Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Harilik ebatsuuga ja Igimänd
Harilik ebatsuuga ja Igimänd on 30 ühist asja (Unioonpeedia): California, Dendrokronoloogia, Engelmanni kuusk, Erosioon, Hall nulg, Harilik kuusk, Kaltsium, Käbi, Kliima, Lähtekivim (mullateadus), Liivakivi, Lubjakivi, Magneesium, Mäginulg, Männilised, Muld, Okas, Okaspuulaadsed, Okaspuutaimed, Paljasseemnetaimed, Pung, Seeme, Segamets, Taimed, Tüvi, Valgetüveline seedermänd, Võra, Võrse, Vegetatsiooniperiood, 19. sajand.
California
California tunnuslaulu "I Love You, California" esitab Prince's Orchestra 1914. aastal California (mööndav ka Kalifornia) on Ameerika Ühendriikide osariik riigi lääneosas Vaikse ookeani rannikul.
California ja Harilik ebatsuuga · California ja Igimänd ·
Dendrokronoloogia
Puu aastarõngad Dendrokronoloogia on teadusharu ja ka meetod, mis uurib ja analüüsib puittaimede aastarõngaid.
Dendrokronoloogia ja Harilik ebatsuuga · Dendrokronoloogia ja Igimänd ·
Engelmanni kuusk
Engelmanni kuusk (Picea engelmannii) on männiliste sugukonda kuuse perekonda kuuluv igihaljas okaspuu.
Engelmanni kuusk ja Harilik ebatsuuga · Engelmanni kuusk ja Igimänd ·
Erosioon
Gravitatsiooniline erosioon Wadi orus Iisraelis Erosioon ehk uuristus on voolava vee, liustike, tuule või lainete tekitatud kulutus, mille tagajärjel osa pinnasest ära kandub.
Erosioon ja Harilik ebatsuuga · Erosioon ja Igimänd ·
Hall nulg
Hall nulg (Abies concolor) on igihaljas okaspuu nulu perekonnast.
Hall nulg ja Harilik ebatsuuga · Hall nulg ja Igimänd ·
Harilik kuusk
Harilik kuusk (Picea abies) on männiliste sugukonda kuuse perekonda kuuluv igihaljas okaspuu.
Harilik ebatsuuga ja Harilik kuusk · Harilik kuusk ja Igimänd ·
Kaltsium
Kaltsium on keemiline element järjenumbriga 20, pehme, halli värvusega leelismuldmetall, mida looduses vabal kujul ei esine.
Harilik ebatsuuga ja Kaltsium · Igimänd ja Kaltsium ·
Käbi
Käbi on okaspuu emaspaljunemisorganite kogumik.
Harilik ebatsuuga ja Käbi · Igimänd ja Käbi ·
Kliima
Kliima ehk ilmastu on teatud piirkonnale omane pikaajaline keskmistatud ilmade režiim.
Harilik ebatsuuga ja Kliima · Igimänd ja Kliima ·
Lähtekivim (mullateadus)
Mullaprofiilil on lähtekivim märgitud C-tähega Lähtekivim ehk emakivim on mullatekkeprotsessist haaratud pinnakatte ülemine osa, mis võtab otseselt osa mulla moodustumisest.
Harilik ebatsuuga ja Lähtekivim (mullateadus) · Igimänd ja Lähtekivim (mullateadus) ·
Liivakivi
Suur Taevaskoda koosneb devoni ajastul settinud liivast moodustunud liivakivist Peeneteraline Gauja lademe liivakivi koosneb kõige suurema kvartsisisaldusega liivast Eestis Ninamaa panga liivakivi Liivakivi on tsementeerunud liivast koosnev settekivim.
Harilik ebatsuuga ja Liivakivi · Igimänd ja Liivakivi ·
Lubjakivi
Lubjakivi Lubjakivi on valdavalt kaltsiumkarbonaadist koosnev keemilise või biogeense tekkega settekivim, üks paekividest.
Harilik ebatsuuga ja Lubjakivi · Igimänd ja Lubjakivi ·
Magneesium
Magneesiumikristallid Magneesium lehtmetalli rullides ja valuplokkidena Magneesiumi sisaldavad toidud Magneesium on keemiline element järjenumbriga 12.
Harilik ebatsuuga ja Magneesium · Igimänd ja Magneesium ·
Mäginulg
Mäginulg (Abies lasiocarpa) on männiliste sugukonda nulu perekonda kuuluv igihaljas okaspuu.
Harilik ebatsuuga ja Mäginulg · Igimänd ja Mäginulg ·
Männilised
Männilised (Pinaceae) on okaspuude klassi okaspuulaadsete seltsi kuuluv paljasseemnetaimede sugukond.
Harilik ebatsuuga ja Männilised · Igimänd ja Männilised ·
Muld
Muld on maakoore ülemises osas asuv õhuke pude mineraalidest, orgaanilistest ainetest ja mikroorganismidest koosnev keskkond, kust maismaataimed hangivad kasvuks vajalikke toitaineid.
Harilik ebatsuuga ja Muld · Igimänd ja Muld ·
Okas
Okas on kseromorfse ehitusega muundunud leht.
Harilik ebatsuuga ja Okas · Igimänd ja Okas ·
Okaspuulaadsed
Okaspuulaadsed ehk männilaadsed (Pinales) on paljasseemnetaimede hõimkonda okaspuude klassi kuuluv puude selts.
Harilik ebatsuuga ja Okaspuulaadsed · Igimänd ja Okaspuulaadsed ·
Okaspuutaimed
Okaspuutaimed (Coniferophyta ehk Pinophyta; varem ka Coniferae) on üks viiest hõimkonnast seemnetaimede ülemhõimkonnas.
Harilik ebatsuuga ja Okaspuutaimed · Igimänd ja Okaspuutaimed ·
Paljasseemnetaimed
Paljasseemnetaimed (Gymnospermae) on parafüleetiline täpsemalt klassifitseerimata rühm, mis koondab enda alla neli eraldiseisvat taimeriigi hõimkonda.
Harilik ebatsuuga ja Paljasseemnetaimed · Igimänd ja Paljasseemnetaimed ·
Pung
Pungade jaotus paiknemise, elutsükli, morfoloogia ja ülesande järgi Pungad on soontaimede varrel paiknevad moodustised, millest sõltuvalt asukohast arenevad vars või varreharud.
Harilik ebatsuuga ja Pung · Igimänd ja Pung ·
Seeme
viljades olevate seemnete demonstratsioon Seeme (ladina semen) on seemnetaimede (paljasseemne- ja katteseemnetaimede) elujärk levisena (diaspoorina), mille ülesanne on taimede paljunemine ja levimine.
Harilik ebatsuuga ja Seeme · Igimänd ja Seeme ·
Segamets
Segamets Segamets on mets, kus kasvab nii okaspuid kui ka lehtpuid, ilma et kumbki neist oleks olulises ülekaalus.
Harilik ebatsuuga ja Segamets · Igimänd ja Segamets ·
Taimed
Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.
Harilik ebatsuuga ja Taimed · Igimänd ja Taimed ·
Tüvi
Šotimaal asuva Darnley plaatani tüvi Tüvi (ladina keeles truncus) on puu varre harunemata osa.
Harilik ebatsuuga ja Tüvi · Igimänd ja Tüvi ·
Valgetüveline seedermänd
Valgetüveline seedermänd (Pinus albicaulis) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu.
Harilik ebatsuuga ja Valgetüveline seedermänd · Igimänd ja Valgetüveline seedermänd ·
Võra
Tammedel on sageli muljetavaldav võra Võra on taime varte, okste, lehtede ja muude maapealsete organite kogum.
Harilik ebatsuuga ja Võra · Igimänd ja Võra ·
Võrse
Võrseks nimetatakse taime maapealse varre kasvavat, hargnemata ja samal aastal moodustunud osa koos temale kinnituvate lehtedega.
Harilik ebatsuuga ja Võrse · Igimänd ja Võrse ·
Vegetatsiooniperiood
Vegetatsiooniperiood (ladina keeles vegetatio – taastumine, taimestik) ehk kasvuperiood ehk taimekasvuperiood ehk termiline kasvuperiood on periood, mille jooksul toimub taimede intensiivne kasv ja areng.
Harilik ebatsuuga ja Vegetatsiooniperiood · Igimänd ja Vegetatsiooniperiood ·
19. sajand
Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886. aastal 1880ndatel 1880ndate kõrgklassi mood Euroopa kaart aastal 1890 Victoria teemantjuubeli foto 1893. aastast 19.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Harilik ebatsuuga ja Igimänd ühist
- Millised on sarnasused Harilik ebatsuuga ja Igimänd
Võrdlus Harilik ebatsuuga ja Igimänd
Harilik ebatsuuga on 142 suhted, samas Igimänd 79. Kuna neil ühist 30, Jaccard indeks on 13.57% = 30 / (142 + 79).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Harilik ebatsuuga ja Igimänd. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
