Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Idamark ja Pannoonia mark
Idamark ja Pannoonia mark on 14 ühist asja (Unioonpeedia): Avaari mark, Doonau, Enns (jõgi), Friuli hertsogkond, Ida-Frangi riik, Karantaania, Karl Suur, Kärnteni hertsogkond, Lääneslaavlased, Mark (territoorium), Morava, Rába, Suur-Määri riik, Szombathely.
Avaari mark
Avaari mark Ida-Baieris Doonau (''Donau'') ja Drava (''Drau'') jõe vahel Avaari mark (Avaria, saksa: Awarenmark) oli kagupoolne piiriala Karolingide impeeriumis, mis loodi Karl Suure poolt 8.
Avaari mark ja Idamark · Avaari mark ja Pannoonia mark ·
Doonau
Doonau jõgi Ungari pealinna Budapesti kohal Kesk-Doonau tasandikul Doonau on Kesk- ja Kagu-Euroopat läbiv jõgi.
Doonau ja Idamark · Doonau ja Pannoonia mark ·
Enns (jõgi)
Enns on Doonau jõe lõunapoolne lisajõgi, mis suubub Austrias Ennsi linnast põhjas.
Enns (jõgi) ja Idamark · Enns (jõgi) ja Pannoonia mark ·
Friuli hertsogkond
Langobardide territooriumid Itaalias VII sajandil Friuli hertsogkond oli langobardide hertsogkond tänapäeva Friulis, esimene, mis rajati pärast Apenniini poolsaare vallutamist aastal 568.
Friuli hertsogkond ja Idamark · Friuli hertsogkond ja Pannoonia mark ·
Ida-Frangi riik
Kuningas Ludwig Sakslane pitsat Idafrankide kuningriik (kollane) aastal 843 Ida-Frangi riik (Regnum Francorum orientalium, ka idafrankide kuningriik (Francia Orientalis)) oli 843.
Ida-Frangi riik ja Idamark · Ida-Frangi riik ja Pannoonia mark ·
Karantaania
Karantaania, ka Karentaania (sloveeni Karantanija, saksa Karantanien, vanaslaavi *Korǫtanъ) oli slaavi vürstkond, mis tekkis 7.
Idamark ja Karantaania · Karantaania ja Pannoonia mark ·
Karl Suur
Karl Suur (prantsuse Charlemagne, saksa Karl der Große, ladina Carolus Magnus; 742, 743, 747 või 748 – 28. jaanuar 814 Aachen) oli Frangi riigi kuningas alates aastast 768 (kogu riigi valitseja alates aastast 771) ja Rooma ehk Frangi keiser alates aastast 800.
Idamark ja Karl Suur · Karl Suur ja Pannoonia mark ·
Kärnteni hertsogkond
Kärnteni hertsogkond (saksa Herzogtum Kärnten; sloveeni Vojvodina Koroška) oli hertsogkond Lõuna-Austrias ja Põhja-Sloveenias.
Idamark ja Kärnteni hertsogkond · Kärnteni hertsogkond ja Pannoonia mark ·
Lääneslaavlased
Lääneslaavlased on slaavlased, kes räägivad lääneslaavi keeli.
Idamark ja Lääneslaavlased · Lääneslaavlased ja Pannoonia mark ·
Mark (territoorium)
Mark viitab piirimaaga sarnasele piiriäärsele alale, nagu Walesi margid, piirialad Inglismaa ja Walesi vahel.
Idamark ja Mark (territoorium) · Mark (territoorium) ja Pannoonia mark ·
Morava
Morava (eesti keeles on kasutatud ka nime Moraavia) on Tšehhi Vabariigi idapoolne ajalooline piirkond.
Idamark ja Morava · Morava ja Pannoonia mark ·
Rába
Rába (saksa: Raab; ungari: Rába; sloveeni: Raba) on jõgi Kagu-Austrias ja Lääne-Ungaris ning Doonau parempoolne lisajõgi.
Idamark ja Rába · Pannoonia mark ja Rába ·
Suur-Määri riik
Suur-Määri riik (tšehhi Velká Morava, slovaki Veľká Morava) oli esimene lääneslaavi riik, mis tekkis "kõige võimsamal hõimualal Kesk-Euroopas".
Idamark ja Suur-Määri riik · Pannoonia mark ja Suur-Määri riik ·
Szombathely
Szombathely on komitaadi õigustega linn Lääne-Ungaris, Vasi komitaadi keskus.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Idamark ja Pannoonia mark ühist
- Millised on sarnasused Idamark ja Pannoonia mark
Võrdlus Idamark ja Pannoonia mark
Idamark on 78 suhted, samas Pannoonia mark 38. Kuna neil ühist 14, Jaccard indeks on 12.07% = 14 / (78 + 38).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Idamark ja Pannoonia mark. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
