Sarnasusi Hüdroloogia mõisteid ja Veekogu stratifikatsioon
Hüdroloogia mõisteid ja Veekogu stratifikatsioon on 12 ühist asja (Unioonpeedia): Destratifikatsioon, Epilimnion, Hüpolimnion, Järv, Laht, Meri, Meromiktiline veekogu, Seisuveekogu, Soojuskihistus, Soolsus, Termokliin, Veekogu.
Destratifikatsioon
Destratifikatsioon on mingi veekogu (tavaliselt järve või veehoidla) väljakujunenud veekihtide looduslik (näiteks sõltuvalt aastaajast) või kunstlik (inimese kaasabil) segunemine.
Destratifikatsioon ja Hüdroloogia mõisteid · Destratifikatsioon ja Veekogu stratifikatsioon ·
Epilimnion
Epilimnion (ka pealisvesi) on kihistunud veekogu (enamasti järve) kõige ülemine veekiht (limnion), mis asetseb allpool oleva hüpolimnioni peal (kui eristatakse ka metalimnioni, siis viimase peal).
Epilimnion ja Hüdroloogia mõisteid · Epilimnion ja Veekogu stratifikatsioon ·
Hüpolimnion
Hüpolimnion (eesti keeles nimetatud ka alusveeks) on kihistunud veekogu (enamasti sügava järve) kõige alumine veekiht.
Hüdroloogia mõisteid ja Hüpolimnion · Hüpolimnion ja Veekogu stratifikatsioon ·
Järv
Väimela Alajärv läbipaistev ja sügavsinise värvusega Järv on seisva veega siseveekogu, millel puudub vahetu ühendus maailmamerega ning tavaliselt asub see merepinnast kõrgemal.
Hüdroloogia mõisteid ja Järv · Järv ja Veekogu stratifikatsioon ·
Laht
Donostia linna kaardilt on näha vähemalt kaks maismaasse ulatuvat lahte Laht on maismaasse ulatuv ookeani, mere või järve osa.
Hüdroloogia mõisteid ja Laht · Laht ja Veekogu stratifikatsioon ·
Meri
Meri on maailmamere osa, mida ookeanidest või teistest meredest suuremal või vähemal määral eraldavad mandrid, saared või põhjakõrgendikud ning mille hüdroloogiline režiim erineb ookeani omast.
Hüdroloogia mõisteid ja Meri · Meri ja Veekogu stratifikatsioon ·
Meromiktiline veekogu
Meromiktiline veekogu on veekogu (enamasti järv), mis kevadel ega sügisel täielikult ümber ei kihistu.
Hüdroloogia mõisteid ja Meromiktiline veekogu · Meromiktiline veekogu ja Veekogu stratifikatsioon ·
Seisuveekogu
Seisuveekogu on mandriveekogu, milles vesi seisab (ei voola) ja veevahetus on aeglane.
Hüdroloogia mõisteid ja Seisuveekogu · Seisuveekogu ja Veekogu stratifikatsioon ·
Soojuskihistus
Soojuskihistus (ka soojuskihitus) on mingi veekogu veemassiivi jaotumus temperatuuri alusel kihtideks (veekogude stratifikatsioon).
Hüdroloogia mõisteid ja Soojuskihistus · Soojuskihistus ja Veekogu stratifikatsioon ·
Soolsus
Soolsus ehk saliinsus (ka soolasisaldus; magevee kontekstis mineraalsus) on vees lahustunud soolade hulk.
Hüdroloogia mõisteid ja Soolsus · Soolsus ja Veekogu stratifikatsioon ·
Termokliin
Eri laiuskraadidele vastavad tüüpilised termokliinid. Madalamatel laiuskraadidel on termokliin paksem ning üleminek epilimnioni ja hüpolimnioni vahel sujuvam. Poolustele lähemal muutub termokliin õhemaks või kaob üldse Termokliin (ingl k thermocline, vene k слой скачка) ehk metalimnion on järsult muutuva temperatuuriga (1–3 °C ja rohkem 1 m kohta) õhuke hüppekiht suhteliselt sügavates kihistuvates veekogudes.
Hüdroloogia mõisteid ja Termokliin · Termokliin ja Veekogu stratifikatsioon ·
Veekogu
Veekogu Veekogu on maapinnanõos või maa sees olev looduslik või tehislik veekogum.
Hüdroloogia mõisteid ja Veekogu · Veekogu ja Veekogu stratifikatsioon ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Hüdroloogia mõisteid ja Veekogu stratifikatsioon ühist
- Millised on sarnasused Hüdroloogia mõisteid ja Veekogu stratifikatsioon
Võrdlus Hüdroloogia mõisteid ja Veekogu stratifikatsioon
Hüdroloogia mõisteid on 317 suhted, samas Veekogu stratifikatsioon 13. Kuna neil ühist 12, Jaccard indeks on 3.64% = 12 / (317 + 13).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Hüdroloogia mõisteid ja Veekogu stratifikatsioon. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: