39 suhted: Akvitaania hertsogkond, Île-de-France, Bourbonid, Bretagne'i hertsogkond, Burgundia hertsogkond, Domeen (maavaldus), Flandria krahvkond, Heinrich I Linnupüüdja, Hispaania, Kapetingid, Karolingid, Keskaegne Prantsusmaa, Lääne-Frangi riik, Luksemburg, Markkrahv, Neustria margid, Normandia hertsogkond, Orléans, Otto I (Saksa-Rooma keiser), Otto II (Saksa-Rooma keiser), Otto III (Saksa-Rooma keiser), Pariisi krahv, Philippe II, Prantsusmaa kuningas, Prantsusmaa kuningriik, Robert I (Lääne-Frangi kuningas), Saksa kuningas, Saksa-Rooma keiser, Saksimaa hertsogiriik, Toulouse'i krahvkond, 1328, 24. oktoober, 912, 919, 936, 956, 986, 987, 996.
Akvitaania hertsogkond
Akvitaania hertsogkond (oksitaani Duche d'Aquitània, prantsuse Duché d'Aquitaine) valitses Akvitaania ajaloolist piirkonda, mis laiub tänapäeva Prantsusmaal (mitte segi ajada tänapäeva Prantsuse Akvitaania piirkonnaga, mis on palju väiksem).
Uus!!: Hugues Capet ja Akvitaania hertsogkond · Näe rohkem »
Île-de-France
Île-de-France ('Prantsuse saar') on Prantsusmaa piirkond (1. järgu haldusüksus) riigi põhjaosas.
Uus!!: Hugues Capet ja Île-de-France · Näe rohkem »
Bourbonid
Bourbonid on dünastia, mis valitses Prantsusmaad (1589–1792 ja 1814–1848), Hispaaniat (Borbónid, 1700–1808, 1814–1868, 1874–1931 ja alates 1975), Mõlema Sitsiilia kuningriiki, Luksemburgi (alates 1964) ja teisi piirkondi Euroopas.
Uus!!: Hugues Capet ja Bourbonid · Näe rohkem »
Bretagne'i hertsogkond
Lipp Vapp Bretagne'i paiknemine Bretagne'i hertsogkond (bretooni: Dugelezh Breizh, prantsuse: Duché de Bretagne) oli keskaegne hõimu- ja feodaalriik, mis eksisteeris ligikaudu aastatel 939–1547.
Uus!!: Hugues Capet ja Bretagne'i hertsogkond · Näe rohkem »
Burgundia hertsogkond
Burgundia hertsogkond oli vana ja maineka patrimooniumi pärija ning suur osa Teise Burgundia kuningriigi maadest. Omaette oli see üks suuremaid hertsoglikke territooriume, mis eksisteeris keskaegsest Euroopast varauusaegse Euroopa tekkimise ajal. Isegi oma kahanenud suuruses, nagu see eksisteeris varauusajal, mängis hertsogkond olulist rolli Euroopa poliitikas kaua pärast seda, kui see kaotas oma rolli, kui sõltumatu poliitiline identiteet lõppes aastal 1477 abielude ja sõdade tõttu territooriumi üle vürstide vahel, kes olid seotud endiste valitsejatega. See alandati aastal 1363 hertsogkonnaks ja anti saali tavaõiguse järgi pärimise kõrvalharule, mis jagati kahe pärija vahel kui Teise Burgundia kuningriigi territoriaalne jäänuk – muud osad läksid teistele harudele, samuti Burgundia vabakrahvkonnale. Hertsogkond kattub jämedalt tänapäeva Burgundia piirkonna piiride ja territooriumiga, kuid selle hertsogid omandasid märkimisväärseid valdusi Madalmaades, tuntud kui Burgundia Madalmaad, mis haarati 16. ja 17. sajandi Kaheksakümneaastases sõjas ja millest mõned said hiljem Hollandi mässu lõppedes Kolmekümneaastase sõja ajal vabaks territooriumiks. Aastatel 1363–1477 valitsesid hertsogkonda pärilikud hertsogid, kelle väljasuremine seoses Charles Südi (või "Tormaka") surmaga aastal 1477 viis selle neelamiseni Prantsusmaa kuninga Louis XI poolt, samas Madalmaad langesid Habsburgide kontrolli alla, minnes seoses Hispaania kuninga Carlos I (Saksa-Rooma keiser Karl V) troonist loobumisega Felipe II Hispaania koloniaalimpeeriumile. Felipe sallimatu käe all mässasid Madalmaad esimeses protestantliku reformatsiooni ususõjas.
Uus!!: Hugues Capet ja Burgundia hertsogkond · Näe rohkem »
Domeen (maavaldus)
Domeen oli feodalismis maahärra poolt majandatav maavalduse osa.
Uus!!: Hugues Capet ja Domeen (maavaldus) · Näe rohkem »
Flandria krahvkond
Flandria krahvkond (hollandi Graafschap Vlaanderen, prantsuse Comté de Flandre) oli ajalooline territoorium Madalmaades.
Uus!!: Hugues Capet ja Flandria krahvkond · Näe rohkem »
Heinrich I Linnupüüdja
Heinrich I Linnupüüdja (876 Memleben – 2. juuli 936 Memleben) oli Saksi dünastia esimene Saksa kuningas, Saksimaa hertsog 912–936 ja Saksa kuningas 919–936.
Uus!!: Hugues Capet ja Heinrich I Linnupüüdja · Näe rohkem »
Hispaania
Rästiknastik vees Hispaanias Hispaania (hispaania keeles España, ametliku nimega Hispaania Kuningriik (Reino de España)) on riik Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel.
Uus!!: Hugues Capet ja Hispaania · Näe rohkem »
Kapetingid
Kapetingid valitsesid Prantsusmaad 987–1328.
Uus!!: Hugues Capet ja Kapetingid · Näe rohkem »
Karolingid
Karolingid (ladina Karolingi, Carolingi, saksa Karolinger, prantsuse Carolingiens, itaalia Carolingi) on frangi valitsejasugu, mis valitses Karolingide dünastia ehk Frankide dünastiana Frangi riiki ja hiljem ka selle osasid.
Uus!!: Hugues Capet ja Karolingid · Näe rohkem »
Keskaegne Prantsusmaa
Keskaegne Prantsusmaa katab ala, mis vastab jämedalt tänapäeva Prantsusmaale, Ludwig Vaga surmast aastal 840 kuni 15.
Uus!!: Hugues Capet ja Keskaegne Prantsusmaa · Näe rohkem »
Lääne-Frangi riik
Lääne-Frangi riik (ladina keeles Francia Occidentalis) oli lühiealine kuningriik, mis hõlmas Karolingide impeeriumi lääneosa maad, mis läksid 843.
Uus!!: Hugues Capet ja Lääne-Frangi riik · Näe rohkem »
Luksemburg
Luksemburg (ametlikult Luksemburgi Suurhertsogiriik) on merepiirita väikeriik Euroopas Madalmaade ajaloolises piirkonnas.
Uus!!: Hugues Capet ja Luksemburg · Näe rohkem »
Markkrahv
Markkrahv (saksa keeles Markgraf) oli keskaegne aadlitiitel, mida anti algselt markideks ja hiljem markkrahvkondadeks nimetatud piirialade valitsejatele.
Uus!!: Hugues Capet ja Markkrahv · Näe rohkem »
Neustria margid
Neustria margid olid Lääne-Frangi riigi Karolingidest kuninga looming, riik kattis iidse Merovingide Neustria kuningriigi territooriumi.
Uus!!: Hugues Capet ja Neustria margid · Näe rohkem »
Normandia hertsogkond
Normandia hertsogkond oli hertsogkond Prantsusmaa põhjarannikul aastatel 911–1469.
Uus!!: Hugues Capet ja Normandia hertsogkond · Näe rohkem »
Orléans
Orléans on linn Prantsusmaal, Centre-Val de Loire'i piirkonna ja Loiret' departemangu keskus.
Uus!!: Hugues Capet ja Orléans · Näe rohkem »
Otto I (Saksa-Rooma keiser)
Otto I (ka Otto Suur) (912–973) oli Saksa kuningas alates 936 ja Saksa-Rooma riigi keiser 962–973.
Uus!!: Hugues Capet ja Otto I (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »
Otto II (Saksa-Rooma keiser)
Otto II Otto II (955 – 7. detsember 983 Rooma) oli Saksa-Rooma keiser aastast 973 kuni surmani.
Uus!!: Hugues Capet ja Otto II (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »
Otto III (Saksa-Rooma keiser)
Otto III (980–23. jaanuar 1002 Palermo, Itaalia) oli Saksa kuningas (983–1002), Itaalia kuningas (996–1002) ja Saksa-Rooma keiser 996–1002.
Uus!!: Hugues Capet ja Otto III (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »
Pariisi krahv
Pariisi krahv oli Pariisi lähiümbruse valitseja tiitel.
Uus!!: Hugues Capet ja Pariisi krahv · Näe rohkem »
Philippe II
Philippe II. Louis-Félix Amieli maal Philippe II ehk Philippe Auguste (21. august 1165 – 14. juuli 1223) oli Kapetingide dünastiasse kuuluv Prantsusmaa kuningas aastail 1180–1223.
Uus!!: Hugues Capet ja Philippe II · Näe rohkem »
Prantsusmaa kuningas
Prantsusmaa kuningas (prantsuse keeles roi; sama sõna tähendab prantsuse keeles ka tamme) oli Prantsusmaa valitseja aastail 843–1792, 1814–1815 ja 1815–1848.
Uus!!: Hugues Capet ja Prantsusmaa kuningas · Näe rohkem »
Prantsusmaa kuningriik
Lipp Navarra kuninglik vapp Karolingidest kuningate domeenid 10. sajandil (kollasega). Kuninglikud maad (sinisega) 10. sajandi lõpul Prantsusmaa kuningriik (Royaume de France) oli riik Lääne-Euroopas.
Uus!!: Hugues Capet ja Prantsusmaa kuningriik · Näe rohkem »
Robert I (Lääne-Frangi kuningas)
Robert I (15. august 866 – 15. juuni 923 Soissons) oli Lääne-Frangi kuningas aastatel 922–923.
Uus!!: Hugues Capet ja Robert I (Lääne-Frangi kuningas) · Näe rohkem »
Saksa kuningas
Saali Konradi valitsemiseni Saksa kuningas on historiograafiline nimetus Saksamaa kuningriiki valitsenud monarhide kohta keskajal.
Uus!!: Hugues Capet ja Saksa kuningas · Näe rohkem »
Saksa-Rooma keiser
Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli aastatel 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.
Uus!!: Hugues Capet ja Saksa-Rooma keiser · Näe rohkem »
Saksimaa hertsogiriik
Saksimaa hertsogkond umbes aastal 1000 Keskaegne Saksimaa hertsogkond oli varakeskaja lõpul "Karolingide hõimuhertsogkond", mis hõlmas suure osa Põhja-Saksamaast.
Uus!!: Hugues Capet ja Saksimaa hertsogiriik · Näe rohkem »
Toulouse'i krahvkond
Toulouse'i krahvkonna kaart aastal 1154 Languedoc'i poliitiline kaart Albilaste sõdade eelõhtul, Toulouse'i dünastia valitsemise all Linn varakeskajal Saint-Étienne'i katedraal Raymond VI, Toulouse'i krahv ''Les Jacobins'' Toulouse'is Toulouse'i krahvkond oli territoorium Lõuna-Prantsusmaal (ja Oksitaania keskus), mis koosnes Merovingide ajal Toulouse'i linnast ja selle ümbrusest ning mida valitses Toulouse'i krahv.
Uus!!: Hugues Capet ja Toulouse'i krahvkond · Näe rohkem »
1328
1328.
Uus!!: Hugues Capet ja 1328 · Näe rohkem »
24. oktoober
24.
Uus!!: Hugues Capet ja 24. oktoober · Näe rohkem »
912
912.
Uus!!: Hugues Capet ja 912 · Näe rohkem »
919
919.
Uus!!: Hugues Capet ja 919 · Näe rohkem »
936
936.
Uus!!: Hugues Capet ja 936 · Näe rohkem »
956
956.
Uus!!: Hugues Capet ja 956 · Näe rohkem »
986
986.
Uus!!: Hugues Capet ja 986 · Näe rohkem »
987
987.
Uus!!: Hugues Capet ja 987 · Näe rohkem »
996
996.
Uus!!: Hugues Capet ja 996 · Näe rohkem »