Sarnasusi Ida-Frangi riik ja Saksamaa kuningriik
Ida-Frangi riik ja Saksamaa kuningriik on 32 ühist asja (Unioonpeedia): Austraasia, Švaabimaa hertsogkond, Baieri hertsogkond, Elbe, Frangimaa, Frangimaa hertsogkond, Friuli mark, Gregorius VII, Hõimuhertsogkonnad, Heinrich I Linnupüüdja, Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser), Hohenstaufenid, Investituuritüli, Itaalia kuningriik (keskaegne), Karl Paks, Karolingid, Karolingide impeerium, Kesk-Frangi riik, Konrad I (Saksa kuningas), Lääne-Frangi riik, Lothar I (Frangi keiser), Lothar II (Lotring), Ludwig III Laps, Ludwig Sakslane, Otto I (Saksa-Rooma keiser), Rooma, Saksa-Rooma keisrite ja Saksa kuningate loend, Saksa-Rooma riik, Saksamaa kuningriik, Saksi dünastia, ..., Saksimaa hertsogiriik, Verduni leping. Laienda indeks (2 rohkem) »
Austraasia
Austraasia (511–751) moodustas Merovingide Frangi kuningriigi kirdeosa, hõlmates osi tänapäeva Prantsusmaa, Saksamaa, Belgia, Luksemburgi ja Hollandi territooriumist.
Austraasia ja Ida-Frangi riik · Austraasia ja Saksamaa kuningriik ·
Švaabimaa hertsogkond
Vapp Kaart, mis näitab Ülem-Burgundiat (roheline) ja Švaabimaa hertsogkonda (oranž) umbes aastal 917 Švaabimaa hertsogkond (saksa keeles Herzogtum Schwaben, ladina keeles Ducatus Allemaniæ) oli algselt Frangi riigi hertsogkond ja siis üks viiest hõimuhertsogkonnast keskaegses Saksamaa kuningriigis (Saksa-Rooma riigis) ja seega olid selle hertsogid Saksamaa kõige võimsamate magnaatide seas.
Švaabimaa hertsogkond ja Ida-Frangi riik · Švaabimaa hertsogkond ja Saksamaa kuningriik ·
Baieri hertsogkond
Vapp Baieri maad pärast 1392. aasta jagunemisi Baieri hertsogkond (saksa keeles Herzogtum Baiern) (907–1623) oli ainus hõimuhertsogkond Ida-Frangi riigi ja Saksa-Rooma riigi alguspäevadest, mis säilitas nii oma nime kui ka enamiku oma territooriumist.
Baieri hertsogkond ja Ida-Frangi riik · Baieri hertsogkond ja Saksamaa kuningriik ·
Elbe
Elbe (alamsaksa keeles Elv, tšehhi keeles Labe) on jõgi Euroopas.
Elbe ja Ida-Frangi riik · Elbe ja Saksamaa kuningriik ·
Frangimaa
Frangimaa vapp Walberla Frangimaal Vesiratas Regnitzi jõel Nürnberg on Frangimaa suurim linn Rothenburg on üks tuntumaid linnu Frangimaal Frangimaa on Saksamaa piirkond Baieri liidumaa põhjaosas, väike osa Tüüringist lõunaosast ja Baden-Württembergi kirdepiirkond Heilbronn-Franken.
Frangimaa ja Ida-Frangi riik · Frangimaa ja Saksamaa kuningriik ·
Frangimaa hertsogkond
Frangimaa hertsogkond (saksa keeles Herzogtum Franken) oli üks viiest Ida-Frangi riigi ja keskaegse Saksamaa kuningriigi hõimuhertsogkonnast, tekkides 10.
Frangimaa hertsogkond ja Ida-Frangi riik · Frangimaa hertsogkond ja Saksamaa kuningriik ·
Friuli mark
Karolingide impeerium koos kagupoolse Friuli margiga pärast 843. aasta Verduni lepingut Friuli mark oli Karolingide piirimark slaavlaste ja avaaride vastu, loodud aastal 776.
Friuli mark ja Ida-Frangi riik · Friuli mark ja Saksamaa kuningriik ·
Gregorius VII
Gregorius VII (Ildebrando, ka Ildebrando Aldobrandeschi da Soana, Hiltrapandus, Dhiltbrandus, Hellebrand; Saksa, Inglise ja Prantsuse ajalookirjutuses Hildebrand; 1020 ? – 25. mai 1085) oli paavst aastatel 1073–1085.
Gregorius VII ja Ida-Frangi riik · Gregorius VII ja Saksamaa kuningriik ·
Hõimuhertsogkonnad
tüüringite ja bajuvaaride alad Švaabimaa (oranž) ja Lotring (roosa) Hõimuhertsogkonnad (saksa Stammesherzogtümer) olid varakeskajal põhiliselt vanade saksa hõimude asualad piirkonnas, mida seostatakse Frangi riigiga, eriti idas.
Hõimuhertsogkonnad ja Ida-Frangi riik · Hõimuhertsogkonnad ja Saksamaa kuningriik ·
Heinrich I Linnupüüdja
Heinrich I Linnupüüdja (876 Memleben – 2. juuli 936 Memleben) oli Saksi dünastia esimene Saksa kuningas, Saksimaa hertsog 912–936 ja Saksa kuningas 919–936.
Heinrich I Linnupüüdja ja Ida-Frangi riik · Heinrich I Linnupüüdja ja Saksamaa kuningriik ·
Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser)
Heinrich IV (11. november 1050 – 7. august 1106) oli Franki ehk Saali dünastiasse kuuluv Saksa-Rooma keiser ning Heinrich VIII nime all ka Baieri hertsog.
Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) ja Ida-Frangi riik · Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) ja Saksamaa kuningriik ·
Hohenstaufenid
Hohenstaufenite vapp Hohenstaufenid (ka Staufenid) oli Saksamaa valitsejatedünastia, kes oli võimul aastatel 1138–1254.
Hohenstaufenid ja Ida-Frangi riik · Hohenstaufenid ja Saksamaa kuningriik ·
Investituuritüli
Investituuritüli oli aastatel 1075–1122 kestnud Rooma paavstide ja Saksa-Rooma riigi keisrite vaheline võimuvõitlus Saksamaal tegutseva katoliku kiriku tegevuse üle kontrolli saamisel.
Ida-Frangi riik ja Investituuritüli · Investituuritüli ja Saksamaa kuningriik ·
Itaalia kuningriik (keskaegne)
Itaalia kuningriik (ladina keeles Regnum Italiæ või Regnum Italicum) oli poliitiline üksus, mis läks Karolingide Frangi riigi kontrolli alla pärast langobardide kaotust aastal 774.
Ida-Frangi riik ja Itaalia kuningriik (keskaegne) · Itaalia kuningriik (keskaegne) ja Saksamaa kuningriik ·
Karl Paks
Karl Paks prantsuse käsikirja pildil Karl III Paks (umbes 830 – 13. jaanuar 888) oli 876–887 Alemannia ja Reetia kuningas, 882–887 Ida-Frangi kuningas (Karl der Dicke), Frangi keiser 879–887 (Karl III) ja Lääne-Frangi kuningas 884–887 (Charles le Gros).
Ida-Frangi riik ja Karl Paks · Karl Paks ja Saksamaa kuningriik ·
Karolingid
Karolingid (ladina Karolingi, Carolingi, saksa Karolinger, prantsuse Carolingiens, itaalia Carolingi) on frangi valitsejasugu, mis valitses Karolingide dünastia ehk Frankide dünastiana Frangi riiki ja hiljem ka selle osasid.
Ida-Frangi riik ja Karolingid · Karolingid ja Saksamaa kuningriik ·
Karolingide impeerium
Karolingide keisririik oma suurimas ulatuses, ning kolmeks jagatuna aastal 843 Karl Suurele omistatud lipp 9. sajandi mosaiigis Karolingide keisririik (800–888) on historiograafiline mõiste, mida kasutatakse varakeskaegsel Frangi riigil Karolingide võimu all.
Ida-Frangi riik ja Karolingide impeerium · Karolingide impeerium ja Saksamaa kuningriik ·
Kesk-Frangi riik
Kesk-Frangi riik (ladina keeles Francia media) oli üürike Frangi riik, mis loodi aastal 843 Verduni lepinguga, mis jagas Karolingide impeeriumi Ludwig Vaga poegade vahel.
Ida-Frangi riik ja Kesk-Frangi riik · Kesk-Frangi riik ja Saksamaa kuningriik ·
Konrad I (Saksa kuningas)
Konrad I (umbes 890 – 23. detsember 918) oli Ida-Frangi (Saksa) kuningas alates 911.
Ida-Frangi riik ja Konrad I (Saksa kuningas) · Konrad I (Saksa kuningas) ja Saksamaa kuningriik ·
Lääne-Frangi riik
Lääne-Frangi riik (ladina keeles Francia Occidentalis) oli lühiealine kuningriik, mis hõlmas Karolingide impeeriumi lääneosa maad, mis läksid 843.
Ida-Frangi riik ja Lääne-Frangi riik · Lääne-Frangi riik ja Saksamaa kuningriik ·
Lothar I (Frangi keiser)
Keiser Lothar I (849–851) Lothar I (umbes 795 – 29. september 855) oli Frangi keiser 840–855 ja Kesk-Frangi kuningas 843–855.
Ida-Frangi riik ja Lothar I (Frangi keiser) · Lothar I (Frangi keiser) ja Saksamaa kuningriik ·
Lothar II (Lotring)
Lothar II Lothar II (u. 835 – 8. august 869) oli Frangi keisri Lothar I poeg ja Lotharingia ehk Lotringi kuningas aastatel 855–869.
Ida-Frangi riik ja Lothar II (Lotring) · Lothar II (Lotring) ja Saksamaa kuningriik ·
Ludwig III Laps
Ludwig III Laps (19. sajandi pilt) Ludwig III Laps (mõnikord ka Ludwig IV; 893 Altötting – 911 Maini-äärne Frankfurt) oli viimane Karolingist Ida-Frangi riigi valitseja.
Ida-Frangi riik ja Ludwig III Laps · Ludwig III Laps ja Saksamaa kuningriik ·
Ludwig Sakslane
Ludwig Sakslase kujutisega pitser Ludwig Sakslane (ka Ludwig II; u 806 – 28. august 876 Frankfurt) oli Ludwig Vaga poeg ning esimene Ida-Frangi riigi kuningas 843–876, Karolingide dünastiast.
Ida-Frangi riik ja Ludwig Sakslane · Ludwig Sakslane ja Saksamaa kuningriik ·
Otto I (Saksa-Rooma keiser)
Otto I (ka Otto Suur) (912–973) oli Saksa kuningas alates 936 ja Saksa-Rooma riigi keiser 962–973.
Ida-Frangi riik ja Otto I (Saksa-Rooma keiser) · Otto I (Saksa-Rooma keiser) ja Saksamaa kuningriik ·
Rooma
Rooma (itaalia ja ladina keeles Roma) on Itaalia pealinn.
Ida-Frangi riik ja Rooma · Rooma ja Saksamaa kuningriik ·
Saksa-Rooma keisrite ja Saksa kuningate loend
Esimeseks Saksa kuningaks Saksamaa kuningriigis peetakse Ida-Frangi riigi kuninga Ludwig Vaga poega Ludwig Sakslast.
Ida-Frangi riik ja Saksa-Rooma keisrite ja Saksa kuningate loend · Saksa-Rooma keisrite ja Saksa kuningate loend ja Saksamaa kuningriik ·
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.
Ida-Frangi riik ja Saksa-Rooma riik · Saksa-Rooma riik ja Saksamaa kuningriik ·
Saksamaa kuningriik
Saali Konradi valitsemiseni Saksamaa kuningriik (või ka Saksa kuningriik; ladina Regnum Teutonicum) arenes välja endise Karolingide impeeriumi idaosast.
Ida-Frangi riik ja Saksamaa kuningriik · Saksamaa kuningriik ja Saksamaa kuningriik ·
Saksi dünastia
Ottoonide sugupuu kujutamine 12. sajandi käsikirjas. Saksi dünastia oli Saksa kuningate dünastia (919-1024), mis sai nime päritolu järgi, kuid mida selle esimese keisri järgi tuntakse ka kui Ottoonide dünastiat.
Ida-Frangi riik ja Saksi dünastia · Saksamaa kuningriik ja Saksi dünastia ·
Saksimaa hertsogiriik
Saksimaa hertsogkond umbes aastal 1000 Keskaegne Saksimaa hertsogkond oli varakeskaja lõpul "Karolingide hõimuhertsogkond", mis hõlmas suure osa Põhja-Saksamaast.
Ida-Frangi riik ja Saksimaa hertsogiriik · Saksamaa kuningriik ja Saksimaa hertsogiriik ·
Verduni leping
Karolingide keisririik oma suurimas ulatuses ja kolmeks jagatuna aastal 843 Euroopa enne Karolingide kodusõda (840–843): Lääne-Euroopa Karl Suure surma (814) ja keiser Ludwig Vaga (suri aastal 840) ajal Verduni leping (Verdun, august 843) oli leping Karl Suure poja ja järeltulija Ludwig Vaga kolme elusoleva poja vahel, mis jagas Karolingide impeeriumi kolmeks kuningriigiks.
Ida-Frangi riik ja Verduni leping · Saksamaa kuningriik ja Verduni leping ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Ida-Frangi riik ja Saksamaa kuningriik ühist
- Millised on sarnasused Ida-Frangi riik ja Saksamaa kuningriik
Võrdlus Ida-Frangi riik ja Saksamaa kuningriik
Ida-Frangi riik on 68 suhted, samas Saksamaa kuningriik 172. Kuna neil ühist 32, Jaccard indeks on 13.33% = 32 / (68 + 172).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Ida-Frangi riik ja Saksamaa kuningriik. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: