Sisukord
169 suhted: A. H. Tammsaare, Aatom, Adam Smith, Aeg, Aegruum, Aisting, Aju, Akadeemia (ajakiri), Aksioom, Alexander Gottlieb Baumgarten, Alusepanek kommete metafüüsikale, Analüütiline otsustus, Analüütiline propositsioon, Andres Luure, Andrus Tool, Aprioorne otsustus, Aprioorne teadmine, Aristoteles, Aru, Asi iseeneses, Autonoomia, Avatud Eesti raamat, Šilutė, Šotimaa, Baruch Spinoza, Christian Wolff, David Hume, Determinism, Eduard Parhomenko, Eesti Kirjanduse Selts, Eesti Raamat, Eetika, Elav Teadus, Elem Treier, Eneseteadvus, Epikureism, Epistemoloogia, Ernst Cassirer, Esteetika, Eukleides, Eva Piirimäe, Filosoof, George Berkeley, Gilles Deleuze, Gottfried Wilhelm Leibniz, Heebrea keel, Heinrich Heine, Hing, Hinge surematus, Ida-Preisimaa, ... Laienda indeks (119 rohkem) »
- Õigusfilosoofid
- Königsbergi ülikooli vilistlased
- Loogikud
- Sündinud 1724
- Surnud 1804
A. H. Tammsaare
A.
Vaata Immanuel Kant ja A. H. Tammsaare
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Vaata Immanuel Kant ja Aatom
Adam Smith
raamita Adam Smith (ristitud 16. juuni (vkj 5. juuni) 1723 Kirkcaldy – 17. juuli 1790 Edinburgh) oli šoti filosoof, ühiskonna- ja majandusteadlane.
Vaata Immanuel Kant ja Adam Smith
Aeg
Füüsikas on aeg defineeritud kui: Aeg on universumi ruumis liikumiste ja füüsilise töö pikkuste ja kauguste juhtumise või mitte juhtumine universaalsel skaalal defineerimine kindlas dimensiooniga ruumi.
Vaata Immanuel Kant ja Aeg
Aegruum
Aegruum (inglise keeles spacetime) on füüsikaline mudel, mis ühendab kolme ruumimõõdet ja ühe ajamõõtme ühtseks neljamõõtmeliseks kontiinumiks.
Vaata Immanuel Kant ja Aegruum
Aisting
Aistinguks nimetatakse filosoofias ja traditsioonilises psühholoogias elementaarset meelelist elamust.
Vaata Immanuel Kant ja Aisting
Aju
Foto inimese peaajust. Tartu Ülikooli muuseum Aju on närvikoest koosnev kompaktne elund, loomade närvisüsteemi keskne osa.
Vaata Immanuel Kant ja Aju
Akadeemia (ajakiri)
Akadeemia (alapealkirjaga Eesti Kirjanike Liidu kuukiri Tartus) on Tartus riigi toel ilmuv kultuuriajakiri, mille eesmärk on "vahendada eri teadusharude tänapäevast taset ja arengut".
Vaata Immanuel Kant ja Akadeemia (ajakiri)
Aksioom
Aksioom ehk postulaat on matemaatikas väide, mis võetakse tõestuseta aluseks deduktiivse teooria ülejäänud väidete tuletamiseks.
Vaata Immanuel Kant ja Aksioom
Alexander Gottlieb Baumgarten
Alexander Gottlieb Baumgarten (17. juuli 1714 Berliin – 27. mai 1762 Frankfurt Oderi ääres) oli saksa filosoof.
Vaata Immanuel Kant ja Alexander Gottlieb Baumgarten
Alusepanek kommete metafüüsikale
"Alusepanek kommete metafüüsikale" (Grundlegung zur Metaphysik der Sitten) on Immanuel Kanti esimene raamat eetikast.
Vaata Immanuel Kant ja Alusepanek kommete metafüüsikale
Analüütiline otsustus
Analüütiline otsustus on Immanuel Kanti järgi otsustus, mille puhul predikaadi mõiste sisaldub subjekti mõistes.
Vaata Immanuel Kant ja Analüütiline otsustus
Analüütiline propositsioon
Analüütilise propositsiooni mõiste analüütilises filosoofias on moodustatud Immanuel Kanti analüütilise otsustuse eeskujul, kuid seda ei kasutata tavaliselt Kanti eeldustel.
Vaata Immanuel Kant ja Analüütiline propositsioon
Andres Luure
Andres Luure (2009) Andres Luure (sündinud 22. mail 1959 Tallinnas) on eesti filosoof, tõlkija ja vikipedist.
Vaata Immanuel Kant ja Andres Luure
Andrus Tool
Andrus Tool 2021. aasta Kirjandustänava festivalil Andrus Tool (sündinud 5. detsembril 1960) on eesti filosoof ja tõlkija.
Vaata Immanuel Kant ja Andrus Tool
Aprioorne otsustus
Aprioorne otsustus on Immanuel Kanti tunnetusteooria järgi kogemusest sõltumatu ja paratamatu kehtivusega otsustus.
Vaata Immanuel Kant ja Aprioorne otsustus
Aprioorne teadmine
Aprioorne teadmine on filosoofias teadmine, mis on saadud või mida õigustatakse üksnes mõistusele ja teatavast propositsioonist arusaamisele toetudes, võtmata otseselt või kaudselt appi kogemust (selles kontekstis peetakse kogemuse all enamasti silmas meeltetaju põhjal tehtud tähelepanekuid välismaailma kohta).
Vaata Immanuel Kant ja Aprioorne teadmine
Aristoteles
Aristoteles. Koopia Lysippose (4. sajand eKr) kaotsiläinud pronksskulptuurist (1.–2. sajand pKr). Louvre. Aristoteles (384 eKr Stageira – 7. märts 322 eKr Chalkis) oli vanakreeka filosoof, polühistor, Platoni õpilane, Aleksander Suure õpetaja.
Vaata Immanuel Kant ja Aristoteles
Aru
Aru (saksa keeles Verstand, vene keeles рассудок) on kitsamas mõttes (erinevalt mõistusest) inimese võime omada mõisteid ja teha otsustusi.
Vaata Immanuel Kant ja Aru
Asi iseeneses
Asi iseeneses (saksa Ding an sich) on Immanuel Kanti termin, viitamaks reaalsusele, mida subjekt ei suuda tunnetada (tunnetatavat nimetas Kant terminiga asi meie jaoks (saksa Ding für uns)).
Vaata Immanuel Kant ja Asi iseeneses
Autonoomia
Maarianhamina Autonoomia (kreeka keeles autos 'ise', nomos 'seadus') on osaline iseseisvus, mis on antud osale riigi territooriumist, näiteks ühele rahvusele.
Vaata Immanuel Kant ja Autonoomia
Avatud Eesti raamat
"Avatud Eesti raamat" on eestikeelne peamiselt filosoofiat ja ühiskonnateadusi käsitlevate tõlkeraamatute sari, mis ilmub alates aastast 1994.
Vaata Immanuel Kant ja Avatud Eesti raamat
Šilutė
Šilutė (endine nimi Šilokarčiama) on linn Leedus, Šilutė rajooni ja Šilutė valla halduskeskus.
Vaata Immanuel Kant ja Šilutė
Šotimaa
Šoti rahvalaul "Leis a Lurrighan" Ceili Mossi esituses 2006. aastal Šotimaa on Suurbritannia ajalooline autonoomne osa Suurbritannia saare põhjaosas ja seda ümbritsevatel saartel.
Vaata Immanuel Kant ja Šotimaa
Baruch Spinoza
Baruch või Benedict de Spinoza (24. november 1632 Amsterdam – 21. veebruar 1677 Haag) oli juudi päritolu Hollandi filosoof.
Vaata Immanuel Kant ja Baruch Spinoza
Christian Wolff
Johann Georg Wille. Christian Wolffi portree Christian Wolff (hiljem Christian Freiherr von Wolff; 24. jaanuar 1679 Breslau – 9. aprill 1754) oli saksa filosoof, üks saksa valgustuse rajajaid Christian Thomasiuse kõrval.
Vaata Immanuel Kant ja Christian Wolff
David Hume
David Hume (7. mai 1711 Edinburgh – 25. august 1776 Edinburgh) oli Šoti filosoof, ajaloolane ja esseist.
Vaata Immanuel Kant ja David Hume
Determinism
Determinism on filosoofiline seisukoht, mille kohaselt on kõikidel otsustel ja sündmustel seaduspärased põhjused ja kõiki sündmusi ning otsuseid on põhimõtteliselt võimalik ette näha.
Vaata Immanuel Kant ja Determinism
Eduard Parhomenko
Eduard Parhomenko (sündinud 1. detsembril 1966) on Eesti filosoof ja õppejõud.
Vaata Immanuel Kant ja Eduard Parhomenko
Eesti Kirjanduse Selts
Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakond EKS embleem kõvaköitelise raamatu ümbrispaberi seljal Eesti Kirjanduse Selts (lühend EKS) on organisatsioon, mille eesmärk on kirjanduse, teaduse ja kunsti edendamine Eestis, oma maa ja rahva igakülgne tundmaõppimine ning tehtud töö tulemuste kättesaadavaks tegemine rahvale.
Vaata Immanuel Kant ja Eesti Kirjanduse Selts
Eesti Raamat
Eesti Raamat on Tallinnas tegutsev kirjastus, mis annab välja peamiselt ilukirjandust, sealhulgas lastekirjandust.
Vaata Immanuel Kant ja Eesti Raamat
Eetika
Eetika (vanakreeka keeles ēthikē technē 'kommete ja tavade teadus', sõnast ēthos 'komme, tava, iseloom, eluviis, tuttav paik') on filosoofia haru, mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse viiside seletamise ja põhjendamisega.
Vaata Immanuel Kant ja Eetika
Elav Teadus
"Elav Teadus" oli Eesti Kirjanduse Seltsi poolt aastail 1932–1941 välja antud populaarteaduslike raamatute sari.
Vaata Immanuel Kant ja Elav Teadus
Elem Treier
Elem Treier (12. september 1927 Karula vald, Valgamaa – 21. märts 2012 Tallinn) oli eesti kirjandusloolane, teatrikriitik, näitekirjanik ja stsenarist.
Vaata Immanuel Kant ja Elem Treier
Eneseteadvus
Eneseteadvuseks nimetatakse psühholoogias teadlikkust enese psüühikast ja kehast.
Vaata Immanuel Kant ja Eneseteadvus
Epikureism
Epikureism on filosoofiavool, mis põhineb antiikfilosoof Epikurose (4.–3. sajand eKr) õpetustel.
Vaata Immanuel Kant ja Epikureism
Epistemoloogia
Epistemoloogia ehk teadmisteooria (ka tunnetusteooria, gnoseoloogia) on filosoofia valdkond, mis tegeleb teadmise saamise ja õigustuse probleemidega.
Vaata Immanuel Kant ja Epistemoloogia
Ernst Cassirer
Ernst Cassirer Ernst Alfred Cassirer (28. juuli 1874 Breslau – 13. aprill 1945 New York) oli juudi päritolu Saksa filosoof, kultuuriteoreetik ja semiootik.
Vaata Immanuel Kant ja Ernst Cassirer
Esteetika
Esteetika (vanakreeka keeles aisthētikos 'meelelise tajuga seotud') on filosoofia haru, mis uurib kauni avaldumist tegelikkuses, maailma esteetilise tunnetamise iseärasusi ja ilu seaduste järgi loomise üldprintsiipe, sealhulgas kunsti kui tegelikkuse esteetilise kajastamise spetsiifilise vormi arenemise seadusi.
Vaata Immanuel Kant ja Esteetika
Eukleides
Eukleides Eukleides (Εὐκλείδης; ka Eukleides Aleksandriast) oli kreeka matemaatik, keda tuntakse ka "geomeetria isana".
Vaata Immanuel Kant ja Eukleides
Eva Piirimäe
Eva Piirimäe Johan Skytte poliitikauuringute instituudis 2021. aastal. Eva Piirimäe (neiuna Eva Mikelsaar; sündinud 19. juunil 1974) on ajaloolane ja filosoof.
Vaata Immanuel Kant ja Eva Piirimäe
Filosoof
Auguste Rodini skulptuur "Mõtleja" Kopenhaagenis Filosoof on mõtleja, kes tegeleb igapäevastest küsimustest ja tavalisest praktikast kaugemale ulatuvate põhimõtteliste küsimustega.
Vaata Immanuel Kant ja Filosoof
George Berkeley
George Berkeley (1730) kunstnik John Smiberti maalil. George Berkeley (12. märts 1685 – 14. jaanuar 1753) oli angloiiri teoloog ja filosoof, anglikaani kiriku piiskop.
Vaata Immanuel Kant ja George Berkeley
Gilles Deleuze
Gilles Deleuze (18. jaanuar 1925 – 4. november 1995) oli prantsuse filosoof, kes on tuntud oma empiristliku immanentsuse filosoofia poolest.
Vaata Immanuel Kant ja Gilles Deleuze
Gottfried Wilhelm Leibniz
Gottfried Wilhelm Leibniz (ka Leibnitz, von Leibniz; 1. juuli 1646 Leipzig – 14. november 1716 Hannover) oli saksa filosoof, matemaatik, füüsik ja polühistor, kellel olid laialdased teadmised muudeski valdkondades.
Vaata Immanuel Kant ja Gottfried Wilhelm Leibniz
Heebrea keel
Estri raamat, XVIII saj Heebrea keel on semiidi keelte Kaanani rühma kuuluv keel.
Vaata Immanuel Kant ja Heebrea keel
Heinrich Heine
Christian Johann Heinrich Heine (sünninimi Harry Heine; arvatavasti 13. detsember 1797 Düsseldorf – 17. veebruar 1856 Pariis) oli juudi päritolu Saksamaa luuletaja, publitsist ja ajakirjanik, üks 19.
Vaata Immanuel Kant ja Heinrich Heine
Hing
Hing on tavalises tähenduses see, mis elustab keha.
Vaata Immanuel Kant ja Hing
Hinge surematus
Hinge surematus on mitmes usundis, sealhulgas enamikus kristluse ja islami vooludes oluline kontseptsioon, mille kohaselt on inimesel lisaks maisele, ainelisele ja surelikule kehale ka mittemateriaalne hing, mis jätkab eksistentsi pärast inimese surma.
Vaata Immanuel Kant ja Hinge surematus
Ida-Preisimaa
Ida-Preisimaa (saksa keeles Ostpreußen; ladina keeles Borussia Orientalis) on ajalooline regioon, mis moodustab ajaloolise Preisimaa tuumiku (koos Lääne-Preisimaaga).
Vaata Immanuel Kant ja Ida-Preisimaa
Igor Narski
Igor Sergejevitš Narski (vene keeles: И́горь Серге́евич На́рский; 18. november 1920, Moršansk, Venemaa – 7. august 1993, Moskva, Venemaa) oli vene filosoof, filosoofia ajaloo spetsialist, silmapaistev nõukogude kultuuri tegelane.
Vaata Immanuel Kant ja Igor Narski
Ilmamaa
Ilmamaa on Tartus tegutsev kirjastus, mis alustas tegevust 1993.
Vaata Immanuel Kant ja Ilmamaa
Isaac Newton
Isaac Newton (4. jaanuar 1643 (vkj 25. detsember 1642) Woolsthorpe, Lincolnshire – 31. märts (vkj 20. märts) 1727 Kensington) oli inglise füüsik, matemaatik, astronoom, teoloog ja alkeemik, keda peetakse nüüdisfüüsika alusepanijaks.
Vaata Immanuel Kant ja Isaac Newton
Jüri Saar (filosoof)
Jüri Saar (1941 – 1984) oli eesti filosoof.
Vaata Immanuel Kant ja Jüri Saar (filosoof)
Jean-Jacques Rousseau
Jean-Jacques Rousseau (ka Jean Jacques Rousseau; 28. juuni 1712 Genf, Genfi Vabariik – 2. juuli 1778 Ermenonville, Prantsusmaa) oli prantsuse filosoof ja kirjanik.
Vaata Immanuel Kant ja Jean-Jacques Rousseau
Jean-Paul Sartre
Jean-Paul Sartre Jean-Paul Charles Aymard Sartre (21. juuni 1905 Pariis – 15. aprill 1980) oli prantsuse kirjanik, filosoof ja kriitik, eksistentsialist.
Vaata Immanuel Kant ja Jean-Paul Sartre
Johann Hamann
Johann Georg Hamann (27. august 1730 Königsberg – 21. juuni 1788 Münster) oli saksa filosoof, üks liikumise "torm ja tung" peamisi esindajaid.
Vaata Immanuel Kant ja Johann Hamann
John Locke
John Locke (29. august 1632 – 28. oktoober 1704) oli inglise filosoof, empirismi peamine põhjendaja, moodsa tunnetusteooria kritiseerija ja materialistliku sensualismi rajaja.
Vaata Immanuel Kant ja John Locke
John Stuart Mill
John Stuart Mill (20. mai 1806 London – 8. mai 1873) oli inglise filosoof ja majandusteadlane, üks mõjukamaid 19. sajandi liberaalsetest mõtlejatest.
Vaata Immanuel Kant ja John Stuart Mill
Jumal
Ares on Kreeka mütoloogias sõjajumal Jumal on usundites esinev võimas üleloomulik olend (tavaliselt isik).
Vaata Immanuel Kant ja Jumal
Jumalatõestus
Jumalatõestus on argument selle kasuks, et Jumal on olemas.
Vaata Immanuel Kant ja Jumalatõestus
Kaliningrad
Moskva prospekt Kaliningradi linna ajalooline keskus Kaliningrad (vene keeles Калининград), ajaloolise saksakeelse nimega Königsberg on Venemaa linn Läänemere lõunakaldal, Venemaale kuuluva eksklaavi (Kaliningradi oblasti) administratiivne keskus.
Vaata Immanuel Kant ja Kaliningrad
Kanti antinoomiad
Immanuel Kanti antinoomiad, raamatust "Puhta mõistuse kriitika", on vastuolud mis tema arvates järgnesid tingimata meie katsetest ette kujutada transtsendentset reaalsust.
Vaata Immanuel Kant ja Kanti antinoomiad
Karl Morgenstern
Gerhard von Kügelgeni õlimaal, 1808–1809 Joseph Kriehuberi litograafia, 1828 Toomemäel Johann Karl Simon Morgenstern (28. august 1770 Magdeburg – 15. september 1852 Tartu) oli saksa keeleteadlane.
Vaata Immanuel Kant ja Karl Morgenstern
Kasvatus (ajakiri)
Kasvatus oli Eestis aastail 1919–1940 ilmunud kasvatusteaduse ajakiri, Eesti Õpetajate Liidu häälekandja.
Vaata Immanuel Kant ja Kasvatus (ajakiri)
Kategooria (filosoofia)
Kategooriad filosoofias on kõige üldisemad põhimõisted, nagu ruum, aeg, reaalsus, eksistents, paratamatus, substants, omadus, vaim, mateeria, seisundid, faktid ja sündmused.
Vaata Immanuel Kant ja Kategooria (filosoofia)
Kategooriline imperatiiv
Kategooriline imperatiiv (Saksa keeles: kategorischer Imperativ) on Immanuel Kanti filosoofia kategooria, mis väljendab kõigile kohustuslikku moraalinormi: "...käitu nii, et sinu taotluste lähedasteks olev põhimõte võiks ühtlasi alati olla üldise seadusandluse printsiibiks." Kategooriline/ hüpoteetiline imperatiiv sisaldab käsku, mis on kohane üksnes mõne eelneva soovi või kava seisukohalt: "Kui sa tahad tark välja näha, siis pea suu." Korraldus suu pidada kehtib ainult nende jaoks, kellel on vastav soov või kalduvus; selle jaoks, kellel pole soovi tark välja näha, puudub sellel korraldusel või soovitusel jõud.
Vaata Immanuel Kant ja Kategooriline imperatiiv
Kavalus
Kavalus on omadus, kus keegi omab ja kasutab varjatud tarkusi.
Vaata Immanuel Kant ja Kavalus
Königsbergi ülikool
Königsbergi ülikool (ka Albertina, saksa keeles Albertus-Universität Königsberg) oli aastail 1544–1945 Königsbergis tegutsenud ülikool.
Vaata Immanuel Kant ja Königsbergi ülikool
Kesknärvisüsteem
Kesknärvisüsteem ehk tsentraalne närvisüsteem (lühend KNS, ladina keeles pars centralis, systema nervosum centrale) on kolju ja lülisamba moodustatud luulise katte sees asuv närvisüsteemi osa selgroogsetel organismidel, mis koosneb selja- ja peaajust ning neid ümbritsevatest ajukestadest.
Vaata Immanuel Kant ja Kesknärvisüsteem
Kogemus
Kogemus (vanakreeka keeles empeiria, saksa keeles Erfahrung, inglise keeles experience) on filosoofia mõistestikus välismaailma meelelis-empiiriline peegeldus.
Vaata Immanuel Kant ja Kogemus
Kohus (eetika)
Kohus ehk moraalne vajadus on üks eetika põhikategooriaid, mis väljendab erilist moraalset suhet.
Vaata Immanuel Kant ja Kohus (eetika)
Kohustus
Juriidiline kohustus on käitumine, mida tuleb teostada õigustatud isiku huvides.
Vaata Immanuel Kant ja Kohustus
Kolm kriitikat
Kolme kriitika või Kanti kolme kriitika nime all tuntakse Immanuel Kanti filosoofilisi peateoseid.
Vaata Immanuel Kant ja Kolm kriitikat
Kompatibilism
Kompatibilism on veendumus, et vaba tahe ja determinism on ühilduvad ideed, kus mõlemat on võimalik uskuda, sealjuures minemata vastuollu loogikaga.
Vaata Immanuel Kant ja Kompatibilism
Konstantin Ramul
Konstantin Ramul Konstantin Ramul (30. mai 1879 Kuressaare – 11. veebruar 1975 Tartu) oli eesti psühholoog, Tartu Ülikooli psühholoogiaosakonna rajaja, õppejõud ja professor.
Vaata Immanuel Kant ja Konstantin Ramul
Kontseptualism
Kontseptualismiks nimetatakse filosoofias vaadet, mille kohaselt universaalid küll eksisteerivad, kuid üksnes mõistetena vaimus.
Vaata Immanuel Kant ja Kontseptualism
Kosmogoonia
Kosmogoonia (vanakreeka sõnast κοσμογονία (kosmogonia; 'maailma tekkimine')) on astronoomia haru, mis uurib Universumi ja selle koostisosade teket ja arengut.
Vaata Immanuel Kant ja Kosmogoonia
Kostmine küsimusele: Mis on valgustus?
"Kostmine küsimusele: Mis on valgustus?" ("Beantwortung der Frage: Was ist Aufklärung?") on Immanuel Kanti essee, mis ilmus 1784.
Vaata Immanuel Kant ja Kostmine küsimusele: Mis on valgustus?
Kristlus
Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused.
Vaata Immanuel Kant ja Kristlus
Kuldsulg
Kuldsulg on Eesti meediaettevõte, mis on varem tuntud eelkõige kirjastusena.
Vaata Immanuel Kant ja Kuldsulg
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Vaata Immanuel Kant ja Ladina keel
Lääne filosoofia
Lääne filosoofiaks nimetatakse läänemaailmast, eelkõige Euroopast pärinevat filosoofiatraditsiooni, mis tavapärase käsitluse kohaselt sai alguse Antiik-Kreekas antiikfilosoofiana.
Vaata Immanuel Kant ja Lääne filosoofia
Leo Anvelt
Leo Anvelt (tegelik nimi Leopold Anveldt; 4. september 1908 Türi – 3. juuni 1983 Tartu) oli eesti kirjanik, kirjandusteadlane ja filosoof.
Vaata Immanuel Kant ja Leo Anvelt
Loodusseadus
Loodusseadus on üldkehtiv loodusenähtusi kirjeldav seaduspärasus, mille aluseks on tehtud vaatlused või katsed, mida on edasi arendatud matemaatiliselt ja mida seletab lõpuks teooria.
Vaata Immanuel Kant ja Loodusseadus
Looming (ajakiri)
Looming on vanim praegu ilmuv eesti kirjandusajakiri.
Vaata Immanuel Kant ja Looming (ajakiri)
Maksiim
Maksiim (prantsuse maxime) on lühikesse lausesse pandud elutarkus või käitumisreegel.
Vaata Immanuel Kant ja Maksiim
Mare Rand
Mare Rand 2017. aasta sügisel Toomemäel Mare Rand (aastani 1970 Kaare; sündinud 7. septembril 1945 Koeru alevikus Järvamaal) on Eesti filoloog ja raamatuteadlane.
Vaata Immanuel Kant ja Mare Rand
Margus Ott
Margus Ott (sündinud 7. oktoobril 1975) on eesti filosoof ja tõlkija.
Vaata Immanuel Kant ja Margus Ott
Martin Knutzen
Martin Knutzen (14. detsember 1713 Königsberg – 29. jaanuar 1751 Königsberg) oli saksa filosoof.
Vaata Immanuel Kant ja Martin Knutzen
Mõistus
Kuu peal elunevate mõistuste tants Saltatriculi lavastuses "Raevunud Orlando" põhineb renessansiaegsetel kujutlustel, mille kohaselt arukaotuse korral lahkub mõistus inimesest ja lendab Kuu peale. Mõistuse (saksa keeles Vernunft, vene keeles разум) all kitsamas mõttes mõeldakse filosoofias arust kõrgemat vaimset võimet, mis seostab aru tulemused terviklikeks ja seesmiselt seostatud mõteteks või tegudeks.
Vaata Immanuel Kant ja Mõistus
Meelteandmed
Meelteandmed ehk meeleandmed (inglise sense data, sense-data) on tajufilosoofias (inglise philosophy of perception) inimese poolt vahetult (meeltega) tajutavad andmed.
Vaata Immanuel Kant ja Meelteandmed
Metafüüsika
Metafüüsika (kreeka keeles μετά, meta, 'pärast', 'peale üle' + φυσικά, füüsika, 'loodus') on filosoofia haru, mis püüab selgitada olemise põhialuseid ning algupära, reaalsuse kogemuse piire ületavaid probleeme ja algmõisteid.
Vaata Immanuel Kant ja Metafüüsika
Moraaliabsolutism
Moraaliabsolutism on eetiline vaade, kus teatud tegevused on sisuliselt õiged või valed.
Vaata Immanuel Kant ja Moraaliabsolutism
Moraalne vastutus
Moraalseks vastutuseks millegi, näiteks teo või tegematajätmise eest peetakse tavaliselt kiituse, laituse või mõne muu moraalse reaktsiooni väärimist selle eest.
Vaata Immanuel Kant ja Moraalne vastutus
Noumenon
Noumenon (kreeka sõna: 'see, mis on mõeldav') on keskaja filosoofias kasutusele võetud termin, mis tähendab mingit mõeldavat objekti (inglise posited object) või sündmust, mis on mõistusega käsitatav, mõistusega n-ö nähtav.
Vaata Immanuel Kant ja Noumenon
Olion
Olion on endine kirjastus Eestis.
Vaata Immanuel Kant ja Olion
Otsustus
Otsustus (inglise keeles judgment, saksa keeles Urteil) on loogikas mõtlemisvorm, milles midagi jaatatakse või eitatakse, st tunnistatakse (mõttes) mingi propositsioon tõeseks või vääraks.
Vaata Immanuel Kant ja Otsustus
Otsustusvõime kriitika
"Otsustusvõime kriitika" ehk "Otsustusjõu kriitika" (saksa keeles "Kritik der Urteilskraft", algses õigekirjas "Critik der Urtheilskraft") on Immanuel Kanti filosoofiline teos, mis ilmus esmakordselt 1790.
Vaata Immanuel Kant ja Otsustusvõime kriitika
Palve
Palve on soovi avaldamine.
Vaata Immanuel Kant ja Palve
Põhjus
Põhjus on objekti või nähtuse omadus, mille esinemise tulemuseks on alati teatud tagajärg või -järjed.
Vaata Immanuel Kant ja Põhjus
Pietism
Pietism (ladina sõnast pietas 'vagadus, jumalakartlikkus') oli saksa protestantismi vabadusliikumine 17.–19.
Vaata Immanuel Kant ja Pietism
Piljard
Piljardilauad Nurmijärvi piljardisaalis Piljard on sportmäng, milles kiiga lüües veeretatakse kuule piiretega laua külgedel ja nurkadel asetsevatesse aukudesse.
Vaata Immanuel Kant ja Piljard
Piret Kuusk
Piret Kuusk Eesti filosoofia 7. aastakonverentsil Tartus 29. augustil 2011 Piret Kuusk 2017. aastal Tartu ülikooli füüsika instituudis. Piret Kuusk (sünninimi Piret Keres; sündinud 21. veebruaril 1947) on eesti füüsik ja teadusfilosoof.
Vaata Immanuel Kant ja Piret Kuusk
Platon
Platoni büst (Silanioni tehtud koopia originaalist, ''ca'' 370) Platon (kreeka keeles Πλάτων; umbes 428 või 427 eKr Ateena – umbes 348 või 347 eKr Ateena) oli vanakreeka filosoof, Sokratese õpilane ja Aristotelese õpetaja ning Lääne esimese kõrgkooli, Ateena Akadeemia rajaja, üks maailma ajaloo mõjukamaid filosoofe.
Vaata Immanuel Kant ja Platon
Praktiline filosoofia
Praktiliseks filosoofiaks nimetatakse filosoofia harusid, mis on tihedalt seotud praktiliste rakendustega nagu eetika, esteetika, poliitiline filosoofia, õigusfilosoofia, religioonifilosoofia, väärtusteooria jts.
Vaata Immanuel Kant ja Praktiline filosoofia
Praktilise mõistuse kriitika
"Praktilise mõistuse kriitika" (saksa keeles "Kritik der praktischen Vernunft") on saksa filosoofi Immanuel Kanti üks peateoseid, mis ilmus esmakordselt aastal 1788.
Vaata Immanuel Kant ja Praktilise mõistuse kriitika
Prantsuse revolutsioon
Bastille vallutamine Prantsuse revolutsioon (prantsuse keeles Révolution française; vanemas ja nõukogulikus keelepruugis Suur Prantsuse revolutsioon ja Prantsuse kodanlik revolutsioon) on rida revolutsioonilisi sündmusi Prantsusmaal aastail 1789–1799.
Vaata Immanuel Kant ja Prantsuse revolutsioon
Predikaat
Predikaat on traditsioonilises loogikas see, mida millegi kohta öeldakse; termin propositsioonis, mida öeldakse teise termini (subjekti) kohta ehk omistatakse subjektile ehk preditseeritakse subjekti kohta.
Vaata Immanuel Kant ja Predikaat
Preisimaa
Preisimaa (preisi keeles Prūsa, ladina Borussia, Prussia, Prutenia, saksa Preußen, poola Prusy, leedu Prūsija) on ajalooline piirkond Euroopas, mis praegu on jagatud Poola, Venemaa Kaliningradi oblasti ja Leedu vahel.
Vaata Immanuel Kant ja Preisimaa
Priima (gümnaasium)
Priima on Saksamaa ja Šveitsi gümnaasiumi kõrgeim aste.
Vaata Immanuel Kant ja Priima (gümnaasium)
Professor
Professor (lühend prof) on allüksuse (nt õppetooli, kateedri, instituudi) juhataja ametikohaga kaasnev ametinimetus kõrgkoolis või teadusasutuses; see nimetus võib tähistada ka akadeemilise kraadi (teadusliku kraadi) omamist või sellega seotud tiitlit.
Vaata Immanuel Kant ja Professor
Psühholoogia
Psühholoogia on teadusharu, mis uurib käitumist ja psüühilisi protsesse (või psüühikat) ehk vaimseid protsesse ja nendevahelisi seoseid.
Vaata Immanuel Kant ja Psühholoogia
Puhas mõistus
Puhas mõistus on Immanuel Kanti järgi meelelisusest sõltumatu mõistus.
Vaata Immanuel Kant ja Puhas mõistus
Puhta mõistuse kriitika
Esimese trüki tiitelleht "Puhta mõistuse kriitika" ("Kritik der reinen Vernunft", originaalis Critik der reinen Vernunft; ee Ainult mõistusest lähtuva kriitika) on saksa filosoofi Immanuel Kanti tuntuim filosoofiline teos, tema tunnetusteoreetiline peateos.
Vaata Immanuel Kant ja Puhta mõistuse kriitika
Religioon
Valik religioosseid sümboleid Religioon ehk usund on uskumuste, normide, tavade ja institutsioonide süsteem, mille keskmes on jumalikeks, pühadeks ja/või üleloomulikeks peetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused.
Vaata Immanuel Kant ja Religioon
René Descartes
René Descartes (ladinapäraselt Renatus Cartesius; 31. märts 1596 La Haye en Touraine, Prantsusmaa – 11. veebruar 1650 Stockholm, Rootsi) oli prantsuse matemaatik, filosoof ja loodusteadlane.
Vaata Immanuel Kant ja René Descartes
Ristimine
Ristimine on kristlik sakrament, mis patu mahapesemise läbi ühendab inimese Kristuse kirikuga: "Püha ristimine on kogu kristliku elu alus, avatud värav eluks Vaimus (vitae spiritualis ianua) ja teiste sakramentide juurde.
Vaata Immanuel Kant ja Ristimine
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Vaata Immanuel Kant ja Rootsi
Ruum
Ruum on inimeste tavakogemuses mahuti, mis hõlmab kõik füüsilised esemed.
Vaata Immanuel Kant ja Ruum
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Vaata Immanuel Kant ja Saksa keel
Sally Sedgwick
Sally Sedgwick on USA filosoof, kes uurib Immanuel Kanti ja Georg Wilhelm Friedrich Hegeli filosoofiat.
Vaata Immanuel Kant ja Sally Sedgwick
Sündmus
Sündmus on piiritletud tervikuna võetav protsess või toiming.
Vaata Immanuel Kant ja Sündmus
Sünteetiline otsustus
Sünteetiline otsustus on Immanuel Kanti järgi otsustus, mille puhul predikaadi mõiste ei sisaldu subjekti mõistes, vaid avardab seda.
Vaata Immanuel Kant ja Sünteetiline otsustus
Sünteetiline propositsioon
Sünteetiline propositsioon on filosoofia mõiste, mis on tuletatud Immanuel Kanti sünteetilise otsustuse järgi.
Vaata Immanuel Kant ja Sünteetiline propositsioon
Sextus Empiricus
Sextus Empiricus (u 160–210) oli kreeka filosoof.
Vaata Immanuel Kant ja Sextus Empiricus
Skeptitsism
Skeptitsism on filosoofiline hoiak, mille kohaselt meil kas ei ole mingit teadmist või ei saa olla propositsionaalset teadmist kas mitte millegi kohta või mingis kindlas valdkonnas.
Vaata Immanuel Kant ja Skeptitsism
Sovetsk
Tilsiti vanalinna skeem (W. Thalmann) Memeli vahel Schenkendorfi mälestussambaga (1930) Tilsiti Saksa kirik Majad Sovetskis Sovetsk (saksa keeles Tilsit, leedu keeles Tilžė, poola keeles Tylża) on linn Venemaal Kaliningradi oblastis, Sovetski linnaringkonna ainus asula.
Vaata Immanuel Kant ja Sovetsk
Subjekt (loogika)
Subjekt on traditsioonilises loogikas see, mille kohta midagi öeldakse, vastandina predikaadile (sellele, mida subjekti kohta öeldakse).
Vaata Immanuel Kant ja Subjekt (loogika)
Surematus
Meduus ''Turritopsis dohrnii'' Surematus ehk igavene elu (inglise keeles: immortality) on lõppematu, surmast vabastatud elu; lõputu eksistents.
Vaata Immanuel Kant ja Surematus
Suuri mõtlejaid
"Suuri mõtlejaid" on Eesti raamatusari, mis sisaldab raamatuid maailma tähtsaimatest filosoofidest.
Vaata Immanuel Kant ja Suuri mõtlejaid
Tahe
Tahe on psüühiline funktsioon, mis avaldub sihiteadliku püüdlusena ja võimena teha valikuid ning mõtteid teoks teha, üldisemalt igasuguste tegevusimpulssidena.
Vaata Immanuel Kant ja Tahe
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Vaata Immanuel Kant ja Tallinn
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Vaata Immanuel Kant ja Tartu
Teadmine
Teadmine (ing: knowledge) on tähenduslikult korrastatud andmed, teave, mis on viljakas, produktiivses kasutuses, sisaldab nii sisu kui selle loomise protsessi.
Vaata Immanuel Kant ja Teadmine
Teadus
Teadus (inglise research, science) on süstemaatiline inimtegevus, mis on suunatud püsiväärtusega teadmiste saamisele, süstematiseerimisele ja rakendamisele, kasutades teaduslikku meetodit – reeglite süsteemi, mis tagab saadavate teadmiste võimalikult suure objektiivsuse ja kontrollitavuse.
Vaata Immanuel Kant ja Teadus
Terve mõistus
Terve mõistus, ka tavamõistus, ka argimõistus, on varauusaegses filosoofias inimese võime koordineerida erinevate meelte andmeid.
Vaata Immanuel Kant ja Terve mõistus
Transtsendentaalfilosoofia
Transtsendentaalfilosoofia on mõtlemise tava, mida võib eelkõige seostada Immanuel Kanti filosoofiaga, mis põhjendab tunnetuse aprioorsed vormid transtsendentaalselt.
Vaata Immanuel Kant ja Transtsendentaalfilosoofia
Tunnetus (filosoofia)
Tunnetus (saksa keeles Erkenntnis, ladina keeles cognitio) on teadmiseni jõudmise protsess.
Vaata Immanuel Kant ja Tunnetus (filosoofia)
Usk
Usk on tunne, veendumus või uskumus, et midagi on õige või tegelik.
Vaata Immanuel Kant ja Usk
Uuskantiaanlus
Uuskantiaanlus ehk neokantiaanlus (saksa keeles Neukantianismus) on Immanuel Kanti filosoofia taassünd 19.
Vaata Immanuel Kant ja Uuskantiaanlus
Vaba tahe
Vabaks tahteks ehk tahtevabaduseks nimetatakse filosoofias võimalikkust teha vabalt otsuseid (valikuid) oma eelseisvate toimingute ja tegude üle.
Vaata Immanuel Kant ja Vaba tahe
Vabadus
Vabadus, ka priius, kõige üldisemas mõttes on takistuste, piirangute või sunni puudumine.
Vaata Immanuel Kant ja Vabadus
Valgustusajastu
Valgustusajastu (prantsuse keeles siècle des lumières, saksa keeles Zeitalter der Aufklärung, inglise keeles age of enlightenment, vene keeles Просвещение) oli teadlikkusele keskendunud ajajärk 18. sajandi Euroopas, mil vähenes usk traditsioonilistesse religioossetesse vaadetesse, kirikusse ja seisuslikesse autoriteetidesse ning hakati rohkem väärtustama mõistust, mõtlemist, demokraatiat, inimõigusi ja teadust.
Vaata Immanuel Kant ja Valgustusajastu
Voltaire
Voltaire (sünninimi François-Marie Arouet; 21. november 1694 – 30. mai 1778) oli prantsuse deistlik filosoof, kirjanik, ajaloolane ja üks Euroopa valgustusliikumise juhtkujusid.
Vaata Immanuel Kant ja Voltaire
Will Durant
William James Durant (5. november 1885 North Adams, Massachusetts – 7. november 1981 Los Angeles) oli Ameerika ajaloolane, filosoof ja kirjanik.
Vaata Immanuel Kant ja Will Durant
12. veebruar
12.
Vaata Immanuel Kant ja 12. veebruar
1724
1724.
Vaata Immanuel Kant ja 1724
1740
1740.
Vaata Immanuel Kant ja 1740
1755
1755.
Vaata Immanuel Kant ja 1755
1770
1770.
Vaata Immanuel Kant ja 1770
1781
1781.
Vaata Immanuel Kant ja 1781
1783
1783.
Vaata Immanuel Kant ja 1783
1785
1785.
Vaata Immanuel Kant ja 1785
1788
1788.
Vaata Immanuel Kant ja 1788
1790
1790.
Vaata Immanuel Kant ja 1790
1804
1804.
Vaata Immanuel Kant ja 1804
1924
1924.
Vaata Immanuel Kant ja 1924
1927
1927.
Vaata Immanuel Kant ja 1927
1937
1937.
Vaata Immanuel Kant ja 1937
1979
1979.
Vaata Immanuel Kant ja 1979
1982
1982.
Vaata Immanuel Kant ja 1982
1996
1996.
Vaata Immanuel Kant ja 1996
1998
1998.
Vaata Immanuel Kant ja 1998
2001
Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember 2001.
Vaata Immanuel Kant ja 2001
2004
2004.
Vaata Immanuel Kant ja 2004
2007
2007.
Vaata Immanuel Kant ja 2007
2011
2011.
Vaata Immanuel Kant ja 2011
22. aprill
22.
Vaata Immanuel Kant ja 22. aprill
Vaata ka
Õigusfilosoofid
- Émile Durkheim
- Alexis de Tocqueville
- Aquino Thomas
- Aristoteles
- Bertrand Russell
- Carl Schmitt
- Denis Diderot
- Egidijus Kūris
- Francis Bacon
- Friedrich August von Hayek
- Georg Wilhelm Friedrich Hegel
- Giambattista Vico
- Gottfried Wilhelm Leibniz
- Guan Zhong
- Han Feizi
- Hannah Arendt
- Hugo Grotius
- Immanuel Kant
- Jacques Derrida
- Jeremy Bentham
- John Austin
- John Finnis
- John Locke
- Karl Jaspers
- Karl Marx
- Kong Fuzi
- María Elósegui
- Marcus Aurelius
- Margaret Gilbert
- Martin Luther
- Mengzi
- Michael Oakeshott
- Montesquieu
- Robert Alexy
- Samuel Pufendorf
- Susan Haack
- Thomas Hobbes
Königsbergi ülikooli vilistlased
- Adolph Eduard Grube
- Arnold Sommerfeld
- August Jürima
- August Johann Gottfried Bielenstein
- Bernd Freytag von Loringhoven
- Carl Bogislaus Reichert
- Carl Ludwig Wilhelm Otto Schultzen
- David Hilbert
- Dovas Zaunius
- E. T. A. Hoffmann
- Elisabeth Noelle-Neumann
- Friedrich Wilhelm Argelander
- Fritz Albert Lipmann
- Gustav Kirchhoff
- Hans Horst Meyer
- Hermann Martin Asmuss
- Hermann Minkowski
- Immanuel Kant
- Jan Hieronimowicz Chodkiewicz
- Johann Gottfried von Herder
- Kristijonas Donelaitis
- Leopold von Schrenck
- Ludwig Strümpell
- Peeter Kõpp
- Rudolph Koenig
- Theodor Kaluza
Loogikud
- Alfred Ayer
- Arthur Schopenhauer
- Averroes
- Bertrand Russell
- Charles Sanders Peirce
- Esa Saarinen
- Francis Bacon
- Georg Henrik von Wright
- Ibn Sīnā
- Immanuel Kant
- John McDowell
- John Stuart Mill
- Karl Popper
- Loogikute loend
- Platon
- Slavoj Žižek
- Willard Van Orman Quine
Sündinud 1724
- Anton Friedrich Büsching
- Franz Ulrich Theodor Aepinus
- Friedrich Hartmann Barisien
- Friedrich Michael
- Gottfried Heinrich Bach
- Immanuel Kant
- Johan Lilius
- Karl Theodor
- Louise (Taani ja Norra kuninganna)
- Peter von Biron
Surnud 1804
- Alexander Hamilton
- Henrik Gabriel Porthan
- Immanuel Kant
- Jacques Necker
- Johann Tobias Lowitz
- Joseph Priestley
- Pierre Méchain
- Wolfgang von Kempelen