Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Installi
Kiiremini kui brauser!
 

Hüdroloogia mõisteid ja Veerežiim

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Hüdroloogia mõisteid ja Veerežiim

Hüdroloogia mõisteid vs. Veerežiim

Siin on loetletud hüdroloogia, okeanograafia, hüdrogeoloogia, glatsioloogia, geokrüoloogia ja meregeoloogiaga seotud mõisteid. Veerežiim ehk hüdroloogiline režiim on vee hulga ja veetaseme ajaline muutumine (tavaliselt aasta jooksul) vooluveekogudes ja veekogudes, soodes ja põhjaveekihtides.

Sarnasusi Hüdroloogia mõisteid ja Veerežiim

Hüdroloogia mõisteid ja Veerežiim on 13 ühist asja (Unioonpeedia): Järv, Lisajõgi, Madalvesi, Põhjavesi, Soo, Suurvesi, Veebilanss, Veehoidla, Veekogu, Veetase, Vesi, Vooluhulk, Vooluveekogu.

Järv

Väimela Alajärv läbipaistev ja sügavsinise värvusega Järv on seisva veega siseveekogu, millel puudub vahetu ühendus maailmamerega ning tavaliselt asub see merepinnast kõrgemal.

Hüdroloogia mõisteid ja Järv · Järv ja Veerežiim · Näe rohkem »

Lisajõgi

Mingi jõe lisajõgi on sellesse jõkke suubuv jõgi.

Hüdroloogia mõisteid ja Lisajõgi · Lisajõgi ja Veerežiim · Näe rohkem »

Madalvesi

Myjava jõel Madalvesi on igal aastal ühel ja samal ajal korduv jõgede ja järvede veetaseme madalseis.

Hüdroloogia mõisteid ja Madalvesi · Madalvesi ja Veerežiim · Näe rohkem »

Põhjavesi

Põhjavesi on maakoore ülaosa kivimite ja setete poorides ning lõhedes olev vaba vesi.

Hüdroloogia mõisteid ja Põhjavesi · Põhjavesi ja Veerežiim · Näe rohkem »

Soo

Soo Põhja-Saksamaal Talvine Kakerdaja raba Rabajärv Suru Suursoos Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealal Rõuge vallas Droonivideo Kakerdi järvest ja Kakerdaja rabast Soo on looduslik ala või ökosüsteem, kus liigniiskuse ja hapnikuvaeguse tingimustes jääb osa taimejäänuseid lagunemata ning ladestub turbana.

Hüdroloogia mõisteid ja Soo · Soo ja Veerežiim · Näe rohkem »

Suurvesi

Emajõgi Tartus suurvee ajal (2010) Suurvesi Soomaal (2010) Suurvesi on igal aastal kindlal ajal korduv jõgede ja järvede veetaseme kõrgseis.

Hüdroloogia mõisteid ja Suurvesi · Suurvesi ja Veerežiim · Näe rohkem »

Veebilanss

Veebilanss on vee juurdetulekut, veekadu (veekulu) ja akumulatsiooni vahekorda iseloomustav näitaja vaadeldavas objektis (veekogus, organismis, mullas, biogeotsönoosis vms).

Hüdroloogia mõisteid ja Veebilanss · Veebilanss ja Veerežiim · Näe rohkem »

Veehoidla

Shimeni veehoidla Taiwanil Veehoidla on tehisveekogu, mis on rajatud vee kogumiseks ja äravoolu ümberjaotamiseks.

Hüdroloogia mõisteid ja Veehoidla · Veehoidla ja Veerežiim · Näe rohkem »

Veekogu

Veekogu Veekogu on maapinnanõos või maa sees olev looduslik või tehislik veekogum.

Hüdroloogia mõisteid ja Veekogu · Veekogu ja Veerežiim · Näe rohkem »

Veetase

Veetase ehk veeseis on teatud kohas (tavaliselt hüdromeetriajaamas) mõõdetud veekogu või veejuhtme veepinnataseme kõrgus kokkuleppelise tasandi ehk nullpunkti suhtes (nt merepinna suhtes).

Hüdroloogia mõisteid ja Veetase · Veerežiim ja Veetase · Näe rohkem »

Vesi

Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.

Hüdroloogia mõisteid ja Vesi · Veerežiim ja Vesi · Näe rohkem »

Vooluhulk

Amazonase vooluhulga muutmine aasta jooksul Vooluhulk on vooluveekogu ristlõiget ajaühiku jooksul läbiva vee kogus.

Hüdroloogia mõisteid ja Vooluhulk · Veerežiim ja Vooluhulk · Näe rohkem »

Vooluveekogu

Vooluveekogu on piklik pidevalt vahetuva (voolava) enamasti mageda veega looduslik või tehislik veekogu.

Hüdroloogia mõisteid ja Vooluveekogu · Veerežiim ja Vooluveekogu · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus Hüdroloogia mõisteid ja Veerežiim

Hüdroloogia mõisteid on 317 suhted, samas Veerežiim 26. Kuna neil ühist 13, Jaccard indeks on 3.79% = 13 / (317 + 26).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Hüdroloogia mõisteid ja Veerežiim. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Hei! Oleme Facebookis nüüd! »