Töötame selle nimel, et taastada Unionpedia rakendus Google Play poes
VäljuvSaabuva
🌟Lihtsustasime oma kujundust paremaks navigeerimiseks!
Instagram Facebook X LinkedIn

Induktsioon

Index Induktsioon

Induktsiooniks nimetatakse tänapäeva filosoofias tavaliselt arutlemise viisi, mille puhul sellest, et ühtedel asjadel on teatav omadus, järeldatakse, et see omadus on ka mõnel teisel asjal või isegi kõikidel samalaadsetel asjadel, või sellest, et mingitel asjadel on mingi omadus, järeldatakse, et see omadus on neil ka tulevikus.

Sisukord

  1. 58 suhted: Aristoteles, Asi, Austraalia, David Hume, Deduktsioon, Eeldus, Eksperiment, Element (stiihia), Euroopa, Falsifitseeritavus, Filosoofia, Francis Bacon, Induktiivne arutlus, Induktiivne loogika, Induktsionism, Induktsioon (täpsustus), Induktsiooniprintsiip, Induktsiooniprobleem, Järeldus, Karl Popper, Keel, Keetmine, Keha, Kompost, Kord (riie), Kuu, Liikumatu liigutaja, Liikumine, Loodus, Loogika, Loomus, Louis Groarke, Luik, Mustluik, Nähtus, Novum Organum, Olemus, Omadus, Saatus, Seletus, Soojus, Tõenäosus, Tõesus, Teadmine, Teadus, Teadusharu, Teaduslik meetod, Tulevik, Tuli, Vaatlus, ... Laienda indeks (8 rohkem) »

  2. Loogika

Aristoteles

Aristoteles. Koopia Lysippose (4. sajand eKr) kaotsiläinud pronksskulptuurist (1.–2. sajand pKr). Louvre. Aristoteles (384 eKr Stageira – 7. märts 322 eKr Chalkis) oli vanakreeka filosoof, polühistor, Platoni õpilane, Aleksander Suure õpetaja.

Vaata Induktsioon ja Aristoteles

Asi

Asi kõige üldisemas tähenduses on ükskõik mis ese (kaasa arvatud elusolend).

Vaata Induktsioon ja Asi

Austraalia

Austraalia (ametlikult Austraalia Ühendus) on föderatiivne riik, mis hõlmab Austraalia mandri, Tasmaania saare ja nende lähisaared.

Vaata Induktsioon ja Austraalia

David Hume

David Hume (7. mai 1711 Edinburgh – 25. august 1776 Edinburgh) oli Šoti filosoof, ajaloolane ja esseist.

Vaata Induktsioon ja David Hume

Deduktsioon

Deduktsioon on arutlemise viis, mis tagab, et tõestest eeldustest saadakse tõesed järeldused.

Vaata Induktsioon ja Deduktsioon

Eeldus

Eeldus on propositsioon (väide), mille tõesus võetakse arutlemisel aluseks, olgugi et selle tõesus pole kindel.

Vaata Induktsioon ja Eeldus

Eksperiment

Eksperiment (ladina sõnast experimentum 'katse') ehk katse on uurimismeetod, mille käigus kontrollitakse püstitatud hüpoteesi, seejuures tingimusi kontrolli all hoides.

Vaata Induktsioon ja Eksperiment

Element (stiihia)

Elementideks nimetatakse Euroopa ja ida traditsioonilistes maailmapiltides maailma ürgalgeid (kreeka arche).

Vaata Induktsioon ja Element (stiihia)

Euroopa

Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.

Vaata Induktsioon ja Euroopa

Falsifitseeritavus

Falsifitseeritavus ehk kummutatavus on teoreetilise väite põhimõtteline ümberlükatavus vaatluste või katsete põhjal.

Vaata Induktsioon ja Falsifitseeritavus

Filosoofia

Filosoofia (vanakreeka keeles φιλοσοφία, philosophia, 'tarkuse armastus') on tegelemine filosoofiliste küsimustega.

Vaata Induktsioon ja Filosoofia

Francis Bacon

Francis Bacon, esimene St Albansi vikont, Verulami parun (22. või 21. jaanuar 1561 – 9. aprill 1626) oli Inglise filosoof, riigimees, esseist ja polühistor.

Vaata Induktsioon ja Francis Bacon

Induktiivne arutlus

Induktiivne arutlus on arutlus, mida võetakse niisugusena, et eelduste tõesuse puhul on järelduse tõesus tõenäoline ja järelduse väärus ebatõenäoline.

Vaata Induktsioon ja Induktiivne arutlus

Induktiivne loogika

Induktiivne loogika on filosoofia haru, mis püüab eristada induktiivseid arutlusi selle põhjal, kui hea põhjend mingi arutlus on.

Vaata Induktsioon ja Induktiivne loogika

Induktsionism

Induktsionism (inglise keeles inductivism) on teadusfilosoofias seisukoht, mille kohaselt teaduse põhimeetod on induktsioon.

Vaata Induktsioon ja Induktsionism

Induktsioon (täpsustus)

Induktsioon on mitmetähenduslik mõiste.

Vaata Induktsioon ja Induktsioon (täpsustus)

Induktsiooniprintsiip

Induktsiooniprintsiip (inglise principle of induction) on printsiip, millega induktsionistid õigustavad induktiivsete järelduste suurt tõenäosust.

Vaata Induktsioon ja Induktsiooniprintsiip

Induktsiooniprobleem

Induktsiooniprobleem ehk induktsiooni õigustuse probleem on filosoofiline probleem induktsiooni õigustuse kohta.

Vaata Induktsioon ja Induktsiooniprobleem

Järeldus

Järeldus on propositsioon, milleni arutlus viib.

Vaata Induktsioon ja Järeldus

Karl Popper

Sir Karl Raimund Popper (28. juuli 1902 Viin – 17. september 1994 London, East Croydon) oli Austria juudi päritolu Briti filosoof.

Vaata Induktsioon ja Karl Popper

Keel

Keel on inimeste kasutatav märgisüsteem, kommunikatsiooni või mõtlemise vahend, milles kasutatakse sümboleid ja teisi märke ning nende kombineerimise reegleid.

Vaata Induktsioon ja Keel

Keetmine

Keev vesi Keetmine on toiduainete töötlemine keevas vees või vett sisaldavas vedelikus.

Vaata Induktsioon ja Keetmine

Keha

Keha ehk füüsikaline keha on materiaalne (aineline) objekt, millel on mass ning enamasti ka mõõtmed (maht) ja piirpind, mis määrab keha kuju.

Vaata Induktsioon ja Keha

Kompost

Kompost Õõnsast palginotist valmistatud komposter Kompost (ladina keeles compositus) on orgaanilise aine aeroobsel lagunemisel (kompostimisel) tekkiv ebameeldiva lõhnata, huumuserikkas ja stabiilne lõppsaadus.

Vaata Induktsioon ja Kompost

Kord (riie)

Kord (inglise keeles Bedford cord) on pealtnäha velvetiga sarnanev, pikisuunaliste püstvagudega väga vastupidav kangas, millest tehakse pealisrõivaid ja mida kasutatakse mööblikangana.

Vaata Induktsioon ja Kord (riie)

Kuu

Kuu on Maa looduslik kaaslane.

Vaata Induktsioon ja Kuu

Liikumatu liigutaja

Liikumatu liigutaja (vanakreeka keeles: ὃ οὐ κινούμενον κινεῖ,, "see mis liikumatuna liigutab") teise sõnaga esmaliigutaja, on jõud, olemus, mis liigutab kogu universumit ise liikumata, samas olles kogu ülejäänud liikumise põhjus.

Vaata Induktsioon ja Liikumatu liigutaja

Liikumine

Liikumine ehk mehaaniline liikumine on füüsikas (mehaanikas) kehade või osakeste asukoha pidev muutumine ajas (aja jooksul).

Vaata Induktsioon ja Liikumine

Loodus

Altja jõgi Lahemaal. Loodus on kõik füüsilised objektid ning nende omadused ja nendevahelised suhted, mis ei ole inimese (või muude kehaliste mõistusega olendite) poolt teadlikult tehtud.

Vaata Induktsioon ja Loodus

Loogika

Loogika on teadus mõtlemise reeglitest, struktuuridest ja vormidest.

Vaata Induktsioon ja Loogika

Loomus

Loomuse all mõistetakse filosoofias millegi iseseisvat, mõistusse haaramisele eelnevat ("looduslikku") olemasolu, mida eeldatakse enne selle filosoofilist tematiseerimist.

Vaata Induktsioon ja Loomus

Louis Groarke

Louis F. Groarke (sündinud 1953 Londonis, Inglismaal) on Kanada filosoof, St. Francis Xavier University filosoofiaosakonna professor.

Vaata Induktsioon ja Louis Groarke

Luik

Luik (Cygnus) on haneliste seltsi partlaste sugukonda kuuluv veelindude perekond.

Vaata Induktsioon ja Luik

Mustluik

Mustluik (Cygnus atratus) on partlaste sugukonda luige perekonda kuuluv suur veelind.

Vaata Induktsioon ja Mustluik

Nähtus

Nähtus on konkreetne sündmus, omadus või protsess, mis väljendab reaalsuse väliskülgi ja esitab mingit olemuse avaldamise ja väljendamise kuju.

Vaata Induktsioon ja Nähtus

Novum Organum

Novum Organumi tiitelleht (1645) "Novum Organum" ("Uus Organon") on Francis Baconi ladinakeelne teos, mis ilmus 1620.

Vaata Induktsioon ja Novum Organum

Olemus

Olemus (vanakreeka keeles ousia, ladina keeles essentia, saksa keeles Wesen) on filosoofias enamasti see, mis jääb asja muutudes samaks, olles asjale olemuslikuks.

Vaata Induktsioon ja Olemus

Omadus

Kui entiteet on nii- ja niisugune, siis öeldakse, et entiteedil (näiteks isikul või ka omadusel) on omadus (ladina keeles proprietas, inglise keeles property, prantsuse keeles propriété, saksa keeles Eigenschaft) olla nii- ja niisugune.

Vaata Induktsioon ja Omadus

Saatus

Beatrice Offor, "Saatus" (1894) Saatus viitab üleüldiselt mingile teatud hulgale sündmustele, mida usutakse, et need on ettemääratud.

Vaata Induktsioon ja Saatus

Seletus

Seletus on edukas vastus küsimusele, miks leidis aset mingi konkreetne sündmus või miks on olemas mingi nähtus (sealhulgas mingi seaduspära).

Vaata Induktsioon ja Seletus

Soojus

Soojus on energia ülekandumise vorm, mille füüsikaline alus on aineosakeste (molekulide, aatomite, elektronide) korrapäratus liikumises ja omavahelistes põrkumistes kätketud energia.

Vaata Induktsioon ja Soojus

Tõenäosus

Tõenäosus on tulevaste sündmuste toimumise või väidete tõesuse ebakindluse mõõt.

Vaata Induktsioon ja Tõenäosus

Tõesus

Tõesus on teatav omadus, mida omistatakse propositsioonidele, väidetele, mõtetele, uskumustele jne ning ka lausetele ja lausungitele.

Vaata Induktsioon ja Tõesus

Teadmine

Teadmine (ing: knowledge) on tähenduslikult korrastatud andmed, teave, mis on viljakas, produktiivses kasutuses, sisaldab nii sisu kui selle loomise protsessi.

Vaata Induktsioon ja Teadmine

Teadus

Teadus (inglise research, science) on süstemaatiline inimtegevus, mis on suunatud püsiväärtusega teadmiste saamisele, süstematiseerimisele ja rakendamisele, kasutades teaduslikku meetodit – reeglite süsteemi, mis tagab saadavate teadmiste võimalikult suure objektiivsuse ja kontrollitavuse.

Vaata Induktsioon ja Teadus

Teadusharu

Teadusharu ehk teadusvaldkond (inglise research field) on teaduse osa, mille uurimisobjekt ja rakendatavad uurimismeetodid on piiritletud, teadusala.

Vaata Induktsioon ja Teadusharu

Teaduslik meetod

Teaduslik meetod väljendab tõeste teadmiste saamise üldiseid toimingud.

Vaata Induktsioon ja Teaduslik meetod

Tulevik

Tulevik on vaatleja poolt käesoleva hetkena tajutavale ajale (olevikule) järgnev aeg.

Vaata Induktsioon ja Tulevik

Tuli

pisi Tuli on kõrgel temperatuuril põlemisel leekide moodustumisel ilmnev nähtus, mille käigus eraldub valgust ja soojust.

Vaata Induktsioon ja Tuli

Vaatlus

Rõuge Ööbikuoru kiige vaateplatvormil Vaatlus on tähelepanekute tegemine füüsilisest maailmast meeltetaju abil.

Vaata Induktsioon ja Vaatlus

Vürtsid

Vürtsid Antalya turul Vürtsid on teravamaitselised või aromaatsed, naturaalsed või kuivatatud mitmesuguste taimede seemnetest (nt muskaatpähklid, sinep), viljadest (nt pipar, vanill, koriander), õitest (nt nelk, safran), koorest (nt kaneel või risoomist (nt ingver) saadud maitseained, mida kasutatakse tervelt, tükeldatult, purustatult või jahvatatult.

Vaata Induktsioon ja Vürtsid

Vedelik

Vedelik on üks neljast aine agregaatolekust.

Vaata Induktsioon ja Vedelik

Vein

Vein (saksa keeles Wein) on üldjuhul viinamarjamahla kääritamisel saadud alkohoolne jook kangusega üle 8 mahuprotsendi alkoholi.

Vaata Induktsioon ja Vein

1620

1620.

Vaata Induktsioon ja 1620

1957

1957.

Vaata Induktsioon ja 1957

1970

1970.

Vaata Induktsioon ja 1970

1979

1979.

Vaata Induktsioon ja 1979

2009

2009.

Vaata Induktsioon ja 2009

Vaata ka

Loogika

Tuntud ka kui Induktiivne järeldamine.

, Vürtsid, Vedelik, Vein, 1620, 1957, 1970, 1979, 2009.