Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Eesti ja Idarinne (Teine maailmasõda)
Eesti ja Idarinne (Teine maailmasõda) on 31 ühist asja (Unioonpeedia): Belgia, Holland, Kuressaare, Läänemeri, Liivi laht, Mobilisatsioon, Narva, Narva lahing (1944), Nõukogude Liit, Nõukogude okupatsioon, Paide, Pärnu, Praha, Prantsusmaa, Punaarmee, Rakvere, Relva-SS, Sinimägede lahing, Slovakkia, Soome laht, Taani, Tallinn, Teine maailmasõda, Valga, Valgamaa, Viljandi, Wehrmacht, 14. juuni, 17. aprill, 20. eesti diviis, ..., 22. juuni. Laienda indeks (1 rohkem) »
Belgia
Belgia (ametlikult Belgia Kuningriik) on riik Lääne-Euroopas.
Belgia ja Eesti · Belgia ja Idarinne (Teine maailmasõda) ·
Holland
Holland ehk Madalmaad (hollandi keeles Nederland) on üks neljast Madalmaade Kuningriigi maast.
Eesti ja Holland · Holland ja Idarinne (Teine maailmasõda) ·
Kuressaare
Kuressaare on linn Saaremaal, Saaremaa valla keskus ja Saare maakonna halduskeskus.
Eesti ja Kuressaare · Idarinne (Teine maailmasõda) ja Kuressaare ·
Läänemeri
Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.
Eesti ja Läänemeri · Idarinne (Teine maailmasõda) ja Läänemeri ·
Liivi laht
Liivi lahe asukoht kaardil Liivi laht (ka Riia laht, läti keeles Rīgas jūras līcis, liivi keeles Rīgõ lop) on Läänemere osa suurusega 18 100 km².
Eesti ja Liivi laht · Idarinne (Teine maailmasõda) ja Liivi laht ·
Mobilisatsioon
Mobilisatsioon ehk mobiliseerimine on relvajõudude isikkoosseisu, varustuse ja riigi majanduse sõjaks kogumine ja valmis seadmine.
Eesti ja Mobilisatsioon · Idarinne (Teine maailmasõda) ja Mobilisatsioon ·
Narva
Narva on linn Eesti kirdeosas Ida-Viru maakonnas Narva jõe alamjooksul Eesti-Venemaa piiri ääres.
Eesti ja Narva · Idarinne (Teine maailmasõda) ja Narva ·
Narva lahing (1944)
Narva lahing (saksa Schlacht bei Narva; vene Битва за Нарву) oli Nõukogude Leningradi rinde ja Saksa armeegrupi Narwa vaheline lahing teise maailmasõja idarindel 2. veebruarist kuni 26. juulini 1944, mis peeti strateegiliselt olulise Narva linna pärast.
Eesti ja Narva lahing (1944) · Idarinne (Teine maailmasõda) ja Narva lahing (1944) ·
Nõukogude Liit
Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.
Eesti ja Nõukogude Liit · Idarinne (Teine maailmasõda) ja Nõukogude Liit ·
Nõukogude okupatsioon
Nõukogude okupatsioon oli Nõukogude Venemaa või Nõukogude Liidu poolt sõjalise jõu kasutamise või sellega ähvardamise tulemusel teostatud teiste riikide okupeerimine 20. sajandil.
Eesti ja Nõukogude okupatsioon · Idarinne (Teine maailmasõda) ja Nõukogude okupatsioon ·
Paide
Paide on linn Kesk-Eestis, Järva maakonna ja Paide linna nimelise omavalitsusüksuse keskus.
Eesti ja Paide · Idarinne (Teine maailmasõda) ja Paide ·
Pärnu
Pärnu on sadamalinn Eesti edelarannikul Pärnu lahe ääres Pärnu jõe alamjooksul, linnasisese linnana samanimelise haldusüksuse ja Pärnu maakonna halduskeskus.
Eesti ja Pärnu · Idarinne (Teine maailmasõda) ja Pärnu ·
Praha
Praha on Tšehhi pealinn ja suurim linn.
Eesti ja Praha · Idarinne (Teine maailmasõda) ja Praha ·
Prantsusmaa
Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.
Eesti ja Prantsusmaa · Idarinne (Teine maailmasõda) ja Prantsusmaa ·
Punaarmee
Punaarmee (vene keeles Красная армия, õigemini Рабоче-крестьянская Красная армия, lühend РККА) ka Tööliste ja Talupoegade Punaarmee oli Nõukogude Venemaa ja NSV Liidu maavägede ametlik nimetus aastatel 1918–1946.
Eesti ja Punaarmee · Idarinne (Teine maailmasõda) ja Punaarmee ·
Rakvere
Droonivideo Rakvere linnusest ja linnast 2022. aasta veebruaris Turu plats Rakvere (ajalooline nimi Tarvanpää; saksa keeles Wesenberg, vene keeles Rakovor) on linn Lääne-Viru maakonnas, maakonna haldus-, majandus- ja kultuurikeskus.
Eesti ja Rakvere · Idarinne (Teine maailmasõda) ja Rakvere ·
Relva-SS
Relva-SS (saksa keeles Waffen-SS) oli natsionaalsotsialistlikku Saksamaad valitseva ainupartei NSDAP sõjalise tiiva Schutzstaffel'i lahinguüksuste nimetus alates 1939.
Eesti ja Relva-SS · Idarinne (Teine maailmasõda) ja Relva-SS ·
Sinimägede lahing
Sinimägede lahing ehk lahing Tannenbergi liinil (saksa keeles Die Schlacht um die Tannenbergstellung; vene keeles Битва за линию «Танненберг») oli strateegilise tähtsusega kokkupõrge Saksamaa Armeegrupi Narva ja Nõukogude Liidu Leningradi rinde vägede vahel Teise maailmasõja Idarindel. Rahvasuus kutsutakse Sinimägede lahinguid Eesti oma Termopüülideks. Lahingud kestsid 26. juulist kuni 10. augustini 1944 ja kulmineerusid Nõukogude peamise rünnakukiilu tagasilöömisega 29. juulil. Relva-SS-i ja Wehrmachti üksused lõid otsustavalt tagasi kõik Punaarmee rünnakud Sinimägede vallutamiseks. Lahing sai alguse Armeegrupp Narva taandumisest Narva jõel asunud Panther-liinilt 25. juulil 1944 Tannenbergi liinile, mille kaitsepositsioonide osad olid Sinimägedes, ja kestis 10. augustini 1944. Nõukogude armee Leningradi rinde löögijõud oli suunatud kolmele Sinimäe kõrgendikule. Tegemist oli lahinguga, kus rünnak järgnes rünnakule, iga maalapp ja kaevikujupp käis korduvalt käest kätte. Mürskude lõhkemine oli katkematu, mistõttu kogu ümbrust kattis plahvatustest tekkinud tolm. Lahingute perioodil valitses Kirde-Eestis suur palavus ja laibalehk oli seetõttu eriti intensiivne. Keegi ei otsinud oma üksust, enamasti võideldi seal, kuhu satuti, kuni rünnaku lõpuni. Sageli mindi käsitsivõitluseni välja. Kõik Punaarmee rünnakud löödi kaitsjate poolt tagasi. Sinimägesid Punaarmee vallutada ei suutnud, nagu ei suutnud ta läbi murda ka mujal Tannenbergi liinist (mille kaitse osa Sinimäed olid). Sinimägede lahing oli kõige verisem lahing, mida Eesti pinnal kunagi peetud. Lahingu tulemusena peatati Nõukogude pealetung kogu Eesti vallutamiseks. See võimaldas umbes 100 000 eestlasel põgeneda Läände ning aitas kindlustada Soome lõunarinnet, mistõttu Soome sai sõjast iseseisvana väljuda. Sinimägede lahingut on kutsutud Euroopa rahvaste lahinguks bolševismi vastu ja Eestimaa Verduniks.
Eesti ja Sinimägede lahing · Idarinne (Teine maailmasõda) ja Sinimägede lahing ·
Slovakkia
Slovakkia on merepiirita riik Euroopas.
Eesti ja Slovakkia · Idarinne (Teine maailmasõda) ja Slovakkia ·
Soome laht
Soome laht tuletorn merelt Älvi saar Soome laht on laht Läänemeres.
Eesti ja Soome laht · Idarinne (Teine maailmasõda) ja Soome laht ·
Taani
Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.
Eesti ja Taani · Idarinne (Teine maailmasõda) ja Taani ·
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Eesti ja Tallinn · Idarinne (Teine maailmasõda) ja Tallinn ·
Teine maailmasõda
Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.
Eesti ja Teine maailmasõda · Idarinne (Teine maailmasõda) ja Teine maailmasõda ·
Valga
Valga keskväljak Valga Keskraamatukogu (Zenckeri villa) Valga on maakonnalinn Lõuna-Eestis Eesti-Läti piiril ja Pedeli jõe ääres, Valga maakonna ja Valga valla halduskeskus.
Eesti ja Valga · Idarinne (Teine maailmasõda) ja Valga ·
Valgamaa
Valgamaa on ajalooline maakond, mis paiknes Liivimaa kubermangus, enamjaolt praeguse Läti aladel ja oli valdavalt lätikeelne.
Eesti ja Valgamaa · Idarinne (Teine maailmasõda) ja Valgamaa ·
Viljandi
Viljandi (ajalooliselt saksa keeles Fellin, poola keeles Felin, läti keeles Vīlande) on linn Lõuna-Eestis, Viljandi maakonna halduskeskus.
Eesti ja Viljandi · Idarinne (Teine maailmasõda) ja Viljandi ·
Wehrmacht
Wehrmachti ''Balkenkreuz'' Wehrmacht (("relvajõud", otsetõlkes "kaitsejõud") oli Kolmanda Riigi relvajõudude nimi aastatel 1935–1945. Teise maailmasõja käigus koosnes Wehrmacht armeest (Heer), laevastikust (Kriegsmarine), õhuväest (Luftwaffe). Saksamaa natsionaalsotsialistliku partei relvastatud formeeringud Relva SS (saksa keeles Waffen SS) oli taktikaliselt allutatud Wehrmachti juhtimisele, kuid ei kuulunud selle koosseisu. Saksa sõjaväe tunnuseks oli stiliseeritud Raudristi versioon (nn Balkenkreuz), mis oli esmalt ilmunud lennukite ja tankide markeeringuna Esimese maailmasõja lõpus. Kuni NSDAP liidri Adolf Hitleri kantsleriks valimiseni ja Saksamaa relvajõudude võimsuse taastamiseni nimetati Versailles' rahulepingu kohaselt piiratud Saksamaa kaitsejõude Reichswehriks.
Eesti ja Wehrmacht · Idarinne (Teine maailmasõda) ja Wehrmacht ·
14. juuni
14.
14. juuni ja Eesti · 14. juuni ja Idarinne (Teine maailmasõda) ·
17. aprill
17.
17. aprill ja Eesti · 17. aprill ja Idarinne (Teine maailmasõda) ·
20. eesti diviis
20.
20. eesti diviis ja Eesti · 20. eesti diviis ja Idarinne (Teine maailmasõda) ·
22. juuni
22.
22. juuni ja Eesti · 22. juuni ja Idarinne (Teine maailmasõda) ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Eesti ja Idarinne (Teine maailmasõda) ühist
- Millised on sarnasused Eesti ja Idarinne (Teine maailmasõda)
Võrdlus Eesti ja Idarinne (Teine maailmasõda)
Eesti on 809 suhted, samas Idarinne (Teine maailmasõda) 482. Kuna neil ühist 31, Jaccard indeks on 2.40% = 31 / (809 + 482).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Eesti ja Idarinne (Teine maailmasõda). Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
