122 suhted: Albrecht Friedrich, Albrecht von Hohenzollern, Šilutė, Bagrationovsk, Baltiisk, Baltlased, Biała Piska, Biskupiec, Brandenburg-Preisimaa, Brandenburgi mark, Braniewo, Dobre Miasto, Działdowo, Ełk, Elbląg, Esimene maailmasõda, Etnos, Friedrich I (Preisimaa), Frombork, Górowo Iławeckie, Giżycko, Gussev, Gvardeisk, Hohenzollernid, II Rzeczpospolita, Immanuel Kant, Jeziorany, Joachim II, Johann Gottfried von Herder, Johann Hamann, Jossif Stalin, Kaliningrad, Kaliningradi oblast, Königsbergi ülikool, Kętrzyn, Klaipėda, Kolmas riik, Kolonisatsioon, Ladina keel, Lääne-Preisimaa, Läänemeri, Leedu, Leedulased, Marienburg, Masoovia, Mühlhausen, Memeli piirkond, Miłomłyn, Mikołajki, Morąg, ..., Mrągowo, Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei, Nõukogude Liit, Neman, Nemunas, Nesterov, Nidzica, Olecko, Olsztyn, Orneta, Orzysz, Pasłęk, Pasym, Pealinn, Personaalunioon, Pieniężno, Pisz, Polessk, Poola, Poola koridor, Poola Kuningriik, Poola Rahvavabariik, Poolakad, Potsdami konverents, Pravdinsk, Preisi keel, Preisi kuningriik, Preisi ristisõda, Preisimaa, Preisimaa hertsogiriik, Preisimaa kuningas, Preisimaa vabariik, Preislased, Primorsk (Kaliningradi oblast), Punaarmee, Rahvasteliidu mandaat, Rahvasteliit, Reformatsioon, Regent, Reszel, Ristimine, Ryn, Rzeczpospolita, Saalfeld, Saksa keel, Saksa keisririik, Saksa ordu, Saksa ordu kõrgmeister, Sakslased, Sępopol, Sovetsk, Suurbritannia kuninglik õhuvägi, Szczytno, Tšernõševskoje, Tšernjahhovsk, Teherani konverents, Teine maailmasõda, Vasallriik, Vene NFSV, Venemaa, Warmia, Warmia-Masuuria vojevoodkond, Węgorzewo, Weimari vabariik, Wielbark, Wisła, Znamensk (Kaliningradi oblast), 1656, 1657, 1701, 1829, 1878. Laienda indeks (72 rohkem) »
Albrecht Friedrich
Albrecht Friedrich (29. aprill 1553 Königsberg – 27. august 1618 Fischhausen) oli Preisimaa hertsog aastatel 1568–1618.
Uus!!: Ida-Preisimaa ja Albrecht Friedrich · Näe rohkem »
Albrecht von Hohenzollern
Albrecht von Hohenzollern (ka Albrecht von Brandenburg-Ansbach; 17. mai 1490 Ansbach – 20. märts 1568 Tapiau) oli Saksa ordu kõrgmeister aastatel 1511–1525 ja seejärel Poola vasallina sekulariseeritud Preisimaa esimene hertsog Albrecht I nime all.
Uus!!: Ida-Preisimaa ja Albrecht von Hohenzollern · Näe rohkem »
Šilutė
Šilutė (endine nimi Šilokarčiama) on linn Leedus, Šilutė rajooni ja Šilutė valla halduskeskus.
Uus!!: Ida-Preisimaa ja Šilutė · Näe rohkem »
Bagrationovsk
Bagrationovsk on linn Venemaal Kaliningradi oblastis, Bagrationovski rajooni keskus.
Uus!!: Ida-Preisimaa ja Bagrationovsk · Näe rohkem »
Baltiisk
Baltiisk on linn Venemaa Kaliningradi oblastis.
Uus!!: Ida-Preisimaa ja Baltiisk · Näe rohkem »
Baltlased
Balti hõimude asuala umbes aastal 1200 Baltlased ehk balti rahvad on rühm Läänemere-äärseid rahvaid, kes kõnelevad balti keeli, mis on indoeuroopa keelkonda kuuluv keelerühm.
Uus!!: Ida-Preisimaa ja Baltlased · Näe rohkem »
Biała Piska
Biała Piska (saksa Bialla, 1938–1945 Gehlenburg) on linn Poolas Warmia-Masuuria vojevoodkonnas Piszi maakonnas, Biała Piska valla halduskeskus.
Uus!!: Ida-Preisimaa ja Biała Piska · Näe rohkem »
Biskupiec
Biskupiec (saksa keeles Bischofsburg) on linn Poolas Warmia-Masuuria vojevoodkonnas Olsztyni maakonnas, Biskupieci valla halduskeskus.
Uus!!: Ida-Preisimaa ja Biskupiec · Näe rohkem »
Brandenburg-Preisimaa
Brandenburg-Preisimaa (saksa keeles Brandenburg-Preußen) on historiograafiline nimetus Brandenburgi Hohenzollernite varauusaegsele valdusele aastatel 1618–1701.
Uus!!: Ida-Preisimaa ja Brandenburg-Preisimaa · Näe rohkem »
Brandenburgi mark
Brandenburgi mark (saksa keeles Mark Brandenburg, ka Markgrafschaft Brandenburg) oli Saksa-Rooma keisririigis aastail 1157–1815 eksisteerinud mark.
Uus!!: Ida-Preisimaa ja Brandenburgi mark · Näe rohkem »
Braniewo
Braniewo (saksa: Braunsberg, ladina: Brunsberga, vana-preisi: Brus) on linn Poola kirdeosas Warmia-Masuuria vojevoodkonnas, Braniewo maakonna keskus.
Uus!!: Ida-Preisimaa ja Braniewo · Näe rohkem »
Dobre Miasto
Dobre Miasto (saksa keeles Guttstadt) on linn Poolas Warmia-Masuuria vojevoodkonnas Olsztyni maakonnas, Dobre Miasto valla halduskeskus.
Uus!!: Ida-Preisimaa ja Dobre Miasto · Näe rohkem »
Działdowo
Działdowo (saksa Soldau) on linn Poolas Warmia-Masuuria vojevoodkonnas, Działdowo maakonna halduskeskus.
Uus!!: Ida-Preisimaa ja Działdowo · Näe rohkem »
Ełk
Ełk (saksa Lyck) on linn Kirde-Poolas Warmia-Masuuria vojevoodkonnas, Ełki maakonna keskus.
Uus!!: Ida-Preisimaa ja Ełk · Näe rohkem »
Elbląg
Elblągi vanalinna hooned Elbląg (saksa keeles Elbing) on maakonnaõigustega linn Kirde-Poolas Warmia-Masuuria vojevoodkonnas.
Uus!!: Ida-Preisimaa ja Elbląg · Näe rohkem »
Esimene maailmasõda
Esimene maailmasõda (I maailmasõda; tuntud ka kui Suur ilmasõda, Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks ja I saksa sõda) oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis kestis 1914.
Uus!!: Ida-Preisimaa ja Esimene maailmasõda · Näe rohkem »
Etnos
Etnos (kreeka keeles ἔθνος ethnos 'rahvas') on inimeste kogum, mida iseloomustab ajalooliselt kujunenud ühine kultuur.
Uus!!: Ida-Preisimaa ja Etnos · Näe rohkem »
Friedrich I (Preisimaa)
Friedrich I Friedrich I (Brandenburgi kuurvürsti ja markkrahvina Friedrich III; 11. juuli 1657 Königsberg – 25. veebruar 1713 Berliin) oli Brandenburgi kuurvürst ja markkrahv 1688–1713 ning esimene Preisimaa kuningas 1701.
Uus!!: Ida-Preisimaa ja Friedrich I (Preisimaa) · Näe rohkem »
Frombork
Frombork (saksa Frauenburg) on linn Poolas Warmia-Masuuria vojevoodkonnas Braniewo maakonnas, Fromborki valla halduskeskus.
Uus!!: Ida-Preisimaa ja Frombork · Näe rohkem »
Górowo Iławeckie
Górowo Iławeckie (saksa Landsberg (Ostpreußen)) on linn Poolas Warmia-Masuuria vojevoodkonnas Bartoszyce maakonnas.
Uus!!: Ida-Preisimaa ja Górowo Iławeckie · Näe rohkem »
Giżycko
Giżycko (saksa keeles Lötzen) on linn Poolas Warmia-Masuuria vojevoodkonnas, Giżycko maakonna halduskeskus.
Uus!!: Ida-Preisimaa ja Giżycko · Näe rohkem »
Gussev
Gussev on linn Venemaal Kaliningradi oblastis, Gussevi rajooni keskus.
Uus!!: Ida-Preisimaa ja Gussev · Näe rohkem »
Gvardeisk
Gvardeisk on linn Venemaal Kaliningradi oblastis, Gvardeiski rajooni keskus.
Uus!!: Ida-Preisimaa ja Gvardeisk · Näe rohkem »
Hohenzollernid
Hohenzollernite vapp Preisi kuningas ja Saksa keiser Wilhelm II 1890. aastatel Hohenzollernid on dünastia, mis valitses.
Uus!!: Ida-Preisimaa ja Hohenzollernid · Näe rohkem »
II Rzeczpospolita
II Rzeczpospolita 1922–1938 II Rzeczpospolita ehk Teine Poola vabariik on Poola Vabariigi Esimese maailmasõja ning Teise maailmasõja vahelise ajastu (interbellum) mitteametlik nimetus.
Uus!!: Ida-Preisimaa ja II Rzeczpospolita · Näe rohkem »
Immanuel Kant
Immanuel Kant (22. aprill 1724 Königsberg – 12. veebruar 1804 Königsberg) oli saksa filosoof.
Uus!!: Ida-Preisimaa ja Immanuel Kant · Näe rohkem »
Jeziorany
Jeziorany (varasem poolakeelne nimi Zybork, saksa keeles Seeburg) on linn Poolas Warmia-Masuuria vojevoodkonnas Olsztyni maakonnas, Jeziorany valla halduskeskus.
Uus!!: Ida-Preisimaa ja Jeziorany · Näe rohkem »
Joachim II
Joachim II Hector (13. jaanuar 1505 – 3. jaanuar 1571) oli Brandenburgi kuurvürst aastatel 1535–1571.
Uus!!: Ida-Preisimaa ja Joachim II · Näe rohkem »
Johann Gottfried von Herder
Johann Ludwig Strecker "Johann Gottfried von Herderi portree". Õli, lõuend. 1775 Johann Gottfried von Herder (25. august 1744 Mohrungen, Preisimaa kuningriik – 18. detsember 1803 Weimar, Saksi-Weimari hertsogkond) oli saksa kirjanik ja filosoof.
Uus!!: Ida-Preisimaa ja Johann Gottfried von Herder · Näe rohkem »
Johann Hamann
Johann Georg Hamann (27. august 1730 Königsberg – 21. juuni 1788 Münster) oli saksa filosoof, üks liikumise "torm ja tung" peamisi esindajaid.
Uus!!: Ida-Preisimaa ja Johann Hamann · Näe rohkem »
Jossif Stalin
Jossif Stalin (vene keeles Иосиф Виссарионович Сталин Jossif Vissarionovitš Stalin; tegelik nimi gruusia keeles იოსებ ჯუღაშვილი Ioseb Džugašvili, vene keeles Иосиф Джугашвили; 18. detsember 1878 Gruusia, Gori – 5. märts 1953 Volõnskoje küla Kuntsevo lähedal Moskva oblastis, tänapäeval Moskva) oli Nõukogude Liidu riigi- ja parteijuht aastatel 1924–1953.
Uus!!: Ida-Preisimaa ja Jossif Stalin · Näe rohkem »
Kaliningrad
Moskva prospekt Kaliningradi linna ajalooline keskus Kaliningrad (vene keeles Калининград), ajaloolise saksakeelse nimega Königsberg on Venemaa linn Läänemere lõunakaldal, Venemaale kuuluva eksklaavi (Kaliningradi oblasti) administratiivne keskus.
Uus!!: Ida-Preisimaa ja Kaliningrad · Näe rohkem »
Kaliningradi oblast
Kaliningradi oblast (7. aprill – 4. juuli 1946 Königsbergi oblast) on Venemaa läänepoolseim oblast Läänemere kagurannikul.
Uus!!: Ida-Preisimaa ja Kaliningradi oblast · Näe rohkem »
Königsbergi ülikool
Königsbergi ülikool (ka Albertina, saksa keeles Albertus-Universität Königsberg) oli aastail 1544–1945 Königsbergis tegutsenud ülikool.
Uus!!: Ida-Preisimaa ja Königsbergi ülikool · Näe rohkem »
Kętrzyn
Kętrzyn (kuni 1946. aastani Rastembork; saksa Rastenburg) on linn Poolas Warmia-Masuuria vojevoodkonnas, Kętrzyni maakonna halduskeskus.
Uus!!: Ida-Preisimaa ja Kętrzyn · Näe rohkem »
Klaipėda
Klaipėda (saksa keeles Memel) on Leedu suuruselt kolmas linn, mis moodustab iseseisva omavalitsusüksuse.
Uus!!: Ida-Preisimaa ja Klaipėda · Näe rohkem »
Kolmas riik
Kolmanda Riigi sõjalipp Suur-Saksamaa 1943. aastal Suur-Saksamaa 1944. aastal Kolmas riik (ka Kolmas Riik või Kolmas Reich; saksa keeles Drittes Reich) oli Saksamaa (Saksa Riigi ja Suursaksa Riigi) kujundlik (mitteametlik) nimetus aastatel 1933–1945, kui riiki valitses Adolf Hitleri juhitud natsionaalsotsialistlik totalitaarne režiim.
Uus!!: Ida-Preisimaa ja Kolmas riik · Näe rohkem »
Kolonisatsioon
Kolonisatsioon ehk koloniseerimine (ladina sõnast colere 'asustama, kultiveerima, harrastama, hoolitsema, valvama, austama') on maa-ala asustamine.
Uus!!: Ida-Preisimaa ja Kolonisatsioon · Näe rohkem »
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Uus!!: Ida-Preisimaa ja Ladina keel · Näe rohkem »
Lääne-Preisimaa
Lipp Vapp Saksa keisririigis, 1878. Lääne-Preisimaa provints (saksa: Provinz Westpreußen; kašuubi: Zôpadné Prësë; poola: Prusy Zachodnie) oli Preisimaa provints aastatel 1773–1829 ja 1878–1922.
Uus!!: Ida-Preisimaa ja Lääne-Preisimaa · Näe rohkem »
Läänemeri
Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.
Uus!!: Ida-Preisimaa ja Läänemeri · Näe rohkem »
Leedu
Leedu (ametlikult Leedu Vabariik) on riik Euroopa Liidus Läänemere kagurannikul.
Uus!!: Ida-Preisimaa ja Leedu · Näe rohkem »
Leedulased
Leedulased rahvariietes Leedulased (omanimetus lietuviai) on balti rahvas, kes elab Euroopas Läänemere kagukaldal ja moodustab Leedu põhirahvuse.
Uus!!: Ida-Preisimaa ja Leedulased · Näe rohkem »
Marienburg
Asend Gattšinas Raudteejaam Marienburg on Venemaal Gattšina lääneosas paiknev asum.
Uus!!: Ida-Preisimaa ja Marienburg · Näe rohkem »
Masoovia
Masoovia Masoovia (poola keeles Mazowsze, ladina keeles Mazovia) on ajalooline piirkond Kesk-Poola kirdekaares.
Uus!!: Ida-Preisimaa ja Masoovia · Näe rohkem »
Mühlhausen
Mühlhausen on linn Saksamaal Tüüringi liidumaa loodeosas.
Uus!!: Ida-Preisimaa ja Mühlhausen · Näe rohkem »
Memeli piirkond
Memelland ja Ida-Preisimaa põhjaosa Memellandi ajalooline lipp aastatel 1919–1924 ja ''de facto'' aastani 1939 Klaipėda piirkonna postmargid aastatest 1920-1925. Ülemine mark on prantsuse mark saksakeelse ületrükiga "MEMEL". Alumised margid on leedu margid, üks leedukeelse ja saksakeelse ületrükiga, teine ilma. Viimane anti välja spetsiaalselt Klaipėda piirkonnas kasutamiseks Klaipėda piirkond (leedu Klaipėdos kraštas) või Memeli piirkond (saksa Memelland või Memelgebiet) defineeriti Versailles' rahuga aastal 1920, kui see läks Suursaadikute konverentsi haldusalasse.
Uus!!: Ida-Preisimaa ja Memeli piirkond · Näe rohkem »
Miłomłyn
Miłomłyn (saksa Liebemühl) on linn Poolas Warmia-Masuuria vojevoodkonnas Ostróda maakonnas, Miłomłyni valla halduskeskus.
Uus!!: Ida-Preisimaa ja Miłomłyn · Näe rohkem »
Mikołajki
Mikołajki (saksa Nikolaiken) on linn Poolas Warmia-Masuuria vojevoodkonnas Mrągowo maakonnas, Mikołajki valla halduskeskus.
Uus!!: Ida-Preisimaa ja Mikołajki · Näe rohkem »
Morąg
Morąg (saksa keeles Mohrungen) on linn Poolas Warmia-Masuuria vojevoodkonnas Ostróda maakonnas, Morągi valla halduskeskus.
Uus!!: Ida-Preisimaa ja Morąg · Näe rohkem »
Mrągowo
Mrągowo (aastatel 1945–1947 Ządźbork, saksa Sensburg) on linn Poolas Warmia-Masuuria vojevoodkonnas, Mrągowo maakonna halduskeskus.
Uus!!: Ida-Preisimaa ja Mrągowo · Näe rohkem »
Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei
NSDAP partei kuldmärk Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei (varasem tõlge Rahvussotsialistlik Saksa Töölispartei; saksa keeles: Nationalsozialistische Deutsche Arbeiterpartei, lühend NSDAP) oli partei, mis tuli Saksamaal demokraatlike valimiste tulemusena võimule 1933.
Uus!!: Ida-Preisimaa ja Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei · Näe rohkem »
Nõukogude Liit
Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.
Uus!!: Ida-Preisimaa ja Nõukogude Liit · Näe rohkem »
Neman
Neman on linn Venemaa Kaliningradi oblastis, Nemani rajooni keskus.
Uus!!: Ida-Preisimaa ja Neman · Näe rohkem »
Nemunas
Nemunas (eesti keeles on mööndav ka nimekuju Neemen; leedu Nemunas, valgevene Нёман, Nioman, vene Неман, saksa Memel, poola Niemen) on jõgi Euroopas.
Uus!!: Ida-Preisimaa ja Nemunas · Näe rohkem »
Nesterov
Nesterov on linn Venemaal Kaliningradi oblastis, Nesterovi rajooni keskus.
Uus!!: Ida-Preisimaa ja Nesterov · Näe rohkem »
Nidzica
Nidzica (varasem poolakeelne nimi Nibork, saksa keeles Neidenburg) on linn Poolas Warmia-Masuuria vojevoodkonnas, Nidzica maakonna ja Nidzica valla halduskeskus.
Uus!!: Ida-Preisimaa ja Nidzica · Näe rohkem »
Olecko
Olecko loss Olecko (saksa keeles kuni 1928. aastani Marggrabowa, 1928–1945 Treuburg) on linn Kirde-Poolas Warmia-Masuuria vojevoodkonnas, Olecko maakonna ja Olecko valla keskus.
Uus!!: Ida-Preisimaa ja Olecko · Näe rohkem »
Olsztyn
Ülemine värav vanalinnas Olsztyn on maakonnaõigustega linn Kirde-Poolas Łyna jõel, 200 km kaugusel Varssavist ja 180 km kaugusel Gdańskist.
Uus!!: Ida-Preisimaa ja Olsztyn · Näe rohkem »
Orneta
Orneta (saksa Wormditt) on linn Poolas Warmia-Masuuria vojevoodkonnas Lidzbark Warmiński maakonnas, Orneta valla halduskeskus.
Uus!!: Ida-Preisimaa ja Orneta · Näe rohkem »
Orzysz
Orzysz (saksa Arys) on linn Poolas Warmia-Masuuria vojevoodkonnas Piszi maakonnas, Orzyszi valla halduskeskus.
Uus!!: Ida-Preisimaa ja Orzysz · Näe rohkem »
Pasłęk
Pasłęk (saksa Preußisch Holland) on linn Poolas Warmia-Masuuria vojevoodkonnas Elblągi maakonnas, Pasłęki valla halduskeskus.
Uus!!: Ida-Preisimaa ja Pasłęk · Näe rohkem »
Pasym
Pasym (saksa Passenheim) on linn Poolas Warmia-Masuuria vojevoodkonnas Szczytno maakonnas, Pasymi valla halduskeskus.
Uus!!: Ida-Preisimaa ja Pasym · Näe rohkem »
Pealinn
Eesti pealinn Tallinn Pealinn on asula, kus asuvad riigi (või liitriigi koosseisu kuuluva riikliku moodustise – näiteks Saksamaal liidumaa, Šveitsis kantoni, Ameerika Ühendriikides osariigi) kõrgemad riigivõimu- ja valitsusasutused – parlament, valitsus, riigipea (presidendi, monarhi) residents.
Uus!!: Ida-Preisimaa ja Pealinn · Näe rohkem »
Personaalunioon
Personaalunioon on olukord, kus mitmel riigil on ühine riigipea, aga nende piirid ja seadused jäävad eraldiseisvateks.
Uus!!: Ida-Preisimaa ja Personaalunioon · Näe rohkem »
Pieniężno
Pieniężno (varasem poolakeelne nimi Melzak, saksa Mehlsack) on linn Poolas Warmia-Masuuria vojevoodkonnas Braniewo maakonnas, Pieniężno valla halduskeskus.
Uus!!: Ida-Preisimaa ja Pieniężno · Näe rohkem »
Pisz
Pisz (saksa Johannisburg) on linn Poolas Warmia-Masuuria vojevoodkonnas, Piszi maakonna ja Piszi valla halduskeskus.
Uus!!: Ida-Preisimaa ja Pisz · Näe rohkem »
Polessk
Polessk on linn Venemaal Kaliningradi oblastis, Polesski rajooni keskus.
Uus!!: Ida-Preisimaa ja Polessk · Näe rohkem »
Poola
Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Uus!!: Ida-Preisimaa ja Poola · Näe rohkem »
Poola koridor
Poola koridor 1923–1939 Poola koridor (saksa Polnischer Korridor; poola Pomorze, Korytarz polski), tuntud ka kui Danzigi koridor, Koridor mereni või Gdanski koridor, oli maa-ala, mille kaudu Poolale avanes väljapääs Läänemerele.
Uus!!: Ida-Preisimaa ja Poola koridor · Näe rohkem »
Poola Kuningriik
Poola Kuningriik (poola Królestwo Polskie; 1025–1569) oli kuningriik tänapäevase Poola aladel.
Uus!!: Ida-Preisimaa ja Poola Kuningriik · Näe rohkem »
Poola Rahvavabariik
Poola Rahvavabariik (poola keeles Polska Rzeczpospolita Ludowa; lühend Poola RV) oli aastatel 1947–1989 riik Kesk-Euroopas, tänapäeva Poola Vabariigi eelkäija.
Uus!!: Ida-Preisimaa ja Poola Rahvavabariik · Näe rohkem »
Poolakad
Poolakate diasporaa Poolakad (endanimetus Polacy) on lääneslaavi rahvas Euroopas.
Uus!!: Ida-Preisimaa ja Poolakad · Näe rohkem »
Potsdami konverents
NSV Liidu valitsusjuht Jossif Stalin Potsdami konverentsil Potsdami konverents toimus 1945.
Uus!!: Ida-Preisimaa ja Potsdami konverents · Näe rohkem »
Pravdinsk
Pravdinsk on linn Venemaa Kaliningradi oblastis, Pravdinski rajooni keskus.
Uus!!: Ida-Preisimaa ja Pravdinsk · Näe rohkem »
Preisi keel
Preisi keele levikuala Preisi keel (ka vana-preisi või muinaspreisi keel) on väljasurnud keel, mida kõnelesid preislased.
Uus!!: Ida-Preisimaa ja Preisi keel · Näe rohkem »
Preisi kuningriik
Preisi kuningriik (saksa keeles Königreich Preußen) oli Euroopas 1701–1918 eksisteerinud kuningriik.
Uus!!: Ida-Preisimaa ja Preisi kuningriik · Näe rohkem »
Preisi ristisõda
Preisi ristisõda oli 13.
Uus!!: Ida-Preisimaa ja Preisi ristisõda · Näe rohkem »
Preisimaa
Preisimaa (preisi keeles Prūsa, ladina Borussia, Prussia, Prutenia, saksa Preußen, poola Prusy, leedu Prūsija) on ajalooline piirkond Euroopas, mis praegu on jagatud Poola, Venemaa Kaliningradi oblasti ja Leedu vahel.
Uus!!: Ida-Preisimaa ja Preisimaa · Näe rohkem »
Preisimaa hertsogiriik
Preisimaa hertsogiriik oli hertsogiriik Ida-Preisimaal aastatel 1525–1701.
Uus!!: Ida-Preisimaa ja Preisimaa hertsogiriik · Näe rohkem »
Preisimaa kuningas
Preisimaa kuningas oli Preisimaa kuningriigi valitseja tiitel 1701–1918.
Uus!!: Ida-Preisimaa ja Preisimaa kuningas · Näe rohkem »
Preisimaa vabariik
Preisimaa vabariik (saksa keeles Freistaat Preußen) oli Saksa liidumaa, mis moodustati pärast Preisi kuningriigi kaotamist esimese maailmasõja lõppedes.
Uus!!: Ida-Preisimaa ja Preisimaa vabariik · Näe rohkem »
Preislased
Preislased on väljasurnud rahvas, kes elas Läänemere kagurannal Preisimaal.
Uus!!: Ida-Preisimaa ja Preislased · Näe rohkem »
Primorsk (Kaliningradi oblast)
Primorsk on linn Venemaal Kaliningradi oblastis Baltiiski linnaringkonnas.
Uus!!: Ida-Preisimaa ja Primorsk (Kaliningradi oblast) · Näe rohkem »
Punaarmee
Punaarmee (vene keeles Красная армия, õigemini Рабоче-крестьянская Красная армия, lühend РККА) ka Tööliste ja Talupoegade Punaarmee oli Nõukogude Venemaa ja NSV Liidu maavägede ametlik nimetus aastatel 1918–1946.
Uus!!: Ida-Preisimaa ja Punaarmee · Näe rohkem »
Rahvasteliidu mandaat
Rahvasteliidu mandaat oli õiguslik staatus teatud territooriumidele, mis viidi pärast I maailmasõda ühe riigi kontrolli alt üle teisele, või seadused, mis sisaldasid rahvusvaheliselt kokku lepitud tingimusi territooriumi haldamiseks Rahvasteliidu nimel.
Uus!!: Ida-Preisimaa ja Rahvasteliidu mandaat · Näe rohkem »
Rahvasteliit
Rahvasteliit (inglise keeles League of Nations; prantsuse keeles Société des Nations; lühend RL) oli aastatel 1919–1946 eksisteerinud valitsustevaheline rahvusvaheline organisatsioon, mis loodi Esimese maailmasõja lõpetanud Pariisi rahukonverentsi tulemusel.
Uus!!: Ida-Preisimaa ja Rahvasteliit · Näe rohkem »
Reformatsioon
Reformatsioon, ka protestantlik reformatsioon (ladina keeles reformatio 'ümberkujundamine', 'taastamine'; eesti keeles ka usupuhastus) oli 16. sajandi alguses tekkinud usuliikumine, mille tagajärjel eraldusid katoliku kirikust nn reformeeritud harud, peamised neist luterlus, kalvinism ja anglikaani kirik.
Uus!!: Ida-Preisimaa ja Reformatsioon · Näe rohkem »
Regent
Regent on monarhistlikus riigis isik, kes täidab monarhi ülesandeid tegeliku riigipea alaealisuse, haiguse või eemalviibimise korral.
Uus!!: Ida-Preisimaa ja Regent · Näe rohkem »
Reszel
Reszel (saksa Rößel) on linn Poolas Warmia-Masuuria vojevoodkonnas Kętrzyni maakonnas, Reszeli valla halduskeskus.
Uus!!: Ida-Preisimaa ja Reszel · Näe rohkem »
Ristimine
Ristimine on kristlik sakrament, mis patu mahapesemise läbi ühendab inimese Kristuse kirikuga: "Püha ristimine on kogu kristliku elu alus, avatud värav eluks Vaimus (vitae spiritualis ianua) ja teiste sakramentide juurde.
Uus!!: Ida-Preisimaa ja Ristimine · Näe rohkem »
Ryn
Ryn (saksa Rhein) on linn Poolas Warmia-Masuuria vojevoodkonnas Giżycko maakonnas, Ryni valla halduskeskus.
Uus!!: Ida-Preisimaa ja Ryn · Näe rohkem »
Rzeczpospolita
Euroopa poliitiline kaart u 1560. aastal Rzeczpospolita ehk Poola-Leedu (ametlikult Mõlema Rahva Vabariik, poola keeles Rzeczpospolita Obojga Narodów, ladina keeles Regnum Serenissima Poloniae, valgevene keeles Рэч Паспалі́тая, leedu keeles Žečpospolita või Abiejų Tautų Respublika) oli Lublini uniooniga tekkinud ja 1569–1795 eksisteerinud föderatiivne riik, mis koosnes Poola Kuningriigist ja Leedu suurvürstiriigist.
Uus!!: Ida-Preisimaa ja Rzeczpospolita · Näe rohkem »
Saalfeld
Saalfeld on linn Saksamaal Tüüringi liidumaa kaguosas Saale jõe ääres, Saalfeld-Rudolstadti kreisi keskus.
Uus!!: Ida-Preisimaa ja Saalfeld · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Ida-Preisimaa ja Saksa keel · Näe rohkem »
Saksa keisririik
Saksa keisririigiks nimetatakse Saksa Riigi (Deutsches Reich) esimest 47 aastat pärast Saksamaa ühendamist, kui Wilhelm I sai 18. jaanuaril 1871 Saksamaa keisriks.
Uus!!: Ida-Preisimaa ja Saksa keisririik · Näe rohkem »
Saksa ordu
Saksa ordu ehk Teutooni ordu (ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu, (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929. aastani oli vaimulik rüütliordu. Saksa ordu loodi kolmanda suure rüütliorduna pärast Templiordut ja pühale Johannesele pühitsetud hospitaliitide ordut.
Uus!!: Ida-Preisimaa ja Saksa ordu · Näe rohkem »
Saksa ordu kõrgmeister
Saksa ordu kõrgmeistri vapp Saksa ordu kõrgmeister (saksa keeles Hochmeister) on Saksa ordu kõrgeim ametnik.
Uus!!: Ida-Preisimaa ja Saksa ordu kõrgmeister · Näe rohkem »
Sakslased
Sakslaste diasporaa Sakslased (endanimetus die Deutschen) on etnos (Volk), mis jagab ühist saksa kultuuri, räägib saksa keelt emakeelena ning on saksa päritolu.
Uus!!: Ida-Preisimaa ja Sakslased · Näe rohkem »
Sępopol
Sępopol (varem Szępopel, saksa Schippenbeil) on linn Poolas Warmia-Masuuria vojevoodkonnas Bartoszyce maakonnas, Sępopoli valla halduskeskus.
Uus!!: Ida-Preisimaa ja Sępopol · Näe rohkem »
Sovetsk
Tilsiti vanalinna skeem (W. Thalmann) Memeli vahel Schenkendorfi mälestussambaga (1930) Tilsiti Saksa kirik Majad Sovetskis Sovetsk (saksa keeles Tilsit, leedu keeles Tilžė, poola keeles Tylża) on linn Venemaal Kaliningradi oblastis, Sovetski linnaringkonna ainus asula.
Uus!!: Ida-Preisimaa ja Sovetsk · Näe rohkem »
Suurbritannia kuninglik õhuvägi
Suurbritannia kuninglik õhuvägi (inglise keeles Royal Air Force, lühendatult RAF) on Suurbritannia õhuvägi.
Uus!!: Ida-Preisimaa ja Suurbritannia kuninglik õhuvägi · Näe rohkem »
Szczytno
Szczytno (saksa Ortelsburg) on linn Poolas Warmia-Masuuria vojevoodkonnas, Szczytno maakonna halduskeskus.
Uus!!: Ida-Preisimaa ja Szczytno · Näe rohkem »
Tšernõševskoje
Tšernõševskoje (vene keeles Чернышевское, saksa keeles Eydtkuhnen või Eydtkau, leedu keeles Eitkūnai, poola keeles Ejtkuny) on asula Venemaa Föderatsiooni hallatava Kaliningradi oblasti idaosas Nesterovski rajoonis.
Uus!!: Ida-Preisimaa ja Tšernõševskoje · Näe rohkem »
Tšernjahhovsk
Tšernjahhovsk on linn Venemaa Kaliningradi oblastis, Tšernjahhovski rajooni keskus.
Uus!!: Ida-Preisimaa ja Tšernjahhovsk · Näe rohkem »
Teherani konverents
Jossif Stalin, Franklin Delano Roosevelt ja Winston Churchill Teherani konverentsil Teherani konverents oli Teise maailmasõja ajal 28. novembrist 1. detsembrini 1943 Iraani pealinnas Teheranis toimunud kolme suurriigi tippkohtumine.
Uus!!: Ida-Preisimaa ja Teherani konverents · Näe rohkem »
Teine maailmasõda
Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.
Uus!!: Ida-Preisimaa ja Teine maailmasõda · Näe rohkem »
Vasallriik
Vasallriik on suurriigi sõltlasriik, mis on säilitanud vormilise iseseisvuse.
Uus!!: Ida-Preisimaa ja Vasallriik · Näe rohkem »
Vene NFSV
Venemaa Nõukogude Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik ehk Vene NFSV ehk VNFSV (lühendnimekuju Vene Föderatsioon), vene keeles Российская Советская Федеративная Социалистическая Республика, РСФСР oli Nõukogude Liidu 1. järgu haldusüksus (liiduvabariik) aastatel 1922–1991.
Uus!!: Ida-Preisimaa ja Vene NFSV · Näe rohkem »
Venemaa
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.
Uus!!: Ida-Preisimaa ja Venemaa · Näe rohkem »
Warmia
Warmia (poola keeles Warmia, ladina keeles Varmia või Warmia, saksa keeles Ermland, Warmia murrakus Warńija, leedu keeles Varmė, preisi keeles Wārmi) on ajalooline ja etnograafiline piirkond Poola põhjaosas, osa ajaloolisest Preisimaast.
Uus!!: Ida-Preisimaa ja Warmia · Näe rohkem »
Warmia-Masuuria vojevoodkond
Warmia-Masuuria vojevoodkond on vojevoodkond Poolas.
Uus!!: Ida-Preisimaa ja Warmia-Masuuria vojevoodkond · Näe rohkem »
Węgorzewo
Węgorzewo (saksa keeles Angerburg) on linn Poolas Warmia-Masuuria vojevoodkonnas, Węgorzewo maakonna ja Węgorzewo valla keskus.
Uus!!: Ida-Preisimaa ja Węgorzewo · Näe rohkem »
Weimari vabariik
Weimari vabariigiks nimetatakse ajajärku Saksa Riigis aastatel 1919–1933.
Uus!!: Ida-Preisimaa ja Weimari vabariik · Näe rohkem »
Wielbark
Wielbark (saksa Willenberg) on linn Poolas Warmia-Masuuria vojevoodkonnas Szczytno maakonnas, Wielbarki valla halduskeskus.
Uus!!: Ida-Preisimaa ja Wielbark · Näe rohkem »
Wisła
Wisła Põhja-Poolas Grudziądzi juures Wisła jõgikond Wisła (ka: Visla; saksa Weichsel, inglise ja ladina Vistula, tšehhi Visla) on pikim ja suurim Poola jõgi.
Uus!!: Ida-Preisimaa ja Wisła · Näe rohkem »
Znamensk (Kaliningradi oblast)
Znamensk on alevik (aastani 2005 alev) Venemaal Kaliningradi oblastis Gvardeiski rajoonis.
Uus!!: Ida-Preisimaa ja Znamensk (Kaliningradi oblast) · Näe rohkem »
1656
1656.
Uus!!: Ida-Preisimaa ja 1656 · Näe rohkem »
1657
1657.
Uus!!: Ida-Preisimaa ja 1657 · Näe rohkem »
1701
1701.
Uus!!: Ida-Preisimaa ja 1701 · Näe rohkem »
1829
1829.
Uus!!: Ida-Preisimaa ja 1829 · Näe rohkem »
1878
1878.
Uus!!: Ida-Preisimaa ja 1878 · Näe rohkem »