Kiiremini kui brauser!
67 suhted: Ale, Arheoloogia, Bütsants, Belozersk, Bug, Bulgaarid, Dnepr, Dnestr, Eesti, Hunnid, Idaslaavi keeled, Irboska, Judaism, Kasaarid, Kasakad, Katoliku kirik, Kaukaasia, Kiiev, Kiievi-Vene, Kirillitsa, Krivitšid, Läänemeri, Lääneslaavlased, Läti, Lõuna-Bug, Lõunaslaavlased, Leedu, Leedu suurvürstiriik, Merjalased, Mesinik, Moldova, Moskva, Moskva suurvürstiriik, Must meri, Nestori kroonika, Oleg, Połack, Polištšukid, Pommeri, Pomoorid, Poola Kuningriik, Rostov, Russiini keel, Russiinid, Sarmaadid, Slaavi keeled, Slaavi vürstiriikide loend, Slaavlased, Soome-ugri keeled, Suur rahvasterändamine, ..., Svjatoslav I, Turgi keeled, Tveri oblast, Ukraina, Ukraina keel, Ukrainlased, Ungarlased, Valgevene, Valgevene keel, Valgevenelased, Varakeskaeg, Varjaagid, Veliki Novgorod, Vene keel, Venelased, Venemaa, Volga. Laienda indeks (17 rohkem) »
Ale
Telkkämäki looduskaitseala, Kaavi vald, Soome (2013). Ale (ka aletegemine, aletamine, aletegu, alepõllundus, saarte murdes ja mulgi murdes saat, põhja- ja lõunaeesti murretes ka sõõrd) on põllumaa saamine metsa maharaiumise, metsamaa põletamise ning selle tuhaga maa väetamise teel.
Uus!!: Idaslaavlased ja Ale · Näe rohkem »
Arheoloogia
Savinõukillud kunagises Satricumis praeguses Itaalias Veealuste muististe uurimisega tegeleb allveearheoloogia. Laeva Aid vrakk Hiiu madala lähedal Arheoloogia ehk muinasteadus on ajalooteaduse haru, mis käsitleb aineliste ajalooallikate ehk muististe põhjal ühiskonna minevikkuAntiigileksikon, 1.
Uus!!: Idaslaavlased ja Arheoloogia · Näe rohkem »
Bütsants
Bütsants, tuntud ka kui Ida-Rooma riik, Ida-Rooma keisririik ja Ida-Rooma impeerium, oli riik, mis tekkis Rooma keisririigi idaosa territooriumil selle jagunemise tagajärjel.
Uus!!: Idaslaavlased ja Bütsants · Näe rohkem »
Belozersk
Belozersk on linn Venemaal Vologda oblastis, Belozerski rajooni keskus.
Uus!!: Idaslaavlased ja Belozersk · Näe rohkem »
Bug
Bug ehk Lääne-Bug (poola keeles Bug, ukraina keeles Західний Буг, valgevene keeles Заходні Буг) on jõgi Ukraina, Valgevene ja Poola aladel.
Uus!!: Idaslaavlased ja Bug · Näe rohkem »
Bulgaarid
Bulgaarid olid turgi hõimud.
Uus!!: Idaslaavlased ja Bulgaarid · Näe rohkem »
Dnepr
Dnepr (vene keeles Днепр, valgevene keeles Дняпро, Dniapro, ukraina keeles Дніпро) on jõgi Euroopas.
Uus!!: Idaslaavlased ja Dnepr · Näe rohkem »
Dnestr
Dnestr (rumeenia keeles Nistru, ukraina keeles Дністер) on jõgi Ukrainas ja Moldovas.
Uus!!: Idaslaavlased ja Dnestr · Näe rohkem »
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Uus!!: Idaslaavlased ja Eesti · Näe rohkem »
Hunnid
Hunnid olid Sise-Aasiast pärit karjakasvatajate rändhõimud.
Uus!!: Idaslaavlased ja Hunnid · Näe rohkem »
Idaslaavi keeled
russiini keel Idaslaavi keeled on indoeuroopa keelkonna alla slaavi keelte hulka kuuluv keelterühm, mille leviala asub Ida-Euroopas.
Uus!!: Idaslaavlased ja Idaslaavi keeled · Näe rohkem »
Irboska
Irboska ehk Vana-Irboska on küla Venemaa Pihkva oblasti Petseri rajoonis.
Uus!!: Idaslaavlased ja Irboska · Näe rohkem »
Judaism
Taaveti täht Judaism (kreeka sõnast ἰουδαϊσμός iudaismos) ehk juutlus (ka juudi usk, juudiusk) on peamiselt juudi rahva usund.
Uus!!: Idaslaavlased ja Judaism · Näe rohkem »
Kasaarid
Turgi rahvaste levikukaart Kasaarid oli turgi rahvas Volga alamjooksu, Aasovi, Doni ja Krimmi steppides ning nüüdse Dagestani ranniku- ja eelmägede alal.
Uus!!: Idaslaavlased ja Kasaarid · Näe rohkem »
Kasakad
"Zaporoožlased Türgi sultanile kirja kirjutamas" Ilja Repin 1880–1890 kasakad 19. sajandi lõpus Kasakad on idaslaavi sotsiaalne rühm, algse elupaigaga Ida-Euroopa lõunapoolsetes steppides: Venemaal, Kasahstanis ja Ukrainas.
Uus!!: Idaslaavlased ja Kasakad · Näe rohkem »
Katoliku kirik
Katoliku kirik ehk roomakatoliku kirik (ladina Sancta Romana Ecclesia 'püha Rooma kirik') on maailma suurim kristlik kirik (üle 1,2 miljardi liikme).
Uus!!: Idaslaavlased ja Katoliku kirik · Näe rohkem »
Kaukaasia
Kaukaasia kaart Kaukaasia on regioon Aasovi, Musta ja Kaspia mere vahel, kus asuvad Armeenia, Aserbaidžaan ja Gruusia ning Venemaa Föderatsiooni alad kuni Kuma-Manõtši nõoni põhjas.
Uus!!: Idaslaavlased ja Kaukaasia · Näe rohkem »
Kiiev
Püha Miikaeli Kuldsete Kuplitega klooster Kiievi koobasklooster Kiiev (1651) Kubermangulinna Kiievi plaan (1839) Podoli teater Kiievis 2020. aastal Kiiev (ukraina keeles Київ Kõjiv, vene keeles Киев Kijev) on Ukraina pealinn.
Uus!!: Idaslaavlased ja Kiiev · Näe rohkem »
Kiievi-Vene
Kiievi-Vene (vanavene keeles Рѹ́сь Russ) oli varafeodaalne riik, mis asus tänapäeva Ukraina, Venemaa ja Valgevene maa-alal 9. sajandist 13. sajandi keskpaigani keskusega Kiievis.
Uus!!: Idaslaavlased ja Kiievi-Vene · Näe rohkem »
Kirillitsa
Kirillitsat laialdaselt ei kasutata Kirillitsa ehk kürillitsa ehk kürilliline kiri on slaavi kiri, millel põhinevad vene tähestik ja paljude teiste, peamiselt õigeusu traditsiooniga slaavi rahvaste ning Venemaa mõju all olnud rahvaste keelte tähestikud.
Uus!!: Idaslaavlased ja Kirillitsa · Näe rohkem »
Krivitšid
Krivitšid (ka kriivitšid) on Vana-Vene leetopissides mainitud rahvarühm.
Uus!!: Idaslaavlased ja Krivitšid · Näe rohkem »
Läänemeri
Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.
Uus!!: Idaslaavlased ja Läänemeri · Näe rohkem »
Lääneslaavlased
Lääneslaavlased on slaavlased, kes räägivad lääneslaavi keeli.
Uus!!: Idaslaavlased ja Lääneslaavlased · Näe rohkem »
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Uus!!: Idaslaavlased ja Läti · Näe rohkem »
Lõuna-Bug
Lõuna-Bug (ka Lõuna-Buh, ukraina keeles Південний Буг; türgi keeles Aksu) on jõgi Ukraina edelaosas.
Uus!!: Idaslaavlased ja Lõuna-Bug · Näe rohkem »
Lõunaslaavlased
Lõunaslaavlased on slaavlaste allrühm, kes räägivad lõunaslaavi keeli.
Uus!!: Idaslaavlased ja Lõunaslaavlased · Näe rohkem »
Leedu
Leedu (ametlikult Leedu Vabariik) on riik Euroopa Liidus Läänemere kagurannikul.
Uus!!: Idaslaavlased ja Leedu · Näe rohkem »
Leedu suurvürstiriik
Leedu suurvürstiriik (Lietuvos Didžioji Kunigaikštystė, valgevene keeles Вялікае княства Літоўскае, poola keeles Wielkie Księstwo Litewskie, ukraina keeles Велике Князівство Литовське, ladina keeles Magnus Ducatus Litvania) oli Ida-Euroopas 13. sajandi keskpaigast 16. sajandini eksisteerinud riik.
Uus!!: Idaslaavlased ja Leedu suurvürstiriik · Näe rohkem »
Merjalased
Soome-ugri rahvaste paiknemine enne slaavi rahvaste sisserännet Merjalased (vene keeles меря; samuti Meryas või merä) oli merja keelt kõnelnud soome-ugri rahvas.
Uus!!: Idaslaavlased ja Merjalased · Näe rohkem »
Mesinik
pisi Mesinik on inimene, kes tegeleb mesilaste pidamisega mesindussaaduste saamise ja õite tolmeldamise eesmärgil.
Uus!!: Idaslaavlased ja Mesinik · Näe rohkem »
Moldova
Moldova (ametlik nimi Moldova Vabariik, rumeenia keeles Republica Moldova, vanemas kirjapildis ka Moldaavia) on merepiirita riik Ida-Euroopas.
Uus!!: Idaslaavlased ja Moldova · Näe rohkem »
Moskva
Moskva (vene keeles Москва) on Venemaa pealinn.
Uus!!: Idaslaavlased ja Moskva · Näe rohkem »
Moskva suurvürstiriik
Moskva suurvürstiriik (vene keeles Великое княжество Московское) oli riik, mis tekkis 13. sajandi teisel poolel Vladimiri-Suzdali vürstiriigi osastisvürstiriigina; sai 14. sajandi keskpaiku suurvürstiriigiks ja eksisteeris sellisena aastani 1547, mil Ivan IV kuulutas ta Moskva tsaaririigiks.
Uus!!: Idaslaavlased ja Moskva suurvürstiriik · Näe rohkem »
Must meri
Musta mere sügavuskaart NASA foto Mustast merest Kuldsetelt Liivadelt Must meri (vene keeles Черное море, ukraina keeles Чорне море, bulgaaria keeles Черно море, rumeenia keeles Marea Neagră, türgi keeles Karadeniz, gruusia keeles შავი ზღვა, krimmitatari keeles Qara deñiz) on Atlandi ookeani ja Vahemere basseini kuuluv Kagu-Euroopa ja Väike-Aasia vahele jääv sisemeri.
Uus!!: Idaslaavlased ja Must meri · Näe rohkem »
Nestori kroonika
Nestori kroonika ehk leetopiss "Jutustus möödunud aegadest", täpsemalt "Ajalike aastate lugu"Ain Mäesalu.
Uus!!: Idaslaavlased ja Nestori kroonika · Näe rohkem »
Oleg
"Oleg jätab hüvasti oma lemmikhobusega", Viktor Vasnetsov Oleg (Ве́щий Оле́г, ka Helge, Helgu või Helgi; enne 862. aastat – 912 või 922) oli Vana-Vene riigi tegelik rajaja.
Uus!!: Idaslaavlased ja Oleg · Näe rohkem »
Połack
Polatski Püha Sofia katedraal Połack (valgevene-eesti transkriptsioonis Polatsk, venepäraselt Polotsk, poola keeles Połock) on linn Valgevenes Viciebski oblastis, Połacki rajooni halduskeskus.
Uus!!: Idaslaavlased ja Połack · Näe rohkem »
Polištšukid
Polištšukid umbes 1916. aastal Polištšukid ehk polesjelased (ukraina keeles поліщуки) on ukrainlaste etnograafiline rühm.
Uus!!: Idaslaavlased ja Polištšukid · Näe rohkem »
Pommeri
Pommeri 21. sajandil, jagatuna Saksamaa ja Poola vahel Pommeri (poola keeles Pomorze, kašuubi keeles Pòmòrskô, saksa keeles Pommern, ladina keeles ja inglise keeles Pomerania) on ajalooline piirkond Läänemere lõunarannikul, Recknitzi ja Wisła jõe vahel.
Uus!!: Idaslaavlased ja Pommeri · Näe rohkem »
Pomoorid
Pomoorid (20. saj algus) Malõje Korelõ muuseum Arhangelski oblastis Pomoorid (vene keeles поморы 'mereäärsed') on Valge mere kallastel elav venelaste subetnos.
Uus!!: Idaslaavlased ja Pomoorid · Näe rohkem »
Poola Kuningriik
Poola Kuningriik (poola Królestwo Polskie; 1025–1569) oli kuningriik tänapäevase Poola aladel.
Uus!!: Idaslaavlased ja Poola Kuningriik · Näe rohkem »
Rostov
Rostov (vene Ростов, rööpnimi Ростов-Ярославский; 12.–17. sajandil Ростов-Великий) on linn Venemaal Jaroslavli oblastis, Rostovi rajooni keskus.
Uus!!: Idaslaavlased ja Rostov · Näe rohkem »
Russiini keel
Russiini keel on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel, mida kõneldakse Ukrainas Taga-Karpaatias ning sellele lähedastes piirkondades Slovakkias, Poolas ja Ungaris.
Uus!!: Idaslaavlased ja Russiini keel · Näe rohkem »
Russiinid
Russiinid rahvarõivais Russiinid, ka ruteenid või rusnakid (endanimetus Русины ja Руснаки) on idaslaavi rahvas Taga-Karpaatias ning selle lähiümbruses – Bukoviinas, Podkarpacies, Transilvaanias ja Vojvodinas ning samuti Ameerika Ühendriikides.
Uus!!: Idaslaavlased ja Russiinid · Näe rohkem »
Sarmaadid
Sarmaadid (vanairaani keeles sarumatah 'vibukütt') olid iraani keelte hulka kuulunud keelt või keeli kõnelnud rändhõimud, kes liikusid Kesk-Aasiast Uurali mägede piirkonda umbes 5. sajandil eKr ning asustasid alasid Lõuna-Venemaal, Ukrainas ja Ida-Balkanil kuni nende kultuur hunnide vallutuste mõjul 4. sajandi paiku m.a.j. taandus või sulandus.
Uus!!: Idaslaavlased ja Sarmaadid · Näe rohkem »
Slaavi keeled
Slaavi keeled Slaavi keeled on rühm indoeuroopa keelkonna keeli, mida kõneleb umbes 265 miljonit inimest.
Uus!!: Idaslaavlased ja Slaavi keeled · Näe rohkem »
Slaavi vürstiriikide loend
Slaavi vürstiriikide loend on loetelu tänapäeva Venemaa, Ukraina, Valgevene ja Poola territooriumitel kuni Moskva suurvürstiriigi tekkimiseni 15.
Uus!!: Idaslaavlased ja Slaavi vürstiriikide loend · Näe rohkem »
Slaavlased
Slaavi keelealad Slaavlased on indoeurooplaste haru, kes elab peamiselt Kesk- ja Ida-Euroopas ja kõnelevad slaavi keelkonda kuuluvaid keeli.
Uus!!: Idaslaavlased ja Slaavlased · Näe rohkem »
Soome-ugri keeled
samojeedi keelte hulka, ülejäänud kuuluvad soome-ugri keelte hulka Soome-ugri keeled on Uurali keelkonna suurim haru, mille soome allharusse kuuluvaid (soome, eesti jt) keeli kõnelevad rahvad elavad Euroopa põhjaosas ning ugri haru keeli kõneldakse nii Doonau jõgikonnas (ungari) kui ka Lääne-Siberis (handi ja mansi keeled).
Uus!!: Idaslaavlased ja Soome-ugri keeled · Näe rohkem »
Suur rahvasterändamine
II–V sajandi rändeteed Euroopa rändeteed Suur rahvasteränne ("rahvasteränne") oli intensiivne rändeperiood Euroopas umbes aastatel 400–800 pKr.
Uus!!: Idaslaavlased ja Suur rahvasterändamine · Näe rohkem »
Svjatoslav I
Svjatoslav I või Svjatoslav Vapper (ukraina keeles Святосла́в І́горович või Святосла́в Хоро́брий, u. 938–972) oli Kiievi-Vene suurvürstiriigi valitseja aastatel 945–972, tegelikult valitses riiki alles aastast 960, kui sai täisealiseks, enne seda valitses riiki regendina tema ema Olga.
Uus!!: Idaslaavlased ja Svjatoslav I · Näe rohkem »
Turgi keeled
pisi Turgi keeled on Altai keelterühma kuuluv keelkond, mille keeli kõnelevad põhiliselt Kagu-Euroopas ja Aasias elavad turgi rahvad.
Uus!!: Idaslaavlased ja Turgi keeled · Näe rohkem »
Tveri oblast
Tveri oblast on 1.
Uus!!: Idaslaavlased ja Tveri oblast · Näe rohkem »
Ukraina
Ukraina (ukraina keeles Україна Ukrajina) on riik Ida-Euroopas.
Uus!!: Idaslaavlased ja Ukraina · Näe rohkem »
Ukraina keel
Ukraina keele emakeelena rääkijate osakaal piirkonniti (2001). Ukraina keel (ukraina keeles українська мова) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.
Uus!!: Idaslaavlased ja Ukraina keel · Näe rohkem »
Ukrainlased
Ukrainlased 1941. aasta fotol Ukrainlased (ukraina keeles українці) on idaslaavi rahvas, Ukraina põhirahvus.
Uus!!: Idaslaavlased ja Ukrainlased · Näe rohkem »
Ungarlased
Ungarlaste diasporaa Ungarlased (ungari keeles magyarok, eesti keeles ka madjarid) on soome-ugri rahvas Ungaris ja selle naaberriikides, kõnelevad soome-ugri keelte ugri rühma kuuluvat ungari keelt.
Uus!!: Idaslaavlased ja Ungarlased · Näe rohkem »
Valgevene
Valgevene (valgevene keeles Беларусь, vene keeles Беларусь või Белоруссия, leedu keeles Baltarusija, läti keeles Baltkrievija, poola keeles Białoruś, ukraina keeles Білорусь) on merepiirita riik Euroopa idaosas.
Uus!!: Idaslaavlased ja Valgevene · Näe rohkem »
Valgevene keel
Valgevene keel on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.
Uus!!: Idaslaavlased ja Valgevene keel · Näe rohkem »
Valgevenelased
Valgevenelaste asuala 1903. aastal (kollane punktiir) ja 1919. aastal (punane punktiir). Kaardil on näidatud ka praeguse Valgevene piiridValgevenelased (endanimetus беларусы) on idaslaavi rahvus, Valgevene Vabariigi põhirahvus.
Uus!!: Idaslaavlased ja Valgevenelased · Näe rohkem »
Varakeskaeg
Euroopa 814. aastalVarakeskaeg oli Lääne-Euroopas (laiemalt kogu Euroopas ja Vahemere maades) hilisantiigi ja kõrgkeskaja vaheline periood, mis kestis Lääne-Rooma riigi langusest 5. sajandil umbes 1000.
Uus!!: Idaslaavlased ja Varakeskaeg · Näe rohkem »
Varjaagid
Varjaagid on skandinaavlaste (viikingite) nimetus idaslaavlaste juures.
Uus!!: Idaslaavlased ja Varjaagid · Näe rohkem »
Veliki Novgorod
Novgorodi kreml Veliki Novgorod ('Suur Novgorod'; varem Novgorod ('uuslinn')) on linn Venemaal, Novgorodi oblasti keskus.
Uus!!: Idaslaavlased ja Veliki Novgorod · Näe rohkem »
Vene keel
Vene keel (русский язык, russki jazõk) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.
Uus!!: Idaslaavlased ja Vene keel · Näe rohkem »
Venelased
Venelaste diasporaa Venelased (endanimetus русские russkije) on idaslaavi rahvus, kes räägib vene keelt ja elab peamiselt Venemaal ja selle naaberriikides.
Uus!!: Idaslaavlased ja Venelased · Näe rohkem »
Venemaa
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.
Uus!!: Idaslaavlased ja Venemaa · Näe rohkem »
Volga
Volga jõe vesikond Volga on Euroopa pikim ja suurima vesikonnaga jõgi.
Uus!!: Idaslaavlased ja Volga · Näe rohkem »
