Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Installi
Kiiremini kui brauser!
 

Ida-Preisimaa ja Szczecin

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Ida-Preisimaa ja Szczecin

Ida-Preisimaa vs. Szczecin

Ida-Preisimaa (saksa keeles Ostpreußen; ladina keeles Borussia Orientalis) on ajalooline regioon, mis moodustab ajaloolise Preisimaa tuumiku (koos Lääne-Preisimaaga). Szczecin (saksa keeles Stettin; ladina keeles Stetinum) on linn Loode-Poolas Odra jõe ääres, Lääne-Pomorze vojevoodkonna halduskeskus ja suurim linn.

Sarnasusi Ida-Preisimaa ja Szczecin

Ida-Preisimaa ja Szczecin on 12 ühist asja (Unioonpeedia): Brandenburgi mark, Klaipėda, Ladina keel, Läänemeri, Leedu, Nõukogude Liit, Poola, Poola Kuningriik, Preisi kuningriik, Punaarmee, Saksa keel, Sakslased.

Brandenburgi mark

Brandenburgi mark (saksa keeles Mark Brandenburg, ka Markgrafschaft Brandenburg) oli Saksa-Rooma keisririigis aastail 1157–1815 eksisteerinud mark.

Brandenburgi mark ja Ida-Preisimaa · Brandenburgi mark ja Szczecin · Näe rohkem »

Klaipėda

Klaipėda (saksa keeles Memel) on Leedu suuruselt kolmas linn, mis moodustab iseseisva omavalitsusüksuse.

Ida-Preisimaa ja Klaipėda · Klaipėda ja Szczecin · Näe rohkem »

Ladina keel

Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.

Ida-Preisimaa ja Ladina keel · Ladina keel ja Szczecin · Näe rohkem »

Läänemeri

Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.

Ida-Preisimaa ja Läänemeri · Läänemeri ja Szczecin · Näe rohkem »

Leedu

Leedu (ametlikult Leedu Vabariik) on riik Euroopa Liidus Läänemere kagurannikul.

Ida-Preisimaa ja Leedu · Leedu ja Szczecin · Näe rohkem »

Nõukogude Liit

Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.

Ida-Preisimaa ja Nõukogude Liit · Nõukogude Liit ja Szczecin · Näe rohkem »

Poola

Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).

Ida-Preisimaa ja Poola · Poola ja Szczecin · Näe rohkem »

Poola Kuningriik

Poola Kuningriik (poola Królestwo Polskie; 1025–1569) oli kuningriik tänapäevase Poola aladel.

Ida-Preisimaa ja Poola Kuningriik · Poola Kuningriik ja Szczecin · Näe rohkem »

Preisi kuningriik

Preisi kuningriik (saksa keeles Königreich Preußen) oli Euroopas 1701–1918 eksisteerinud kuningriik.

Ida-Preisimaa ja Preisi kuningriik · Preisi kuningriik ja Szczecin · Näe rohkem »

Punaarmee

Punaarmee (vene keeles Красная армия, õigemini Рабоче-крестьянская Красная армия, lühend РККА) ka Tööliste ja Talupoegade Punaarmee oli Nõukogude Venemaa ja NSV Liidu maavägede ametlik nimetus aastatel 1918–1946.

Ida-Preisimaa ja Punaarmee · Punaarmee ja Szczecin · Näe rohkem »

Saksa keel

Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.

Ida-Preisimaa ja Saksa keel · Saksa keel ja Szczecin · Näe rohkem »

Sakslased

Sakslaste diasporaa Sakslased (endanimetus die Deutschen) on etnos (Volk), mis jagab ühist saksa kultuuri, räägib saksa keelt emakeelena ning on saksa päritolu.

Ida-Preisimaa ja Sakslased · Sakslased ja Szczecin · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus Ida-Preisimaa ja Szczecin

Ida-Preisimaa on 122 suhted, samas Szczecin 92. Kuna neil ühist 12, Jaccard indeks on 5.61% = 12 / (122 + 92).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Ida-Preisimaa ja Szczecin. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Hei! Oleme Facebookis nüüd! »