Sarnasusi Hüdroloogia mõisteid ja Veeressursid
Hüdroloogia mõisteid ja Veeressursid on 16 ühist asja (Unioonpeedia): Hüdrosfäär, Jää, Järv, Jõgi, Maailmameri, Magevesi, Mandriliustik, Meri, Mullavesi, Ookean, Oruliustik, Põhjavesi, Pinnavesi, Veeaur, Veehoidla, Vesi.
Hüdrosfäär
Hüdrosfäär ehk vesikest on peamiselt veega seotud geosfäär.
Hüdroloogia mõisteid ja Hüdrosfäär · Hüdrosfäär ja Veeressursid ·
Jää
Jää rannal Jökulsárlóni lähedal, Islandil Jäätunud detailid jäävaba Tallinna lahe kaldal Jää on vesi tahkes agregaatolekus.
Hüdroloogia mõisteid ja Jää · Jää ja Veeressursid ·
Järv
Väimela Alajärv läbipaistev ja sügavsinise värvusega Järv on seisva veega siseveekogu, millel puudub vahetu ühendus maailmamerega ning tavaliselt asub see merepinnast kõrgemal.
Hüdroloogia mõisteid ja Järv · Järv ja Veeressursid ·
Jõgi
Pärnu jõel Valgejõgi Albu mõisa pargis Jõgi on mööda maapinda kulgev looduslik mageda veega vooluveekogu.
Hüdroloogia mõisteid ja Jõgi · Jõgi ja Veeressursid ·
Maailmameri
Põhja- ja Lõuna-Jäämeri; kaks viimast arvatakse mõnikord esimese kolme osadeks. Maailmameri on katkematu kihina 70,8% Maa pinda kattev hüdrosfääri osa.
Hüdroloogia mõisteid ja Maailmameri · Maailmameri ja Veeressursid ·
Magevesi
Magevesi on vesi, mille soolsus on väiksem kui 0,5‰.
Hüdroloogia mõisteid ja Magevesi · Magevesi ja Veeressursid ·
Mandriliustik
Vaate mandriliustikele Gröönimaal Liustik. Alaska Liustik. Antarktis Mandriliustik on ulatuslik ja paks liustik, mis tekib polaaraladel ja paikneb mere tasemel.
Hüdroloogia mõisteid ja Mandriliustik · Mandriliustik ja Veeressursid ·
Meri
Meri on maailmamere osa, mida ookeanidest või teistest meredest suuremal või vähemal määral eraldavad mandrid, saared või põhjakõrgendikud ning mille hüdroloogiline režiim erineb ookeani omast.
Hüdroloogia mõisteid ja Meri · Meri ja Veeressursid ·
Mullavesi
Mullavesi (inglise soil water, soil moisture) on mullas leiduv vesi, mis pärineb peamiselt sademeist.
Hüdroloogia mõisteid ja Mullavesi · Mullavesi ja Veeressursid ·
Ookean
Maailma viis ookeani ning nende ligikaudsed piirid Atlandi ookeani pind Ookean on maailmamere suurem osa.
Hüdroloogia mõisteid ja Ookean · Ookean ja Veeressursid ·
Oruliustik
Šveitsis asuv Aletschi liustik on oruliustik Oruliustik ehk alpi liustik ehk mäestikuliustik on liustikutüüp.
Hüdroloogia mõisteid ja Oruliustik · Oruliustik ja Veeressursid ·
Põhjavesi
Põhjavesi on maakoore ülaosa kivimite ja setete poorides ning lõhedes olev vaba vesi.
Hüdroloogia mõisteid ja Põhjavesi · Põhjavesi ja Veeressursid ·
Pinnavesi
Pinnavee moodustab Maa pinda kattev vesi.
Hüdroloogia mõisteid ja Pinnavesi · Pinnavesi ja Veeressursid ·
Veeaur
Nähtamatu veeaur koondub jahtudes nähtavateks piisakesteks Veeaur on vesi gaasilises olekus.
Hüdroloogia mõisteid ja Veeaur · Veeaur ja Veeressursid ·
Veehoidla
Shimeni veehoidla Taiwanil Veehoidla on tehisveekogu, mis on rajatud vee kogumiseks ja äravoolu ümberjaotamiseks.
Hüdroloogia mõisteid ja Veehoidla · Veehoidla ja Veeressursid ·
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Hüdroloogia mõisteid ja Veeressursid ühist
- Millised on sarnasused Hüdroloogia mõisteid ja Veeressursid
Võrdlus Hüdroloogia mõisteid ja Veeressursid
Hüdroloogia mõisteid on 317 suhted, samas Veeressursid 20. Kuna neil ühist 16, Jaccard indeks on 4.75% = 16 / (317 + 20).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Hüdroloogia mõisteid ja Veeressursid. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: