Etanool ja Hüdrasiin

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Etanool ja Hüdrasiin

Etanool vs. Hüdrasiin

Etanool ehk etüülalkohol ehk viinapiiritus (ka piiritus) ehk metüülkarbinool (valemiga CH3CH2OH) on tuntuim alkohol. Omadused Üldist Süstemaatiline nimetushüdrasiin Teised nimetuseddiamiin, diamiid, lämmastik anhüdriid Joonis180px Joonis180px Hüdrasiin hüdraat180px Keemiline valemN2H4 Välimusläbipaistev, värvusetu vedelik Füüsikalised omadused Molaarmass32,0452 g mol−1 Sulamis-temperatuur275 °K (2 °C) Keemis-temperatuur387 °K (114 °C) Tihedus1,021 g cm−3 Viskoossus0,876 cP Aluselisus(pKa)8,10 Happelisus(pKb)5,90 Aururõhk1 kP (30,7 °C juures) Struktuur Molekulaarne kujukolmnurkne püramiid N juures Dipoolmoment1,85 D Termokeemia Standardne entalpia50,63 kJ mol−1 Standardne entroopia121,52 J K−1 mol−1 D Hüdrasiin (ka diamiin, diamiid, lämmastikanhüdriid) on värvitu, hästi lenduv anorgaaniline aine.

Aromaatsus

Modernne benseeni kujutis Aromaatsuseks nimetatakse orgaanilises keemias konjugeeritud tsüklis olevate küllastumata sidemete, vabade elektronpaaride või tühjade orbitaalide tugevamat stabiliseerumist, kui seda konjugatsioon üksi võimaldaks.

Aromaatsus ja Etanool · Aromaatsus ja Hüdrasiin · Näe rohkem »

Benseen

Benseen on orgaaniline keemiline ühend molekulvalemiga C6H6.

Benseen ja Etanool · Benseen ja Hüdrasiin · Näe rohkem »

Etanool

Etanool ehk etüülalkohol ehk viinapiiritus (ka piiritus) ehk metüülkarbinool (valemiga CH3CH2OH) on tuntuim alkohol.

Etanool ja Etanool · Etanool ja Hüdrasiin · Näe rohkem »

Katalüsaator

Katalüsaator on keemiline aine (nii orgaaniline, kui anorgaaniline), mis muudab reaktsiooni kiirust, seda kiirendades.

Etanool ja Katalüsaator · Hüdrasiin ja Katalüsaator · Näe rohkem »

Kütus

Kütus ehk kütteaine on aine, mille põletamisel eraldub soojust ja mida seetõttu kasutatakse energiaallikana, näiteks elektrienergia saamiseks soojuselektrijaamades (kivisüsi, pruunsüsi, masuut, maagaas, põlevkivi, hakkpuit).

Etanool ja Kütus · Hüdrasiin ja Kütus · Näe rohkem »

Keemistemperatuur

Aururõhu diagramm: keemistemperatuuri (T, ºC) sõltuvus rõhust (p, atm): propaan, metüülkloriid, butaan, neopentaan, dietüüleeter, metüülatsetaat, fluorobenseen, 2-hepteen pisi Keemistemperatuur ehk keemispunkt ehk keemistäpp on temperatuur, mille juures vedeliku aururõhk saab võrdseks välisrõhuga (atmosfäärirõhul), see tähendab aine hakkab keema.

Etanool ja Keemistemperatuur · Hüdrasiin ja Keemistemperatuur · Näe rohkem »

Lahusti

Lahusti on aine (tavaliselt vedelik), mis on võimeline lahustama teisi aineid – vedelikke, gaase või tahkeid aineid.

Etanool ja Lahusti · Hüdrasiin ja Lahusti · Näe rohkem »

Metallid

Metallid (näiteks kuld, raud ja alumiinium) on keemilised elemendid, millel on metallivõre tõttu nn metallilised omadused (iseloomulik läige, hea elektri- ja soojusjuhtivus jmt).

Etanool ja Metallid · Hüdrasiin ja Metallid · Näe rohkem »

Metanool

Metanool ehk metüülalkohol ehk karbinool (triviaalnimetusega puupiiritus) keemiline ühend valemiga CH3OH.

Etanool ja Metanool · Hüdrasiin ja Metanool · Näe rohkem »

Sulamistemperatuur

Sulamistemperatuur ehk sulamispunkt (ka sulamistäpp) on aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma.

Etanool ja Sulamistemperatuur · Hüdrasiin ja Sulamistemperatuur · Näe rohkem »

Vesi

Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.

Etanool ja Vesi · Hüdrasiin ja Vesi · Näe rohkem »