Sisukord
107 suhted: Aadria meri, Alföld, Ameerika Ühendriikide Kongressi raamatukogu, Andam, Anjou dünastia, Aquileia patriarhaat, Araablased, Austria-Ungari, Árpádi dünastia, Šibenik, Baška tahvel, Baieri, Bari, Basileios II, Béla IV, Bütsants, Biograd na Moru, Bosnia, Bosnia ja Hertsegoviina, Bulgaarlased, Dalmaatsia, Doonau, Drava, Dubrovnik, Duklja, Durrës, Encyclopædia Britannica, Esimene Bulgaaria tsaaririik, Etümoloogia, Feodalism, Filoloogia, Frangid, Friuli mark, Galiitsia, Glagoolitsa, Goodid, Gregorius VII, Herakleios I, Horvaadi keel, Horvaadid, Horvaatia, Horvaatia ajalugu, Horvaatia kuningriik (Habsburgide), Horvaatia liidus Ungariga, Horvaatia-Slavoonia kuningriik, Illüüria, Innocentius IV, Iseseisvus, Istria, István Püha krooni maad, ... Laienda indeks (57 rohkem) »
Aadria meri
Vahemeri Aadria meri on Vahemere osa.
Vaata Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Aadria meri
Alföld
Alföld Ungari riigi piirides Hortobágyi rahvuspargis Alföld (ungari Alföld, Nagyalföld, Nagy Alföld või Nagy-Magyar-Alföld, slovaki Veľká dunajská kotlina, rumeenia Câmpia Tisei või Câmpia de Vest, horvaadi Panonska nizina, serbia Panonska nizija, ukraina Тисо-Дунайська низовина) ehk geograafiliselt Kesk-Doonau tasandik või ajalookultuuriliselt Pannoonia tasandik on rohtlatega stepp, mis hõlmab Ungari lõuna- ja idapoolset territooriumi.
Vaata Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Alföld
Ameerika Ühendriikide Kongressi raamatukogu
Ameerika Ühendriikide Kongressi raamatukogu on maailma suurim raamatukogu.
Vaata Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Ameerika Ühendriikide Kongressi raamatukogu
Andam
Andam ehk tribuut on alistatud või valitsetavalt rahvalt nõutav maks, eriti talupojalt nõutav naturaalmaks feodalismiajastul.
Vaata Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Andam
Anjou dünastia
Anjou dünastia oli keskaegne kuningadünastia mitmes riigis.
Vaata Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Anjou dünastia
Aquileia patriarhaat
Aquileia patriarhaat ehk Patria del Friuli (ladina keeles Patria Fori Iulii, friuuli keeles Patrie dal Friûl) oli territoorium Aquileia patriarhi ilmaliku võimu all ja üks Saksa-Rooma riigi vaimulikest osariikidest.
Vaata Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Aquileia patriarhaat
Araablased
Maria Gażycz, "Araablanna" (1889) Araablased on semiidi päritolu rahvas, kes iidsest ajast elas Araabia poolsaarel.
Vaata Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Araablased
Austria-Ungari
| nimi.
Vaata Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Austria-Ungari
Árpádi dünastia
Árpádi dünastia (ungari keeles Árpádok, slovaki keeles Arpádovci, horvaadi keeles Arpadovići) oli dünastia, mis valitses Ungari kuningriiki 9. sajandi lõpust kuni 1301.
Vaata Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Árpádi dünastia
Šibenik
Vaade Šibeniki sadamale ja kesklinnale Šibenik (itaalia keeles Sebenico) on linn Horvaatias Aadria mere rannikul Dalmaatsias.
Vaata Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Šibenik
Baška tahvel
AD 1100 Baška tahvel (horvaadi keeles Bašćanska ploča) on horvaadikeelne raidkirjatahvel 1100.
Vaata Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Baška tahvel
Baieri
Liidumaa lipp (triipudega variant) Baieri (saksa keeles Bayern, baieri keeles Baiern või Boarn) on Saksamaa liidumaa, mille pindala on 70 548 km².
Vaata Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Baieri
Bari
Bari on sadamalinn Itaalias, Apuulia maakonna ja Bari suurlinnapiirkonna halduskeskus.
Vaata Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Bari
Basileios II
Basileios II (958 – 15. detsember 1025), hüüdnimega Bulgaarlastetapja, oli Bütsantsi keiser vahemikus 10. jaanuar 976 – 15. detsember 1025.
Vaata Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Basileios II
Béla IV
Béla IV (1206 – 3. mai 1270) oli Ungari kuningas aastatel 1235–1270.
Vaata Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Béla IV
Bütsants
Bütsants, tuntud ka kui Ida-Rooma riik, Ida-Rooma keisririik ja Ida-Rooma impeerium, oli riik, mis tekkis Rooma keisririigi idaosa territooriumil selle jagunemise tagajärjel.
Vaata Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Bütsants
Biograd na Moru
Biograd na Moru on Horvaatias Dalmaatsia põhjaosas asuv linn.
Vaata Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Biograd na Moru
Bosnia
Bosnia on kaardil tähistatud tumedaga ja Hertsegoviina heledaga Bosnia (bosnia, horvaadi ja serbia keeles Bosna, kirillitsas Босна) on ajalooline piirkond Balkani poolsaarel, Bosnia ja Hertsegoviina põhjapoolne osa, lõunapoolset väiksemat osa kutsutakse Hertsegoviinaks.
Vaata Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Bosnia
Bosnia ja Hertsegoviina
Bosnia ja Hertsegoviina (bosnia, horvaadi ja serbia keeles Bosna i Hercegovina, kirillitsas Босна и Херцеговина) on riik Kagu-Euroopas Balkani poolsaarel.
Vaata Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Bosnia ja Hertsegoviina
Bulgaarlased
Kuulsaid bulgaarlasi Bulgaarlaste diasporaa Bulgaarlased (endanimetus българи) on lõunaslaavi rahvas Balkanil, Bulgaaria põhirahvus.
Vaata Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Bulgaarlased
Dalmaatsia
Dalmaatsia Horvaatia-osa asend ülejäänud Horvaatia taustal Dalmaatsia (horvaadi keeles Dalmacija) on ajalooline piirkond Aadria mere idarannikul Horvaatia ning osalt Montenegro territooriumil.
Vaata Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Dalmaatsia
Doonau
Doonau jõgi Ungari pealinna Budapesti kohal Kesk-Doonau tasandikul Doonau on Kesk- ja Kagu-Euroopat läbiv jõgi.
Vaata Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Doonau
Drava
Drava (sloveeni, horvaadi; saksa Drau, ungari Dráva) on jõgi Euroopas.
Vaata Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Drava
Dubrovnik
Dubrovnik 17. sajandil Dubrovnik on linn Horvaatia kaguosas, Dubrovniki-Neretva maakonna keskus.
Vaata Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Dubrovnik
Duklja
Duklja (montenegro keeles Дукља), ka Doclea või Diocleia (kreeka keeles Διοκλεία Diokleia), oli päriliku maaga keskaegne riik, mis hõlmas umbes tänapäeva Kagu-Montenegro territooriumid Kotorist läänes Bojana jõeni idas ning Zeta ja Morača jõgede läteteni põhjas.
Vaata Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Duklja
Durrës
Vaade Durrësile õhust Durrës on Albaania peamine sadamalinn, Durrësi maakonna halduskeskus.
Vaata Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Durrës
Encyclopædia Britannica
thumb Encyclopædia Britannica on ingliskeelne üldentsüklopeedia, mille esmatrükk (3 köidet) ilmus aastatel 1768–1771 Suurbritannias Edinburghis.
Vaata Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Encyclopædia Britannica
Esimene Bulgaaria tsaaririik
Esimene Bulgaaria tsaaririik (bulgaaria: Първo българско царство) on historiograafiline mõiste umbes 681.
Vaata Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Esimene Bulgaaria tsaaririik
Etümoloogia
Etümoloogia (tuleneb vanakreeka sõnadest ἔτυμον ’tõde’, sõna algtähendus ning λόγος ’õpetus, sõna’) on keeleteaduse haru, milles uuritakse sõnade algupära, sõnade päritolu ja nende sugulussuhteid teiste sama keele või teiste keelte sõnadega.
Vaata Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Etümoloogia
Feodalism
Feodalism ehk feodaalkord ehk feodaalsüsteem ehk läänikord (ka läänindus) on olnud Euroopale omane, feoodidele (läänidele) tuginenud aadlist sõjameeste elukorraldus.
Vaata Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Feodalism
Filoloogia
Filoloogia on humanitaarteadus, mis uurib keelt ja kirjandust.
Vaata Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Filoloogia
Frangid
Olukord Alamgermaani liimesel: germaani hõimud enne "frangi geneesi". Frangid olid germaani hõimurühm, kes asusid 3. sajandil eKr Reini jõe paremal kaldal.
Vaata Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Frangid
Friuli mark
Karolingide impeerium koos kagupoolse Friuli margiga pärast 843. aasta Verduni lepingut Friuli mark oli Karolingide piirimark slaavlaste ja avaaride vastu, loodud aastal 776.
Vaata Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Friuli mark
Galiitsia
Galiitsia (ukraina keeles Галичина (Galõtšõna), poola keeles Galicja ehk Halicz, saksa keeles Galizien) on ajalooline piirkond Ida-Euroopas, mis jaotub praegu Poola ja Ukraina vahel.
Vaata Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Galiitsia
Glagoolitsa
Meieisapalve glagoolitsas: ümar-, kandilises ja kursiivkirjaviisis Glagoolitsa kiri (ⰳⰾⰰⰳⱁⰾⰹⱌⰰ glagoolitsa) on vanim teadaolev slaavi tähestik.
Vaata Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Glagoolitsa
Goodid
Goodid (gooti keeles gutans) on idagermaani hõim.
Vaata Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Goodid
Gregorius VII
Gregorius VII (Ildebrando, ka Ildebrando Aldobrandeschi da Soana, Hiltrapandus, Dhiltbrandus, Hellebrand; Saksa, Inglise ja Prantsuse ajalookirjutuses Hildebrand; 1020 ? – 25. mai 1085) oli paavst aastatel 1073–1085.
Vaata Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Gregorius VII
Herakleios I
Herakleios I (ladina Flavius Heraclius Augustus; kreeka keeles Φλάβιος Ἡράκλειος (umbes 575 – 11. veebruar 641) oli Bütsantsi keiser (Ida-Rooma keiser) 5. oktoobrist 610 kuni surmani 11. veebruaril 641, esimene Herakleiose dünastia keisritest.
Vaata Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Herakleios I
Horvaadi keel
Horvaadi keel 1000-1100 (Baška tahvel) Horvaadi keel "codex" 1200 Horvaadi keel "Misal" 1368 Horvaadi keel 1380-1400 Horvaadi keel (horvaadi keeles hrvatski jezik) on üks lõunaslaavi keeltest.
Vaata Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Horvaadi keel
Horvaadid
Horvaatide diasporaa Horvaadi neiud rahvariietes. Ungari Horvaadid (omanimetus horvaadi keeles hrvati, sg hrvat) on lõunaslaavi päritolu etnos, kes elab peamiselt Horvaatias ning Bosnias ja Hertsegoviinas (on seal üks kolmest konstitutsioonilisest rahvusest), samuti Montenegro idaosas, Serbia põhjaosas Vojvodinas, Austria idaosas Burgenlandis ning Burgenlandiga piirnevatel Ungari ja Sloveenia aladel, aga ka mujal Balkani riikides.
Vaata Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Horvaadid
Horvaatia
Horvaatia (horvaadi keeles Hrvatska) on riik Euroopas Balkani poolsaare loodeosas.
Vaata Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Horvaatia
Horvaatia ajalugu
Horvaatia 21. sajandil Käesolevas artiklis antakse ülevaade Horvaatia alade ajaloost.
Vaata Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Horvaatia ajalugu
Horvaatia kuningriik (Habsburgide)
Horvaatia kuningriik (horvaadi: Kraljevina Hrvatska; ladina: Regnum Croatiae; saksa: Königreich Kroatien) oli haldusüksus, mis oli aastatel 1527 kuni 1868 olemas Habsburgide monarhias (aastatel 1804 kuni 1867 ka Austria keisririik).
Vaata Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Horvaatia kuningriik (Habsburgide)
Horvaatia liidus Ungariga
Horvaatia kuningriik (ladina: Regnum Croatiae; horvaadi: Hrvatsko kraljevstvo või Kraljevina Hrvatska) astus pärast Trpimirovićite ja Svetoslavićite dünastiatest kuningate valitsemist ja pärimiskriisi pärast kuningas Dmitar Zvonimiri surma aastal 1102 liitu Ungari kuningriigiga.
Vaata Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Horvaatia liidus Ungariga
Horvaatia-Slavoonia kuningriik
Horvaatia-Slavoonia kuningriik (horvaadi: Kraljevina Hrvatska i Slavonija; ungari: Horvát-Szlavón Királyság; saksa: Königreich Kroatien und Slawonien) oli nominaalselt autonoomne kuningriik Austria-Ungari keisririigis, mis loodi aastal 1868 pärast Horvaatia-Ungari kompromissi Horvaatia ja Slavoonia kuningriikide ühendamisega.
Vaata Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Horvaatia-Slavoonia kuningriik
Illüüria
Illüüria oli antiikajal piirkond Aadria mere idarannikul Balkani poolsaarel ligikaudu tänapäeva Albaania, Horvaatia ja Bosnia ja Hertsegoviina aladel.
Vaata Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Illüüria
Innocentius IV
Innocentius IV (Sinibaldo Fieschi või Sinibaldo de' Fieschi, ka Sinibaldo Fiescho, Sinibaldo Flisco või Sinibaldus; 1195 – 7. detsember 1254) oli paavst 1243–1254.
Vaata Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Innocentius IV
Iseseisvus
Riigi iseseisvus ehk suveräänsus on riigi võime või omadus olla enda territooriumil kõrgeimaks vahelesekkujaks: otsustada ja lahendada poliitilises hierarhias esinevaid vaidlusi teatava lõplikkusastmega.
Vaata Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Iseseisvus
Istria
400x400px Istria on poolsaar Aadria meres Trieste ja Kvarneri lahe vahel, suurim poolsaar Aadria mere ääres.
Vaata Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Istria
István Püha krooni maad
Komitaatide kaart István Püha krooni maades (Ungari ja Horvaatia-Slavoonia) ''István Püha krooni maad'' Ungari kuningriik (16) ja Horvaatia-Slavoonia kuningriik (17) Ajaloolist mõistet István Püha krooni maad kasutati rühma territooriumite tähistamiseks, mis olid seotud Ungari kuningriigiga Austria-Ungaris.
Vaata Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja István Püha krooni maad
Jalavägi
Jalaväe taktikaline üld-tingmärk Jalavägi ehk infanteeria on maaväe põhiline esmane ja traditsiooniline väeliik (relvaliik), mille põhiülesanded lahinguväljal on võitlus vaenlase lahinguüksustega, maa-alade ja objektide enda kontrolli all (valduses) hoidmine või kontrolli alla võtmine (vallutamine) ning lahinguluure.
Vaata Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Jalavägi
Johannes IV (paavst)
Johannes IV (ladinapäraselt Ioannes IV) oli paavst 640–642.
Vaata Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Johannes IV (paavst)
Johannes VIII (paavst)
Johannes VIII (ladinapäraselt Ioannes VIII) oli paavst 872–882.
Vaata Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Johannes VIII (paavst)
Johannes X
Johannes X (ladinapäraselt Ioannes X) (860 ? –929) oli paavst 914–928.
Vaata Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Johannes X
Karl Suur
Karl Suur (prantsuse Charlemagne, saksa Karl der Große, ladina Carolus Magnus; 742, 743, 747 või 748 – 28. jaanuar 814 Aachen) oli Frangi riigi kuningas alates aastast 768 (kogu riigi valitseja alates aastast 771) ja Rooma ehk Frangi keiser alates aastast 800.
Vaata Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Karl Suur
Karolingide impeerium
Karolingide keisririik oma suurimas ulatuses, ning kolmeks jagatuna aastal 843 Karl Suurele omistatud lipp 9. sajandi mosaiigis Karolingide keisririik (800–888) on historiograafiline mõiste, mida kasutatakse varakeskaegsel Frangi riigil Karolingide võimu all.
Vaata Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Karolingide impeerium
Katoliku kirik
Katoliku kirik ehk roomakatoliku kirik (ladina Sancta Romana Ecclesia 'püha Rooma kirik') on maailma suurim kristlik kirik (üle 1,2 miljardi liikme).
Vaata Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Katoliku kirik
Kesk-Euroopa
Kesk-Euroopa ja selle ajaloolised mõjualad (sh saksa traditsioonis Baltimaad ja endise Austria-Ungari äärealad) Kesk-Euroopa Kesk-Euroopa on kindlalt piiritlemata ala Euroopas.
Vaata Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Kesk-Euroopa
Korčula
Korčula on Horvaatia linn, mis paikneb Aadria mere ääres Dalmaatsia ranniku Korčula saarel.
Vaata Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Korčula
Kvarneri laht
Kvarneri laht Kvarneri laht (horvaadi keeles Kvarnerski zaljev, itaalia keeles Golfo del Quarnaro või Carnaro, ladina keeles Sinus Flanaticus või Liburnicus sinus) on Aadria mere põhjaosa laht, mis asub Istria poolsaare, Horvaatia ranniku ja Dalmaatsia vahel.
Vaata Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Kvarneri laht
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Vaata Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Ladina keel
László Püha
Ladislas Püha László Püha (ka Ladislas Püha; ungari keeles Szent László, horvaadi keeles Ladislav I., slovaki keeles Svätý Ladislav, poola keeles Władysław I Święty; umbes 1040 – 29. juuli 1095) oli Ungari kuningas aastast 1077 ja Horvaatia kuningas alates aastast 1091.
Vaata Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja László Püha
Lõunaslaavlased
Lõunaslaavlased on slaavlaste allrühm, kes räägivad lõunaslaavi keeli.
Vaata Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Lõunaslaavlased
Legaat
Legaat (ladina keeles legatus; mitmuses legati) oli kõrge sõjaväeline auaste Vana-Rooma armees, võrreldav tänapäeva kindraliga.
Vaata Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Legaat
Liber Pontificalis
"Liber Pontificalis" on paavstide elulugude raamat alates Peetrusest kuni 15. sajandini.
Vaata Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Liber Pontificalis
Lombardia
Lombardia on maakond Itaalias (Põhja-Itaalias).
Vaata Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Lombardia
Lothar I (Frangi keiser)
Keiser Lothar I (849–851) Lothar I (umbes 795 – 29. september 855) oli Frangi keiser 840–855 ja Kesk-Frangi kuningas 843–855.
Vaata Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Lothar I (Frangi keiser)
Markkrahv
Markkrahv (saksa keeles Markgraf) oli keskaegne aadlitiitel, mida anti algselt markideks ja hiljem markkrahvkondadeks nimetatud piirialade valitsejatele.
Vaata Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Markkrahv
Missa
Vatikani II kirikukogu juhendite alusel pühitsetav katoliiklik missa Missa on roomakatoliku ja anglikaani kiriku armulauaga jumalateenistus.
Vaata Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Missa
Monarhia
Monarhia (kreeka keeles μοναρχία monarchía, 'ainuvalitsus') on riigi valitsemisvorm, mille eesotsas on üksikisik (monarh), kelle võim võib olla kas piiramatu (absoluutne), piiratud (konstitutsiooniline monarhia) või sümboolne (parlamentaarne monarhia).
Vaata Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Monarhia
Normannid
Normannid on viikingite järeltulijad.
Vaata Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Normannid
Otranto väin
Otranto väin ühendab Aadria ja Joonia merd ning eraldab Apenniini ja Balkani poolsaart, on eraldajaks Itaalia ja Albaania vahel.
Vaata Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Otranto väin
Paavst
Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.
Vaata Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Paavst
Pannoonia
Pannoonia oli piirkond Kesk-Euroopas, kus elas illüürlaste hõim pannoonlased.
Vaata Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Pannoonia
Pannoonia Horvaatia vürstkond
Alam-Pannoonia (ladina Pannoniae Inferioris), paiknedes endise Rooma Pannonia provintsi edelaosas, oli slaavi valitsejate valduses Avaari khaaniriigi languse, algusega 790.
Vaata Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Pannoonia Horvaatia vürstkond
Pärimus
Pärimus ehk suuline pärimus on lugude, teadmiste, oskuste, kommete ja muude kultuurinähtuste omandamine, hoidmine ja edasiandmine suuliselt, ilma kirjasüsteemita.
Vaata Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Pärimus
Pärisorjus
Pärisorjus ehk pärisorjuslik sõltuvus on isiku kui pärisorja feodaalse sõltuvuse raskeim aste.
Vaata Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Pärisorjus
Püha Tool
Püha Tool Püha Tool ehk Püha Aujärg (ladina keeles Sancta Sedes (ka Apostellik Tool, Apostellik Aujärg) on kas paavst üksi või koos Rooma kuuria asutustega, mille kaudu katoliku kirikut juhitakse. Kuigi Püha Tooli nimetatakse ka Vatikaniks, on ta erinev Vatikani Linnriigist, mis on riik oma territooriumi, kodanikkonna ja riigivõimuga.
Vaata Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Püha Tool
Personaalunioon
Personaalunioon on olukord, kus mitmel riigil on ühine riigipea, aga nende piirid ja seadused jäävad eraldiseisvateks.
Vaata Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Personaalunioon
Pietro II Orseolo
Pietro II Orseolo büst Pietro II Orseolo vapp Pietro II Orseolo (961 Veneetsia – 1009 Veneetsia) oli 26.
Vaata Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Pietro II Orseolo
Piiskop
Õigeusu kiriku piiskopi mitra Piiskop (laenu algallikas on vanakreeka sõna ἐπίσκοπος episkopos 'ülevaataja') on roomakatoliku kiriku, õigeusu kiriku ja luteriusu kiriku ülemvaimulik, piiskopkonna koguduste ülevaataja.
Vaata Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Piiskop
Pime keskaeg
Pime keskaeg on eelkõige inglise keeles (Dark Ages) kasutatav nimetus perioodile Lääne-Rooma keisririigi langemisest kuni Karolingide renessansini, s.o. ligikaudu 6. kuni 10. sajandini.
Vaata Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Pime keskaeg
Polovetsid
Polovetsid (ka kõptšakid, kiptšakid, kumaanid) oli turgi rahvas.
Vaata Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Polovetsid
Romanos I
Romanos I Lakapenos (või Lekapenos) (kreeka keeles Ρωμανός Λεκαπηνός; u 870 – 15. juuni 948) oli Bütsantsi mereväeadmiral, kellest sai Bütsantsi keiser.
Vaata Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Romanos I
Rooma kuuria
Rooma kuuria (Curia Romana) on paavsti kuuria ehk õukond, mis koondab paavsti tähtsamaid abilisi; ka administratiivaparaat, mis korraldab kiriku valitsemist.
Vaata Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Rooma kuuria
Saratseenid
Saratseenid (ladina keeles Saraceni) oli üldnimetus keskaegses Euroopas Loode-Araabia araablaste kohta ning hiljem Euroopa ja Bütsantsi kristlike ajaloolaste kasutatud nimetus kõigi araablaste kohta.
Vaata Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Saratseenid
Sava
Sava on jõgi Euroopa kaguosas.
Vaata Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Sava
Sõjalaev
Suured sõjalaevad kiilveerivis Väiksemad sõjalaevad kiilrivis Sõjalaev on mereväe või sarnase eesmärgiga relvastatud organisatsiooni koosseisu kuuluv sõjaliste ülesannete täitmiseks ehitatud või ette valmistatud laev.
Vaata Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Sõjalaev
Serbia vürstkond (keskaegne)
* Õigusjärglase (1000–1101) kohta vaata Duklja.
Vaata Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Serbia vürstkond (keskaegne)
Serblased
Serblaste diasporaa Serblased on lõunaslaavi rahvas, kelle asualaks on Balkani poolsaare kesk- ja lääneosa, põhiliselt Serbia, Montenegro, Bosnia ja Hertsegoviina ning mingil määral Horvaatia.
Vaata Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Serblased
Sileesia
Ajalooline Sileesia, tänapäevaste riikide piires. Keskaegse Tšehhi krooni maad (1538. aastal) sinakasroheline, Preisi Sileesia (1815. aastal, Viini kongressi järel) kollaselt Sileesia (poola Śląsk, saksa Schlesien, sileesia saksa Schläsing, tšehhi Slezsko, sileesia Ślůnsk, ladina Silesia) on ajalooline piirkond Kesk-Euroopas.
Vaata Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Sileesia
Slaavi keeled
Slaavi keeled Slaavi keeled on rühm indoeuroopa keelkonna keeli, mida kõneleb umbes 265 miljonit inimest.
Vaata Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Slaavi keeled
Slaavlased
Slaavi keelealad Slaavlased on indoeurooplaste haru, kes elab peamiselt Kesk- ja Ida-Euroopas ja kõnelevad slaavi keelkonda kuuluvaid keeli.
Vaata Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Slaavlased
Slavoonia
Baranja Horvaatias Slavoonia (horvaadi Slavonija) on Dalmaatsia, Kesk-Horvaatia ja Istria kõrval üks neljast Horvaatia ajaloolisest piirkonnast.
Vaata Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Slavoonia
Solin
Salona arheoloogiapark. Vanaajal oli linn tähtis piirkonnakeskus. Solin (ladina keeles Salona, vana-kreeka keeles Σαλώνα) on linn Horvaatias Spliti-Dalmaatsia maakonnas.
Vaata Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Solin
Split
Diocletianuse kindlus Split on Spliti-Dalmaatsia maakonna halduskeskus Horvaatias Aadria mere ääres.
Vaata Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Split
Srem
Srem on viljakas piirkond Doonau ja Sava jõe vahel.
Vaata Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Srem
Suur kirikulõhe
accessdate.
Vaata Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Suur kirikulõhe
Taranto
thumb Taranto (ladina keeles Tarentum) on sadamalinn Itaalias Apuulia maakonnas, Taranto provintsi halduskeskus.
Vaata Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Taranto
Trogir
Trogir (ladina keeles Tragurium, itaalia keeles Traù) on Aadria mere ajalooline sadamalinn Spliti-Dalmaatsia maakonnas Horvaatias.
Vaata Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Trogir
Turgi rahvad
Turgi rahvaste levikukaart Turgi rahvad on turgi keeli kõnelevad rahvad Aasias ja Euroopas.
Vaata Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Turgi rahvad
Ungari kuningriik
Ungari kuningriik (ungari keeles Magyar Királyság, ladina keeles Regnum Hungariae) rajati 1000.
Vaata Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Ungari kuningriik
Ungarlased
Ungarlaste diasporaa Ungarlased (ungari keeles magyarok, eesti keeles ka madjarid) on soome-ugri rahvas Ungaris ja selle naaberriikides, kõnelevad soome-ugri keelte ugri rühma kuuluvat ungari keelt.
Vaata Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Ungarlased
Veneetsia doodž
Veneetsia vabariigi vapp Viimane Veneetsia doodž Lodovico Manin Veneetsia doodž (veneetsia keeles Doxe de Venexia, itaalia keeles Doge di Venezia), mida mõnikord tõlgitakse ka kui "hertsog" (itaalia keeles Duca), oli Veneetsia vabariigi kõrgeim võimukandja ja juht rohkem kui tuhande aasta jooksul.
Vaata Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Veneetsia doodž
Veneetsia vabariik
Veneetsia vabariik (itaalia Serenissima Repubblica di Venezia) oli riik Aadria mere ääres aastatel 697–1797.
Vaata Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Veneetsia vabariik
Zadar
Zadar (itaalia Zara) on linn Horvaatias Aadria mere rannikul Dalmaatsias, Zadari maakonna keskus.
Vaata Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Zadar
Zagreb
Zagreb on Horvaatia pealinn ja riigi suurim linn.
Vaata Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Zagreb
Tuntud ka kui Horvaatia kuningriik (925–1102).