Sarnasusi Horvaatia-Slavoonia kuningriik ja István Püha krooni maad
Horvaatia-Slavoonia kuningriik ja István Püha krooni maad on 18 ühist asja (Unioonpeedia): Austria-Ungari, Austria-Ungari kompromiss, Dalmaatsia, Esimene maailmasõda, Franz Joseph I, Horvaadi keel, Horvaadid, Horvaatia, Horvaatia kuningriik (Habsburgide), Horvaatia lipp, Karl I (Austria-Ungari), Kolmikkuningriik, Saksa keel, Transleitaania, Tsisleitaania, Ungari keel, Ungari kuningriik, Zagreb.
Austria-Ungari
| nimi.
Austria-Ungari ja Horvaatia-Slavoonia kuningriik · Austria-Ungari ja István Püha krooni maad ·
Austria-Ungari kompromiss
Austria-Ungari vapp (alates 1915. aastast) Austria-Ungari kompromiss (saksa keeles Ausgleich, ungari keeles Kiegyezés) oli 1867.
Austria-Ungari kompromiss ja Horvaatia-Slavoonia kuningriik · Austria-Ungari kompromiss ja István Püha krooni maad ·
Dalmaatsia
Dalmaatsia Horvaatia-osa asend ülejäänud Horvaatia taustal Dalmaatsia (horvaadi keeles Dalmacija) on ajalooline piirkond Aadria mere idarannikul Horvaatia ning osalt Montenegro territooriumil.
Dalmaatsia ja Horvaatia-Slavoonia kuningriik · Dalmaatsia ja István Püha krooni maad ·
Esimene maailmasõda
Esimene maailmasõda (I maailmasõda; tuntud ka kui Suur ilmasõda, Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks ja I saksa sõda) oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis kestis 1914.
Esimene maailmasõda ja Horvaatia-Slavoonia kuningriik · Esimene maailmasõda ja István Püha krooni maad ·
Franz Joseph I
Franz Joseph I (18. august 1830 Schönbrunni loss – 21. november 1916 samas) oli Austria keisririigi keiser alates 2. detsembrist 1848 ja Austria-Ungari keiser alates 1867.
Franz Joseph I ja Horvaatia-Slavoonia kuningriik · Franz Joseph I ja István Püha krooni maad ·
Horvaadi keel
Horvaadi keel 1000-1100 (Baška tahvel) Horvaadi keel "codex" 1200 Horvaadi keel "Misal" 1368 Horvaadi keel 1380-1400 Horvaadi keel (horvaadi keeles hrvatski jezik) on üks lõunaslaavi keeltest.
Horvaadi keel ja Horvaatia-Slavoonia kuningriik · Horvaadi keel ja István Püha krooni maad ·
Horvaadid
Horvaatide diasporaa Horvaadi neiud rahvariietes. Ungari Horvaadid (omanimetus horvaadi keeles hrvati, sg hrvat) on lõunaslaavi päritolu etnos, kes elab peamiselt Horvaatias ning Bosnias ja Hertsegoviinas (on seal üks kolmest konstitutsioonilisest rahvusest), samuti Montenegro idaosas, Serbia põhjaosas Vojvodinas, Austria idaosas Burgenlandis ning Burgenlandiga piirnevatel Ungari ja Sloveenia aladel, aga ka mujal Balkani riikides.
Horvaadid ja Horvaatia-Slavoonia kuningriik · Horvaadid ja István Püha krooni maad ·
Horvaatia
Horvaatia (horvaadi keeles Hrvatska) on riik Euroopas Balkani poolsaare loodeosas.
Horvaatia ja Horvaatia-Slavoonia kuningriik · Horvaatia ja István Püha krooni maad ·
Horvaatia kuningriik (Habsburgide)
Horvaatia kuningriik (horvaadi: Kraljevina Hrvatska; ladina: Regnum Croatiae; saksa: Königreich Kroatien) oli haldusüksus, mis oli aastatel 1527 kuni 1868 olemas Habsburgide monarhias (aastatel 1804 kuni 1867 ka Austria keisririik).
Horvaatia kuningriik (Habsburgide) ja Horvaatia-Slavoonia kuningriik · Horvaatia kuningriik (Habsburgide) ja István Püha krooni maad ·
Horvaatia lipp
Horvaatia lipp Horvaatia lipp on Horvaatia ametlik lipp.
Horvaatia lipp ja Horvaatia-Slavoonia kuningriik · Horvaatia lipp ja István Püha krooni maad ·
Karl I (Austria-Ungari)
Karl I (17. august 1887 Persenbeugi loss, Persenbeug-Gottsdorf, Alam-Austria, Austria-Ungari – 1. aprill 1922 Funchal, Madeira, Portugal) oli viimane Austria keiser ja Ungari kuningas (Károly IV) aastail 1916–1918.
Horvaatia-Slavoonia kuningriik ja Karl I (Austria-Ungari) · István Püha krooni maad ja Karl I (Austria-Ungari) ·
Kolmikkuningriik
Dalmaatsia kuningriigiga kunagi Kolmikkuningriik (horvaadi: Trojedna kraljevina) oli mõiste, mida propageerisid 19.
Horvaatia-Slavoonia kuningriik ja Kolmikkuningriik · István Püha krooni maad ja Kolmikkuningriik ·
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Horvaatia-Slavoonia kuningriik ja Saksa keel · István Püha krooni maad ja Saksa keel ·
Transleitaania
Transleitaania (roheline) Austria-Ungaris, mille muud osad olid Tsisleitaania (helehall) ning Bosnia ja Hertsegoviina (tumehall) Austri-Ungari kroonimaad,'''Transleitaania''': 16. Ungari, 17. Horvaatia-Slavoonia Transleitaania oli mitteametlik nimi 1867.
Horvaatia-Slavoonia kuningriik ja Transleitaania · István Püha krooni maad ja Transleitaania ·
Tsisleitaania
Tsisleitaania (punane) Austria-Ungaris, muud osad on Transleitaania (helehall) ning Bosnia ja Hertsegoviina (tumehall) Tsisleitaania oli Austria osa nimi Austria-Ungari kaksikmonarhias, mis loodi 1867.
Horvaatia-Slavoonia kuningriik ja Tsisleitaania · István Püha krooni maad ja Tsisleitaania ·
Ungari keel
Ungari keel on soome-ugri keel, mida kõneleb üle 12 miljoni inimese Ungaris, Rumeenias, Slovakkias, Serbias, Ukrainas ja mujal.
Horvaatia-Slavoonia kuningriik ja Ungari keel · István Püha krooni maad ja Ungari keel ·
Ungari kuningriik
Ungari kuningriik (ungari keeles Magyar Királyság, ladina keeles Regnum Hungariae) rajati 1000.
Horvaatia-Slavoonia kuningriik ja Ungari kuningriik · István Püha krooni maad ja Ungari kuningriik ·
Zagreb
Zagreb on Horvaatia pealinn ja riigi suurim linn.
Horvaatia-Slavoonia kuningriik ja Zagreb · István Püha krooni maad ja Zagreb ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Horvaatia-Slavoonia kuningriik ja István Püha krooni maad ühist
- Millised on sarnasused Horvaatia-Slavoonia kuningriik ja István Püha krooni maad
Võrdlus Horvaatia-Slavoonia kuningriik ja István Püha krooni maad
Horvaatia-Slavoonia kuningriik on 54 suhted, samas István Püha krooni maad 52. Kuna neil ühist 18, Jaccard indeks on 16.98% = 18 / (54 + 52).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Horvaatia-Slavoonia kuningriik ja István Püha krooni maad. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: