Kiiremini kui brauser!
76 suhted: Baggehufwudt, Balti pataljon, Baumgarten, Brigaad, Eesti mõisate loend, Eestimaa rüütelkonna peameeste loend, Essen (aadlisuguvõsa), Friis, Frontoon, Harjumaa, Haud, Härrastemaja, Hõberubla, Hõreda, Ingliste mõis, Järvakandi mõis, Järvamaa, Juuru, Juuru kihelkond, Kaarli mõis, Kasvuhoone, Keava mõis, Klassitsism, Krusenstern, Lüpsilehm, Lellapere mõis, Lood (massiühik), Maanõunik, Mahtra mõis, Meeskohus, Norra mõis, Oktoobrirevolutsioon, Orikas, Pae mõis, Põhjasõda, Põllutööministeerium, Põrsas, Pilar von Pilchau, Pirgu mõis, Portikus, Rapla maakond, Rapla vald, Rüütlimõis, Rosen, Saeveski, Saksa keel, Sikeldi mõis, Staabiülem, Staal, Stackelberg, ..., Sugutäkk, Suur reduktsioon, Tõeline riiginõunik, Toll (aadlisuguvõsa), Umsiedlung, Vabahärra, Valdo Praust, Varss, Võlausaldaja, Venemaa Keisririigi Valitsev Senat, Venemaa Keisririik, Veski, Viinavabrik, Viktor Liivak, 1. Diviis, 1627, 1811, 1812, 1819, 1842, 1905. aasta revolutsioon Eestis, 1909, 1919. aasta maareform, 1980. aastad, 1990. aastad, 4. Üksik Jalaväepataljon. Laienda indeks (26 rohkem) »
Baggehufwudt
Baggehufwudt (Baggehuffwudt) oli Norra päritolu aadlisuguvõsa.
Uus!!: Hõreda mõis ja Baggehufwudt · Näe rohkem »
Balti pataljon
Balti pataljon (ka Balti rügement, saksa keeles Baltenregiment) 1918.
Uus!!: Hõreda mõis ja Balti pataljon · Näe rohkem »
Baumgarten
Baumgarten (vene keeles Баумгартен) oli täpselt teadmata päritolu aadlisuguvõsa.
Uus!!: Hõreda mõis ja Baumgarten · Näe rohkem »
Brigaad
Brigaad on iseseisev operatiiv-taktikaline väekoondis, mis koosneb tavaliselt mitmest pataljonist ja mitmesugustest muudest vajalikest üksustest.
Uus!!: Hõreda mõis ja Brigaad · Näe rohkem »
Eesti mõisate loend
Siin on loetletud Eestis asunud mõisaid.
Uus!!: Hõreda mõis ja Eesti mõisate loend · Näe rohkem »
Eestimaa rüütelkonna peameeste loend
Artiklis on loetletud Eestimaa rüütelkonna peamehi.
Uus!!: Hõreda mõis ja Eestimaa rüütelkonna peameeste loend · Näe rohkem »
Essen (aadlisuguvõsa)
Esseni suguvõsa aadlivapp Essen (varem ka Essen a.d. H. Nauckshen-Orrisaar) on Vestfaalist pärit baltisaksa põlis aadlisuguvõsa.
Uus!!: Hõreda mõis ja Essen (aadlisuguvõsa) · Näe rohkem »
Friis
Friisi ja karniisi kujunduse variandid. Meyers Kleines Konversationslexikon, tahvel artikli "Baukunst" juures, lk. 194. Tõlge lisatud Anteemionfriis, munavööt ja astragaal. Erechtheioni friis 5. sajandist eKr Ateena Tuulte torni friisil on kujutatud 8 tuult Historitsistlik friis Circus'e fassaadil Bathis Friise keskaja ehitistelt: ümarkaarfriis, ristkaarfriis ja täringfriis, ja kaks varianti inglise romaanikale iseloomulikest nn 'nokkpeadest' (''beak-head ornament''). Meyers Kleines Konversationslexikon, joonis artikli "Fries" juures Friis (sõna oletatav päritolu ladina Phrygium 'früügia tikand'Eesti arhitektuur: Oskussõnastik, lk 9. 1993, üle itaalia fregio ja prantsuse frise, saksa sõnast Fries) kõige üldisemas tähenduses on horisontaalne, kogu ulatuses muutumatu laiusega lame (erinevalt eenduvast simsist või karniisist) ehisriba.
Uus!!: Hõreda mõis ja Friis · Näe rohkem »
Frontoon
Ohtu mõisa peahoone fassaadi ilmestavad liseenid ja keskosa kohal paikneb frontoon Mustpeade maja renessanssfassaadil on vanimad frontoonid Eesti arhitektuuris Kiltsi mõisa härrastemaja klassitsistlik frontoon Frontoon (prantsuse fronton, ladina frons, frontis, 'laup, seina esiosa') on eeskätt dekoratiivne madal viil, mis sageli on kujundatud tugeva äärekarniisiga.
Uus!!: Hõreda mõis ja Frontoon · Näe rohkem »
Harjumaa
Harjumaa on ajalooline maakond Mandri-Eesti loodeosas.
Uus!!: Hõreda mõis ja Harjumaa · Näe rohkem »
Haud
Värskelt kaevatud haud Seattle'is juudi surnuaias Haud ehk kalm on paik, kuhu surnu säilmed on maetud.
Uus!!: Hõreda mõis ja Haud · Näe rohkem »
Härrastemaja
Sangaste mõisa härrastemaja Härrastemaja ehk häärber oli mõisa peahoone, kus elas mõisniku perekond.
Uus!!: Hõreda mõis ja Härrastemaja · Näe rohkem »
Hõberubla
1732. aasta hõberubla Hõberubla (vene серебряный рубль) oli Venemaa keisririigi münt ja rahaühik.
Uus!!: Hõreda mõis ja Hõberubla · Näe rohkem »
Hõreda
Hõreda on küla Rapla maakonnas Rapla vallas.
Uus!!: Hõreda mõis ja Hõreda · Näe rohkem »
Ingliste mõis
Kunagise Ingliste mõisa peahoone Peahoone tagantvaates Ingliste mõis (saksa keeles Haehl) oli rüütlimõis Juuru kihelkond Harjumaal.
Uus!!: Hõreda mõis ja Ingliste mõis · Näe rohkem »
Järvakandi mõis
Järvakandi mõisa peahoone, 19. sajandi lõpp Järvakandi mõis (saksa keeles Jerwakant) oli rüütlimõis Rapla kihelkonnas Harjumaal.
Uus!!: Hõreda mõis ja Järvakandi mõis · Näe rohkem »
Järvamaa
Paide ordulinnus rajati 13. sajandil Järvamaa ja Alempoisi piirialale Järvamaa (saksa keeles Kreis Jerwen; vanades ürikutes ja kaartidel Gerwa – Jerwia – Ieruen – Iervia – Iervenland – Iervenlandia) on üks Eesti vanimaid maakondi.
Uus!!: Hõreda mõis ja Järvamaa · Näe rohkem »
Juuru
Juuru on alevik Rapla maakonna Rapla vallas.
Uus!!: Hõreda mõis ja Juuru · Näe rohkem »
Juuru kihelkond
Juuru kihelkond (lühend Juu, saksa keeles Kirchspiel Jörden) oli kihelkond ajaloolisel Harjumaal ja Eestimaa kubermangu Harju kreisis.
Uus!!: Hõreda mõis ja Juuru kihelkond · Näe rohkem »
Kaarli mõis
Kaarli mõis oli mitme Eesti mõisa nimi.
Uus!!: Hõreda mõis ja Kaarli mõis · Näe rohkem »
Kasvuhoone
Kasvuhooned Hollandis Westlandis Mäetaguse mõisa kasvuhoone Kasvuhoone ehk triiphoone on taimede, enamasti kultuurtaimede kasvatamiseks mõeldud, üldjuhul valgust läbilaskvast materjalist seinte ja katusega rajatis.
Uus!!: Hõreda mõis ja Kasvuhoone · Näe rohkem »
Keava mõis
Kunagise Keava mõisa peahoone talvel Keava mõisa peahoone (vaadatud 11.07.2021) Keava mõis (saksa keeles Kedenpäh) oli rüütlimõis Rapla kihelkonnas Harjumaal.
Uus!!: Hõreda mõis ja Keava mõis · Näe rohkem »
Klassitsism
Klassitsism on 18.–19. sajandi kunstisuund, mis lähtus renessansiaja antiigiharrastusest ning avaldus paljude Euroopa maade arhitektuuris, kujutavas kunstis, kirjanduses, teatrikunstis ja muusikas.
Uus!!: Hõreda mõis ja Klassitsism · Näe rohkem »
Krusenstern
Krusenstern (harvemini Krusenstiern, Krusenstierna) on Alam-Saksimaalt Rotenburgist pärit Eestimaa aadlisuguvõsa.
Uus!!: Hõreda mõis ja Krusenstern · Näe rohkem »
Lüpsilehm
Holsteini tõugu piimaveis Lüpsilehm ehk piimalehm ehk piimaveis on piima saamiseks peetav lehm.
Uus!!: Hõreda mõis ja Lüpsilehm · Näe rohkem »
Lellapere mõis
Lellapere mõis (saksa keeles Lellefer) oli rüütlimõis Rapla kihelkonnas Harjumaal.
Uus!!: Hõreda mõis ja Lellapere mõis · Näe rohkem »
Lood (massiühik)
Lood on massiühik, võrdne 12,8 grammiga.
Uus!!: Hõreda mõis ja Lood (massiühik) · Näe rohkem »
Maanõunik
Maanõunik (saksa keeles Landrat) oli.
Uus!!: Hõreda mõis ja Maanõunik · Näe rohkem »
Mahtra mõis
Mahtra mõis (saksa keeles Machters) oli rüütlimõis Juuru kihelkonnas Harjumaal.
Uus!!: Hõreda mõis ja Mahtra mõis · Näe rohkem »
Meeskohus
Meeskohus (saksa keeles Manngericht) ehk vasallikohus oli Eestimaal ja Liivimaal tegutsenud kohtuasutus.
Uus!!: Hõreda mõis ja Meeskohus · Näe rohkem »
Norra mõis
Norra mõis (saksa keeles Kaltenborn) oli rüütlimõis Järvamaal Koeru kihelkonnas.
Uus!!: Hõreda mõis ja Norra mõis · Näe rohkem »
Oktoobrirevolutsioon
Boriss Kustodijev. "Bolševik". Õlimaal lõuendil, 1920. Moskva, Tretjakovi galerii Oktoobrirevolutsioon ehk oktoobripööre, nõukogude terminiga Suur Sotsialistlik Oktoobrirevolutsioon oli Petrogradis 6.–8.
Uus!!: Hõreda mõis ja Oktoobrirevolutsioon · Näe rohkem »
Orikas
Orikas on kohitsetud kult.
Uus!!: Hõreda mõis ja Orikas · Näe rohkem »
Pae mõis
Pae mõis (saksa keeles Payel) oli rüütlimõis Juuru kihelkonnas Harjumaal.
Uus!!: Hõreda mõis ja Pae mõis · Näe rohkem »
Põhjasõda
Põhjasõda oli 1700.–1721.
Uus!!: Hõreda mõis ja Põhjasõda · Näe rohkem »
Põllutööministeerium
Põllutööministeerium oli enne Teist maailmasõda üks Eesti ministeeriume.
Uus!!: Hõreda mõis ja Põllutööministeerium · Näe rohkem »
Põrsas
Emis koos põrsastega Põrsas on noor siga, kes ei ole veel kesikuealiseks saanud.
Uus!!: Hõreda mõis ja Põrsas · Näe rohkem »
Pilar von Pilchau
Pilar von Pilchau (vene: Пиллар фон Пильхау) oli baltisaksa aadlisuguvõsa.
Uus!!: Hõreda mõis ja Pilar von Pilchau · Näe rohkem »
Pirgu mõis
Peahoone eestvaates Peahoone tagantvaates Pirgu mõis (saksa keeles Pirk) oli Harjumaal Juuru kihelkonnas asunud rüütlimõis.
Uus!!: Hõreda mõis ja Pirgu mõis · Näe rohkem »
Portikus
Tartu Ülikooli peahoonel on silmapaistev portikus Portikus on hoone peasissekäigu ees paiknev sammaste ja frontooniga hooneosa.
Uus!!: Hõreda mõis ja Portikus · Näe rohkem »
Rapla maakond
Rapla maakond ehk Raplamaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.
Uus!!: Hõreda mõis ja Rapla maakond · Näe rohkem »
Rapla vald
Rapla vald on Raplamaa haldusüksus.
Uus!!: Hõreda mõis ja Rapla vald · Näe rohkem »
Rüütlimõis
Rüütlimõis oli algselt rüütlile kuulunud läänimõis.
Uus!!: Hõreda mõis ja Rüütlimõis · Näe rohkem »
Rosen
Rosen on mitmetähenduslik sõna.
Uus!!: Hõreda mõis ja Rosen · Näe rohkem »
Saeveski
Vee jõul töötava roomlaste saeveski skeem (3. sajand) Wurzerhofi 1876. aastal rajatud saeveski töötab ka tänapäeval ja on muinsuskaitse all. Algselt töötas veski vee jõul, 20. sajandi keskel mindi elektrile üle. Saeveski (kõnekeeles ka saekaater) on saetööstuse ettevõte või ehitis, kus palkidest või pakkudest saetakse laudu ja valmistatakse muud puitmaterjalitoodangut.
Uus!!: Hõreda mõis ja Saeveski · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Hõreda mõis ja Saksa keel · Näe rohkem »
Sikeldi mõis
Sikeldi mõis (saksa keeles Siklecht) oli rüütlimõis Rapla kihelkonnas Harjumaal.
Uus!!: Hõreda mõis ja Sikeldi mõis · Näe rohkem »
Staabiülem
Staabiülem on sõjaväeüksuse staabi tööd juhtiv sõjaväelane.
Uus!!: Hõreda mõis ja Staabiülem · Näe rohkem »
Staal
Staal, varem Stahl ja Stahlen oli aadlisuguvõsa.
Uus!!: Hõreda mõis ja Staal · Näe rohkem »
Stackelberg
Stackelberg on Rootsi, Liivimaa, Eestimaa, Saaremaa ja Kuramaa aadlisuguvõsa.
Uus!!: Hõreda mõis ja Stackelberg · Näe rohkem »
Sugutäkk
Sugutäkk ehk tõutäkk (ka paaritustäkk) on puhtatõuline isane hobune.
Uus!!: Hõreda mõis ja Sugutäkk · Näe rohkem »
Suur reduktsioon
Rootsi impeerium. Läänemere-äärsed dominioonid 17. sajandil Suur reduktsioon ehk mõisate riigistamine oli mõisate riigi omandusse tagasivõtmise protsess Eestis ja Liivimaal, mis toimus 17.
Uus!!: Hõreda mõis ja Suur reduktsioon · Näe rohkem »
Tõeline riiginõunik
Tõeline riiginõunik (ka tegelik riiginõunik; vene keeles действительный статский советник) oli Venemaa keisririigi tsiviilteenistuse IV klassi teenistusaste, mis oli võrdne armee kindralmajori ja mereväe kontradmirali auastmega.
Uus!!: Hõreda mõis ja Tõeline riiginõunik · Näe rohkem »
Toll (aadlisuguvõsa)
Toll (vene фон Толль) on aadlisugukond, mille liikmed loevad end pärinevaks Madalmaadest ning põlvnevaks Wittenbergi ülikoolis õppinud ning koos hertsog Magnusega Saaremaale saabunud kirjutajast Lucas Tollist.
Uus!!: Hõreda mõis ja Toll (aadlisuguvõsa) · Näe rohkem »
Umsiedlung
''Umsiedlung'''it kujutav plakat 1939. aastast Umsiedlung (saksa keeles 'ümberasumine, ümberasustamine') ehk baltisakslaste ümberasumine oli aktsioon, mille käigus asustati 1939.
Uus!!: Hõreda mõis ja Umsiedlung · Näe rohkem »
Vabahärra
Vabahärra kroon heraldikas. Vabahärra (saksa keeles Freiherr, rootsi keeles friherre) oli Saksamaal läänindusajastul maahärra teenistusest vaba aadliku tiitel; hiljem auastmelt krahvile allpool järgnev aadlik (1561. aastast ka Rootsis).
Uus!!: Hõreda mõis ja Vabahärra · Näe rohkem »
Valdo Praust
Valdo Praust koos 1938. aasta Husqvarna jalgrattaga (juuli, 2012) Valdo Praust (23. aprillil 1970) on eesti küberneetik, Eesti mõisate uurija.
Uus!!: Hõreda mõis ja Valdo Praust · Näe rohkem »
Varss
Mära ja varss Varss on kasvueas hobuslane või kaamel.
Uus!!: Hõreda mõis ja Varss · Näe rohkem »
Võlausaldaja
Võlausaldaja ehk kreeditor on õigustatud pool võlasuhtes.
Uus!!: Hõreda mõis ja Võlausaldaja · Näe rohkem »
Venemaa Keisririigi Valitsev Senat
Senati hoone Peterburis (2010) Venemaa Keisririigi Valitsev Senat, aastatel 1726−1730 Kõrgem senat (vene keeles Правительствующий сенат) oli Venemaa keisririigi kõrgeim riigiorgan, mis allus Venemaa keisrile ja keiser ühtlasi valis ka senati liikmed.
Uus!!: Hõreda mõis ja Venemaa Keisririigi Valitsev Senat · Näe rohkem »
Venemaa Keisririik
Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.
Uus!!: Hõreda mõis ja Venemaa Keisririik · Näe rohkem »
Veski
Seidla tuuleveski. 2016. aasta veebruar. Tänapäevased veskid on suuresti automatiseeritud Veski (ka jahuveski) on ehitis või ettevõte, kus teravilja jahvatatakse.
Uus!!: Hõreda mõis ja Veski · Näe rohkem »
Viinavabrik
Viinavabrik on tootmiskoht, kus toimub toorainest piirituse põletamine.
Uus!!: Hõreda mõis ja Viinavabrik · Näe rohkem »
Viktor Liivak
Viktor Liivak Viktor Liivak VR I/2 ja VR II/3 (1. märts 1890 Tallinn – 9. juuli 1949 Volgolagi vangilaager, Jaroslavli oblast, Venemaa) oli Eesti sõjaväelane (kolonel).
Uus!!: Hõreda mõis ja Viktor Liivak · Näe rohkem »
1. Diviis
1.
Uus!!: Hõreda mõis ja 1. Diviis · Näe rohkem »
1627
1627.
Uus!!: Hõreda mõis ja 1627 · Näe rohkem »
1811
1811.
Uus!!: Hõreda mõis ja 1811 · Näe rohkem »
1812
1812.
Uus!!: Hõreda mõis ja 1812 · Näe rohkem »
1819
1819.
Uus!!: Hõreda mõis ja 1819 · Näe rohkem »
1842
1842.
Uus!!: Hõreda mõis ja 1842 · Näe rohkem »
1905. aasta revolutsioon Eestis
1905.
Uus!!: Hõreda mõis ja 1905. aasta revolutsioon Eestis · Näe rohkem »
1909
1909.
Uus!!: Hõreda mõis ja 1909 · Näe rohkem »
1919. aasta maareform
1919.
Uus!!: Hõreda mõis ja 1919. aasta maareform · Näe rohkem »
1980. aastad
1980.
Uus!!: Hõreda mõis ja 1980. aastad · Näe rohkem »
1990. aastad
1990.
Uus!!: Hõreda mõis ja 1990. aastad · Näe rohkem »
4. Üksik Jalaväepataljon
4.
Uus!!: Hõreda mõis ja 4. Üksik Jalaväepataljon · Näe rohkem »
