Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Hüdroloogia mõisteid ja Meromiktiline veekogu
Hüdroloogia mõisteid ja Meromiktiline veekogu on 18 ühist asja (Unioonpeedia): Afootne vöönd, Akumulatsioon (hüdroloogia), Allikas, Epilimnion, Eufootne vöönd, Halokliin, Hüdroloogia, Holomiktiline veekogu, Järv, Karst, Külmakühm, Püknokliin, Rannik, Soolajärv, Soolsus, Valgla, Veekogu, Veekogu stratifikatsioon.
Afootne vöönd
Afootne vöönd (ka afoot(ili)ne sügavusvöönd, valguseta sügavusvöönd) on see osa veemassiivist, kuhu päikesekiirgust ei jõua või jõuab seda üliväikestes kogustes.
Afootne vöönd ja Hüdroloogia mõisteid · Afootne vöönd ja Meromiktiline veekogu ·
Akumulatsioon (hüdroloogia)
Akumulatsioon on mõiste hüdroloogiast, mis tähendab veehulga muutumist arvutusperioodil.
Akumulatsioon (hüdroloogia) ja Hüdroloogia mõisteid · Akumulatsioon (hüdroloogia) ja Meromiktiline veekogu ·
Allikas
Simuna Katkuallikas Droonivideo Aegviidu siniallikatest Sopa allikas Esna allikajärv Inimtekkeline Purskav allikas Joogivee võtmiseks kohandatud allikas Horvaatia mägedes Allikas ehk läte on koht, kus põhjavesi voolab maapinnale või veekogu põhja.
Allikas ja Hüdroloogia mõisteid · Allikas ja Meromiktiline veekogu ·
Epilimnion
Epilimnion (ka pealisvesi) on kihistunud veekogu (enamasti järve) kõige ülemine veekiht (limnion), mis asetseb allpool oleva hüpolimnioni peal (kui eristatakse ka metalimnioni, siis viimase peal).
Epilimnion ja Hüdroloogia mõisteid · Epilimnion ja Meromiktiline veekogu ·
Eufootne vöönd
Eufootne vöönd (ka foot(ili)ne vöönd, eufoot(ili)ne (sügavus)vöönd) on järves või mere sügavusvöönd, kuhu jõuab fotosünteesiks piisavalt päikesekiirgust.
Eufootne vöönd ja Hüdroloogia mõisteid · Eufootne vöönd ja Meromiktiline veekogu ·
Halokliin
Halokliin ehk soolsushüppekiht on okeanograafias veekiht (hüppekiht), kus vertikaalne soolsusgradient muutub tugevasti.
Hüdroloogia mõisteid ja Halokliin · Halokliin ja Meromiktiline veekogu ·
Hüdroloogia
Veeringe skeem Hüdroloogia (vanakreeka sõnadest hydōr 'vesi' ja logos 'mõiste, õpetus') on teadus, mis uurib Maa ja teiste planeetide vee liikumist, jagunemist ja kvaliteeti, kaasa arvatud veeringet, vee ressursse ja keskkonna veevarude haldamist.
Hüdroloogia ja Hüdroloogia mõisteid · Hüdroloogia ja Meromiktiline veekogu ·
Holomiktiline veekogu
Holomiktiline veekogu on veekogu, kus aastas vähemalt korra on veetemperatuur ja veetihedus kogu veesamba ulatuses ühtlane ning mille tagajärjel toimub veesamba täielik segunemine.
Hüdroloogia mõisteid ja Holomiktiline veekogu · Holomiktiline veekogu ja Meromiktiline veekogu ·
Järv
Väimela Alajärv läbipaistev ja sügavsinise värvusega Järv on seisva veega siseveekogu, millel puudub vahetu ühendus maailmamerega ning tavaliselt asub see merepinnast kõrgemal.
Hüdroloogia mõisteid ja Järv · Järv ja Meromiktiline veekogu ·
Karst
Kostivere karstiväli Droonivideo Kostivere karstialast ja Kivilauast 2021. aasta kevadel Karst on karstumise tagajärjel tekkinud pinnavorm või nende kogum.
Hüdroloogia mõisteid ja Karst · Karst ja Meromiktiline veekogu ·
Külmakühm
Külmakühm ehk pingo ehk hüdrolakoliit on igikeltsatekkeline positiivne pinnavorm.
Hüdroloogia mõisteid ja Külmakühm · Külmakühm ja Meromiktiline veekogu ·
Püknokliin
Püknokliin (kreeka sõnadest pyknos 'tihe, paks' + klino 'kaldun') on veekiht, kus tihedusgradient on võrreldes alumise ja ülemise veekihiga märgatavalt suurem.
Hüdroloogia mõisteid ja Püknokliin · Meromiktiline veekogu ja Püknokliin ·
Rannik
Kuhjelise rannavööndi elemendid Kaarel Orviku järgi Rannik on randlat ja sellega piirnevat mere või suurjärve põhja ja maismaad hõlmav vöönd.
Hüdroloogia mõisteid ja Rannik · Meromiktiline veekogu ja Rannik ·
Soolajärv
Suur Soolajärv on läänepoolkera suurim soolajärv Soolajärv ehk mineraaljärv on soolase veega siseveekogu, millel puudub ühendus maailmamerega.
Hüdroloogia mõisteid ja Soolajärv · Meromiktiline veekogu ja Soolajärv ·
Soolsus
Soolsus ehk saliinsus (ka soolasisaldus; magevee kontekstis mineraalsus) on vees lahustunud soolade hulk.
Hüdroloogia mõisteid ja Soolsus · Meromiktiline veekogu ja Soolsus ·
Valgla
jõgikonnad Veekogu valgla ehk valgala (ka vesikond, bassein) on maa-ala, millelt vesi sellesse veekogusse voolab.
Hüdroloogia mõisteid ja Valgla · Meromiktiline veekogu ja Valgla ·
Veekogu
Veekogu Veekogu on maapinnanõos või maa sees olev looduslik või tehislik veekogum.
Hüdroloogia mõisteid ja Veekogu · Meromiktiline veekogu ja Veekogu ·
Veekogu stratifikatsioon
Veekogu stratifikatsioon ehk veekogu kihistumine on nähtus, kus veekogus (meres, lahes, järves jne) toimub vertikaalsihis erinevate keemiliste ja/või füüsikaliste omadustega kihtide tekkimine ehk kihitumine.
Hüdroloogia mõisteid ja Veekogu stratifikatsioon · Meromiktiline veekogu ja Veekogu stratifikatsioon ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Hüdroloogia mõisteid ja Meromiktiline veekogu ühist
- Millised on sarnasused Hüdroloogia mõisteid ja Meromiktiline veekogu
Võrdlus Hüdroloogia mõisteid ja Meromiktiline veekogu
Hüdroloogia mõisteid on 317 suhted, samas Meromiktiline veekogu 56. Kuna neil ühist 18, Jaccard indeks on 4.83% = 18 / (317 + 56).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Hüdroloogia mõisteid ja Meromiktiline veekogu. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
