Sisukord
21 suhted: Coriolisi efekt, EnDic2004, Hoovus (ansambel), Hoovuste loend, Järv, Külm hoovus, Lõunapoolkera, Maa, Merevesi, Meri, Ookean, Põhi (hüdroloogia), Põhjapoolkera, Poolus, Rannajoon, Soe hoovus, Soolsus, Temperatuur, Termohaliinne tsirkulatsioon, Tihedus, Tuul.
- Hoovused
Coriolisi efekt
Coriolisi efekti mõju liikuvale kehale poolkerati Coriolisi efekt ehk Coriolisi jõud (kasutatakse ka ekslikke kujusid Coriolise efekt ja Coriolise jõud) on prantsuse matemaatiku ja füüsiku Gaspard-Gustave de Coriolisi järgi nime saanud efekt, mis avaldub nii, nagu liikuvaile kehadele pöörlevas taustsüsteemis mõjuks jõud.
Vaata Hoovus ja Coriolisi efekt
EnDic2004
EnDic2004 (ka Keskkonnasõnaraamat 2004, inglise keeles Environmental Dictionary 2004) on 2005.
Vaata Hoovus ja EnDic2004
Hoovus (ansambel)
Hoovus on eesti ansambel, mis alustas tegevust juunis 1985.
Vaata Hoovus ja Hoovus (ansambel)
Hoovuste loend
Hoovuste loendis on loetletud hoovuseid.
Vaata Hoovus ja Hoovuste loend
Järv
Väimela Alajärv läbipaistev ja sügavsinise värvusega Järv on seisva veega siseveekogu, millel puudub vahetu ühendus maailmamerega ning tavaliselt asub see merepinnast kõrgemal.
Vaata Hoovus ja Järv
Külm hoovus
Külmad hoovused on kujutatud sinise värviga Külm hoovus on hoovus, mille vee temperatuur on madalam kui ümbritseva vee temperatuur.
Vaata Hoovus ja Külm hoovus
Lõunapoolkera
Lõunapoolkera Lõunapoolkera on ekvaatorist lõuna pool asuv osa Maast.
Vaata Hoovus ja Lõunapoolkera
Maa
Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu.
Vaata Hoovus ja Maa
Merevesi
Maailmamere soolsus promillides, andmed 2001. aasta atlasest "World Ocean Atlas" Soolade sisaldus merevees (paremal) ja meresoolade koostis (vasakul) Merevesi on merede ja ookeanide vesi, mille keskmine soolsus on ~3,5% ehk 35 promilli.
Vaata Hoovus ja Merevesi
Meri
Meri on maailmamere osa, mida ookeanidest või teistest meredest suuremal või vähemal määral eraldavad mandrid, saared või põhjakõrgendikud ning mille hüdroloogiline režiim erineb ookeani omast.
Vaata Hoovus ja Meri
Ookean
Maailma viis ookeani ning nende ligikaudsed piirid Atlandi ookeani pind Ookean on maailmamere suurem osa.
Vaata Hoovus ja Ookean
Põhi (hüdroloogia)
Liivane merepõhi Põhi on jõesängi või veekogu kõige alumine osa, kus lõpeb vesi ja algab pinnas.
Vaata Hoovus ja Põhi (hüdroloogia)
Põhjapoolkera
Lamberti asimutaalses võrdpindses projektsioonis Põhjapoolkera on ekvaatori tasapinnast põhja pool asuv osa Maast.
Vaata Hoovus ja Põhjapoolkera
Poolus
Lamberti asimutaalses võrdpindses projektsioonis; kaardi keskpunkt on põhjapoolus, ringjoonekujuline serv on ekvaator. Eesti on märgitud punasega Geograafiline poolus on kujuteldav punkt, kus Maa pöörlemistelg lõikub tema pinnaga.
Vaata Hoovus ja Poolus
Rannajoon
Rannajoon on merede ja suurte järvede veepinna ning maismaa vaheline piir.
Vaata Hoovus ja Rannajoon
Soe hoovus
Soojad hoovused on kujutatud punase värviga Soe hoovus on hoovus, mille vee temperatuur on kõrgem kui ümbritseva vee temperatuur.
Vaata Hoovus ja Soe hoovus
Soolsus
Soolsus ehk saliinsus (ka soolasisaldus; magevee kontekstis mineraalsus) on vees lahustunud soolade hulk.
Vaata Hoovus ja Soolsus
Temperatuur
Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet.
Vaata Hoovus ja Temperatuur
Termohaliinne tsirkulatsioon
Termohaliinne tsirkulatsioon ehk ookeanide suur konveier on ookeanivee ringlus, mida põhjustavad soojuse ja magevee voogudest tingitud tiheduse gradiendid merepinnal.
Vaata Hoovus ja Termohaliinne tsirkulatsioon
Tihedus
Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus.
Vaata Hoovus ja Tihedus
Tuul
Tuule "jälg" lombil Tuul on looduslikel põhjustel Maa pinna suhtes horisontaalselt liikuv õhk.
Vaata Hoovus ja Tuul
Vaata ka
Hoovused
- Hoovus
Tuntud ka kui Hoovused, Merehoovus, Merehoovused.