Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Hüdrofoobsus ja Lahusti

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Hüdrofoobsus ja Lahusti

Hüdrofoobsus vs. Lahusti

Veetilga poolitamine superhüdrofoobse noaga Hüdrofoobsus on aine omadus, mille puhul ainel puudub vastasmõju veega. Lahusti on aine (tavaliselt vedelik), mis on võimeline lahustama teisi aineid – vedelikke, gaase või tahkeid aineid.

Sarnasusi Hüdrofoobsus ja Lahusti

Hüdrofoobsus ja Lahusti on 4 ühist asja (Unioonpeedia): Lahustamine, Metallid, Molekuli polaarsus, Vesi.

Lahustamine

Lahustamine või lahustumine (inglise dissolution) on protsess, milles tahke, vedel või gaasiline aine (soluut) seguneb lahustiga (solvendiga) andes reeglina homogeense süsteemi (lahuse).

Hüdrofoobsus ja Lahustamine · Lahustamine ja Lahusti · Näe rohkem »

Metallid

Metallid (näiteks kuld, raud ja alumiinium) on keemilised elemendid, millel on metallivõre tõttu nn metallilised omadused (iseloomulik läige, hea elektri- ja soojusjuhtivus jmt).

Hüdrofoobsus ja Metallid · Lahusti ja Metallid · Näe rohkem »

Molekuli polaarsus

Vee (H2O) molekul on polaarne; negatiivne laeng on esitatud punase varjundiga ja positiivne laeng sinisega Aine molekulis aatomitevahelised keemilised sidemed moodustuvad ühiste elektronpaaride kaudu.

Hüdrofoobsus ja Molekuli polaarsus · Lahusti ja Molekuli polaarsus · Näe rohkem »

Vesi

Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.

Hüdrofoobsus ja Vesi · Lahusti ja Vesi · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus Hüdrofoobsus ja Lahusti

Hüdrofoobsus on 13 suhted, samas Lahusti 45. Kuna neil ühist 4, Jaccard indeks on 6.90% = 4 / (13 + 45).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Hüdrofoobsus ja Lahusti. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Hei! Oleme Facebookis nüüd! »