Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Imetajad ja Roomajad
Imetajad ja Roomajad on 22 ühist asja (Unioonpeedia): Erütrotsüüt, Hambad, Jämesool, Kahepaiksed, Keel (anatoomia), Keelikloomad, Klass (bioloogia), Kolju, Kopsud, Linnud, Loomad, Magu, Nahk, Pärak, Peensool, Söögitoru, Süda, Süljenäärmed, Selgroogsed, Termoregulatsioon, Triias, Veri.
Erütrotsüüt
Punased verelibled Erütrotsüüt ehk punalible ehk punaverelible (ladina keeles erythrocytus; lühend RBC) on selgroogsetel südame-veresoonkonna kaudu hapnikku ja süsihappegaasi transportiv vererakk.
Erütrotsüüt ja Imetajad · Erütrotsüüt ja Roomajad ·
Hambad
1. Hammas. 2. Hambaemail. 3. Dentiin. 4. Hambasäsiõõs hambasäsiga. 5. Kroonisäsi. 6. Juuresäsi. 7. Hambatsement. 8. Hambakroon. 10. Hambakroonilõhe. 11. Hambakael. 12. Hambajuur. 14. Juuretipp. 15. Hambatipumulk. 16. Igemevagu. 17. Parodont. 18. Ige. 20. Vaba ige. 22. Hambaümbris Sharpey kiududega. 23. Alveooliluu (peen kollane joon on välimine tsirkumferentsiaallamell). 24. Veresooned ja närvid. 25. Hambasäsi ehk pulp. 26. Parodont. 27. Alalõuakanal Hambad (ladina keeles dens, mitmuses dentes) on paljudel selgroogsetel loomadel suus leiduvad luustunud seedeelundkonna elundid.
Hambad ja Imetajad · Hambad ja Roomajad ·
Jämesool
Jämesool ja selle osad Jämesool (ladina keeles intestinum grassum) on selgroogsete loomade kõhuõõnes paiknev seedekanali lõpuosa, mis algab peensoole lõpust ja lõpeb pärakukanaliga (anaalkanaliga).
Imetajad ja Jämesool · Jämesool ja Roomajad ·
Kahepaiksed
Kahepaiksed ehk amfiibid (Amphibia) on vee- ja/või maismaa-eluviisiga keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast.
Imetajad ja Kahepaiksed · Kahepaiksed ja Roomajad ·
Keel (anatoomia)
Inimese keel Keel, vöötlihased piki- ja ristilõikes. Valgusmikroskoop, Tartu Ülikool. Keel (ladina lingua) on selgroogsete suuõõneelund.
Imetajad ja Keel (anatoomia) · Keel (anatoomia) ja Roomajad ·
Keelikloomad
Keelikloomad (Chordata) on loomade hõimkond, kuhu kuuluvad selgroogsed ning mõned nendega lähedases suguluses olevad selgrootud.
Imetajad ja Keelikloomad · Keelikloomad ja Roomajad ·
Klass (bioloogia)
Klass (ladina keeles: classis) on bioloogilises taksonoomias hõimkonnast väiksem üksus, mis jaguneb seltsideks, mõnikord ka alamklassideks.
Imetajad ja Klass (bioloogia) · Klass (bioloogia) ja Roomajad ·
Kolju
Kolju (ladina keeles cranium) ehk pealuu ehk kolp ehk surnupealuu on selgroogsetel pea skelett, mis kaitseb ja toestab peaaju, meeleelundeid ning seede- ja hingamiselundite alguosa.
Imetajad ja Kolju · Kolju ja Roomajad ·
Kopsud
Inimese kopsude joonis.1 – hingetoru2 – kopsuveen3 – kopsuarter4 – alveolaarjuhake5 – kopsualveoolid6 – südamejäljend7 – bronh ehk kopsutoru 8 – segmendibronh9 – sagarabronh10 – peabronh 11 – keeleluu Kopsud (ladina keeles pulmones) on hingamiselundkonna peamised elundid paljudel tetrapoodidel ja osadel kaladel.
Imetajad ja Kopsud · Kopsud ja Roomajad ·
Linnud
Linnud (Aves) on keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast, kellele on iseloomulik võime aktiivselt lennata, nende keha on kaetud sulgedega ja esijäsemed on moondunud tiibadeks.
Imetajad ja Linnud · Linnud ja Roomajad ·
Loomad
Loomad (Animalia, Metazoa) on riik organismide taksonoomilises klassifikatsioonis.
Imetajad ja Loomad · Loomad ja Roomajad ·
Magu
Magu (ladina keeles ventriculus, gaster) on paljudel loomadel seedeelundkonna elund.
Imetajad ja Magu · Magu ja Roomajad ·
Nahk
Naha läbilõige Nahk (ladina keeles cutis) on selgroogsete loomade (keelikloomade) katteelundkonda kuuluv kõige suurem elund.
Imetajad ja Nahk · Nahk ja Roomajad ·
Pärak
naisel Pärak (ladina keeles anus) on loomadel, sealhulgas inimesel, seedekulgla (pärasoole) avaus keha pinnal, mille kaudu väljutatakse roe.
Imetajad ja Pärak · Pärak ja Roomajad ·
Peensool
Peensool (ladina keeles intestinum tenue) on paljude selgroogsete loomade ja imetajate seedeelundkonda kuuluv elund.
Imetajad ja Peensool · Peensool ja Roomajad ·
Söögitoru
Söögitoru (ladina oesophagus, esophagus) on selgroogsetel seedekulglasse kuuluv torujas lihaseline elund, mis kulgeb neelust maoni.
Imetajad ja Söögitoru · Roomajad ja Söögitoru ·
Süda
Animatsioon südame tööst Vesikirbu südamelöögid Süda (ladina keeles cor, cardia; vanakreeka keeles καρδίᾱ kardiā) on vereringet või hemolümfiringet tagav elund.
Imetajad ja Süda · Roomajad ja Süda ·
Süljenäärmed
Suured süljenäärmed inimesel: 1. kõrvasüljenääre, 2. keelealune süljenääre, 3. lõuaalune süljenääre Süljenääre (ladina glandula salivaria, mitmuses glandulae salivariae) on paljude putukate ja loomade peas paiknevate ja suuõõnde avanevate sülge eritavate välissekretsiooninäärmete rühma üldnimetus.
Imetajad ja Süljenäärmed · Roomajad ja Süljenäärmed ·
Selgroogsed
Selgroogsed ehk vertebraadid (Vertebrata) on keelikloomade hõimkonna suurim alamhõimkond.
Imetajad ja Selgroogsed · Roomajad ja Selgroogsed ·
Termoregulatsioon
Termoregulatsioon ehk soojusregulatsioon on organismi, organismide koosluse või isereguleeruva tehnilise süsteemi omadus toimida viisil, mis hoiab tema temperatuuri kindlais piirides ja sõltumatuna või vähesõltuvana ümbruse temperatuurist.
Imetajad ja Termoregulatsioon · Roomajad ja Termoregulatsioon ·
Triias
Triias on kronostratigraafiline üksus (ladestu) ning geokronoloogiline üksus (ajastu).
Imetajad ja Triias · Roomajad ja Triias ·
Veri
Vereproovid Veri (Ladina keeles sanguis) on paljude selgrootute ja selgroogsete loomade organismis südame või südamelaadsete elundite töö ja vererõhu toel veresoontes ringlev kehavedelik.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Imetajad ja Roomajad ühist
- Millised on sarnasused Imetajad ja Roomajad
Võrdlus Imetajad ja Roomajad
Imetajad on 84 suhted, samas Roomajad 145. Kuna neil ühist 22, Jaccard indeks on 9.61% = 22 / (84 + 145).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Imetajad ja Roomajad. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
