Ava Google MapsisSisukord
54 suhted: Austria keiser, Austria-Ungari, Austria-Ungari kompromiss, Dalmaatsia, Dalmaatsia kuningriik, Esimene maailmasõda, Franz Joseph I, Horvaadi keel, Horvaadid, Horvaatia, Horvaatia kuningriik (Habsburgide), Horvaatia lipp, Horvaatia Teaduste ja Kunstide Akadeemia, Istria, István Püha krooni maad, Itaallased, Josip Broz Tito, Jugoslaavia, Jugoslaavia Kuningriik, Karl I (Austria-Ungari), Katoliku kirik, Kolmikkuningriik, Konstitutsiooniline monarhia, Lijepa naša domovino, Marssal, Nüüdisaegsed olümpiamängud, Osijek, Parlament, Protestantism, Saksa keel, Sakslased, Serbia, Serbia Õigeusu Kirik, Serbia Kuningriik, Serblased, Slaavlased, Slavoonia kuningriik, Slovakid, Sloveenid, Srem, Tšehhid, Tóth, Transleitaania, Tsisleitaania, Ungari keel, Ungari kuningriik, Ungarlased, Uniaadikirik, Vinkovci, Zadar, ... Laienda indeks (4 rohkem) »
- Ajaloolised riigid
Austria keiser
Austria keisri tiitli võttis viimane Saksa-Rooma keiser Franz II endale 1804.
Vaata Horvaatia-Slavoonia kuningriik ja Austria keiser
Austria-Ungari
| nimi.
Vaata Horvaatia-Slavoonia kuningriik ja Austria-Ungari
Austria-Ungari kompromiss
Austria-Ungari vapp (alates 1915. aastast) Austria-Ungari kompromiss (saksa keeles Ausgleich, ungari keeles Kiegyezés) oli 1867.
Vaata Horvaatia-Slavoonia kuningriik ja Austria-Ungari kompromiss
Dalmaatsia
Dalmaatsia Horvaatia-osa asend ülejäänud Horvaatia taustal Dalmaatsia (horvaadi keeles Dalmacija) on ajalooline piirkond Aadria mere idarannikul Horvaatia ning osalt Montenegro territooriumil.
Vaata Horvaatia-Slavoonia kuningriik ja Dalmaatsia
Dalmaatsia kuningriik
Dalmaatsia kuningriik (serbia-horvaadi Kraljevina Dalmacija, saksa Königreich Dalmatien, itaalia Regno di Dalmazia) oli kuningriik Austria keisririigis (1815–1918).
Vaata Horvaatia-Slavoonia kuningriik ja Dalmaatsia kuningriik
Esimene maailmasõda
Esimene maailmasõda (I maailmasõda; tuntud ka kui Suur ilmasõda, Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks ja I saksa sõda) oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis kestis 1914.
Vaata Horvaatia-Slavoonia kuningriik ja Esimene maailmasõda
Franz Joseph I
Franz Joseph I (18. august 1830 Schönbrunni loss – 21. november 1916 samas) oli Austria keisririigi keiser alates 2. detsembrist 1848 ja Austria-Ungari keiser alates 1867.
Vaata Horvaatia-Slavoonia kuningriik ja Franz Joseph I
Horvaadi keel
Horvaadi keel 1000-1100 (Baška tahvel) Horvaadi keel "codex" 1200 Horvaadi keel "Misal" 1368 Horvaadi keel 1380-1400 Horvaadi keel (horvaadi keeles hrvatski jezik) on üks lõunaslaavi keeltest.
Vaata Horvaatia-Slavoonia kuningriik ja Horvaadi keel
Horvaadid
Horvaatide diasporaa Horvaadi neiud rahvariietes. Ungari Horvaadid (omanimetus horvaadi keeles hrvati, sg hrvat) on lõunaslaavi päritolu etnos, kes elab peamiselt Horvaatias ning Bosnias ja Hertsegoviinas (on seal üks kolmest konstitutsioonilisest rahvusest), samuti Montenegro idaosas, Serbia põhjaosas Vojvodinas, Austria idaosas Burgenlandis ning Burgenlandiga piirnevatel Ungari ja Sloveenia aladel, aga ka mujal Balkani riikides.
Vaata Horvaatia-Slavoonia kuningriik ja Horvaadid
Horvaatia
Horvaatia (horvaadi keeles Hrvatska) on riik Euroopas Balkani poolsaare loodeosas.
Vaata Horvaatia-Slavoonia kuningriik ja Horvaatia
Horvaatia kuningriik (Habsburgide)
Horvaatia kuningriik (horvaadi: Kraljevina Hrvatska; ladina: Regnum Croatiae; saksa: Königreich Kroatien) oli haldusüksus, mis oli aastatel 1527 kuni 1868 olemas Habsburgide monarhias (aastatel 1804 kuni 1867 ka Austria keisririik).
Vaata Horvaatia-Slavoonia kuningriik ja Horvaatia kuningriik (Habsburgide)
Horvaatia lipp
Horvaatia lipp Horvaatia lipp on Horvaatia ametlik lipp.
Vaata Horvaatia-Slavoonia kuningriik ja Horvaatia lipp
Horvaatia Teaduste ja Kunstide Akadeemia
Akadeemia peahoone Zagrebis (foto 2006) Akadeemia palee Zagrebis (foto enne 1900) Akadeemia loomise eestvedaja piiskop Josip Juraj Strossmayer Akadeemia välisliige Svante Pääbo, eesti juurtega Rootsi-Saksa paleogeneetikNobeli keemiaauhinna laureaat Horvaatia Teaduste ja Kunstide Akadeemia (horvaadi keeles Hrvatska akademija znanosti i umjetnosti; akronüüm HAZU) on Horvaatia teaduste akadeemia, riigi tähtsaim teadusasutus.
Vaata Horvaatia-Slavoonia kuningriik ja Horvaatia Teaduste ja Kunstide Akadeemia
Istria
400x400px Istria on poolsaar Aadria meres Trieste ja Kvarneri lahe vahel, suurim poolsaar Aadria mere ääres.
Vaata Horvaatia-Slavoonia kuningriik ja Istria
István Püha krooni maad
Komitaatide kaart István Püha krooni maades (Ungari ja Horvaatia-Slavoonia) ''István Püha krooni maad'' Ungari kuningriik (16) ja Horvaatia-Slavoonia kuningriik (17) Ajaloolist mõistet István Püha krooni maad kasutati rühma territooriumite tähistamiseks, mis olid seotud Ungari kuningriigiga Austria-Ungaris.
Vaata Horvaatia-Slavoonia kuningriik ja István Püha krooni maad
Itaallased
Itaallased (endanimetus italiani) on romaani rahvas Apenniini poolsaarel ja selle lähedastel saartel, Itaalia põhirahvastik.
Vaata Horvaatia-Slavoonia kuningriik ja Itaallased
Josip Broz Tito
Josip Broz Tito 1961 Josip Broz Tito (sünninimi Josip Broz; 7. mai 1892 Kumrovec – 4. mai 1980 Ljubljana) oli Jugoslaavia kommunistlik poliitik ja sõjaväelane, Jugoslaavia tegelik valitseja aastatel 1943–1980.
Vaata Horvaatia-Slavoonia kuningriik ja Josip Broz Tito
Jugoslaavia
Jugoslaavia haldusala enne ja pärast Teist maailmasõda Jugoslaavia nime on ametlikult või mitteametlikult kandnud ajavahemikus 1918–2003 Balkani poolsaarel eksisteerinud liitriik.
Vaata Horvaatia-Slavoonia kuningriik ja Jugoslaavia
Jugoslaavia Kuningriik
Jugoslaavia Kuningriik oli kuningriik Balkani poolsaarel alates Esimesest maailmasõjast kuni Teise maailmasõjani.
Vaata Horvaatia-Slavoonia kuningriik ja Jugoslaavia Kuningriik
Karl I (Austria-Ungari)
Karl I (17. august 1887 Persenbeugi loss, Persenbeug-Gottsdorf, Alam-Austria, Austria-Ungari – 1. aprill 1922 Funchal, Madeira, Portugal) oli viimane Austria keiser ja Ungari kuningas (Károly IV) aastail 1916–1918.
Vaata Horvaatia-Slavoonia kuningriik ja Karl I (Austria-Ungari)
Katoliku kirik
Katoliku kirik ehk roomakatoliku kirik (ladina Sancta Romana Ecclesia 'püha Rooma kirik') on maailma suurim kristlik kirik (üle 1,2 miljardi liikme).
Vaata Horvaatia-Slavoonia kuningriik ja Katoliku kirik
Kolmikkuningriik
Dalmaatsia kuningriigiga kunagi Kolmikkuningriik (horvaadi: Trojedna kraljevina) oli mõiste, mida propageerisid 19.
Vaata Horvaatia-Slavoonia kuningriik ja Kolmikkuningriik
Konstitutsiooniline monarhia
Konstitutsiooniline monarhia ehk põhiseaduslik monarhia on riigikord, kus monarhi võim on piiratud põhiseaduse ja teiste seadustega.
Vaata Horvaatia-Slavoonia kuningriik ja Konstitutsiooniline monarhia
Lijepa naša domovino
Lijepa naša domovino ("Meie kaunis kodumaa") on Horvaatia riigihümn.
Vaata Horvaatia-Slavoonia kuningriik ja Lijepa naša domovino
Marssal
Césarine Davin-Mirvault, "Prantsusmaa marssali François Joseph Lefebvre'i portree" (1807) Marssal, ka feldmarssal ja kindralfeldmarssal on paljude riikide kõrgeim sõjaväeline auaste.
Vaata Horvaatia-Slavoonia kuningriik ja Marssal
Nüüdisaegsed olümpiamängud
Olümpialipp Nüüdisaegsed olümpiamängud ehk kaasaegsed olümpiamängud ehk olümpiamängud on tähtsaim ja suurim rahvusvaheline tali- ja suvespordialade võistlus, kus osalevad tuhanded sportlased rohkem kui 200 maalt.
Vaata Horvaatia-Slavoonia kuningriik ja Nüüdisaegsed olümpiamängud
Osijek
Osijek on linn Horvaatia idaosas, Osijeki-Baranja maakonna keskus.
Vaata Horvaatia-Slavoonia kuningriik ja Osijek
Parlament
Seimis 1791. aastal (Kazimierz Wojniakowski maal, 1806) Parlament on üleriigiline seadusandlik esinduskogu ja -asutus, mille liikmed on valitud üldistel ühetaolistel otsestel salajastel vabadel valimistel.
Vaata Horvaatia-Slavoonia kuningriik ja Parlament
Protestantism
Protestantism on roomakatoliku kirikust eraldunud koguduste üldnimetus.
Vaata Horvaatia-Slavoonia kuningriik ja Protestantism
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Vaata Horvaatia-Slavoonia kuningriik ja Saksa keel
Sakslased
Sakslaste diasporaa Sakslased (endanimetus die Deutschen) on etnos (Volk), mis jagab ühist saksa kultuuri, räägib saksa keelt emakeelena ning on saksa päritolu.
Vaata Horvaatia-Slavoonia kuningriik ja Sakslased
Serbia
Serbia faktiline territoorium Kosovo iseseisvumise järel Serbia Vabariik on merepiirita riik Euroopas Balkani poolsaare keskosas.
Vaata Horvaatia-Slavoonia kuningriik ja Serbia
Serbia Õigeusu Kirik
Serbia Õigeusu Kirik (serbia keeles Српска православна црква) ehk Serbia Patriarhaat on üks autokefaalsetest õigeusu kirkutest.
Vaata Horvaatia-Slavoonia kuningriik ja Serbia Õigeusu Kirik
Serbia Kuningriik
Serbia Kuningriik (serbia: Краљевина Србија / Kraljevina Srbija) loodi, kui Serbia vürstkonna valitseja, vürst Milan Obrenović krooniti aastal 1882 kuningaks.
Vaata Horvaatia-Slavoonia kuningriik ja Serbia Kuningriik
Serblased
Serblaste diasporaa Serblased on lõunaslaavi rahvas, kelle asualaks on Balkani poolsaare kesk- ja lääneosa, põhiliselt Serbia, Montenegro, Bosnia ja Hertsegoviina ning mingil määral Horvaatia.
Vaata Horvaatia-Slavoonia kuningriik ja Serblased
Slaavlased
Slaavi keelealad Slaavlased on indoeurooplaste haru, kes elab peamiselt Kesk- ja Ida-Euroopas ja kõnelevad slaavi keelkonda kuuluvaid keeli.
Vaata Horvaatia-Slavoonia kuningriik ja Slaavlased
Slavoonia kuningriik
Slavoonia kuningriik aastal 1849 Slavoonia kuningriik (horvaadi Kraljevina Slavonija; saksa Königreich Slawonien; ladina Regnum Sclavoniae; ungari Szlavón Királyság) oli Habsburgide monarhia ja Austria keisririigi provints, mis eksisteeris aastatel 1699 kuni 1868.
Vaata Horvaatia-Slavoonia kuningriik ja Slavoonia kuningriik
Slovakid
Slovaki tüdrukud rahvariietes Slovakkide diasporaa Slovakid on lääneslaavi rahvas, Slovakkia põhirahvus.
Vaata Horvaatia-Slavoonia kuningriik ja Slovakid
Sloveenid
Sloveenide diasporaa Sloveenid (endanimetus Slovenci) on lõunaslaavi rahvas, Sloveenia põhielanikkond.
Vaata Horvaatia-Slavoonia kuningriik ja Sloveenid
Srem
Srem on viljakas piirkond Doonau ja Sava jõe vahel.
Vaata Horvaatia-Slavoonia kuningriik ja Srem
Tšehhid
+ 1.000 Tšehhid (tšehhi keeles: Češi) on lääne-slaavi rahvas Kesk-Euroopas, kes valdavalt elavad Tšehhi Vabariigis.
Vaata Horvaatia-Slavoonia kuningriik ja Tšehhid
Tóth
Tóth on ungari perekonnanimi.
Vaata Horvaatia-Slavoonia kuningriik ja Tóth
Transleitaania
Transleitaania (roheline) Austria-Ungaris, mille muud osad olid Tsisleitaania (helehall) ning Bosnia ja Hertsegoviina (tumehall) Austri-Ungari kroonimaad,'''Transleitaania''': 16. Ungari, 17. Horvaatia-Slavoonia Transleitaania oli mitteametlik nimi 1867.
Vaata Horvaatia-Slavoonia kuningriik ja Transleitaania
Tsisleitaania
Tsisleitaania (punane) Austria-Ungaris, muud osad on Transleitaania (helehall) ning Bosnia ja Hertsegoviina (tumehall) Tsisleitaania oli Austria osa nimi Austria-Ungari kaksikmonarhias, mis loodi 1867.
Vaata Horvaatia-Slavoonia kuningriik ja Tsisleitaania
Ungari keel
Ungari keel on soome-ugri keel, mida kõneleb üle 12 miljoni inimese Ungaris, Rumeenias, Slovakkias, Serbias, Ukrainas ja mujal.
Vaata Horvaatia-Slavoonia kuningriik ja Ungari keel
Ungari kuningriik
Ungari kuningriik (ungari keeles Magyar Királyság, ladina keeles Regnum Hungariae) rajati 1000.
Vaata Horvaatia-Slavoonia kuningriik ja Ungari kuningriik
Ungarlased
Ungarlaste diasporaa Ungarlased (ungari keeles magyarok, eesti keeles ka madjarid) on soome-ugri rahvas Ungaris ja selle naaberriikides, kõnelevad soome-ugri keelte ugri rühma kuuluvat ungari keelt.
Vaata Horvaatia-Slavoonia kuningriik ja Ungarlased
Uniaadikirik
Uniaadikirik on ajalooline kirik Poola-Leedu aladel, mis ühendas Lääne-Ukraina õigeusklikud Bresti uniooniga 1596.
Vaata Horvaatia-Slavoonia kuningriik ja Uniaadikirik
Vinkovci
Vinkovci on linn Horvaatias Slavoonias Vukovari-Srijemi maakonnas.
Vaata Horvaatia-Slavoonia kuningriik ja Vinkovci
Zadar
Zadar (itaalia Zara) on linn Horvaatias Aadria mere rannikul Dalmaatsias, Zadari maakonna keskus.
Vaata Horvaatia-Slavoonia kuningriik ja Zadar
Zagreb
Zagreb on Horvaatia pealinn ja riigi suurim linn.
Vaata Horvaatia-Slavoonia kuningriik ja Zagreb
Zagrebi Ülikool
Ülikooli hoone Zagrebi Ülikool (horvaadi keeles Sveučilište u Zagrebu) on ülikool Horvaatias Zagrebis; ühtlasi riigi suurim ülikool.
Vaata Horvaatia-Slavoonia kuningriik ja Zagrebi Ülikool
Zaprešić
Zaprešić on linn Horvaatias Zagrebi maakonnas.
Vaata Horvaatia-Slavoonia kuningriik ja Zaprešić
Zemun
Belgradile avanev vaade Zemunis asuvast Gardoši tornist, vasakul Doonau jõgi Linnaosa Belgradi kaardil Zemun (serbia keeles Земун) on tänapäeval Belgradi linnaosa.
Vaata Horvaatia-Slavoonia kuningriik ja Zemun
Vaata ka
Ajaloolised riigid
- Ajutine Valitsus (Venemaa)
- Almohaadide riik
- Austria Liitriik
- Esimene Bulgaaria tsaaririik
- Fatimiidide kalifaat
- Fiume Vaba Riik
- Galiitsia ja Lodomeeria Kuningriik
- Galiitsia-Volõõnia vürstiriik
- Genova vabariik
- Helveetsia vabariik
- Hessen-Darmstadti maakrahvkond
- Hesseni suurhertsogkond
- Horvaatia kuningriik (Habsburgide)
- Horvaatia liidus Ungariga
- Horvaatia-Slavoonia kuningriik
- II Rzeczpospolita
- Idrisiidide dünastia
- Inkade riik
- Itaalia kuningriik (1861–1946)
- Itaalia kuningriik (Napoleoni)
- Jugoslaavia
- Jugoslaavia Kuningriik
- Kastiilia kuningriik
- Korsika vabariik
- Krakówi Vabariik
- Lääne-Frangi riik
- Läbikukkunud riik
- Leedu suurvürstiriik
- Lombardia-Veneetsia kuningriik
- Lotharingia
- Mõlema Sitsiilia kuningriik
- Moskva suurvürstiriik
- Moskva tsaaririik
- Napoli kuningriik
- Nassau hertsogkond
- Pfalzi kuurvürstkond
- Preisi kuningriik
- Rodeesia
- Sardiinia kuningriik
- Sitsiilia kuningriik
- Slavoonia kuningriik
- Soome Demokraatlik Vabariik
- Ukraina Rahvavabariik
- Vana Šveitsi Konföderatsioon
- Vene NFSV
- Venemaa Keisririik
- Wormsi piiskopkond