolf 8. af Holsten-Rendsborg) (1401 – 4. detsember 1459) kui Schleswigi hertsog Adolf I ja kui Holstein-Rendsburgi krahv Adolf VIII oli Taani kuningriigi vägevaim vasall.
Vaata Holstein ja Adolf VIII (Holstein)
Altona
Altona on Hamburgi linnarajoon.
Vaata Holstein ja Altona
Austria
Austria Vabariik (saksa keeles Republik Österreich) on merepiirita riik Kesk-Euroopas, 9 liidumaast koosnev föderatsioon.
Vaata Holstein ja Austria
Austria-Preisi sõda
Austria-Preisi sõda (Saksamaal tuntud ka kui Saksa sõda, Seitsme nädala sõda, Ühinemissõda, Saksa-Saksa sõda, Saksamaa kodusõda või Vennatapusõda) oli aastal 1866 peetud sõda Austria keisririigi juhitud Saksa Liidu ja selle Saksa liitlaste ühelt poolt ning Preisimaa kuningriigi ja selle Saksa liitlaste ning Itaalia kuningriigi teiselt poolt vahel, mille tulemuseks oli Preisimaa domineerimine Saksa riikide üle.
Vaata Holstein ja Austria-Preisi sõda
Bad Segeberg
Bad Segeberg on linn Saksamaal Schleswig-Holsteini liidumaal.
Vaata Holstein ja Bad Segeberg
Bille
Bille (vanasti ka Billes manufaktūra) on küla (vidējciems) Lätis Cēsise piirkonnas Drabeši vallas.
Vaata Holstein ja Bille
Boizenburg
Boizenburg on linn Saksamaal Mecklenburg-Vorpommerni liidumaal Ludwigslust-Parchimi kreisis.
Vaata Holstein ja Boizenburg
Bornhövedi lahing (1227)
Skandinaavia 1219. aastal — Taani poolt okupeeritud alad on helerohelisega (Teine) Bornhövedi lahing toimus 22.
Vaata Holstein ja Bornhövedi lahing (1227)
Christian I
Christian I (1426 – 21. mai 1481) oli Taani kuningas alates 1448, Norra kuningas alates 1450 kuni surmani ja Rootsi kuningas 1457–1464.
Vaata Holstein ja Christian I
Christian III
See lehekülg räägib Taani kuningast, teiste samanimeliste valitsejate kohta vaata: Christian III (täpsustus) ---- Christian III Christian III (eestipäraselt ka Kristian III; 12. august 1503 – 1. jaanuar 1559) oli Taani kuningas 1534–1559 ja Norra kuningas 1537–1559.
Vaata Holstein ja Christian III
Christian IX
Christian IX Christian IX (8. aprill 1818 – 29. jaanuar 1906) oli Taani kuningas 1863–1906.
Vaata Holstein ja Christian IX
Dithmarschen
thumb Dithmarscheni kreis on haldusüksus (kreis) ja ajalooline piirkond Saksamaal Schleswig-Holsteini liidumaal.
Vaata Holstein ja Dithmarschen
Eider
thumb Eider (saksa; taani Ejderen) on jõgi Põhja-Euroopas Jüüti poolsaare lõunaosas.
Vaata Holstein ja Eider
Elbe
Elbe (alamsaksa keeles Elv, tšehhi keeles Labe) on jõgi Euroopas.
Vaata Holstein ja Elbe
Fehmarn
Fehmarn (taani Femern) on Saksamaale kuuluv saar Läänemeres, osa Schleswig-Holsteini liidumaa Ostholsteini kreisist.
Vaata Holstein ja Fehmarn
Frederik I
Frederik I Frederik I (7. oktoober 1471 Haderslevhus – 10. aprill 1533 Gottorp) oli Taani ja Norra kuningas aastatel 1523–1533.
Vaata Holstein ja Frederik I
Frederik VII
Frederik VII (Frederik Carl Christian; 6. oktoober 1808 – 15. november 1863) oli Taani kuningas aastail 1848–1863.
Vaata Holstein ja Frederik VII
Friedrich III (Saksa-Rooma keiser)
Friedrich III Friedrich III (21. september 1415 Innsbruck – 19. august 1493 Linz) oli Habsburgide soost Saksa-Rooma keiser 1452–1493.
Vaata Holstein ja Friedrich III (Saksa-Rooma keiser)
Gerhard VI (Holstein-Rendsburg)
Gerhard VI pitser umbes aastast 1392 Gerhard VI (u. 1367–1404) oli Holstein-Rendsburgi krahv 1382.
Vaata Holstein ja Gerhard VI (Holstein-Rendsburg)
Glücksburgi dünastia
Glücksburgi dünastia, täisnimega Schleswigi-Holsteini-Sonderburgi-Glücksburgi dünastia, on Taani-Saksa haru Oldenburgi dünastiast, mille liikmed on valitsenud erinevatel aegadel Taanit, Norrat, Kreekat ja mitut Põhja-Saksa riiki.
Vaata Holstein ja Glücksburgi dünastia
Hannoveri kuningriik
Hannoveri kuningriik 1815. aastal 100-taalrine pangatäht 1857. aastast Hannoveri kuningriik (saksa Königreich Hannover) loodi oktoobris 1814 Viini kongressil, kui George III-le tagastati pärast Napoleoni ajastut tema Hannoveri territooriumid.
Vaata Holstein ja Hannoveri kuningriik
Hansa Liit
Hansa Liidu kaubaringid Hansa Liit (hanse tähistas vanasaksa keeles meeste salka) oli 13.–17. sajandil tegutsenud Põhja-Saksamaa, Skandinaavia maade, Madalmaade ja Liivimaa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit.
Vaata Holstein ja Hansa Liit
Holsteen
Kaasaegne joonistus Holsteen (hiljem mainitakse taani ajalookirjutuses teda ka nimega Holsten) oli Kuningliku Taani-Norra Laevastiku 60 suurtükiga liinilaev.
Vaata Holstein ja Holsteen
Holstein
Holsteini vapp. Sarnaselt Schaumburgi vapiga on sellele stiliseeritud nõgeseleht Holstein (põhjaalamsaksa: Holsteen; taani: Holsten; ladina: Holsatia) on ajalooline piirkond Elbe ja Eideri jõe vahel.
Vaata Holstein ja Holstein
Holstein-Glückstadt
Holstein-Glückstadt või Schleswig-Holstein-Glückstadt on historiograafiline nimi, samuti kaasaegne lühinimi Schleswigi ja Holsteini hertsogkondade osadele, mida valitsesid Taani kuningad Schleswigi ja Holsteini hertsogite ülesannetes, seega tuntud ka kui Kuninglik Schleswig-Holstein.
Vaata Holstein ja Holstein-Glückstadt
Holstein-Gottorp
Holstein-Gottorp või Schleswig-Holstein-Gottorp on historiograafiline nimi, samuti kaasaegne lühinimi Schleswigi ja Holsteini hertsogkondade osadele (tuntud ka kui Hertsoglik Holstein), mida valitsesid Schleswig-Holstein-Gottorpi hertsogid.
Vaata Holstein ja Holstein-Gottorp
Holstein-Itzehoe
Holstein-Itzehoe oli krahvkond, mis moodustati 1261.
Vaata Holstein ja Holstein-Itzehoe
Holstein-Kiel
Holstein-Kieli krahvkond oli Schauenburgi ja Holsteini krahvide liin aastatel 1261–1390.
Vaata Holstein ja Holstein-Kiel
Holstein-Pinneberg
Holstein-Pinnebergi krahvkond oli väike territoorium aastatel 1290–1640, keskusega Pinnebergis tänapäeva Schleswig-Holsteinis Saksamaal.
Vaata Holstein ja Holstein-Pinneberg
Holstein-Plön
Holstein-Plön oli 1110./11.
Vaata Holstein ja Holstein-Plön
Holstein-Rendsburg
Holstein-Rendsburg oli aastatel 1290–1459 krahvkond, mida valitses Schauenburgi ja Holsteini krahvide liin.
Vaata Holstein ja Holstein-Rendsburg
Holsteini hertsogkond
Lipp Vapp Holsteini hertsogkond 1789. aastal Holsteini hertsogkond (saksa: Herzogtum Holstein, taani: Hertugdømmet Holsten) oli Saksa-Rooma riigi põhjapoolseim osariik, paiknedes tänasel Saksamaa Schleswig-Holsteini liidumaal.
Vaata Holstein ja Holsteini hertsogkond
Jüütimaa
Jüütimaa Jüütimaa ehk Jüüti poolsaar (taani keeles Jylland, saksa keeles Jytland, friisi keeles Jutlân, alamsaksa keeles Jötlann) on poolsaar, mis langeb enam-vähem kokku Taani mandriosaga.
Vaata Holstein ja Jüütimaa
Karl Suur
Karl Suur (prantsuse Charlemagne, saksa Karl der Große, ladina Carolus Magnus; 742, 743, 747 või 748 – 28. jaanuar 814 Aachen) oli Frangi riigi kuningas alates aastast 768 (kogu riigi valitseja alates aastast 771) ja Rooma ehk Frangi keiser alates aastast 800.
Vaata Holstein ja Karl Suur
Katariina II
Katariina II (vene Екатерина II; ka Katariina Suur, vene Екатерина Великая; sünninimega Sophie Friederike Auguste, Anhalt-Zerbsti printsess; 2. mai 1729 Stettin, Preisimaa kuningriik – 17. november (vkj 6. november) 1796 Peterburi, Venemaa keisririik) oli Venemaa keisrinna aastatel 1762–1796.
Vaata Holstein ja Katariina II
Kiel
Kieli raekoda 2019. aasta sügisel Kiel on linn Saksamaal, Schleswig-Holsteini pealinn.
Vaata Holstein ja Kiel
Läänemeri
Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.
Vaata Holstein ja Läänemeri
Lübeck
Teises maailmasõjas hukkunud Eesti sõjapõgenike mälestusmärk Lübecki Vorwerkeri kalmistul Lübeck (varem eesti keeles ka Lüübek) on linn Saksamaal Schleswig-Holsteini liidumaal.
Vaata Holstein ja Lübeck
Lübecki piiskopkond
Lübecki vürst-piiskopkond, (saksa: Hochstift Lübeck; Fürstbistum Lübeck; Bistum Lübeck) oli Saksa-Rooma riigi kiriklik vürstiriik 1803.
Vaata Holstein ja Lübecki piiskopkond
Margrete I
Margrete I Margrete I (märts 1353 – 28. oktoober 1412) oli Taani ja Norra kuninganna (1387–1412) ning Rootsi regent (1389–1412).
Vaata Holstein ja Margrete I
Obodriidid
Niklotingide vapp Obotriidid (ladina: Obotriti) või obodriidid, ka abodriidid (saksa: Abodriten), oli keskaegne lääneslaavi hõimude konföderatsioon praeguste Mecklenburgi ja Holsteini territooriumil Põhja-Saksamaal (vaata polaabid).
Vaata Holstein ja Obodriidid
Oldenburg in Holstein
Oldenburg in Holstein on linn Läänemere edelakaldal.
Vaata Holstein ja Oldenburg in Holstein
Oldenburgi dünastia
Oldenburgi dünastia oli Põhja-Saksamaa valitsejasuguvõsa, mis valitses Oldenburgi krahvkonda alates 11. sajandist.
Vaata Holstein ja Oldenburgi dünastia
Oldenburgi krahvkond
Oldenburgi krahvkond oli Saksa-Rooma riigi krahvkond.
Vaata Holstein ja Oldenburgi krahvkond
Oldenburgi suurhertsogkond
Oldenburgi suurhertsogkond (saksa keeles Großherzogtum Oldenburg) (tuntud ka kui Holstein-Oldenburg) oli suurhertsogkond Saksa Liidus, Põhja-Saksa Liidus ja Saksa keisririigis, mis koosnes kolmest eraldiasuvast territooriumist: Oldenburg, Eutin ja Birkenfeld.
Vaata Holstein ja Oldenburgi suurhertsogkond
Põhjameri
Põhjameri satelliidifotol Põhjamere kalad Põhjameri vanal saksakeelsel kaardil Põhjameri on meri Euroopa rannikul.
Vaata Holstein ja Põhjameri
Peeter III
Holstein-Gottorpi hertsog Karl Peter Ulrich, hilisem Venemaa keiser Peeter III. Peeter III (21. veebruar (10. veebruar vkj) 1728 Kiel Saksamaa – 17. juuli (6. juuli vkj) 1762 Ropša Venemaa) oli Venemaa keiser 1762.
Vaata Holstein ja Peeter III
Personaalunioon
Personaalunioon on olukord, kus mitmel riigil on ühine riigipea, aga nende piirid ja seadused jäävad eraldiseisvateks.
Vaata Holstein ja Personaalunioon
Preisimaa
Preisimaa (preisi keeles Prūsa, ladina Borussia, Prussia, Prutenia, saksa Preußen, poola Prusy, leedu Prūsija) on ajalooline piirkond Euroopas, mis praegu on jagatud Poola, Venemaa Kaliningradi oblasti ja Leedu vahel.
Vaata Holstein ja Preisimaa
Rantzau krahvkond
Rantzau riigikrahvkond (saksa: Reichsgrafschaft Rantzau) oli otse keisrile alluv riik Saksa-Rooma riigis.
Vaata Holstein ja Rantzau krahvkond
Rendsburg
Rendsburg on linn Saksamaal Schleswig-Holsteini liidumaal Lõuna-Schleswigis.
Vaata Holstein ja Rendsburg
Saksa Liit
Saksa Liit (1815–1866) Saksa Liit (saksa keeles Deutscher Bund) oli Kesk-Euroopa riikide liit, mis loodi 1815.
Vaata Holstein ja Saksa Liit
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13.
Vaata Holstein ja Saksa-Rooma riik
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Vaata Holstein ja Saksamaa
Saksi sõjad
Saksi sõjad olid kampaaniad ja ülestõusud rohkem kui 30 aasta jooksul aastast 772, kui Frangi riigi kuningas Karl Suur esmakordselt sisenes Saksimaale kavatsusega vallutada, aastani 804, kui viimane rahulolematute hõimlaste mäss oli purustatud.
Vaata Holstein ja Saksi sõjad
Saksi vall
''Limes Saxoniae'' Limes Saxoniae ("Saksimaa piir" ladina keeles), tuntud ka kui Limes Saxonicus või Sachsenwall ("Saksi vall"), oli kindlustamata limes või piir sakside ja slaavi obotriitide vahel, mis rajati 810.
Vaata Holstein ja Saksi vall
Saksi-Lauenburg
Saksi-Lauenburgi hertsogkond (14.–17. sajandini kutsuti ka Niedersachsen (Alam-Saksi)), hiljem tuntud ka kui Lauenburgi hertsogkond, oli otse keisrile alluv hertsogkond, mis eksisteeris 1296–1803 ja 1814–1876 praeguse Schleswig-Holsteini liidumaa äärmises kaguosas.
Vaata Holstein ja Saksi-Lauenburg
Saksid
Jüütimaa Saksid on (tänapäeval) osa sakslastest, kes asustavad Saksa maakondi Schleswig-Holstein, Alam-Saksi, Saksi-Anhalt, Nordrhein-Westfaleni põhjapoolt ja Hollandi kirdeosa (Drenthe, Groningen, Twente, Achterhoek).
Vaata Holstein ja Saksid
Saksimaa hertsogiriik
Saksimaa hertsogkond umbes aastal 1000 Keskaegne Saksimaa hertsogkond oli varakeskaja lõpul "Karolingide hõimuhertsogkond", mis hõlmas suure osa Põhja-Saksamaast.
Vaata Holstein ja Saksimaa hertsogiriik
Schauenburgi ja Holsteini krahvid
Jüütimaa ja põhjapoolseim Saksamaa, kus Schleswig ja Holstein on tänasel Saksamaa Schleswig-Holsteini liidumaal. Schauenburgi ja Holsteini krahvid olid Frangi riigi tiitlid.
Vaata Holstein ja Schauenburgi ja Holsteini krahvid
Schaumburgi dünastia
Vapp Schaumburgi dünastia oli Saksa valitsejate dünastia.
Vaata Holstein ja Schaumburgi dünastia
Schleswig
Schleswig (alamsaksa Sleswig, taani Slesvig) on linn Saksamaal Schleswig-Holsteini liidumaal, Schleswig-Flensburgi kreisi keskus.
Vaata Holstein ja Schleswig
Schleswig-Holstein
Schleswig-Holstein on liidumaa Saksamaa põhjaosas Põhjamere kagu- ja Läänemere edelarannikul.
Vaata Holstein ja Schleswig-Holstein
Schleswigi hertsogkond
Schleswigi hertsogkond (saksa keeles Herzogtum Schleswig, taani keeles Hertugdømmet Slesvig, anglosaksi keeles Sliaswic) oli Taani kuninga vasallriik 1866.
Vaata Holstein ja Schleswigi hertsogkond
Seisus
Seisus on õiguslikult ja sotsiaalselt piiritletud inimrühm, kellel on kindlaks kujunenud päritav või elu jooksul omandatud roll ühiskondlikus tööjaotuses ja võimuhierarhias, nt aadel, vaimulikud, linnaelanikud ja talupojad.
Vaata Holstein ja Seisus
Suur rahvasterändamine
II–V sajandi rändeteed Euroopa rändeteed Suur rahvasteränne ("rahvasteränne") oli intensiivne rändeperiood Euroopas umbes aastatel 400–800 pKr.
Vaata Holstein ja Suur rahvasterändamine
Taani
Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.
Vaata Holstein ja Taani
Taanlased
Taanlased (endanimetus danskere) on põliselt Taanis ja vähesel määral Lõuna-Schleswigis elav põhjagermaani rahvas, Taani põhirahvus.
Vaata Holstein ja Taanlased
Vabalinn Lübeck
Vaba- ja Hansalinn Lübeck (saksa: Freie und Hansestadt Lübeck, taani: Lybæk) oli linnriik aastatel 1226–1937 praeguste Saksamaa Schleswig-Holsteini ja Mecklenburg-Vorpommerni liidumaade aladel.
Vaata Holstein ja Vabalinn Lübeck
Vana-Saksimaa
Saksimaa 8. sajandil Elbe, Weseri ja Eideri jõe vahel Vana-Saksimaa on sakside algne kodumaa tänapäeva Saksamaa loodenurgas ning kattub jämedalt võttes tänapäeva Alam-Saksimaa ja Vestfaaliga ning Saksi-Anhalti lääneosaga.
Vaata Holstein ja Vana-Saksimaa
Varakeskaeg
Euroopa 814. aastalVarakeskaeg oli Lääne-Euroopas (laiemalt kogu Euroopas ja Vahemere maades) hilisantiigi ja kõrgkeskaja vaheline periood, mis kestis Lääne-Rooma riigi langusest 5. sajandil umbes 1000.
Vaata Holstein ja Varakeskaeg
Vasall
Vasall ehk läänimees (ladina keeles vasallus) oli keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal.
Vaata Holstein ja Vasall
1143
1143.
Vaata Holstein ja 1143
Tuntud ka kui Holsteini krahvkond.