Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Hüdroloogia mõisteid ja Merefüüsika
Hüdroloogia mõisteid ja Merefüüsika on 21 ühist asja (Unioonpeedia): Halokliin, Hoovus, Järv, Jõgi, Looded, Maailmameri, Magevesi, Merekeemia, Merevesi, Meri, Okeanograafia, Ookean, Riimvesi, Soolad, Soolsus, Termohaliinne tsirkulatsioon, Tsunami, Veekogu, Veekogu stratifikatsioon, Veelained, Vesi.
Halokliin
Halokliin ehk soolsushüppekiht on okeanograafias veekiht (hüppekiht), kus vertikaalne soolsusgradient muutub tugevasti.
Hüdroloogia mõisteid ja Halokliin · Halokliin ja Merefüüsika ·
Hoovus
Hoovused maailmameres Hoovus on suure koguse vee (harilikult merevee) horisontaalne ja enam-vähem püsiva suuna ja kiirusega liikumine, mis on põhjustatud püsiva suunaga tuultest, soolsuse- või temperatuurierinevustest.
Hüdroloogia mõisteid ja Hoovus · Hoovus ja Merefüüsika ·
Järv
Väimela Alajärv läbipaistev ja sügavsinise värvusega Järv on seisva veega siseveekogu, millel puudub vahetu ühendus maailmamerega ning tavaliselt asub see merepinnast kõrgemal.
Hüdroloogia mõisteid ja Järv · Järv ja Merefüüsika ·
Jõgi
Pärnu jõel Valgejõgi Albu mõisa pargis Jõgi on mööda maapinda kulgev looduslik mageda veega vooluveekogu.
Hüdroloogia mõisteid ja Jõgi · Jõgi ja Merefüüsika ·
Looded
Looded on taevakeha kuju perioodilised moonutused, mille põhjustavad teiste taevakehade gravitatsioonilise külgetõmbe koosmõjud.
Hüdroloogia mõisteid ja Looded · Looded ja Merefüüsika ·
Maailmameri
Põhja- ja Lõuna-Jäämeri; kaks viimast arvatakse mõnikord esimese kolme osadeks. Maailmameri on katkematu kihina 70,8% Maa pinda kattev hüdrosfääri osa.
Hüdroloogia mõisteid ja Maailmameri · Maailmameri ja Merefüüsika ·
Magevesi
Magevesi on vesi, mille soolsus on väiksem kui 0,5‰.
Hüdroloogia mõisteid ja Magevesi · Magevesi ja Merefüüsika ·
Merekeemia
Merekeemia on hüdrokeemia valdkond, mis tegeleb merevees lahustunud soolade, gaaside ja orgaaniliste ühendite analüüsiga, nende ajalis-ruumilise jaotumuse kirjeldamisega ning seletamisega keemiliste protsesside põhjal.
Hüdroloogia mõisteid ja Merekeemia · Merefüüsika ja Merekeemia ·
Merevesi
Maailmamere soolsus promillides, andmed 2001. aasta atlasest "World Ocean Atlas" Soolade sisaldus merevees (paremal) ja meresoolade koostis (vasakul) Merevesi on merede ja ookeanide vesi, mille keskmine soolsus on ~3,5% ehk 35 promilli.
Hüdroloogia mõisteid ja Merevesi · Merefüüsika ja Merevesi ·
Meri
Meri on maailmamere osa, mida ookeanidest või teistest meredest suuremal või vähemal määral eraldavad mandrid, saared või põhjakõrgendikud ning mille hüdroloogiline režiim erineb ookeani omast.
Hüdroloogia mõisteid ja Meri · Merefüüsika ja Meri ·
Okeanograafia
Okeanograafia ehk okeanoloogia on hüdroloogia haru.
Hüdroloogia mõisteid ja Okeanograafia · Merefüüsika ja Okeanograafia ·
Ookean
Maailma viis ookeani ning nende ligikaudsed piirid Atlandi ookeani pind Ookean on maailmamere suurem osa.
Hüdroloogia mõisteid ja Ookean · Merefüüsika ja Ookean ·
Riimvesi
Läänemeri Lickershamnis Ojamaal Riimvesi ehk soolakas vesi on vesi, mille soolsus jääb vahemikku 0,5–18‰ (mõningail andmeil 0,5–30‰).
Hüdroloogia mõisteid ja Riimvesi · Merefüüsika ja Riimvesi ·
Soolad
Keedusoola kristall Soolad on keemilised ained, mis koosnevad metalli katioonidest (näiteks Ca2+) ja happeanioonidest ehk happejäägist (näiteks SO42-). On kahte sorti soola.
Hüdroloogia mõisteid ja Soolad · Merefüüsika ja Soolad ·
Soolsus
Soolsus ehk saliinsus (ka soolasisaldus; magevee kontekstis mineraalsus) on vees lahustunud soolade hulk.
Hüdroloogia mõisteid ja Soolsus · Merefüüsika ja Soolsus ·
Termohaliinne tsirkulatsioon
Termohaliinne tsirkulatsioon ehk ookeanide suur konveier on ookeanivee ringlus, mida põhjustavad soojuse ja magevee voogudest tingitud tiheduse gradiendid merepinnal.
Hüdroloogia mõisteid ja Termohaliinne tsirkulatsioon · Merefüüsika ja Termohaliinne tsirkulatsioon ·
Tsunami
Tsunami (jaapani keeles 津波 'sadamalaine') on maavärina, maalihke või vulkaanipurske tagajärjel tekkinud hiiglaslik merelaine.
Hüdroloogia mõisteid ja Tsunami · Merefüüsika ja Tsunami ·
Veekogu
Veekogu Veekogu on maapinnanõos või maa sees olev looduslik või tehislik veekogum.
Hüdroloogia mõisteid ja Veekogu · Merefüüsika ja Veekogu ·
Veekogu stratifikatsioon
Veekogu stratifikatsioon ehk veekogu kihistumine on nähtus, kus veekogus (meres, lahes, järves jne) toimub vertikaalsihis erinevate keemiliste ja/või füüsikaliste omadustega kihtide tekkimine ehk kihitumine.
Hüdroloogia mõisteid ja Veekogu stratifikatsioon · Merefüüsika ja Veekogu stratifikatsioon ·
Veelained
Veelained on vees tekkivad lained.
Hüdroloogia mõisteid ja Veelained · Merefüüsika ja Veelained ·
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Hüdroloogia mõisteid ja Merefüüsika ühist
- Millised on sarnasused Hüdroloogia mõisteid ja Merefüüsika
Võrdlus Hüdroloogia mõisteid ja Merefüüsika
Hüdroloogia mõisteid on 317 suhted, samas Merefüüsika 92. Kuna neil ühist 21, Jaccard indeks on 5.13% = 21 / (317 + 92).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Hüdroloogia mõisteid ja Merefüüsika. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
