VäljuvSaabuva

🌟Lihtsustasime oma kujundust paremaks navigeerimiseks!

Sisukord

1. 787 suhted: AAC, Aadressisiin, Aadressiteisenduse protokoll, Aadressitu käsk, Aadressiväli (operand), Aarsus, Abortimine, Ad hoc-võrk, Ada (programmeerimiskeel), ADSL, ADSL2+, Agiilne arendus, AIML, Ajajaotusega hulgipöördus, Ajatempel, Ajaveeb, Ajax, Aju-arvuti liides, Akendussüsteem, Alamprogramm, Alglaadimine, Alglaadur, Algoritm, Allalaadimine, Amdahli seadus, Ameerika Informatsioonivahetuse Standardkood, Analoog-digitaalmuundur, Analoogsignaal, Andmebaas, Andmebaasi disain, Andmed, Andmeedastus, Andmehõive, Andmekaeve, Andmekandja, Andmestruktuur, Andmetöötlus, Andmetöötlussüsteem, Andmetüüp, Andmete pakkimine, Andmete varundamine, Andmeturve, Anonüümne funktsioon, ANSI, Antikythera mehhanism, Apache, Aritmeetika-loogikaplokk, Arvuti, Arvuti arhitektuur, Arvuti lisaseadmed, ... Laienda indeks (737 rohkem) » « Kahaneb indeks

AAC

AAC ehk Advanced Audio Coding on 1997 kasutusele võetud helifaili pakkimise viis.

Vaata Informaatika mõisteid ja AAC

Aadressisiin

Aadressisiin on protsessoris paiknev ja aadressiregistrit mäluga ühendav sidekanal, mis võimaldab protsessoril mälu juhtida.

Vaata Informaatika mõisteid ja Aadressisiin

Aadressiteisenduse protokoll

Aadressiteisenduse protokoll (inglise Address Resolution Protocol, lühend ARP) on protokoll IP-aadressi vastendamiseks riistvara aadressi ehk MAC-aadressiga.

Vaata Informaatika mõisteid ja Aadressiteisenduse protokoll

Aadressitu käsk

Aadressitu käsk (zero-address instruction) on arvutustehe, mille puhul operandide asukoha määrab käsukood ja seda sõltumatult ei spetsifitseerita.

Vaata Informaatika mõisteid ja Aadressitu käsk

Aadressiväli (operand)

Aadressiväli on informaatikas operand (masinakäsu osa), mis sisaldab aadresse.

Vaata Informaatika mõisteid ja Aadressiväli (operand)

Aarsus

Aarsus (inglise keeles arity) on matemaatikas tehte operandide arv, funktsiooni või operaatori argumentide arv.

Vaata Informaatika mõisteid ja Aarsus

Abortimine

Abortimine on arvutiprogrammi täitmise enneaegne lõpetamine.

Vaata Informaatika mõisteid ja Abortimine

Ad hoc-võrk

Ad hoc võrk ehk arvuti-arvuti vaheline võrk on automaatselt seadistuv traadita kohalik võrk, mis luuakse WiFi-võimeliste arvutite vahel väliste võrguseadmete abita.

Vaata Informaatika mõisteid ja Ad hoc-võrk

Ada (programmeerimiskeel)

Ada on kõrgtaseme üldotstarbeline algoritmiline protseduurne kompileeritav reaaalaja programmeerimiskeel.

Vaata Informaatika mõisteid ja Ada (programmeerimiskeel)

ADSL

Edastussageduste kasutamine ADSL-ühenduse puhul Vasakul jagajaga kokkuehitatud kõrgsagedusfilter ja paremal eraldi Telefoni-, arvutivõrgu- ja televäljundid ADSL-ruuteri tagaküljel Asümmeetriline digitaalne abonendiliin ehk ADSL-ühendus (ingl Asymmetric Digital Subscriber Line, ADSL) on andmesidetehnoloogia, mis kasutab tavalise telefoniliini füüsilist juhtmepaari kiireks andmesideks.

Vaata Informaatika mõisteid ja ADSL

ADSL2+

Kiirus ja kaugus ADSL2+ on ADSL-tehnoloogia edasiarendus, mis võimaldab andmesideühendust üle tavaliste vaskpaarkaablite (näiteks telefonikaablite) allalaadimiskiirusega kuni 24 Mbit/s ja üleslaadimiskiirusega kuni 3,5 Mbit/s (Annex M).

Vaata Informaatika mõisteid ja ADSL2+

Agiilne arendus

Agiilne arendus (inglise keeles agile devemoplement) on tarkvaraarenduse metoodika, mis rõhutab kiiret ja paindlikku lähenemist tarkvara loomisele, mis võimaldab meeskonnal reageerida muutuvatele vajadustele ja keskkonnale.

Vaata Informaatika mõisteid ja Agiilne arendus

AIML

AIML (lühend ingliskeelsetest sõnadest Artificial Intelligence Markup Language) on tehisintellekti märgistuskeel, mis on loodud loomulikus keeles suhtlevate vestlusagentide loomiseks.

Vaata Informaatika mõisteid ja AIML

Ajajaotusega hulgipöördus

Multipleksimiseks nimetatakse mitme signaali või teabevoo viimist sellisele kujule, et neid saab samaaegselt edastada ühel signaalikandjal üheainsa liitsignaalina.

Vaata Informaatika mõisteid ja Ajajaotusega hulgipöördus

Ajatempel

Ajatempel kirjal Ajatempel (inglise timestamp) on sümbolite rida või kodeeritud info, mis näitab, millal määratud sündmus toimus.

Vaata Informaatika mõisteid ja Ajatempel

Ajaveeb

Ajaveeb ehk veebipäevik ehk blogi (inglise keeles weblog, lühendatult blog) on veebileht, mis sisaldab (tavaliselt ühe) autori päevikulaadseid perioodiliselt lisatavaid postitusi ehk sissekandeid.

Vaata Informaatika mõisteid ja Ajaveeb

Ajax

Ajax (ingl. Asynchronous JavaScript And XML) on kogum omavahel seotud veebiarenduse tehnikaid, mida kasutatakse rakenduse kliendi poolel interaktiivsete veebirakenduste loomisel.

Vaata Informaatika mõisteid ja Ajax

Aju-arvuti liides

Aju-arvuti liides (AAL) ehk aju-masina liides või ka aju otseliides (inglise keeles brain-computer interface) on seade otsekommunikatsiooniks peaaju ja väliste seadmete vahel.

Vaata Informaatika mõisteid ja Aju-arvuti liides

Akendussüsteem

Üks võimalik akende paigutus Akendussüsteem on süsteem arvuti graafikakuvari ressursside ühiskasutuseks mitme rakenduse vahel.

Vaata Informaatika mõisteid ja Akendussüsteem

Alamprogramm

Alamprogramm (veel kutsutud protseduur, funktsioon, rutiin või meetod; inglise routine, subroutine) on informaatikas lähtekoodi korduvkasutatav osa, mis täidab kindlat ülesannet.

Vaata Informaatika mõisteid ja Alamprogramm

Alglaadimine

Alglaadimine (slängis buutimine) on protsess, mis leiab, laeb ja käivitab arvuti sisselülitamisel arvutis oleva operatsioonisüsteemi.

Vaata Informaatika mõisteid ja Alglaadimine

Alglaadur

Alglaadur (inglise bootstrap loader) on lühike arvutiprogramm, mis laadib tegeliku laaduri ehk programmi, mis omakorda laadib operatsioonisüsteemi või rakenduse.

Vaata Informaatika mõisteid ja Alglaadur

Algoritm

Algoritm on astmeline tegevusjuhis, juhend või eeskiri mingi tegevuse sooritamiseks või eesmärgi saavutamiseks.

Vaata Informaatika mõisteid ja Algoritm

Allalaadimine

Allalaadimine (inglise downloading) on protsess, mille käigus toimub andmete ülekanne kaugsüsteemist (serverist) kohalikku süsteemi (tööjaama).

Vaata Informaatika mõisteid ja Allalaadimine

Amdahli seadus

Amdahli seadus on informaatikas arvutiteadlase Gene Amdahli esitatud eeskiri, mis ennustab ligikaudselt, kui palju arvutiprogramm kiireneb juhul, kui osa programmist optimeeritakse.

Vaata Informaatika mõisteid ja Amdahli seadus

Ameerika Informatsioonivahetuse Standardkood

ASCII tähestikus on 95 prinditavat tähemärki, numbrid 32 kuni 126. Ameerika Informatsioonivahetuse Standardkood (lüh ASCII, ingl American Standard Code for Information Interchange) on 128-tähemärgiline keelemärkide tabel, mis sisaldab.

Vaata Informaatika mõisteid ja Ameerika Informatsioonivahetuse Standardkood

Analoog-digitaalmuundur

AD-muunduri näide Kiip ICL7107 avatult Stereosignaali AD-muundur arvuti helikaardil Analoog-digitaalmuundur ehk AD-muundur (inglise keeles analog-to-digital converter, lühend ADC) on elektroonikaseade või elektroonikakomponent (kiip) analoogsignaali digiteerimiseks, s.t teisendamiseks digitaalsignaaliks.

Vaata Informaatika mõisteid ja Analoog-digitaalmuundur

Analoogsignaal

Analoogsignaali näide Analoogsignaal on pidev signaal ehk signaal, millel on lõpmatu arv olekuid ning mis on igal hetkel määratud (s.t mida saab igal ajamomendil mõõta).

Vaata Informaatika mõisteid ja Analoogsignaal

Andmebaas

Andmebaas on korrastatud infokogum.

Vaata Informaatika mõisteid ja Andmebaas

Andmebaasi disain

Andmebaasi disain on andmete korraldamine andmebaasi mudeli kohaselt.  Andmebaasi disainer määrab, milliseid andmeid tuleb säilitada ja kuidas on nad omavahel seotud.

Vaata Informaatika mõisteid ja Andmebaasi disain

Andmed

Andmed on üldiselt teatud tüüpi informatsioon (tavakeeles on sõna "andmed" tihti "informatsiooni" sünonüüm), kuid mõiste on eri valdkondades kasutusel erisuguse tähendusväljaga.

Vaata Informaatika mõisteid ja Andmed

Andmeedastus

Andmeedastus (ka andmeülekanne) on andmete teisaldamine elekterside vahenditega ühest punktist teise või mitmesse muusse punkti.

Vaata Informaatika mõisteid ja Andmeedastus

Andmehõive

Andmehõive (inglise keeles data acquisition) on andmete (inglise keeles data) kogumine andmehõivesüsteemi kuuluvatest seadmetest.

Vaata Informaatika mõisteid ja Andmehõive

Andmekaeve

Andmekaeve põhikomponendid Andmekaeve ehk andmekaevandamine (inglise keeles data mining) on automaatne protsess kasulike mustrite paljastamiseks suurtest andmehulkadest.

Vaata Informaatika mõisteid ja Andmekaeve

Andmekandja

pisi pisi pisi Andmekandja ehk teabekandja ehk infokandja on vahend andmete ehk informatsiooni salvestamiseks, säilitamiseks ja taaskasutamiseks.

Vaata Informaatika mõisteid ja Andmekandja

Andmestruktuur

Andmestruktuur on informaatikas andmete talletamise ja organiseerimise viis.

Vaata Informaatika mõisteid ja Andmestruktuur

Andmetöötlus

Andmetöötlus (inglise data processing) on andmete (inglise k data) sihipärane toimetamine, mille eesmärk on teadmiseni (informatsioon, info) jõudmine.

Vaata Informaatika mõisteid ja Andmetöötlus

Andmetöötlussüsteem

Andmetöötlussüsteem ehk arvutisüsteem on andmeid töötlev üksus, mis hõlmab ühte või mitut arvutit, välisseadmeid ja tarkvara.

Vaata Informaatika mõisteid ja Andmetöötlussüsteem

Andmetüüp

Andmetüüp on informaatikas teatud tüüpi andmete klassifikatsioon või kategooria, mis tavaliselt tähendab võimalike väärtuste hulka; operatsioone, mida saab nende väärtustega läbi viia ja/või viis esindada neid väärtuseid masinatüüpidena.

Vaata Informaatika mõisteid ja Andmetüüp

Andmete pakkimine

Andmete pakkimine (ka andmete tihendamine, andmetihendus) on informaatikas andmete mahu vähendamine.

Vaata Informaatika mõisteid ja Andmete pakkimine

Andmete varundamine

Andmete varundamine ehk andmevarundus (inglise keeles backup) on andmetest varukoopiate tegemine, et võimaldada hilisem andmete taastamine (data recovery).

Vaata Informaatika mõisteid ja Andmete varundamine

Andmeturve

Andmeturbe kolm komponenti: konfidentsiaalsus, terviklus ja käideldavus Andmeturve (inglise information security) on kõik aspektid, mis on seotud andmete või andmetöötlusvahendite konfidentsiaalsuse, tervikluse, käideldavuse, mitteäraütlemise, aruandluse, autentsuse ja usaldusväärsuse pidamisega.

Vaata Informaatika mõisteid ja Andmeturve

Anonüümne funktsioon

Anonüümne funktsioon on funktsioon (või protseduur), millele pole määratud nime.

Vaata Informaatika mõisteid ja Anonüümne funktsioon

ANSI

ANSI (lühend nimest American National Standards Institute, tõlgitud kui Ameerika Riiklik Standardite Instituut, Ameerika Standardiinstituut) on Ameerika Ühendriikide standardiorganisatsioon.

Vaata Informaatika mõisteid ja ANSI

Antikythera mehhanism

Põhifragment Antikythera mehhanismist Antikythera mehhanism on antiikajast pärit mehaaniline arvuti, mis oli konstrueeritud arvutama ja osutama astronoomia nähtusi, näiteks kuu- ja päikesevarjutused, kuufaasid, planeetide liikumine tähistaevas jne.

Vaata Informaatika mõisteid ja Antikythera mehhanism

Apache

Apache võib tähendada mitut asja.

Vaata Informaatika mõisteid ja Apache

Aritmeetika-loogikaplokk

4-bitine ALU 74181 skeem Aritmeetika-loogikaplokk (inglise arithmetic logic unit, lühend ALU) on protsessori plokk, mis on mõeldud aritmeetika- ja loogikateheteks kahendarvudega.

Vaata Informaatika mõisteid ja Aritmeetika-loogikaplokk

Arvuti

Superarvuti IBM Blue Gene/P Arvuti ehk raal on seade, mis töötleb andmeid, sealhulgas teeb aritmeetika- ja loogikatehteid automaatselt programmeeritavate algoritmide järgi.

Vaata Informaatika mõisteid ja Arvuti

Arvuti arhitektuur

käsuvoogude liikumist Arvuti arhitektuur määrab arvuti loogikalise struktuuri ja tööviisi, sealhulgas riistvara ja tarkvara komponentide omavahelised seosed.

Vaata Informaatika mõisteid ja Arvuti arhitektuur

Arvuti lisaseadmed

Arvuti lisaseadmete alla kuuluvad arvutiga ühendatavad seadmed, mis pole arvuti töötamiseks esmavajalikud.

Vaata Informaatika mõisteid ja Arvuti lisaseadmed

Arvutiõpetus

Arvutiõpetus (inglise computer studies) on õppeaine, kus õpetatakse arvutit kasutama.

Vaata Informaatika mõisteid ja Arvutiõpetus

Arvutihiir

Juhtmega arvutihiir Juhtmevaba arvutihiir Arvutihiir ehk hiir on arvuti riistvaraline osutusseade.

Vaata Informaatika mõisteid ja Arvutihiir

Arvutikaitse

Arvutikaitse all mõeldakse peamiselt tegevusi, mille eesmärgiks on arvuti omaniku tahte vastase tegevuse kõrvaldamine.

Vaata Informaatika mõisteid ja Arvutikaitse

Arvutikeel

Arvutikeel (inglise keeles computer language) on keel, mida kasutavad arvutid või mida kasutatakse seoses arvutitega.

Vaata Informaatika mõisteid ja Arvutikeel

Arvutilingvistika

Arvutilingvistika ehk arvutuslingvistika on teadusharu, mis ühendab keeleteaduse ja arvutiteaduse.

Vaata Informaatika mõisteid ja Arvutilingvistika

Arvutimäng

Arvutimäng on mäng, mida mängitakse arvuti poolt simuleeritud mänguuniversumis, kus mängija ülesanne on täita mingeid eesmärke.

Vaata Informaatika mõisteid ja Arvutimäng

Arvutipõhine tõlkimine

Arvutipõhine tõlkimine on tõlkimise vorm, mille puhul tõlkija kasutab tõlkimise abivahendina arvutitarkvara.

Vaata Informaatika mõisteid ja Arvutipõhine tõlkimine

Arvutiprogramm

Arvutiprogramm (tavaliselt lihtsalt "programm" või "tarkvararakendus") on arvutile arusaadavate käskude kogum.

Vaata Informaatika mõisteid ja Arvutiprogramm

Arvutisimulatsioon

Arvutisimulatsiooniks nimetatakse simulatsiooni (vaata ka simuleerimine), mille eesmärgiks on matkida mingi uuritava süsteemi käitumist ning mille simuleerimine toimub kas ühes arvutis või koguni terves arvutite võrgus.

Vaata Informaatika mõisteid ja Arvutisimulatsioon

Arvutispetsialist

Arvutispetsialist on töötaja, kelle ülesanne on asutuse arvutite tarkvara ja riistvara paigaldamine ja hooldus.

Vaata Informaatika mõisteid ja Arvutispetsialist

Arvutisuhtlus

Arvutisuhtlus (inglise keeles Computer-mediated communication ehk CMC) on defineeritud kui iga suhtlus, mis toimub kahe või enama elektroonilise seadme kaasabil.

Vaata Informaatika mõisteid ja Arvutisuhtlus

Arvutitehnika

Arvutikomponendid Arvutitehnika ehk tehniline informaatika (ka arvutustehnika; inglise keeles computer engineering) on informaatika haru, mis tegeleb arvutite ja arvutivõrkude riistvara konstruktsiooniga.

Vaata Informaatika mõisteid ja Arvutitehnika

Arvutivõrk

Arvutivõrk on kogum erinevatest andmesideseadmetest (sõlmedest ehk kontaktpunktidest), mille kaudu on arvutid, printerid, serverid, nutitelefonid ja teised seadmed andmevahetuse või ressursside jagamise eesmärgil omavahel ühendatud.

Vaata Informaatika mõisteid ja Arvutivõrk

Arvutiviirus

assembleris Stoned Code Arvutiviirus ehk viirus on programm, mis on võimeline end iseseisvalt kopeerima ja arvutit nakatama.

Vaata Informaatika mõisteid ja Arvutiviirus

Arvutusjõudlus

Arvutusjõudlus näitab arvutisüsteemi andmetöölemisvõimekust.

Vaata Informaatika mõisteid ja Arvutusjõudlus

ASCII-kunst

ASCII-kunst ehk märgikunst sündis 1970. aastate lõpus, kui arvuti veel graafika peent kunsti ei tundnud.

Vaata Informaatika mõisteid ja ASCII-kunst

Assembler

Assembler on kompilaator, mis tõlgib assemblerkeeles programmi masinkoodiks.

Vaata Informaatika mõisteid ja Assembler

Assemblerkeel

pisi Assemblerkeel on teise põlvkonna madaltaseme programmeerimiskeel, mille käsud vastavad üksüheselt sihtprotsessori masinkoodi käskudele.

Vaata Informaatika mõisteid ja Assemblerkeel

Audiokoodek

Audiokoodek on audiosignaali kodeerimise ja dekodeerimise koodek.

Vaata Informaatika mõisteid ja Audiokoodek

Autentimine

Elektrooniline autentimine on elektrooniline protsess, mis võimaldab füüsilise või juriidilise isiku e-identimist või elektrooniliste andmete päritolu ja tervikluse kinnitamist.

Vaata Informaatika mõisteid ja Autentimine

Automaatika mõisteid

Siin on loetletud automaatika mõisteid.

Vaata Informaatika mõisteid ja Automaatika mõisteid

Avaandmed

Avaandmed on kõigile vabalt ja avalikult kasutamiseks antud masinloetaval kujul andmed, millel puuduvad kasutamist ning levitamist takistavad piirangud.

Vaata Informaatika mõisteid ja Avaandmed

Avalik pilv

Avalik pilv (inglise keeles public cloud) on pilvandmetöötluse teenuse pakkumine kõigile.

Vaata Informaatika mõisteid ja Avalik pilv

Avaliku võtme taristu

Avaliku võtme taristu ehk PKI (ingl public key infrastructure) on süsteem, millesse kuuluvad IT vahendid, inimesed, poliitikad ja protseduurid avalike võtmete sidumiseks kasutajate identiteetidega, tavaliselt digitaalsertifikaatide abil; mehhanism andmete ja sidekanalite kaitsmiseks avaliku võtme krüptograafia abil.

Vaata Informaatika mõisteid ja Avaliku võtme taristu

Avatud lähtekood

Avatud lähtekood (inglise keeles open source) tähendab avalikku ja vaba juurdepääsu toote lähtekoodile.

Vaata Informaatika mõisteid ja Avatud lähtekood

Avatud lähtekoodiga tarkvara

Avatud lähtekoodiga tarkvara lähtekood ja dokumentatsioon on kõigile vabalt kättesaadav nii tutvumiseks kui muutmiseks ja levitamiseks.

Vaata Informaatika mõisteid ja Avatud lähtekoodiga tarkvara

Avatud süsteemide sidumise arhitektuur

Avatud süsteemide sidumise arhitektuur (inglise keeles Open Systems Interconnection model, OSI model) on ISO ja ITU-T koostöös 1977.

Vaata Informaatika mõisteid ja Avatud süsteemide sidumise arhitektuur

Avatud teadmus

Avatud teadmus (inglise keeles open knowledge) on vabakultuuri teosed, millele pääseb vabalt ligi, mida saab vabalt kasutada, täiendada ning jagada, seadmata piiranguid muuks kui teadmuse allikapärasuse ja avatuse tagamiseks.

Vaata Informaatika mõisteid ja Avatud teadmus

Avatud teadus

Avatud teadus (inglise open science) tähistab vaba juurdepääsu elektroonilisele teadusinformatsioonile, esmajoones publikatsioonidele ning teadusandmetele, mille loomiseks ja avaldamiseks on kasutatud avalikke vahendeid.

Vaata Informaatika mõisteid ja Avatud teadus

Üheleherakendus

Üheleherakendus on veebirakendus või veebisait, mis suhtlusel kasutajaga kirjutab käesoleva veebilehe dünaamiliselt üle, selle asemel et serverist tervet uut lehte alla laadida.

Vaata Informaatika mõisteid ja Üheleherakendus

Ühesuunaline funktsioon

Ühesuunaline funktsioon on arvutiteaduses kasutatav funktsioon mida on suvalisel sisendil lihtne arvutada aga võttes suvalise kujutise on raske leida originaali.

Vaata Informaatika mõisteid ja Ühesuunaline funktsioon

Ühiktestimine

Ühiktestimine on tarkvaraarenduses arvutiprogrammi väikseimate osade testimine.

Vaata Informaatika mõisteid ja Ühiktestimine

Üldistav programmeerimine

Üldistav programmeerimine (inglise keeles Generic programming) on programmeerimistehnika, mis võimaldab kasutada erinevaid andmetüüpe seni kuni andmetüübid täidavad teatud tingimusi.

Vaata Informaatika mõisteid ja Üldistav programmeerimine

Ülekiirendamine

Ülekiirendamine (slängis klokkimine, kellamine; inglise keeles overclocking), tähendab arvutikomponendi töölepanekut originaalsätetest suuremal kiirusel.

Vaata Informaatika mõisteid ja Ülekiirendamine

Ülemaailmne satelliitnavigatsioonisüsteem

GPS-satelliidid tiirlevad kuuel orbitaaltasandil, igal tasandil neli satelliiti Ülemaailmne satelliitnavigatsioonisüsteem ehk globaalne satelliitnavigatsioonisüsteem ehk GNSS (lühend ingliskeelsest väljendist global navigation satellite system) on üle maailma asukohamääramist ja navigatsiooni võimaldav sidesatelliitide süsteem.

Vaata Informaatika mõisteid ja Ülemaailmne satelliitnavigatsioonisüsteem

Üleslaadimine

Üleslaadimine on andmeside liiklus väljuval suunal ühest arvutisüsteemist teise, tavaliselt suuremasse arvutisüsteemi.

Vaata Informaatika mõisteid ja Üleslaadimine

Äritarkvara

Äritarkvara, ka ärirakendus, on tarkvara või arvutiprogrammide kogum, mida kasutavad ärikasutajad, et täita mitmesuguseid ärifunktsioone, muu hulgas tootlikkuse suurendamiseks või mõõtmiseks.

Vaata Informaatika mõisteid ja Äritarkvara

Õigusinformaatika

Õigusinformaatika on teadusharu, mis uurib infotehnoloogia rakendamise võimalusi õigusteaduses.

Vaata Informaatika mõisteid ja Õigusinformaatika

Õngitsusleht

Õngitsusleht on välimuselt mingi ametliku (organisatsiooni, asutuse, panga) veebilehe sarnane libaveebileht, mida kasutatakse kräkkerite poolt inimestelt isikuandmete, paroolide või muude konfidentsiaalsete andmete teada saamiseks.

Vaata Informaatika mõisteid ja Õngitsusleht

Baasvahetussüsteem

AMIBIOS 686. BIOS on salvestatud PLCC-pesas asuvale kiibile Baasvahetussüsteem (inglise keeles basic input/output system ehk BIOS) on personaalarvuti riistvara juhtimiseks mõeldud madala taseme tarkvara, mis toimib liidesena riistvara ja operatsioonisüsteemi vahel.

Vaata Informaatika mõisteid ja Baasvahetussüsteem

Bait

Bait (tähis B) on arvutites kasutatav infoühik, mis sisaldab 8 järjestikust bitti.

Vaata Informaatika mõisteid ja Bait

Binutils

Binutils ehk GNU Binutils on kahendfailidest arvutiprogrammide ja nende komponentidega töötavate GNU tarkvaraarenduse töövahendite kogum.

Vaata Informaatika mõisteid ja Binutils

Bioinformaatika

Bioinformaatika on rakendusmatemaatika haru, mis tegeleb molekulaarbioloogia arvutuslike probleemidega.

Vaata Informaatika mõisteid ja Bioinformaatika

Bitcoin

Bitcoin (otsetõlge inglise keelest 'bitimünt') on detsentraliseeritud digitaalne käibevahend ehk virtuaalraha ehk e-raha, millega saab kaubelda kogu maailmas.

Vaata Informaatika mõisteid ja Bitcoin

Bitikiirus

Bitikiirus (inglise keeles bit rate, bitrate) on telekommunikatsioonis ja infotehnoloogias kasutatav mõõtühik, mis väljendab ajaühiku jooksul ülekantavate bittide arvu, mõõtühik bitt sekundis, tähis (bit/s (ngl bps). Suuremad ühikud moodustatakse kümnendeesllidetega, seega näiteks 1 kbit/s.

Vaata Informaatika mõisteid ja Bitikiirus

Bitt

Bitt (inglise keeles bit sõnadest binary digit, binaarnumber) on informaatikas ja infotehnoloogias digitaalkujul esitatud andmete mõõtühik, vastab ühele kahendkohale 0 või 1.

Vaata Informaatika mõisteid ja Bitt

Blu-ray Disc

Blu-ray-ketas (inglise Blu-ray Disc, lühendatult BD) on optiline andmekandja (andmekandja optilisel kettal), millelt loetakse ja millele kirjutatakse laseriga.

Vaata Informaatika mõisteid ja Blu-ray Disc

Bluetooth

Bluetoothi logo Bluetooth on standardiseeritud protokollil põhinev traadita side tehnoloogia, mis võimaldab andmeedastust telefonide, arvutite ja muude nutiseadmete vahel üle lühikeste vahemaade.

Vaata Informaatika mõisteid ja Bluetooth

BNC-pistikühendus

BNC-pistik BNC-pesa BNC-pistikühendus (Bayonet Neill-Concelman) ehk bajonettühendus on üks tavalisemaid bajonettühendusega kõrgsageduslikke pistikühendusi, mida kasutatakse koaksiaalkaablite otsas.

Vaata Informaatika mõisteid ja BNC-pistikühendus

Brauser

Brauser, ka veebibrauser (inglise keeles web browser), (veebilehitseja pole selles tähenduses soovitatav) on rakendusprogramm Internetis liikumiseks ja veebilehtede kuvamiseks.

Vaata Informaatika mõisteid ja Brauser

BSD-litsents

BSD-litsents on tarkvaralitsents, mida algselt kasutati operatsioonisüsteemi BSD kaitsmiseks.

Vaata Informaatika mõisteid ja BSD-litsents

Btrfs

Btrfs (ligikaudne hääldus 'better ef ess') ehk B-tree file system on GNU üldise avaliku litsentsiga (GPL), faili koopia muutmisel kasutajale isiklikku eksemplari loov (copy-on-write) failisüsteem, mis on saadaval Linuxi ja ReactOS-i operatsioonisüsteemidele.

Vaata Informaatika mõisteid ja Btrfs

C

100px C (c) on eesti tähestiku ja ladina tähestiku ning paljude teiste ladina kirja kasutavate keelte tähestike kolmas täht.

Vaata Informaatika mõisteid ja C

C++

C++ on üldotstarbeline staatiliste andmetüüpidega multifunktsionaalne programmeerimiskeel, mis toetab abstraheerimist, polümorfismi, protseduraalset, objektorienteeritud ja üldistavat programmeerimist.

Vaata Informaatika mõisteid ja C++

CD

CD (inglise keeles compact disc) on andmekandjana kasutatav optiline ketas.

Vaata Informaatika mõisteid ja CD

Churchi tees

Churchi tees (ka Churchi-Turingi tees) on hüpotees, mis väidab, et kõiki võimalikke arvutusi saab läbi viia arvuti algoritmide abil.

Vaata Informaatika mõisteid ja Churchi tees

CMOS

CMOS (ingl k Complementary Metal-Oxide-Semiconductor ehk "komplementaarne metall-oksiid-pooljuht") on loogikalülituste rühm ja tehnoloogia.

Vaata Informaatika mõisteid ja CMOS

CMYK

CMYK on subtraktiivne (valguse neeldumisel põhinev) värvimudel, mida kasutatakse neljavärvitrükis ning trükiettevalmistuse kirjeldamiseks.

Vaata Informaatika mõisteid ja CMYK

COBOL

COBOL on üks vanimaid programmeerimiskeeli.

Vaata Informaatika mõisteid ja COBOL

CompactFlash

CompactFlash kaart mahtuvusega 2 GB CompactFlash (lühendatult CF) on mälukaart, mille leiutas 1994.

Vaata Informaatika mõisteid ja CompactFlash

Conway seadus

Conway seadus on nimetatud arvutiteadlase Melvin Conway järgi, kes tutvustas ideed 1967.

Vaata Informaatika mõisteid ja Conway seadus

Copyleft

Äraspidi ''c'' ringi sees on ''copyleft'''i sümbol Copyleft on autoriõiguse kasutamine eesmärgiga eemaldada seaduse poolt vaikimisi seatud piirangud teose levitamisel ning teose modifikatsioonide loomisel nõudega, et samasugused levitamis- ning muutmisvabadused säiliksid ka esialgse teose põhjal loodud töödel.

Vaata Informaatika mõisteid ja Copyleft

CSMA/CD

CSMA/CD (inglise keeles Carrier Sense Multiple Access with Collision Detection - (multipöördus süsteem põrketuvastusega) on arvutivõrgu juhuslik pöördumisviis, mille korral jagavad kaks või enam arvutit kasutatavat meediat (andmete edastuskeskkonda) ilma keskse juhtimiseta.

Vaata Informaatika mõisteid ja CSMA/CD

CSS

CSS (ingliskeelne lühend sõnadest Cascading Style Sheets – kaskaadlaadistik) on küljendamisel kasutatav märgistuskeel, milles märgitakse üles peamiselt veebilehtede kujundust.

Vaata Informaatika mõisteid ja CSS

D-sub

D-sub (ka D-sub-miniatuurne ühendus) (inglise D-subminiature) on arvutustehnikas levinud elektriline pistikühendus tehnoloogiliste seadmete omavaheliseks ühendumiseks ja suhtluseks.

Vaata Informaatika mõisteid ja D-sub

Dünaamiline hostikonfiguratsiooni protokoll

Dünaamiline hostikonfiguratsiooni protokoll (ingl Dynamic Host Configuration Protocol, lühend DHCP) on andmevahetuse protokoll, mis võimaldab võrguhalduril lasta serveril või ruuteril dünaamiliselt hallata ja automatiseerida unikaalse IP-aadressi omistamist kohtvõrgu seadmetele (juhul kui eelnevalt on defineeritud MAC- ja/või IP-aadresside nimekiri) ning võimaldab seda kasutada määratud ajavahemikul.

Vaata Informaatika mõisteid ja Dünaamiline hostikonfiguratsiooni protokoll

Dünaamiline muutmälu

Dünaamiline muutmälu ehk DRAM (ingl dynamic random access memory) on muutmälu tüüp, mis säilitab bitiväärtusi kondensaatoris elektrilaenguna või selle puudumisena.

Vaata Informaatika mõisteid ja Dünaamiline muutmälu

Dünaamiline veebileht

Dünaamiline veebileht on veebileht, mille sisu luuakse reaalajas ning mis muutub või kohandub automaatselt külastaja tegevuste ja määratud tingimuste järgi.

Vaata Informaatika mõisteid ja Dünaamiline veebileht

DDR SDRAM

Pilt:Desktop DDR Memory Comparison.svg|pisi|В различных„поколениях“ и видахDDR, ключ-выемка находится в другом месте разъёма Lauaarvuti DDR-moodulid DIMM--korposes PC3-10600 DDR3-SO-DIMM (4 GB, 204 viiku) DDR SDRAM (ingl Double Data Rate Synchronous Dynamic Random Access Memory, kahekordse andmeedastuskiirusega sünkroonne dünaamiline suvapöördusega mälu), ka DDR RAM, on arvuti mälu tüüp, mida kasutatakse arvutitehnikas operatiiv- ehk muutmäluna.

Vaata Informaatika mõisteid ja DDR SDRAM

DDR2 SDRAM

DDR2 SDRAM (inglise keeles Double Data Rate Two Synchronous Dynamic Random-Access Memory) on teise põlvkonna topeltkiirusega dünaamiline muutmälu.

Vaata Informaatika mõisteid ja DDR2 SDRAM

DDR3 SDRAM

DDR3 SDRAM (double-data-rate three synchronous dynamic random access memory) on üks tänapäeval kasutatavaid dünaamilisi muutmälusid, millel on kiire ülekandekiirusega liides.

Vaata Informaatika mõisteid ja DDR3 SDRAM

DDR4 SDRAM

DDR4-2133 DDR4 SDRAM (Double Data Rate type Four Synchronous Dynamic Random-Access Memory) on neljanda põlvkonna topeltkiirusega sünkroonne dünaamiline muutmälu.

Vaata Informaatika mõisteid ja DDR4 SDRAM

Dekompilaator

Dekompilaator analüüsib olemasolevat arvutiprogrammi või teeki ning tekitab sellest lähtekoodi.

Vaata Informaatika mõisteid ja Dekompilaator

Demilitariseeritud tsoon (informaatika)

üks võimalusi eraldada sisevõrk ja välisliikluseks ligipääsetavad serverid Demilitariseeritud tsoon on osa omaniku arvutivõrgust, millele ligipääs välisvõrkudest, nt Internetist, on avatud kõigile ja mis on tulemüüri abil eraldatud sama omaniku sisevõrgust.

Vaata Informaatika mõisteid ja Demilitariseeritud tsoon (informaatika)

DHTML

DHTML (ka dünaamiline HTML) on mõiste, mis hõlmab paljusid erinevaid tehnoloogiaid, mille abil luuakse interaktiivseid ja animeeritud veebisaite.

Vaata Informaatika mõisteid ja DHTML

Dialoogsüsteem

Veebilehe abiline Dialoogsüsteem ehk dialoogisüsteem (lühend DS) on programm, mis suhtleb inimesega loomulikus keeles.

Vaata Informaatika mõisteid ja Dialoogsüsteem

Digilõhe

Digilõhe on infoühiskonnas tekkinud erinevus ühelt poolt internetile vaba ligipääsuga ja selle võimalusi kasutada oskavate ning teiselt poolt internetile halvasti või üldse mitte ligipääsevate ja selle võimalusi mittevaldavate inimeste vahel.

Vaata Informaatika mõisteid ja Digilõhe

Digiretsept

Digiretsept on elektrooniline ravimiretsept, mille arst kirjutab patsiendile välja arvutis.

Vaata Informaatika mõisteid ja Digiretsept

Digitaal-analoogmuundur

Digitaal-analoogmuundur (inglise keeles digital-analog converter, lühendina DAC) on elektrotehnikas seade, mis muundab digitaalsignaali analoogsignaaliks.

Vaata Informaatika mõisteid ja Digitaal-analoogmuundur

Digitaalallkiri

Digitaalallkiri ehk digitaalne allkiri ehk digiallkiri (või ka elektrooniline allkiri ehk e-allkiri) on tavalise allkirja analoog digitaalsel kujul oleva info allkirjastamiseks.

Vaata Informaatika mõisteid ja Digitaalallkiri

Digitaallaud

Digitaallaud Wacom Intuos 3 Digitaallaud ehk digiteerimislaud ehk graafikalaud ehk graafikatahvel (ingl graphics tablet) on arvuti sisendseade, mis võimaldab joonistada kujutisi otse arvutisse, nagu joonistataks pliiatsiga paberile.

Vaata Informaatika mõisteid ja Digitaallaud

Digitaalloogika

Digitaalloogika on andmetöötluse süsteem, mis põhineb Boole'i algebra loogikatehetel.

Vaata Informaatika mõisteid ja Digitaalloogika

Digitaalne abonendiliin

Digitaalne abonendiliin (ingl digital subscriber line, DSL) on üle tavaliste vaskpaarkaablite (näiteks telefoniliinide) töötavate andmeside juurdepääsutehnoloogiate koondnimetus.

Vaata Informaatika mõisteid ja Digitaalne abonendiliin

Digitaalne kirjaoskus

Digitaalne kirjaoskus (varem infokirjaoskus, teabekirjaoskus) on võime leida, liigitada, mõista, hinnata ja analüüsida infot, kasutades digitaaltehnoloogiat.

Vaata Informaatika mõisteid ja Digitaalne kirjaoskus

Digitaalsignaal

Digitaalsignaal ehk arvsignaal, ka digitaalne signaal, on ehk lõplike vahemikega eraldatud üksikväärtusi omav signaal, millel on lõplik hulk võimalikke väärtusi.

Vaata Informaatika mõisteid ja Digitaalsignaal

Digiteerimine

Horisont kõige esimest, 1967. aasta jaanuaris ilmunud numbrit Digiteerimine ehk digimine on füüsilise objekti või analoogmaterjali (kunstiteos, helisalvestis, kaart, kiri, kolmemõõtmelised objektid vms) digitaalsele kujule viimine.

Vaata Informaatika mõisteid ja Digiteerimine

Direct3D

Direct3D on tehnoloogiaettevõtte Microsoft loodud madala taseme graafika rakendusliides, mis on Windowsi operatsioonisüsteemides saadaval alates Windows 95 versioonist, osana DirectX-i rakendusliidete kogust.

Vaata Informaatika mõisteid ja Direct3D

DirectX

DirectX on Microsoft Corporationi loodud rakendusliideste kollektsioon arvuti pildi ja heli esitamiseks.

Vaata Informaatika mõisteid ja DirectX

Disassembler

Disassembleri abil tõlgitakse masinkood assemblerkeelde.

Vaata Informaatika mõisteid ja Disassembler

Diskett

8″, 5¼″ ja 3½″ disketi lugerid Diskett (ka ümbrikketas), kõnekeeles flopi, flopiketas, flopidisk (inglise keeles floppy disk, diskette) on magnetiline andmekandja, mis oli arvutustehnikas laialdaselt kasutusel 1970.–1990.

Vaata Informaatika mõisteid ja Diskett

Diskreetimissagedus

Analoogsignaali diskreetimisel saadakse rida üksikväärtusi – diskreete Diskreetimissagedus ehk näiduvõtusagedus ehk sämplimissagedus (ingl sampling rate, sampling frequency) on sagedus, mis määrab pideva signaali diskreetimisel saadud üksikväärtuste – diskreetide – arvu sekundis.

Vaata Informaatika mõisteid ja Diskreetimissagedus

Diskreetsignaal

Diskreetsignaal on selline elektrisignaal, millele omistatakse väärtus ainult kindlail ajahetkeil.

Vaata Informaatika mõisteid ja Diskreetsignaal

DisplayPort

DisplayPort on digitaalse kuvamisliidese standard, mille töötas välja Elektrooniliste Videostandardite Assotsiatsioon (VESA).

Vaata Informaatika mõisteid ja DisplayPort

DNS

DNS võib olla.

Vaata Informaatika mõisteid ja DNS

Doksimine

Doksimine (inglise neologismist doxing või doxxing) on eraeluliste või delikaatsete andmete kogumine ja avalikustamine Internetis, enamasti vastu andmetesse puutuvate isikute või organisatsioonide tahtmist ning nende kahjustamiseks.

Vaata Informaatika mõisteid ja Doksimine

Dokumendi objektimudel

Näide DOM hierarhiast HTML dokumendis Dokumendi objektimudel (inglise keeles Document Object Model, lühend DOM) on platvormist ja keelest sõltumatu XML-, XHTML- ja HTML- dokumentidega suhtlemise liides.

Vaata Informaatika mõisteid ja Dokumendi objektimudel

Dokumendihaldus

Dokumendihaldus on dokumentide loomise, saamise, kasutamise ja säilitamise korraldamine ning selleks loodud süsteem.

Vaata Informaatika mõisteid ja Dokumendihaldus

Dokumendivahetuskeskus

Dokumendivahetuskeskus (edaspidi DVK) on Eestis riigi poolt hallatavate erinevatele dokumendihaldussüsteemidele (edaspidi DHS) ning teistele dokumente käsitlevatele infosüsteemidele ühine infosüsteem.

Vaata Informaatika mõisteid ja Dokumendivahetuskeskus

Domeeninimede süsteem

Domeeninimede süsteem (ingl Domain Name System ehk DNS) on internetiteenus, mis teisendab domeeninimed internetis või sisevõrgus kasutatavateks IP-aadressideks ja vajadusel ka vastupidi.

Vaata Informaatika mõisteid ja Domeeninimede süsteem

Domeeninimi

Domeeninimi on tavaliselt füüsilise või juriidilise isiku tähtede ja numbrite kombinatsioon, mis on õiguspäraselt registreeritud, nt Eesti Interneti SA-s viimase poolt volitatud registripidaja kaudu.

Vaata Informaatika mõisteid ja Domeeninimi

Dupleks

Dupleks on telekommunikatsiooni võrgus kahe osapoole vahel loodav suhtlussüsteem, milles need kaks osapoolt või seadet saavad omavahel suhelda mõlemas suunas (kui osapooli on rohkem kui kaks, siis kutsutakse suhtlussüsteemi multipleksiks).

Vaata Informaatika mõisteid ja Dupleks

DVB-C

DVB-C (Digital Video Broadcast - Cable ehk 'digitaalse videosignaali ülekanne – kaabel') on tehnoloogia digitaalse televisioonisignaali ülekandeks koaksiaalkaabelvõrgu kaudu seal seni edastatud analoogtelevisiooni signaali asemel.

Vaata Informaatika mõisteid ja DVB-C

DVB-T

DVB-T (Digital Video Broadcast – Terrestrial 'maapealne digivideolevi') on ETSI (European Telecommunications Standards Institute) standard2004, ITU, ja tehnoloogia digitaalse televisioonisignaali ülekandeks maapealse levivõrgu kaudu samadel sagedusaladel nagu analoogtelevisiooni puhulgi.

Vaata Informaatika mõisteid ja DVB-T

DVD

DVD (inglise Digital Versatile Disc – digitaaluniversaalplaat; Digital Video Disc – digitaalvideoketas) on tavalist CD-d meenutav optiline andmekandja, mis on võimeline salvestama rohkem andmeid kui tavaline CD, kuna ta kasutab lühema lainepikkusega laserit.

Vaata Informaatika mõisteid ja DVD

DVI

DVI (lühend ingliskeelsest nimetusest Digital Visual Interface, digitaalvideoliides) on 1999.

Vaata Informaatika mõisteid ja DVI

E-Eesti

E-Eesti (ka e-Eesti, inglise keeles e-Estonia) on Eesti valitsuse juhitav liikumine, mis keskendub Eesti infotehnoloogia ja Eesti kui e-riigi arengule, millega kaasneb ka Eesti kodanikele elektroonsete teenuste (e-teenuste) võimaldamine.

Vaata Informaatika mõisteid ja E-Eesti

E-kiri

Saksakeelne e-kiri E-kiri (inglise keeles e-mail ehk email) ehk elektronkiri (kõnekeeles ka meil) on tarkvaraga seadmes (nt telefon, arvuti jne) koostatud kiri, mida saab edastada ning vastu võtta arvutivõrkudes elektroonilisel kujul.

Vaata Informaatika mõisteid ja E-kiri

E-luger

E-luger ehk e-raamatute luger on tahvelarvutilaadne seade raamatute, perioodikaväljaannete jm tekstide elektrooniliselt edastatud ja digitaalselt salvestatud sisu lugemiseks.

Vaata Informaatika mõisteid ja E-luger

E-majandus

Elektrooniline majandus ehk e-majandus on majandustegevus, mis põhineb digitaalsetel tehnoloogiatel.

Vaata Informaatika mõisteid ja E-majandus

E-post

E-post (inglise keeles e-mail) ehk elektronpost ehk elektrooniline post (kõnekeeles ka meil), on e-kirjade interneti teel edastamise ja vastuvõtmise süsteem.

Vaata Informaatika mõisteid ja E-post

E-raamat

E-raamatu leheküljega tahvelarvuti raamaturiiulis E-raamat ehk digiraamat on arvutivõrgu kaudu levitatav raamat, mis on loetav e-lugeri abil, samuti nutitelefoni ja arvuti ekraanil.

Vaata Informaatika mõisteid ja E-raamat

E-residentsus

E-residendi digitaalne isikutunnistus ehk e-residendi digi-ID E-residentsus on riiklikult väljastatud digitaalne identiteet, mis annab välismaalastele võimaluse kasutada Eesti e-teenuseid, mis tavapäraselt on olnud avatud vaid kohalikele elanikele, näiteks võimalus anda digitaalseid allkirju.

Vaata Informaatika mõisteid ja E-residentsus

E-teenus

E-teenus (inglise E-service, pikemalt elektroon(ili)ne teenus, inglise electronic service) on teenus, mida osutatakse ja kasutatakse elektrooniliste kanalite kaudu, peamiselt internetis või mobiiltelefoni teel.

Vaata Informaatika mõisteid ja E-teenus

E-tervis

E-tervis on mõiste, millega tähistatakse üldisi info- ja kommunikatsioonitehnoloogial põhinevaid vahendeid haiguste ennetamiseks, diagnoosimiseks, raviks ja seireks ning tervise säilitamiseks ja elulaadi kujundamiseks.

Vaata Informaatika mõisteid ja E-tervis

ECMAScript

ECMAScript ehk ECMA-262 on Ecma International poolt standardiseeritud programmeerimiskeel.

Vaata Informaatika mõisteid ja ECMAScript

Edastusohje protokoll

Edastusohje protokoll (ingl Transmission Control Protocol ehk TCP) on levinuim transpordikihi võrguprotokoll, mida kasutatakse TCP/IP võrkudes.

Vaata Informaatika mõisteid ja Edastusohje protokoll

EEPROM

Jadasiiniga EEPROM trükklplaadil EEPROM, ka E2PROM (ingl Electrically Erasable Programmable Read-Only Memory, elektriliselt kustutatav programmeeritav püsimälu) on püsimälu, milles salvestatud informatsiooni saab kustutada elektriliselt (elektripinge impulssidega).

Vaata Informaatika mõisteid ja EEPROM

EFI

EFI (Extensible Firmware Interface) ehk laiendatav püsivaraliides on spetsifikatsioon, mis korraldab, kuidas tarkvara suhtleb püsivaraga.

Vaata Informaatika mõisteid ja EFI

EGA

Mitte-IBM-i EGA kaart Arachne veebibrauserist kasutamas 640×350 graafikarežiimi. Pilt sisaldab 15 värvi EGA (Enhanced Graphics Adapter) on IBMi 1984.

Vaata Informaatika mõisteid ja EGA

EKool

eKool on Koolitööde AS-i internetipõhine elektroonne õppeinfosüsteem, mis ühendab koolijuhatajaid, õpetajaid, klassijuhatajaid, õpilasi, lapsevanemaid.

Vaata Informaatika mõisteid ja EKool

Ekspertsüsteem

Ekspertsüsteem on tarkvararakendus, mis aitab asjatundlikult lahendada probleeme mingis valdkonnas või rakendusalal, kasutades andmebaase, mis on rajatud inimkogemuse põhjal.

Vaata Informaatika mõisteid ja Ekspertsüsteem

Eksploit

Eksploit (inglise tegusõnast to exploit, "midagi enda kasuks ära kasutama") on tarkvara, andmetomp või käskude jada, mis kasutab ära programmi defekti või nõrkust, et põhjustada riistvara, tarkvara või elektroonika käitumist, mis kas ei ole sihtotstarbeline või seda ei ole ette nähtud.

Vaata Informaatika mõisteid ja Eksploit

ELASA

ELASA (Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus) on sihtasutus, mille eesmärk on ellu viia projekt EstWin, et viia valguskaablitel põhinevad uue põlvkonna lairibaühendused kõikjale Eesti maapiirkondades.

Vaata Informaatika mõisteid ja ELASA

Elastsus (pilvandmetöötlus)

Elastsus on pilvandmetöötluses omadus, mis kirjeldab süsteemi võimekust kohaneda töökoormuse muutustega.

Vaata Informaatika mõisteid ja Elastsus (pilvandmetöötlus)

Elektronmuusika mõisteid

Siin on loetletud elektronmuusika mõisteid. Loendi täiendamine ja täpsustamine on osa vikiprojektist "Nüüdismuusika oskuskeel".

Vaata Informaatika mõisteid ja Elektronmuusika mõisteid

Elektroonika mõisteid

Siin on loetletud elektroonika mõisteid.

Vaata Informaatika mõisteid ja Elektroonika mõisteid

Elektroonikakomponentide loend

Elektroonikakomponendid on elektroonikas kasutatavad kindlate parameetritega terviklikud üksikdetailid, millest luuakse elektroonikalülitusi ja koostatakse mitmesuguse otstarbega elektroonikaplokke (sõlmi).

Vaata Informaatika mõisteid ja Elektroonikakomponentide loend

Elektrotehnika mõisteid

Siin on loetletud elektrotehnika mõisteid.

Vaata Informaatika mõisteid ja Elektrotehnika mõisteid

Emaplaat

Emaplaat on elektroonikaseadmetes, eriti arvutites peamine trükkplaat, mis ühendab elektriliselt arvuti komponente ja millel on pistikupesad lisakomponentide ja välisseadmete ühendamiseks.

Vaata Informaatika mõisteid ja Emaplaat

Emotikon

Naerunägu Emotikon on emotsioonide väljendamiseks kasutatav tekstipõhine kirjavahemärkide ühendus, mis kujutab näoilmeid.

Vaata Informaatika mõisteid ja Emotikon

Emulaator

Emulaator (inglise emulator) on arvutiprogramm, mis võimaldab programme käivitada teises riistvaras või operatsioonisüsteemis kui see, mille jaoks need tegelikult on loodud.

Vaata Informaatika mõisteid ja Emulaator

EOD

EOD (ingliskeelsest nimetusest eBook on Demand – "e-raamat nõudmisel") on teenus, millega pakutakse raamatukogude lugejatele võimalust tellida autoriõiguste kaitse alt vabast raamatust kvaliteetne PDF-vormingus digitaalkoopia ehk e-raamat.

Vaata Informaatika mõisteid ja EOD

EPROM

EPROM-mälukomponent Läbi kvartsakna (keskel) saab ultraviolettvalgusega andmeid kustutada EPROM (lühend ingliskeelsest nimetusest Erasable Programmable Read Only Memory, kustutatav programmeeritav püsimälu) on püsimälu, mis võimaldab andmete korduvat kirjutamist ja mis säilitab andmed ka ilma toitepingeta (nii nagu teisedki ROMi versioonid).

Vaata Informaatika mõisteid ja EPROM

Eraldusvõime

Eraldusvõime on kujutist näitava seadme (kuvari) või kujutist jäädvustava seadme (printeri) omadus esitada kujutist suurema või vähema täpsusega.

Vaata Informaatika mõisteid ja Eraldusvõime

Esisiin

Mitmetuumalises protsessoris on tagasiin siseste, esisiin aga väliste andmete vahetamiseks Esisiin (FSB ingl Front Side Bus) on arvuti liides vanemates (1990–2000) Inteli protsessoritega arvutites.

Vaata Informaatika mõisteid ja Esisiin

Esituskiht

Esituskiht (inglise keeles Presentation Layer) on avatud süsteemide sidumise arhitektuuri kuues kiht.

Vaata Informaatika mõisteid ja Esituskiht

EstWin

EstWin on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning telekomiettevõtete ühisprojekt, mille eesmärk on katta 2015.

Vaata Informaatika mõisteid ja EstWin

Ethernet

Ethernet on juhtmetega kohtvõrgu tehnoloogia, mis vastab Elektri- ja Elektroonikainseneride Instituudi standardile IEEE 802.3 ja kasutab juhuslikku pöördumisviisi CSMA/CD (multipöördussüsteem põrketuvastusega).

Vaata Informaatika mõisteid ja Ethernet

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EISA) on Eesti riiklik sihtasutus, mis loodi Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ja Kredexi liitmisel.

Vaata Informaatika mõisteid ja Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus

Ettevõtte portaal

Ettevõtteportaal (inglise keeles Enterprise Portal) ehk ettevõtte infoportaal ehk lihtsalt portaal on tarkvararaamistik (ingl. k. software framework), mis on mõeldud eri rakenduste, infoallikate, inimeste ja tööprotsesside integreerimiseks.

Vaata Informaatika mõisteid ja Ettevõtte portaal

Ext4

Failisüsteem ext4 on Linuxi failisüsteemi ext3 edasiarendus, mis parandab oluliselt failisüsteemi töökindlust ning suurendab selle võimalikku mahtu.

Vaata Informaatika mõisteid ja Ext4

F-RAM

F-RAM ehk ferroelektriline RAM (ka FeRAM või FRAM) on säilmälu tüüp (non-volatile), mis sarnaneb DRAMiga, kuid mittejuhtivate kihtide asemel kasutatakse kondensaatoriks ferroelektrilisi kihte.

Vaata Informaatika mõisteid ja F-RAM

Fail

Fail (inglise keeles file) on nimeline ja terviklik andmekogum, mis on salvestatav, loetav, kopeeritav ja kustutatav arvuti välismälust.

Vaata Informaatika mõisteid ja Fail

Failiedastusprotokoll

Failiedastusprotokoll (inglise File Transfer Protocol, FTP) on standardne arvutivõrgu protokoll, mida kasutatakse failide vahetamiseks ja muutmiseks TCP/IP-põhises võrgus, näiteks internetis.

Vaata Informaatika mõisteid ja Failiedastusprotokoll

Failinime laiend

Failinimelaiend ehk nimelaiend ehk faililaiend on liik metaandmeid, mida kasutatakse enamikus operatsioonisüsteemides, et määrata, kuidas faili kasutada, ilma et selleks peaks faili avama.

Vaata Informaatika mõisteid ja Failinime laiend

Failipaigutustabel

Failipaigutustabel (FAT – File Allocation Table) on failisüsteemi ehitus, mille puhul operatsioonisüsteem paigutab failid klastritesse.

Vaata Informaatika mõisteid ja Failipaigutustabel

Failisüsteem

Failisüsteem on andmestruktuuride, algoritmide ja tarkvara kogum, mille eesmärk on salvestusseadmele andmete organiseeritud paigutamine, et need oleksid hiljem leitavad ja kättesaadavad.

Vaata Informaatika mõisteid ja Failisüsteem

Failivorming

Failivorming (inglise k file format) on andmete struktureerimis- ja paigutusviis failis.

Vaata Informaatika mõisteid ja Failivorming

Füüsiline kiht

Füüsiline kiht on OSI-mudeli esimene ehk kõige alumine kiht.

Vaata Informaatika mõisteid ja Füüsiline kiht

FidoNet

FidoNet on kakspunktühendustel põhinev ülemaailmne sidevõrk sõnumite vahetamiseks eraviisiliselt ja konverentsides.

Vaata Informaatika mõisteid ja FidoNet

FireWire

Kuue ja nelja kontaktiga FireWire 400 pesad FireWire 400 pistikud: nelja kontaktiga vasakul ja kuue kontaktiga paremal FireWire on IEEE standardil 1394 põhinev isokroonne andmesideliides, mis töötab jadasiini põhimõttel ja võimaldab andmete kiiret edastamist reaalajas.

Vaata Informaatika mõisteid ja FireWire

FLAC

FLAC (Free Lossless Audio Codec) on tasuta audiokoodek (kooder/dekooder või tihendaja/hõrendaja), mis võimaldab digitaalsete helifailide kokkusurumist ilma andmekaota.

Vaata Informaatika mõisteid ja FLAC

Flopiseade

Väline USB-flopiseade Imation 01946 Flopiseade ehk disketiseade on arvuti lisaseade flopide/diskettide lugemiseks ja kirjutamiseks.

Vaata Informaatika mõisteid ja Flopiseade

Formaalne grammatika

Formaalseks grammatikaks nimetatakse informaatikas ja keeleteaduses formaalse keele täpset kirjeldust, mis tähendab keele kuuluvate stringide (sõne (informaatika)) määratlemist.

Vaata Informaatika mõisteid ja Formaalne grammatika

FPGA

Altera Stratix IV GX FPGA FPGA (field-programmable gate array, kohapeal programmeeritav väravamassiiv või programmeeritav ventiilmaatriks) on integraallülitus, mille tootja on disaininud nii, et selle lülituse täpse konfiguratsiooni saab määrata ehk programmeerida kasutaja.

Vaata Informaatika mõisteid ja FPGA

Freim

Freim (inglise keeles frame), ka raam, on 1970.

Vaata Informaatika mõisteid ja Freim

Funktsionaalne programmeerimine

Funktsionaalne programmeerimine on programmeerimise paradigma, mis rõhutab funktsioonide rakendamist väärtustele vastandina imperatiivsele programmeerimisele, mis käsitleb väärtuste muutmist.

Vaata Informaatika mõisteid ja Funktsionaalne programmeerimine

GameMaker Studio

GameMaker Studio on programm, mis võimaldab luua mänge, suuremat programmeerimise kogemust omamata.

Vaata Informaatika mõisteid ja GameMaker Studio

Garage48

Garage48 on üritus (inglise keeles "hackathon"), mis võimaldab inimestel ja iduettevõtetel uusi äriideid ellu viia.

Vaata Informaatika mõisteid ja Garage48

Geoinformaatika

Geoinformaatika on teadusharu, tehnoloogia ja rakendus, mis tegeleb geoinfosüsteemide teadusliku põhjendamise, projekteerimise, loomise ja kasutamisega, geoinformaatika tehnoloogiate väljatöötamise ning praktilistel ja teaduslikel eesmärkidel geoinfosüsteemide rakendamisega.

Vaata Informaatika mõisteid ja Geoinformaatika

Geoinfosüsteem

Geoinfosüsteem (lühendatult GIS) ehk kohateabesüsteem on automatiseeritud süsteem ruumiliste andmete kogumiseks, haldamiseks, säilitamiseks, päringute teostamiseks, analüüsiks ja esituseks.

Vaata Informaatika mõisteid ja Geoinfosüsteem

Geomaatika

Geomaatika on geograafilisi andmeid käsitlev tegevuste kompleks.

Vaata Informaatika mõisteid ja Geomaatika

GitHub

GitHub on Ameerika firma, mis pakub veebimajutusteenust tarkvaraarenduseks, kasutades Giti tarkvara.

Vaata Informaatika mõisteid ja GitHub

GLONASS

GLONASS-K satelliit GLONASS (vene keeles ГЛОНАСС – Глобальная навигационная спутниковая система - Globalnaja navigatsionaja sputnikovaja sisteema) on satelliitnavigatsiooni süsteem, mis töötati välja NSV Liidus ning mida praegu juhib ja haldab Venemaa.

Vaata Informaatika mõisteid ja GLONASS

GNU

GNU projekti logol on gnuu pea GNU (GNU's Not Unix, rekursiivne lühend) on täielikult vabast tarkvarast koosnev UNIXi-laadne operatsioonisüsteem.

Vaata Informaatika mõisteid ja GNU

GNU GPL

GPL 3 ametlik logo GNU GPL ehk GNU General Public License ehk GNU Üldine Avalik Litsents on litsents vaba tarkvara jaoks.

Vaata Informaatika mõisteid ja GNU GPL

GPS

Üks satelliitidest, mille abil GPS-vastuvõtja asukohta määrab GPS (tuleb ingliskeelsest nimetusest Global Positioning System) on üleilmne asukoha määramise satelliitnavigatsiooni süsteem, mille omanik on Ameerika Ühendriikide valitsus.

Vaata Informaatika mõisteid ja GPS

Graafikakonveier

Graafikakonveier ehk toru on mitmeetapiline mudel, mida kasutatakse arvutigraafikas objektide kuvamiseks kahemõõtmelisele ekraanile.

Vaata Informaatika mõisteid ja Graafikakonveier

Graafikaprotsessor

Nvidia GeForce4 Ti 4600 GPU Graafikaprotsessor või GPU (inglise keeles graphics processing unit, tuntud ka kui VPU ehk visual processing unit ehk visuaalprotsessor) on 3D- ja 2D-graafika visualiseerimiseks ja kiirendamiseks kohandatud mikroprotsessor.

Vaata Informaatika mõisteid ja Graafikaprotsessor

Graafiline kasutajaliides

Graafiline kasutajaliides (inglise keeles graphical user interface, lühend GUI) on arvuti graafikakuvamise võimalusi kasutav tarkvaraliides, mis võimaldab inimesel suhelda arvutiga sümbolite, muude visuaalsete elementide (näiteks ikoonide) ja osutusseadise ehk hiire ning ka klaviatuuri abil (nutitelefonides ja tahvelarvutites kasutatakse puutetundlikku ekraani).

Vaata Informaatika mõisteid ja Graafiline kasutajaliides

GRUB

GNU GRUB (lühemalt Grub) on GNU projekti raames arendatav opsüsteemi alglaadur, mis võimaldab buutimisel valida mitme installitud opsüsteemi hulgast ühe.

Vaata Informaatika mõisteid ja GRUB

Hajusarvutus

(a) ja (b) Hajussüsteem. (c) Paralleelsüsteem Hajusarvutus on töömahukate arvutusülesannete lahendamine, kasutades kahte või enamat arvutivõrku ühendatud arvutit.

Vaata Informaatika mõisteid ja Hajusarvutus

Hädastopp

Hädastopp Hädastopp on nupp või lüliti masinatel, mis on ette nähtud masina kiireks peatamiseks hädaolukorras.

Vaata Informaatika mõisteid ja Hädastopp

Häkker

Häkker (inglise keeles hacker) on Eesti Keele Instituudi ühendsõnastiku 2021.

Vaata Informaatika mõisteid ja Häkker

Hübriidne andmetalletus

SSHD Seagate 1000Gb Hübriidne andmetalletus (eraldi komponendina hübriidseade, hübriidketas või SSHD, inglise hybrid drive või solid-state hybrid drive) on välismälu-andmekandja tehnoloogia, mis kasutab informatsiooni talletamiseks paralleelselt nii tavalist kõvaketast (HDD) kui ka välkmälul põhinevat pooljuhtseadet (SSD).

Vaata Informaatika mõisteid ja Hübriidne andmetalletus

Hülgvara

Hülgvara või vanavara (inglise keeles abandonware 'hüljatud vara/kaup') on tarkvara, mida levitatakse selle moraalse vananemise tõttu vabalt, kuigi sellise tegevuse seaduslikkus on sageli kaheldav.

Vaata Informaatika mõisteid ja Hülgvara

Hüperlink

Kursor hüperteksti viitel arvuti kuval Hüperlink (lühivormina link) on hüpertekstis viide (ühesuunaline osutamine) teisele (hüper)dokumendile (vms objektile võrgus, nt viirusele) või selle osale.

Vaata Informaatika mõisteid ja Hüperlink

Hüpertekst

Hüpertekst on arvutis, nutitelefonis või mõnes teises elektroonilises seadmes kuvatav tekst, milles viidatakse teistele tekstidele või muudele objektidele hüperlinkidega, mille aktiveerimisel sisendseamega–osutajaga (kursor) saab lugeja ligipääsu viidatavale objektile, kui selle laadimine arvutisse õnnestub.

Vaata Informaatika mõisteid ja Hüpertekst

Hüperteksti edastusprotokoll

Hüperteksti edastusprotokoll (inglise keeles Hypertext Transfer Protocol ehk HTTP) on protokoll teabe edastamiseks arvutivõrkudes.

Vaata Informaatika mõisteid ja Hüperteksti edastusprotokoll

HDMI

HDMI ehk High-Definition Multimedia Interface (kõrglahutusega multimeediumliides) on 2002.

Vaata Informaatika mõisteid ja HDMI

Helikaart

Helikaart ''Sound Blaster Live! Value'' Helikaart on arvuti komponent, mille ülesandeks on väljastada ja vastu võtta helisignaale, järgides arvutiprogrammide juhiseid.

Vaata Informaatika mõisteid ja Helikaart

Hiir

Hiir ja korduvkasutatava söödaga hiirelõks. Hiir (Mus) on näriliste seltsi hiirlaste sugukonda kuuluv loomade perekond.

Vaata Informaatika mõisteid ja Hiir

Host

Host (inglise keeles host (otsetõlkes peremeesarvuti)) on arvuti, mis jagab teistele arvutitele või muudele seadmetele infot, erinevalt teistest võrguseadmetest (näiteks ruuterist), mis kasutavad infot liikluse korraldamiseks.

Vaata Informaatika mõisteid ja Host

HPFS

HPFS (High Performance File System) on failisüsteem, mis loodi spetsiaalselt OS/2 operatsioonisüsteemile, et üle saada FAT failisüsteemi puudustest.

Vaata Informaatika mõisteid ja HPFS

HTML

HTML (ingliskeelne lühend sõnadest HyperText Markup Language 'hüperteksti märgistuskeel') on keel, milles märgendatakse veebilehti.

Vaata Informaatika mõisteid ja HTML

HTTP-küpsis

Küpsis (ka HTTP-küpsis või küpsisefail, inglise keeles cookie, HTTP cookie) on tekstikujuline andmeplokk kliendi veebibrauseris, mida saadetakse määratud domeenile iga kord, kui klient teeb sinna päringu.

Vaata Informaatika mõisteid ja HTTP-küpsis

HTTPS

HTTPS (inglise keeles Hypertext Transfer Protocol Secure ehk turvaline hüperteksti edastusprotokoll) on turvaline protokoll autenditud ja krüpteeritud informatsiooni edastamiseks arvutivõrkudes.

Vaata Informaatika mõisteid ja HTTPS

HyperTransport

HyperTransport (HT) on paketipõhine, suure ribalaiusega, madala latentsusajaga skaleeritav tehnoloogia, mida kasutatakse protsessorite omavahel ühendamiseks.

Vaata Informaatika mõisteid ja HyperTransport

IBM PC

IBM Personal Computer, tuntud ka kui lihtsalt IBM PC või IBM mudel 5150, on algne versioon ja eelkäija riistvara platvormile.

Vaata Informaatika mõisteid ja IBM PC

IEEE 802.11

IEEE 802.11 on raadiokohtvõrgu standardite perekond tööks sagedusalades 2,4–2,4835 GHz (loavaba sagedusala) ja 5,725–5,850 GHz andmete edastamiseks maksimaalse kiirusega 11–300 Mbit/s.

Vaata Informaatika mõisteid ja IEEE 802.11

Ikoon (infotehnoloogia)

Mitmesuguseid ikoone Ikoon ehk piktogramm on arvuti ekraanil kuvatav graafiline sümbol, mida saab mingi funktsiooni või rakenduse valimiseks osutada näiteks hiirega.

Vaata Informaatika mõisteid ja Ikoon (infotehnoloogia)

IMAP

IMAP (internetisõnumitele juurdepääsu protokoll, ingl Internet Message Access Protocol) on rakenduskihi internetiprotokoll, mis võimaldab meilikliendil juurdepääsu meiliserveris olevatele elektronkirjadele.

Vaata Informaatika mõisteid ja IMAP

Imperatiivne programmeerimine

Imperatiivne programmeerimine on programmeerimise paradigma, mis kirjeldab arvutust käskudena, mis muudavad programmi olekut.

Vaata Informaatika mõisteid ja Imperatiivne programmeerimine

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (lühend IKT) on andmete töötlemise, salvestamise ja edastamise tehniliste vahendite, meetodite ning võtete koondnimetus.

Vaata Informaatika mõisteid ja Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia

Infoarhitektuur

Infoarhitektuur on termin, mida kasutatakse mingi süsteemi kirjeldamiseks – kuidas on informatsioon grupeeritud, milline on süsteemi struktuur ja selles navigeerimise viisid ning milline on süsteemis kasutatav terminoloogia.

Vaata Informaatika mõisteid ja Infoarhitektuur

Infohaldus

Infohaldus on mitmesugustes vormides info (paber- ja elektroonilised dokumendid, audio, video jms) kogumine eri allikatest ning selle töötlemine, säilitamine ning kasutajatele jagamine eri kanalite kaudu.

Vaata Informaatika mõisteid ja Infohaldus

Infojuhtimine

Infojuhtimine on erinevates vastastikes seostes olevate teabe hankimise, loomise, organiseerimise, jagamise ja kasutamise protsesside võrgustiku juhtimine, mis ühtse jätkuva protsessina võimaldab organisatsioonil kohaneda oma eesmärkide ja väliskeskkonnateguritega.

Vaata Informaatika mõisteid ja Infojuhtimine

Infokihistumine

Infokihistumine on ühiskonnagruppide erinevus nende infooskuste ja infole ligipääsu alusel.

Vaata Informaatika mõisteid ja Infokihistumine

Infootsing

Infootsing on toimingud, meetodid ja protseduurid talletatud andmetest informatsiooni saamiseks etteantud teemal.

Vaata Informaatika mõisteid ja Infootsing

Informaatika

Informaatika ehk arvutiteadus (ka arvutiasjandus; inglise computer science, saksa Informatik, prantsuse informatique) on info struktuuri, hankimist, töötlemist ja esitamist käsitlev teaduse ning tehnika haru.

Vaata Informaatika mõisteid ja Informaatika

Informatsioon

Informatsiooni all on algselt mõistetud ja mõistetakse üldkeeles ka praegu inimesele mõeldud andmeid ja teateid.

Vaata Informaatika mõisteid ja Informatsioon

Informatsiooniteooria

Informatsiooniteooria on matemaatika haru, mis tegeleb informatsiooni kvantifitseerimisega.

Vaata Informaatika mõisteid ja Informatsiooniteooria

Infosüsteem

Infosüsteem on asutuse, ettevõtte, omavalitsuse, riigi, organisatsiooni jne teabe säilitamiseks ja töötlemiseks mõeldud süsteem.

Vaata Informaatika mõisteid ja Infosüsteem

Infotehnoloogia

Infotehnoloogia ehk IT (inglise keeles information technology) on rakendusteadusharu, mis kasutab arvuteid või arvutisüsteeme informatsiooni kogumiseks, talletamiseks, töötlemiseks ja edastamiseks.

Vaata Informaatika mõisteid ja Infotehnoloogia

Infotehnoloogiaõigus

Infotehnoloogiaõigus (IT Law) on õigusharu, mille eesmärk on pakkuda õiguslikku raamistikku infotehnoloogiliste vahendite, teenuste ja taristu õiguspäraseks kasutamiseks.

Vaata Informaatika mõisteid ja Infotehnoloogiaõigus

Infovajadus

Infoteadlane Nicholas Belkin on öelnud: "Infovajadus on lünk inimese teadmiste ja selle vahel, mida tal oleks vaja teada, et lahendada teadmistevajakust tingitud probleemi.”.

Vaata Informaatika mõisteid ja Infovajadus

Infoväsimuse sündroom

Infoväsimuse sündroom (inglise keeles information fatigue syndrome, IFS) või info ülekülluse sündroom (information overload syndrom, IOS) on haigus, mis tekib infoülekülluse tagajärjel.

Vaata Informaatika mõisteid ja Infoväsimuse sündroom

Infrapunaliides

Infrapunaliides USB Infrapunaliides mobiiltelefonis Siemens CXT70 Infrapunaliides ehk IrDA-port (IrDA – Infrared Data Association) on infrapunasignaalide edastaja ja vastuvõtja.

Vaata Informaatika mõisteid ja Infrapunaliides

Infrastruktuur teenusena

Infrastruktuur teenusena (inglise keeles Infrastructure as a service, IaaS) on pilvandmetöötluse pakkumine kasutaja teenuse arenduseks ja osutamiseks teenusepakkuja määratud infotehnoloogilise infrastruktuurina.

Vaata Informaatika mõisteid ja Infrastruktuur teenusena

Integreeritud programmeerimiskeskkond

Integreeritud programmeerimiskeskkond (IDE, ingl integrated development environment) on tarkvararakendus, mis pakub programmeerijatele mitmekülgseid tööriistu tarkvara arendamiseks.

Vaata Informaatika mõisteid ja Integreeritud programmeerimiskeskkond

Intel i486

Intel i486DX2 100 MHz protsessor Intel i486 ehk 486 ehk 80486 on Inteli mikroprotsessor, mis kuulub Inteli x86-protsessorite perekonda.

Vaata Informaatika mõisteid ja Intel i486

Internet

Internetis asuvate ühenduste kujutus väikese Interneti osa kohta Internet on mis tahes arvutivõrkude võrgustiku üldnimetus.

Vaata Informaatika mõisteid ja Internet

Internetiaadress

Internetiaadress ehk üldine infoallika asukohamääraja (ingl uniform resource locator, URL) on infotehnoloogias ühene aadress, mida kasutatakse infoallikate leidmiseks ja kasutamiseks internetis.

Vaata Informaatika mõisteid ja Internetiaadress

Internetifoorum

phpBB tarkvara kasutav internetifoorum FUDforumi tarkvara kasutav internetifoorum Veebifoorum (ka internetifoorum) on veebipõhine arutelusait, kus inimesed saavad pidada vestlusi postituste abil.

Vaata Informaatika mõisteid ja Internetifoorum

Internetiprotokoll

Internetiprotokoll (ingl. Internet Protocol, IP) on peamine sideprotokoll ehk reeglistik, mida järgitakse andmepakettide saatmisel internetis kasutatavate võrguseadmete vahel.

Vaata Informaatika mõisteid ja Internetiprotokoll

Internetiprotokollistik

Internetiprotokollistik ehk TCP/IP on andmevahetusprotokollide komplekt, millega tagatakse interneti ja muude võrkude toimimine.

Vaata Informaatika mõisteid ja Internetiprotokollistik

Internetitelefon

Internetitelefon või IP-telefon (inglise keeles VoIP, Voice over Internet Protocol) on kõneside liik, mille puhul kasutatakse heli transpordiks IP-andmesidepakette, mida saadetakse Interneti või kohtvõrgu kaudu.

Vaata Informaatika mõisteid ja Internetitelefon

Internetivabadus

Internetivabadus on internetikasutajate õigus alusetute piiranguteta ligipääsuks internetile ja internetisisule ning internetikasutusega seotud õigustest kinnipidamisele.

Vaata Informaatika mõisteid ja Internetivabadus

Interpretaator

Interpretaator on arvutiprogramm masinkoodiks kompileerimata programmikoodi käivitamiseks.

Vaata Informaatika mõisteid ja Interpretaator

IPsec

IPsec (inglise Internet Protocol Security) on internetiprotokolli (IP) turvalisuse parandamiseks loodud protokollide kogu.

Vaata Informaatika mõisteid ja IPsec

IPv4

IPv4 ehk internetiprotokolli versioon 4 on neljas versioon internetiprotokollist (IP), mis defineerib IP-aadresside esitamise viisi.

Vaata Informaatika mõisteid ja IPv4

IPv6

IPv6 (Internetiprotokolli versioon 6) ehk "uue põlvkonna" Internetiprotokoll (inglise keeles IPng, Internet Protocol Next Generation) on andmesideprotokoll, mis on loodud praegusel ajal üldkasutatava Internetiprotokolli IPv4 asendamiseks.

Vaata Informaatika mõisteid ja IPv6

Irdketas

Irdketas on andmekandja (kõvaketas, mälupulk, mälukaart), mida saab arvutist eemaldada.

Vaata Informaatika mõisteid ja Irdketas

ISA siin

ISA-siin (lühend inglise keelest Industry Standard Architecture) ehk harustandard-arhitektuuri siin on arvuti siinide ISA standardile vastav siin IBM-iga ühilduvates arvutites.

Vaata Informaatika mõisteid ja ISA siin

Isehäälestumine

Isehäälestumine (Plug and play, lühend PnP) on arvuti oskus tuvastada ja seadistada uut riistvara automaatselt – ilma et kasutaja peaks seadet enne füüsiliselt seadistama.

Vaata Informaatika mõisteid ja Isehäälestumine

ISKE

ISKE ehk Infosüsteemide kolmeastmelise etalonturbe süsteem on Eesti avaliku sektori andmeturbe standard.

Vaata Informaatika mõisteid ja ISKE

Isokvant

Isokvant (inglise isoquant) tähendab majandusuuringutes kõverat, mis kajastab erinevate tegurite kombinatsioone.

Vaata Informaatika mõisteid ja Isokvant

Jadasiin

Jadasiin ehk järjestiksiin on ühiskasutusega sidekanal, milles bitte edastatakse üksteise järel mööda üht traati või kiudu.

Vaata Informaatika mõisteid ja Jadasiin

Jaga-ja-valitse algoritm

suurima järjestikuse alamloend leidmise jaoks Jaga-ja-valitse algoritmid on klass algoritme arvutiteaduses mis põhinevad mitmeharulisel rekursioonil.

Vaata Informaatika mõisteid ja Jaga-ja-valitse algoritm

Jaosvara

Jaosvara (inglise shareware) on arvutiprogramm, mida tohib vabalt jaotada.

Vaata Informaatika mõisteid ja Jaosvara

Java

Java on platvormist sõltumatu objektorienteeritud programmeerimiskeel.

Vaata Informaatika mõisteid ja Java

JavaScript

JavaScript on Netscape'i loodud objektorienteeritud programmeerimiskeel, mida peamiselt kasutatakse koos HTML'i ja CSS'iga, et veebisaite teha.

Vaata Informaatika mõisteid ja JavaScript

Järgur

Järguri tööpõhimõte Järgur, varem ka raadiorepiiter, on selline vaheraadiojaam raadioside vaheseade, mis tavaliselt koostatakse põhimõtteliselt kahe raadiojaama baasil (koos eriliste filtritega), ning mis võimaldab ühes radiovõrgus olevate raadiojaamade sideraadiust oluliselt suurendada, võrgus liikuvat informatsiooni muutmata, mägisel maastikul on järgur sageli asendamatu, et side üldse oleks võimalik.

Vaata Informaatika mõisteid ja Järgur

Järjestikplaanur

Järjestikplaanur (inglise keeles Round Robin) on üks lihtsamaid ressursijaotuse algoritme.

Vaata Informaatika mõisteid ja Järjestikplaanur

Järjestikport

Isane D-sub DE-9 jadaliidese ühenduspistik IBM PC-ga ühilduva arvuti kestas SGI stiilis arvuti Järjestikport ehk jadaport (ka jadaliides, järjestikliides) on RS-232 standardiga ühilduv port arvuti ühendamiseks järjestiksiiniga.

Vaata Informaatika mõisteid ja Järjestikport

Jõudlustest

Jõudlustest (inglise Benchmark) on arvutitehnikas protseduur riist- või tarkvara jõudluse hindamiseks.

Vaata Informaatika mõisteid ja Jõudlustest

JPEG

Kassi pilt, kus kvaliteet paraneb vasakult paremale JPEG on digitaalpiltide pakkimise standard, mis on mõeldud iseäranis digitaalfotograafia jaoks.

Vaata Informaatika mõisteid ja JPEG

JScript

JScript on Microsofti loodud ECMAScripti dialekt.

Vaata Informaatika mõisteid ja JScript

JSON

JSON (inglise keeles JavaScript Object Notation) on lihtsustatud andmevahetusvorming, mis põhineb JavaScripti programmeerimiskeele alamhulgal.

Vaata Informaatika mõisteid ja JSON

Juhtkang

Juhtkangi osad: 1 – pulk; 2 – alus; 3 – päästik; 4 – lisanupud; 5 – automaattulistamise lüliti; 6 – gaasiregulaator; 7 – vaatenurgalüliti; 8 – iminapp Juhtkang (inglise keeles joystick) on sisendseade, mis koosneb alusel pöörlevast pulgast, mis omakorda edastab oma nurka/suunda juhitavale seadmele.

Vaata Informaatika mõisteid ja Juhtkang

Juhtkuul

Juhtkuul Juhtkuul (inglise keeles trackball) on osutusseadis arvutikasutamise lihtsustamiseks, mis põhimõtteliselt kujutab endast selja peale pööratud arvutihiirt.

Vaata Informaatika mõisteid ja Juhtkuul

Juku (arvuti)

Juku oli Eestis 1980.

Vaata Informaatika mõisteid ja Juku (arvuti)

Juturobot

Juturobot on arvutiprogramm, mis simuleerib arukat suulist või kirjalikku vestlust ühe või mitme inimesega.

Vaata Informaatika mõisteid ja Juturobot

Juurdepääs

Juurdepääs on arhiivinduses kasutatav termin, mis tähistab demokraatlikes riikides põhiseadusega tagatud ligipääsu ametlikele dokumentidele.

Vaata Informaatika mõisteid ja Juurdepääs

Juurkaust

Juurkaust ehk juurkataloog on failisüsteemides esimene või kõrgeimal hierarhiatasemel asuv kataloog.

Vaata Informaatika mõisteid ja Juurkaust

Kaardiluger

Kaardiluger on elektrooniline arvuti lisaseade, mis loeb elektroonilisi kaarte.

Vaata Informaatika mõisteid ja Kaardiluger

Kaheksandarv

Kaheksandarv (ka oktaalarv, mitte segi ajada oktaanarvuga) on kaheksandsüsteemis kujutatud arv.

Vaata Informaatika mõisteid ja Kaheksandarv

Kahend-kümnendkood

Kahend-kümnendkood ehk BCD (inglise Binary-Coded Decimal) on kahendarvu eriliik, millesse on paigutatud (kodeeritud) kümnendsüsteemi arvude kohad nelja või kaheksa biti kaupa.

Vaata Informaatika mõisteid ja Kahend-kümnendkood

Kahendarv

Kahendarv ehk binaararv on kahendsüsteemis kujutatud arv.

Vaata Informaatika mõisteid ja Kahendarv

Kahendsüsteem

Kahendsüsteem ehk binaarsüsteem on positsiooniline arvusüsteem, mille alus on 2.

Vaata Informaatika mõisteid ja Kahendsüsteem

Kakspunktprotokoll üle Etherneti

Kakspunktprotokoll üle Etherneti (ingl Point-to-Point Protocol over Ethernet, lüh PPPoE) on kakspunktprotokolli (PPP) versioon, mis töötab Etherneti peal.

Vaata Informaatika mõisteid ja Kakspunktprotokoll üle Etherneti

Kanalikiht

Kanalikiht ehk andmelülikiht (inglise keeles data link layer) on teine kiht seitsmekihilises OSI-mudelis.

Vaata Informaatika mõisteid ja Kanalikiht

Kasutaja

Tüüpiline kujutus kasutaja ikoonist arvutiprogrammis Kasutaja on inimene, kes kasutab arvutit või internetiteenust.

Vaata Informaatika mõisteid ja Kasutaja

Kasutajadatagrammi protokoll

Kasutajadatagrammi protokoll (ingl User Datagram Protocol, UDP) on transpordikihi andmesideprotokoll, mis on defineeritud IPga sõnumite saatmiseks.

Vaata Informaatika mõisteid ja Kasutajadatagrammi protokoll

Kasutajaliides

Kasutajaliides (inglise user interface, lühendatult UI) on ühenduslüli kasutaja ja arvutiprogrammi vahel.

Vaata Informaatika mõisteid ja Kasutajaliides

Kasutajanimi

Kasutajanimi (inglise keeles username) on arvutisüsteemi või võrguteenuse kasutaja nimi, mille valib tavaliselt kasutaja.

Vaata Informaatika mõisteid ja Kasutajanimi

Kataloogikaart

Kataloogikaart on kaartkataloogi osaks olev sedel, millele on kantud andmehulgas või kollektsioonis orienteerumiseks vajalik teave.

Vaata Informaatika mõisteid ja Kataloogikaart

Katkestus

Informaatikas tähendab katkestus asünkroonset signaali, mis katkestab programmi täitmise tsükli, et kontroll järgmisele protseduurile üle anda.

Vaata Informaatika mõisteid ja Katkestus

Kaugseire

Satelliidipilt Eestist (2004) Kaugseire on eemal asuvate objektide kohta informatsiooni hankimine mittekontaktsete meetoditega.

Vaata Informaatika mõisteid ja Kaugseire

Käideldavus

Käideldavus on üks kolmest infoturbe põhimõistest.

Vaata Informaatika mõisteid ja Käideldavus

Käsk (informaatika)

Käsk on arvutile edastatav instruktsioon mingi ülesande täitmiseks.

Vaata Informaatika mõisteid ja Käsk (informaatika)

Käskjuhitavus

Mõnes Linuxi opsüsteemid on käskjuhitavad Käskjuhitavus (inglise command-driven) on informaatikas selline arvutiprogrammide ja opsüsteemide juhtimisviis, kui neid juhitakse spetsiaalsetest sõnadest või tähtedest koosnevate käskude abil.

Vaata Informaatika mõisteid ja Käskjuhitavus

Käsuinterpretaator

Käsuinterpretaator '''Windows PowerShell''' Käsuinterpretaator '''bash''' (nt Linux keskkonnas) Käsuinterpretaator on tekstipõhine käsutöötlusprogramm (kasutajaliides), millega saab juhtida operatsioonisüsteemi.

Vaata Informaatika mõisteid ja Käsuinterpretaator

Käsuprotsessor

Käsuprotsessor ehk käsutöötlusprogramm ehk operatsioonisüsteemi kest (shell) ehk operatsioonisüsteemi kasutajaliides on operatsioonisüsteemi välimine kiht, mis korraldab kasutaja ja süsteemi tuuma vahelist andmevahetust.

Vaata Informaatika mõisteid ja Käsuprotsessor

Käsurida

Fedora 15 Käsurida ehk korraldusrida (ingl. Command line interface, CLI) on tekstipõhine kasutajaliides inimese ja arvuti vahel, mille puhul käsud antakse enamasti sisestades tekstkäske.

Vaata Informaatika mõisteid ja Käsurida

Käsustik

Käsustik (ingl instruction set) on arvuti protsessori masinakäskude täielik kogu ja ühtlasi arvuti arhitektuuri element, mis liidestab tarkvara (sealhulgas arvutiprogrammid) riistvaraga.

Vaata Informaatika mõisteid ja Käsustik

Käsuviip

Käsuviip on tähis käsurea alguses mis näitab arvutiprogrammi valmisolekut kasutajalt käske vastu võtta.

Vaata Informaatika mõisteid ja Käsuviip

Küberfüüsiline süsteem

Küberfüüsiline süsteem ehk küberfüüsikaline süsteem (inglise keeles cyber-physical system, lühendatult CPS) on mehhanism, mis seob läbi infotöötluse füüsilist maailma virtuaalse maailmaga ning võib sisaldada tarkvarasüsteeme, sidetehnoloogiat, sensoreid, ajameid jmt, mis suhtlevad mh sardsüsteemide tehnoloogiat kasutades reaalse maailmaga.

Vaata Informaatika mõisteid ja Küberfüüsiline süsteem

Küberkuritegevus

Küberkuritegevus ehk arvutikuriteod või kõrgtehnoloogiline kuritegevus on kuriteod, mis on pandud toime elektrooniliste sidevõrkude ja infosüsteemide abil või selliste võrkude või süsteemide vastu.

Vaata Informaatika mõisteid ja Küberkuritegevus

Küberneetika mõisteid

Siin on loetletud küberneetika mõisteid.

Vaata Informaatika mõisteid ja Küberneetika mõisteid

Küberrünne

Küberrünne ehk küberrünnak on pahatahtlik tegevus, mis seisneb suunatud sissetungimises võõrasse arvutivõrku, et varastada või muuta andmeid või kahjustada süsteemi.

Vaata Informaatika mõisteid ja Küberrünne

Küberruum

Küberruum on mõtteline keskkond, milles leiab aset suhtlus arvutivõrkude kaudu.

Vaata Informaatika mõisteid ja Küberruum

KülaTee

"KülaTee" oli Eesti Riigikantselei finantseeritud maapiirkondade andmesideteenuste arendusprogrammhttp://valitsus.ee/et/uudised/kabinetinoupidamised/3074/tanatakse-kulatee-programmi-labiviijaid (vaadatud 10.03.2013), mis viidi ellu 1999–2000.

Vaata Informaatika mõisteid ja KülaTee

Kümnendkorrektsioon

Kümnendkorrektsioon (inglise decimal adjust) on operatsioon, mida tehakse kahendarvudega, et tulemus viia kahend-kümnendkoodi.

Vaata Informaatika mõisteid ja Kümnendkorrektsioon

Kõlar

Kõlar on elektroakustiline muundur, mis koosneb harilikult ühest, kahest või enamast valjuhääldist, neid eraldavatest sagedusfiltritest ja korpusest.

Vaata Informaatika mõisteid ja Kõlar

Kõnesüntees

Kõnesüntees (inglise keeles speech synthesis) on inimkõne kunstlik produtseerimine kas inimhääle omaduste sünteesimise abil või salvestatud inimkõne üksuste (foneemid, difoonid, sõnad vms) ühendamise teel.

Vaata Informaatika mõisteid ja Kõnesüntees

Kõnesüntesaator

Kõnesüntesaator on inimkõnet jäljendav arvutiprogramm, mis suudab digitaalkujul (numbriliselt) salvestatud teksti lugeda.

Vaata Informaatika mõisteid ja Kõnesüntesaator

Kõnetuvastus

Kõnetuvastus (inglise speech recognition, lühend SR) on inimkõne sisu automaatne äratundmine arvutustehnika vahenditega.

Vaata Informaatika mõisteid ja Kõnetuvastus

Kõrgemat järku funktsioon

Kõrgemat järku funktsioon on funktsioon, mis võtab funktsioone parameetritena ja/või tagastab funktsiooni.

Vaata Informaatika mõisteid ja Kõrgemat järku funktsioon

Kõrgkeel

Python Kõrgkeeleks nimetatakse arvutiteaduses programmeerimiskeelt, mis konkreetse arvuti ülesehitusest ja operatsioonisüsteemist ei sõltu.

Vaata Informaatika mõisteid ja Kõrgkeel

Kõvaketas

Kõvaketas avatult. Näha on kolm ketast, lugemis-kirjutuspea ja ajamimehhanism  Kõvaketas (inglise hard disk drive, lühend HDD) on andmetalletusseade, mis kasutab andmete talletamiseks pöörlevaid jäiku mittemagnetilisi, enamasti kas alumiiniumsulamist või klaasist plaate (kettaid), mis on kaetud õhukese magnetilise ferrooksiidlakikihiga.

Vaata Informaatika mõisteid ja Kõvaketas

Keerdpaarjuhe

UTP-kaabel Keerdpaarkaabel ehk keerupaarikaabel, keerupaarijuhe või lihtsalt keerdpaar (ingl twisted pair (cabling)) on kaablitüüp, mida kasutatakse laialt telekommunikatsioonis, näiteks telefoniliides ja enamikus Etherneti võrkudes.

Vaata Informaatika mõisteid ja Keerdpaarjuhe

Kermit

Kermit on protokoll failide transportimiseks kahe arvuti vahel.

Vaata Informaatika mõisteid ja Kermit

Keskseade

Protsessor (CPU) arvuti kõige üldisemas plokkskeemis:RAM – muutmälu, ROM – püsimälu Inteli protsessor 80486DX2 (suurus 12×6,75 mm) Keskseade ehk keskprotsessor ehk kesktöötlusseade (inglise keeles central processing unit, CPU), lühidalt protsessor, on arvuti või programmeeritava kontrolleri riistvara, mis täidab programmide masinakeeles antud juhiseid ning on peamine vahend ettenähtud aritmeetika-, loogika- ja sisend-/väljundoperatsioonide teostamiseks.

Vaata Informaatika mõisteid ja Keskseade

Ketta-opsüsteem

Ketta-opsüsteem (ingl disk operating system, DOS) on arvuti operatsioonisüsteem nii kõvaketta kui ka pehmeketta haldamiseks.

Vaata Informaatika mõisteid ja Ketta-opsüsteem

Kiibistik

Kiibistiku näide Kiibistiku andmevahetus emaplaadil Kiibistik (ingl chipset) on arvuti emaplaadil paiknev kiipide komplekt, mis ühendab keskprotsessori arvuti muude osadega ja haldab kogu emaplaadi talitlust.

Vaata Informaatika mõisteid ja Kiibistik

Kiip

trükkplaadil Mitmesuguste väljaviikudega kiipe Kiip (ka mikrokiip) on väike räniplaat, mille pindkihis on pooljuhttehnoloogia kohaselt moodustatud integraallülitus.

Vaata Informaatika mõisteid ja Kiip

Kiipkaart

Kiipkaart (inglise smart card) või mikrokiipkaart (ICC) on väike plastkaart, mis sisaldab arvutikiipi.

Vaata Informaatika mõisteid ja Kiipkaart

Kiire Ethernet

Kiire Ethernet (inglise keeles Fast Ethernet) on arvutivõrkudes üldine termin osa Etherneti standardite kohta(IEEE 802.3u).

Vaata Informaatika mõisteid ja Kiire Ethernet

Kiirendatud graafikaport

alt.

Vaata Informaatika mõisteid ja Kiirendatud graafikaport

Kiirsortimine

Kiirsortimine (ka kiirmeetod, Hoare'i meetod) on tõhus jaga-ja-valitse põhimõttel sortimisalgoritm. Selle töötas välja Tony Hoare 1959.

Vaata Informaatika mõisteid ja Kiirsortimine

Kirje

Kirje on reeglipäraselt esitatud bibliograafiaandmete kogum, mis võimaldab kirjeldatavat dokumenti täielikult identifitseerida.

Vaata Informaatika mõisteid ja Kirje

Kiudkanal

Kiudkanal (ingl. Fibre Channel e FC) on võrgutehnoloogia, mis on mõeldud andmete salvestamiseks arvutivõrku.

Vaata Informaatika mõisteid ja Kiudkanal

Kiudoptika

pisi Kiudoptika ehk fiiberoptika (inglise keeles fiber optics) on optika haru, mis käsitleb valguse levimist peentes kiududes ja sellega seotud füüsikalisi nähtusi ning selle rakendusi.

Vaata Informaatika mõisteid ja Kiudoptika

Klahvinuhk

Võimalikke konfidentsiaalseid andmeid sisaldav ekraanipilt Tarkvaralise klahvinuhi logifail, mis põhineb eelmisel ekraanipildil Klahvinuhk või klahviloger (inglise keeles keylogger) on tarkvara või seade, mis salvestab arvuti kasutaja klahvi- ja nupuvajutusi või muid sisestustoiminguid.

Vaata Informaatika mõisteid ja Klahvinuhk

Klass (programmeerimine)

Klass on objektorienteeritud programmeerimisel keelekonstruktsioon, mille põhjal luuakse objekte.

Vaata Informaatika mõisteid ja Klass (programmeerimine)

Klassifikaator

Klassifikaator ehk liigiti on klassifikatsiooniks ehk liigituseks kasutatav aparaat, liigitusskeem või muu liigitusvahend.

Vaata Informaatika mõisteid ja Klassifikaator

Klassipõhine objektorienteeritud programmeerimine

Klassipõhine objektorienteeritud programmeerimine ehk klassipõhine programmeerimine on objektorienteeritud programmeerimise (OOP) stiil, kus pärimine käib klasside kaudu, mitte objektide enda kaudu (prototüübipõhine programmeerimine).

Vaata Informaatika mõisteid ja Klassipõhine objektorienteeritud programmeerimine

Klasteranalüüs

Klasteranalüüs (ingl. cluster analysis) on informaatikas objektide klastriteks rühmitamise ehk klasterdamise moodus.

Vaata Informaatika mõisteid ja Klasteranalüüs

Klaviatuur (infotehnoloogia)

Klaviatuuril tippimine Klaviatuur ehk sõrmistik on riistvaraline arvuti juhtimis- või andmesisestusvahend.

Vaata Informaatika mõisteid ja Klaviatuur (infotehnoloogia)

Klient (infotehnoloogia)

Arvuti võrguskeem, mis näitab, kuidas klientarvutid suhtlevad serverarvutiga läbi interneti Klient (inglise keeles client) on infotehnoloogias serverilt jaosteenuseid saav funktsionaalüksus.

Vaata Informaatika mõisteid ja Klient (infotehnoloogia)

Kodeerimine

Kodeerimine on teksti, sõnumi või märgi loomine koodi abil.

Vaata Informaatika mõisteid ja Kodeerimine

Kogukonnapilv

Kogukonnapilv (inglise keeles community cloud) on pilvandmetöötluse üks tüüpidest, millega võimaldatakse pilveteenust piiratud arv isikutele või organisatsioonidele ning mida valitsetakse, juhitakse ja turvatakse ühiselt kõigi seotud osapoolte poolt või kolmanda osapoole juhitud teenusepakkuja poolt.

Vaata Informaatika mõisteid ja Kogukonnapilv

Kohtvõrgu jaotur

Kaheksa pordiga jaotur Kohtvõrgu jaotur (ka hub, mitmepordiline järgur, kontsentraator) on arvutivõrgu seade, mille ülesanneteks on ühendada sõlmed võrku ja lubada andmesidesignaali saata ainult ühel sõlmel korraga.

Vaata Informaatika mõisteid ja Kohtvõrgu jaotur

Kohtvõrgu kommutaator

Kommutaator kodukasutuseks Kommutaator (prantsuse keeles commutateur réseau, inglise keeles network switch) on arvutivõrgu seade, mille abil luuakse ühendused koht- ehk LAN-võrgus.

Vaata Informaatika mõisteid ja Kohtvõrgu kommutaator

Kohtvõrk

Kohtvõrk ehk LAN (inglise keeles local area network) on arvutivõrk, mis ühendab piiratud maa-alal, hoones jne asuvaid arvuteid ja võrguseadmeid.

Vaata Informaatika mõisteid ja Kohtvõrk

KOI7

KOI-7 (vene keeles КОИ-7, Код Обмена Информацией, 7 бит) on vene keele kirillitsa tähestikule kohandatud ASCII 7-bitiline märgistik (standardid GOST 13052-74 ja 19768-74).

Vaata Informaatika mõisteid ja KOI7

Kolmemõõtmeline arvutigraafika

Kolmemõõtmeline arvutigraafika (ka ruumiline arvutigraafika, 3D-graafika) on stereopilt, kolmemõõtmeline graafika, kolmemõõtmeliste objektide loomine, kuvamine ja töötlemine arvutis.

Vaata Informaatika mõisteid ja Kolmemõõtmeline arvutigraafika

Kolmemõõtmeline modelleerimine

Kolmemõõtmelise tõmbluku mudel Kolmemõõtmeline modelleerimine (ka 3D-modelleerimine) on kolmemõõtmelise arvutigraafika üks osa, kus luuakse virtuaalne kolmemõõtmeline mudel, muutes hulknurkasid, servasid ja tippe.

Vaata Informaatika mõisteid ja Kolmemõõtmeline modelleerimine

Kolmemõõtmeline printimine

See video näitab kera valmistamist FDM-tehnoloogiat kasutades. Kera valmistamiseks kulus pool tundi Kolmemõõtmeline printimine ehk 3D-printimine on 3D-printeri abil CAD-failist (kavandist) kolmemõõtmelise eseme valmistamine.

Vaata Informaatika mõisteid ja Kolmemõõtmeline printimine

Kommentaar (programmeerimine)

Illustratsioon Java lähtekoodist. Eelkommentaarid on punased, ridadevahelised kommentaarid rohelised ja programmi kood on sinine. Kommentaar on programmeerimises arvutiprogrammi lähtekoodi osa, mis sisaldab inimloetavaid märkmeid.

Vaata Informaatika mõisteid ja Kommentaar (programmeerimine)

Kommertsvara

Kommertsvara on enamasti tarkvara, mille kasutamise eest nõutakse tasu ning lähtekood ei ole avalik.

Vaata Informaatika mõisteid ja Kommertsvara

Kompilaator

Kompilaator ehk translaator on arvutiprogramm, mis tõlgib (kompileerib) ühes arvutikeeles (lähtekeel) kirjutatud lähtekoodi teise arvutikeelde (sihtkeel, tihti binaarne objektikood).

Vaata Informaatika mõisteid ja Kompilaator

Konfidentsiaalsus

Konfidentsiaalsus on üks infoturbe kolmest põhimõistest.

Vaata Informaatika mõisteid ja Konfidentsiaalsus

Konfiguratsioon (informaatika)

Konfiguratsioon ehk konfigureerimine on arvutisüsteemi riistvara ja/või tarkvara korraldus ja ühendusviis.

Vaata Informaatika mõisteid ja Konfiguratsioon (informaatika)

Konsooliemulaator

Konsooliemulaator on arvutiprogramm (emulaator), mis võimaldab arvutil käivitada mängukonsoolile (nagu Atari 2600, Super Nintendo või Game Boy) loodud tarkvara.

Vaata Informaatika mõisteid ja Konsooliemulaator

Kontoritarkvara

Kontoritarkvara on tarkvara, mis võimaldab arvutis teha töid, mida tüüpilisel kujul kontorites, büroodes vm.

Vaata Informaatika mõisteid ja Kontoritarkvara

Kontrollkood

Kontrollkood (redundancy check) on arvutivõrgus ülekandevigade avastamiseks ja parandamiseks mõeldud kood.

Vaata Informaatika mõisteid ja Kontrollkood

Kontrollsumma

Kontrollsumma on informaatikas andmete tervikluse kontrollimiseks kasutatava algoritmi väljund.

Vaata Informaatika mõisteid ja Kontrollsumma

Koodek

Koodek (ingl codec, moodustatud sõnadest coder + decoder või sõnadest compressor + decompressor) on audio- ja videosignaali digitaalse kodeerimise ja dekodeerimise algoritm ehk arvutiprogramm.

Vaata Informaatika mõisteid ja Koodek

Koodjaotusega hulgipöördus

Koodjaotusega hulgipöördus (ingl Code-Division Multiple Access, lühend CDMA) on ühispöörduse tehnoloogia (sidekanali tihendusmeetod), mis põhineb koodijaotusega multipleksimisel.

Vaata Informaatika mõisteid ja Koodjaotusega hulgipöördus

Kordus (muusika)

Kordus on muusikas vormi kujundav kompositsioonimeetod.

Vaata Informaatika mõisteid ja Kordus (muusika)

Krüptograafia

Krüptograafia (kreeka keelest kryptós – peidetud, gráphein – kirjutama) on informatsiooni muutmine loetamatuks ilma eriteadmiste ja -vahenditeta.

Vaata Informaatika mõisteid ja Krüptograafia

Kuhi (informaatika)

Kuhja struktuur Kuhi on informaatikas andmestruktuur, mis põhineb puul ja rahuldab "kuhja tingimust": iga tipu võtmeväärtus on alamtippude omast suurem või sellega võrdne.

Vaata Informaatika mõisteid ja Kuhi (informaatika)

Kurivara

Kurivara (ka kahjurvara, pahavara, õelvara, ründevara, ründetarkvara, kahjulik tarkvara) (inglise keeles malware) on arvutiprogramm, mis on kirjutatud spetsiaalselt selleks, et arvutit ilma selle haldaja ja valdaja teadmata kahjustada või kuritarvitada.

Vaata Informaatika mõisteid ja Kurivara

Kursor

Vilkuv tekstikursor nime Wikipedia kirjutamisel Kursor (ingl. cursor või pointer) on kahemõõtmelises graafilises kasutajaliideses kasutatav liikuv tähis, mis näitab arvutikuvaril või mingil muul digiekraanil tööjärje kohta aktiivses failis.

Vaata Informaatika mõisteid ja Kursor

Kuueteistkümnendarv

Kuueteistkümnendarv (ka heksadetsimaalarv) on kuueteistkümnendsüsteemis kujutatud arv.

Vaata Informaatika mõisteid ja Kuueteistkümnendarv

Kuva

Kuva on digitaalsete andmete nähtav kujutis, näiteks kuvari ekraanil.

Vaata Informaatika mõisteid ja Kuva

Kuvar

Kuvar on infot nähtavaks tegev elektrooniline seade (nt lauaarvuti väljundseadmena) või seadis (nt ekraan teleril, süle- ja tahvelarvutil, nutitelefonil).

Vaata Informaatika mõisteid ja Kuvar

Kuvari eraldusvõime

Kuvari eraldusvõime on kuvaseadmete omadus, mis näitab, mitut pikslit seade on võimeline kuvama.

Vaata Informaatika mõisteid ja Kuvari eraldusvõime

Kvantarvuti

Kvantarvuti on arvuti, mis kasutab informatsiooni töötluseks kvantmehaanika fenomene, näiteks superpositsiooni ja põimumist, et andmeid muuta.

Vaata Informaatika mõisteid ja Kvantarvuti

Laiendplaat

PCI-Express laiendussiini käiv videokaart PCI ja PCI-Express siinid Laienduskaart on elektroonikalülitus elektroonikaseadmele mingisuguse täiendava funktsionaalsuse lisamiseks.

Vaata Informaatika mõisteid ja Laiendplaat

Laivõrk

raamita Laivõrk (inglise keeles wide area network – WAN) on telekommunikatsiooni võrk või arvutivõrk, mille kokkuleppeline ulatus on üle 1 kilomeetri.

Vaata Informaatika mõisteid ja Laivõrk

Lambda-arvutus

Lambda-arvutus (λ-arvutus) on formaalne arvutuste esitusviis.

Vaata Informaatika mõisteid ja Lambda-arvutus

LAMP-platvorm

LAMP (või L.A.M.P.) on lühend, mis tähistab komplekti operatsioonisüsteemist ja kolmest vabavaralisest komponendist, mis võimaldavad luua dünaamilisi veebilehti või servereid.

Vaata Informaatika mõisteid ja LAMP-platvorm

Latentsusaeg

Latentsusaeg (inglise keeles latency), latentsus või ka peitaeg on informaatikas mis tahes viibe või ooteaeg, mis pikendab tegelikku või eeldatavat reaktsiooniaega üle soovitava aja.

Vaata Informaatika mõisteid ja Latentsusaeg

LaTeX

LaTeX on dokumentide ettevalmistussüsteem, mis kasutab märgenduskeelt ja TeX-programmi.

Vaata Informaatika mõisteid ja LaTeX

Lähtekood

integreeritud arenduskeskkonnas Lähtekood (kõnekeeles kood) on programmeerimiskeeles kirjutatud tekst, mis kirjeldab arvutile antavaid käske.

Vaata Informaatika mõisteid ja Lähtekood

Lõim (informaatika)

Näide protsessist kahe lõimega läbi aja Lõimed (inglise thread) on informaatikas operatsioonisüsteemi või arvutiprogrammi omadus mitmeks protsessiks, mis eeldab, et protsess operatsioonisüsteemis võib koosneda mitmest striimist, mis täidetakse paralleelselt (sealhulgas täpsustamata on, mis järjekorras protsesse täidetakse).

Vaata Informaatika mõisteid ja Lõim (informaatika)

Lõng (informaatika)

Lõng on informaatikas jada sõnumeid, mis sisaldavad tihedalt seotud informatsiooni ja mida saab kergesti isoleerida teistest sõnumitest.

Vaata Informaatika mõisteid ja Lõng (informaatika)

Lõplik olekumasin

Lõplik olekumasin ehk lõplik automaat (inglise finite state automaton) kujutab endast käitumismudelit, mis koosneb olekutest, üleminekutest ehk siiretest ja toimingutest.

Vaata Informaatika mõisteid ja Lõplik olekumasin

Lõplik olekumuundur

Lõplikuks olekumuunduriks nimetatakse lõplikku olekumasinat, millel on kaks mälulinti: sisend ja väljund.

Vaata Informaatika mõisteid ja Lõplik olekumuundur

Lõunasild

Põhja- ja lõunasilla ühenduste skeem Lõunasild (inglise keeles southbridge) on personaalarvuti kiibistik, mis vahendab suhtlust põhjasilla ja USB-seadmete, kõvaketaste, võrguliideste, heliseadmete jms aeglasemate sisend-väljundseadmete vahel.

Vaata Informaatika mõisteid ja Lõunasild

Lehekülgede saalimine

Lehekülgede saalimiseks nimetatakse arvutite operatsioonisüsteemides mäluhalduse algoritme, mis jagavad arvuti mälu väikesteks osadeks ja eraldavad hiljem mälu lehekülgede kaupa.

Vaata Informaatika mõisteid ja Lehekülgede saalimine

Lempel-Ziv-Welch

Lempel–Ziv–Welch (lühendatult LZW) on universaalne kadudeta pakkimist võimaldav algoritm, mille lõid Abraham Lempel, Jacob Ziv ja Terry Welch.

Vaata Informaatika mõisteid ja Lempel-Ziv-Welch

Lidar

Lidar (ehk LIDAR või LiDAR, inglise light detection and ranging) on laserskaneerimisseade.

Vaata Informaatika mõisteid ja Lidar

Ligipääsetavus

Brasiilias. Ligipääsetavus on toodete, seadmete, teenuste või keskkondade kujundamine sellisel viisil, mis tagab puudega inimestele toote või teenuse maksimaalse kasutatavuse.

Vaata Informaatika mõisteid ja Ligipääsetavus

Lihtne meiliedastusprotokoll

Lihtne meiliedastusprotokoll (ingl Simple Mail Transfer Protocol, SMTP) on internetiprotokollistikku kuuluv protokoll e-kirjade edastamiseks.

Vaata Informaatika mõisteid ja Lihtne meiliedastusprotokoll

Liides

Liides (inglise interface) on kahe seadme, arvutiprogrammi või seadme ja inimese vaheline vahelüli, mis hõlbustab nende koostööd.

Vaata Informaatika mõisteid ja Liides

Liitreaalsus

Liitreaalsus (ka rikastatud reaalsus; inglise keeles augmented reality, lühend AR) on reaalse keskkonna ja virtuaalse keskkonna kombineerimine.

Vaata Informaatika mõisteid ja Liitreaalsus

Liivakast (infotehnoloogia)

Liivakast on infotehnoloogias rakenduse osa, kus kasutajad saavad rakendust katsetada, nii et nende tegevuse tagajärjed ei mõjuta rakenduse üldist tööd.

Vaata Informaatika mõisteid ja Liivakast (infotehnoloogia)

Lindiseade

DDS-lindiseade. Selle peal asuvad (vasakult paremale): DDS-4 lint (20 GB), 112m Data8 lint (2.5 GB), QIC DC-6250 lint (250 MB) ja 3.5" diskett (1.44 MB) Lindiseade ehk striimer (ingl streamer või tape drive) on andmete salvestamise seade, kus andmed salvestatakse magnetlindile.

Vaata Informaatika mõisteid ja Lindiseade

Lingikõdu

Lingikõdu ehk lingimädanik (tõlge ingliskeelsest terminist link rot) on protsess, mille käigus veebilehtedele viitavad hüperlingid aeguvad ja muuvad nn kõdulinkideks, mis risustavad otsimootorite tulemusi ning takistavad kasutajatel vajaliku infot leidmist.

Vaata Informaatika mõisteid ja Lingikõdu

Linkur

Linkur (inglise keeles linker) on arvutiprogramm, mis võtab erinevad objektikoodi ja teegifailide nn importteegid ning ühendab need kokku ühtseks, käivitatavaks programmiks (või ka uueks programmiteegiks).

Vaata Informaatika mõisteid ja Linkur

Lisaplokiliides

jaoturil (paremal) Lisaplokiliides (inglise AUI – Attachment Unit Interface) on 15 kontaktiga D-tüüpi pistikühendus, mida kasutatakse Etherneti-seadme ja MAU-seadme (Medium Attachment Unit) ehk transiivri vahel.

Vaata Informaatika mõisteid ja Lisaplokiliides

Lisp

Lisp (ka LISP) on pika ajalooga programmeerimiskeelte perekond.

Vaata Informaatika mõisteid ja Lisp

Loendi hõlmamine

Loendi hõlmamine on mõnes programmeerimiskeeles kasutatav süntaktiline konstruktsioon loendi põhjal uue loendi moodustamiseks.

Vaata Informaatika mõisteid ja Loendi hõlmamine

Looduskaamera

Looduskaamera (ka seirekaamera) on kaugjuhitav kaamera, mille ülesandeks on automaatne ülesvõtete tegemine looduses toimuvast.

Vaata Informaatika mõisteid ja Looduskaamera

Loogikapomm

Loogikapomm on mingi arvutiprogrammi sisse peidetud koodilõik, mille kahjustav toime käivitub etteantud tingimuste täitumisel, näiteks kindlal ajahetkel.

Vaata Informaatika mõisteid ja Loogikapomm

Loogikavärav

Loogikavärav (ingl logic gate) ehk loogikaelement on digitaalne elektroonikalülitus, mis sooritab Boole'i algebra operatsioone.

Vaata Informaatika mõisteid ja Loogikavärav

Loogiline programmeerimine

Loogiline programmeerimine on laiemas mõistes matemaatilise loogika kasutamine programmeerimiseks.

Vaata Informaatika mõisteid ja Loogiline programmeerimine

Lubaringvõrk

Näited token ring võrkudest Lubaringvõrk ehk Token ring on IBM'i arendatud determineeritud pöördumisviisiga kohtvõrgu tehnoloogia.

Vaata Informaatika mõisteid ja Lubaringvõrk

Lunavara

Lunavara (inglise keeles ransomware), tuntud ka kui krüptoviirus või krüptouss, on pahavara, mis krüpteerib kasutaja arvutis kas teatud olulised andmed või terve kõvaketta, mille järel kurjategijad nõuavad andmete dešifreerimisvõtme eest lunaraha.

Vaata Informaatika mõisteid ja Lunavara

MAC-aadress

MAC-aadress ehk meediumipöörduse juhtimise aadress (inglise keeles Media Access Control address) on füüsilise võrguliidese unikaalne identifitseerija.

Vaata Informaatika mõisteid ja MAC-aadress

Magnetsüdamikmälu

Magnetsüdamikmälu Magnetsüdamikmälu on mälu tüüp, kus info on kodeeritud magnetsüdamiku magnetvälja suunalisuse kaudu: üks suund esindab seisundit 1 ja teine seisundit 0.

Vaata Informaatika mõisteid ja Magnetsüdamikmälu

Mahutavus (andmekandja)

Mahutavus (ka mälumaht, salvesti maht) on maksimaalne andmehulk (enamasti mega-, giga- või terabaitides), mida on võimalik salvestada andmekandjale.

Vaata Informaatika mõisteid ja Mahutavus (andmekandja)

Makro

Makro on informaatikas reegel või eeskiri, mis kirjeldab, kuidas sisendandmeid teisendada väljundandmeteks, vastavalt defineeritud protseduurile.

Vaata Informaatika mõisteid ja Makro

Mall

Mall on mitmetähenduslik sõna.

Vaata Informaatika mõisteid ja Mall

Manussüsteem

uuteri sisust. Tänapäevane manussüsteemi näide Manussüsteem ehk sardsüsteem (ka liitsüsteem) on juhtfunktsioonidega arvuti suurema süsteemi osana.

Vaata Informaatika mõisteid ja Manussüsteem

Masinakäsk

Masinakäsk (instruction) on masinakeele käsk, mis paneb protsessori tegema ühte elementaartoimingut, näiteks tehet.

Vaata Informaatika mõisteid ja Masinakäsk

Masinakeel

Masinakeelemonitor monoplaatarvutis WDC 65816/65802, monitor näitab disassemblerit, protsesside registrit ja mälutõmmiseid Masinakeel (ka masinkeel, masinkood, masinakood) on programmeerimiskeel, mis on arvuti protsessorile otseselt arusaadav.

Vaata Informaatika mõisteid ja Masinakeel

Masinõppimine

Masinõppimine (inglise keeles machine learning) on teadusvaldkond, mille eesmärk on välja töötada empiiriliste andmete põhjal otsuseid ja ennustusi tegevaid algoritme.

Vaata Informaatika mõisteid ja Masinõppimine

Masintõlge

Masintõlge (ka automaattõlge, raaltõlgeTehnikaleksikon. Tallinn, Valgus, 1981. Lk 304) on arvutilingvistika haru, mis uurib võimalusi tõlkida tarkvara abil teksti või kõnet ühest loomulikust keelest teise.

Vaata Informaatika mõisteid ja Masintõlge

Massiiv (programmeerimine)

Ühedimensionaalne kuue liikmega massiiv Massiiv on programmeerimises andmestruktuur, mis koosneb elementide hulgast, millest igaühel on oma indeks (järjekorranumber) või võti.

Vaata Informaatika mõisteid ja Massiiv (programmeerimine)

Mällu vastendatud fail

Mällu vastendatud fail on osa virtuaalmälust, mille sisu vastab mingile osale failist või faililaadsest ressursist.

Vaata Informaatika mõisteid ja Mällu vastendatud fail

Mäluaadress

Mäluaadress ehk aadress (memory address, address) on arv, mis omistatakse igale asukohale arvuti mälus (tänapäeval tavaliselt igale baidile), et määratleda andmete või käsu asukohta.

Vaata Informaatika mõisteid ja Mäluaadress

Mäluaadressiregister

Mäluaadressiregister ehk aadressiregister (memory address register, MAR) on keskprotsessori register, mis tagab järgmise mälupesa aadressi viitamise.

Vaata Informaatika mõisteid ja Mäluaadressiregister

Mälukaart

Aja jooksul on mälukaartide füüsilised mõõtmed järjest vähenenud. Mälukaart on välkmälu kasutav väike elektrooniline andmekandja andmete digitaalkujul salvestamiseks ja säilitamiseks.

Vaata Informaatika mõisteid ja Mälukaart

Mäluketas

Mäluketas (inglise RAM drive) ehk virtuaalketas on muutmälu osa, mida operatsioonisüsteem kohtleb teisese mäluna.

Vaata Informaatika mõisteid ja Mäluketas

Mälukontroller

Intel 82PM45 mälukontroller Mälukontroller (ingl. Memory Controller) on digitaalahel, mis haldab sisenevat ja väljuvat andmevoogu arvuti põhimälust.

Vaata Informaatika mõisteid ja Mälukontroller

Mälumoodul

Mälumoodul on suure arvu viikudega trükkplaat, millele on monteeritud mälukiibid.

Vaata Informaatika mõisteid ja Mälumoodul

Mälupõhine andmebaas

Mälupõhine andmebaas (inglise keeles in-memory database, lühend IMDB) on andmebaasi haldamise süsteem, mis talletab andmeid muutmälus.

Vaata Informaatika mõisteid ja Mälupõhine andmebaas

Mälupesa

Dünaamilise mälu element, mis koosneb ühest väljatransistorist (FET) ja kondensaatoritest (C) Mälupesa on arvuti mälu väikseim adresseeritav üksus.

Vaata Informaatika mõisteid ja Mälupesa

Mälupulk

Mälupulk ehk USB-mälupulk (inglise keeles USB flash drive) on USB-pistikuga kokkuehitatud välkmäluseade.

Vaata Informaatika mõisteid ja Mälupulk

Mäluseade

Mäluseade (inglise keeles data storage) ehk andmesalvesti (saksa keeles Datenspeicher) on infotehnoloogias funktsionaalne üksus, millesse saab andmeid paigutada (kirjutada), milles neid saab hoida ja millest neid saab võtta (lugeda).

Vaata Informaatika mõisteid ja Mäluseade

Mängumootor

Mängumootor on tarkvararaamistik arvutimängude loomiseks.

Vaata Informaatika mõisteid ja Mängumootor

Märgistuskeel

Märgistuskeel (ka märgendkeel; inglise markup language) on dokumendi tekstisse selle töötlemise hõlbustamiseks manustatavatest lipikutest ehk märgenditest koosnev käsukeel.

Vaata Informaatika mõisteid ja Märgistuskeel

Meetod (programmeerimine)

Meetod on objektorienteeritud programmeerimises funktsioon, mis on seotud kindla objektiga.

Vaata Informaatika mõisteid ja Meetod (programmeerimine)

Menüü (informaatika)

Rippmenüü koos alammenüüga Menüü või menüüriba on graafiline juhtelement.

Vaata Informaatika mõisteid ja Menüü (informaatika)

Metaandmed

Metaandmed (inglise keeles metadata) on mingeid andmeid kirjeldavad andmed ehk nii-öelda andmed andmete kohta.

Vaata Informaatika mõisteid ja Metaandmed

Metaprogrammeerimine

Metaprogrammeerimine on selliste arvutiprogrammide kirjutamine, mis manipuleerivad andmetena teisi programme (või iseennast), või mis teevad osa tööst, mida harilikult tehtaks programmi jooksmise ajal, juba kompileerimise ajal.

Vaata Informaatika mõisteid ja Metaprogrammeerimine

Metsakaamera

Metsakaamera (nimetatud ka notsukaamera, Sea-TV) oli looduskalender.ee ja EENeti ühisprojekt, mille raames pandi Tartus metsloomade söögikoha juures üles videokaamera ja kaamerapilti sai otse (live'is) näha internetist.

Vaata Informaatika mõisteid ja Metsakaamera

Micro Channel Architecture

16-bitine ''Micro Channel Architecture'' pesa. Micro Channel Architecture (MCA) oli IBM-i loodud 16- või 32-bitine arvutisiin.

Vaata Informaatika mõisteid ja Micro Channel Architecture

MIDI

Noodi nimed ja MIDI noodi numbrid oktavites MIDI süsteemis MIDI (akronüüm ingliskeelsest fraasist Musical Instrument Digital Interface, muusikainstrumendi digitaalne liides) on 1981.

Vaata Informaatika mõisteid ja MIDI

Mikrokontroller

Ultraviolettkiirgusega kustutatava püsimäluga mikrokontroller 62E40 aastast 1993 firmalt STMicroelectronics ATtiny2313 firmalt Atmel Kõvaketta juhtplaat mikrokontrolleriga Fujitsu MAP3735NC Mikrokontroller (algse nimega ühekiibi mikroarvuti) on mikrokiip, milles on peale keskprotsessori veel komponente, näiteks mälu.

Vaata Informaatika mõisteid ja Mikrokontroller

Mikroteenused

Mikroteenused on tarkvaraarendamise tehnika - teenusorienteeritud arhitektuuri stiili variant – mis struktureerib rakenduse lõdvalt sidestatud teenuste kogumina.

Vaata Informaatika mõisteid ja Mikroteenused

MIPS

MIPS on mitmetähenduslik lühend.

Vaata Informaatika mõisteid ja MIPS

Mnemokood

Mnemokood on teabe näitlikuks salvestamiseks kasutatav lühend või kood, mis lihtsustab inimesel teabe meeldejätmist.

Vaata Informaatika mõisteid ja Mnemokood

Modem

ADSL-modem Modem on seade, mis moduleerib analoogsignaali, et edastada kodeeritud digitaalset sõnumit üle sidekanali ning demoduleerib sellise analoogsignaali, et dekodeerida saadud sõnum.

Vaata Informaatika mõisteid ja Modem

Molekulaartehnoloogia

Molekulaartehnoloogia on teadusharu, mis moodustab arvuti abil matemaatilisi mudeleid ja kvantitatiivse analüüsi meetodeid, et analüüsida ja lahendada teaduslikke probleeme.

Vaata Informaatika mõisteid ja Molekulaartehnoloogia

Monitor

Monitor mitme tähendusega sõna.

Vaata Informaatika mõisteid ja Monitor

Moore'i seadus

Protsessoris olevate transistoride arv ja aeg. Tuleb tähele panna, et tegu on logaritmilise skaalaga; punktiirjoon vastab eksponentsiaalsele kasvule, kus transistoride arv kahekordistub iga kahe aastaga Moore'i seadus põhineb arvutiriistvara ajalool ning ütleb, et mikrokiibil olevate transistoride arv kahekordistub iga kahe aasta järel.

Vaata Informaatika mõisteid ja Moore'i seadus

MP3

MP3 ehk MPEG Audio Layer III on helifailivorming, mis põhineb helisignaali kadudega tihendamise tarkvaral.

Vaata Informaatika mõisteid ja MP3

MPEG-1

MPEG-1 on video ja heli kadudega pakkimise standard.

Vaata Informaatika mõisteid ja MPEG-1

MPEG-2

MPEG-2 on MPEG-i poolt väljatöötatud ja 1997.

Vaata Informaatika mõisteid ja MPEG-2

MPEG-4

MPEG-4 on MPEG-standard (ISO/IEC-14496), mis kirjeldab muuhulgas video- ja audioandmete kadudega pakkimist.

Vaata Informaatika mõisteid ja MPEG-4

MRAM

MRAM ehk magnettakistuslik RAM on RAM-mälu, mida on arendatud alatest 1990ndatest.

Vaata Informaatika mõisteid ja MRAM

Muaree-efekt

Muaree-efekt on interferentsmuster, mis tekib kahe või enama nihutatud või pööratud rastri või võrgustiku üksteise peal asetsemisest.

Vaata Informaatika mõisteid ja Muaree-efekt

Mudel

Mudel on objekti struktuurselt sarnane esitus, analoog, mis asendab tunnetusprotsessis tavaliselt keerukamat objekti.

Vaata Informaatika mõisteid ja Mudel

Multiedastus

Mitmikedastus (ülal) võrrelduna tavaedastusega (all). Oranžid ringid kujutavad lõpp-punkte, rohelised ringid marsruutimispunkte Multiedastus ehk multisaade (inglise keeles multicast, multicasting) on selline andmeside edastamise liik, kus samad andmepaketid jõuavad korraga mitmesse sihtkohta.

Vaata Informaatika mõisteid ja Multiedastus

Multimeedium

Multimeedium (inglise keeles multimedia) on teabe mitme esitusvormi, näiteks teksti, kahe- või kolmemõõtmelise graafika, heli või video korraga kasutamine näiteks arvutis, telefonis, teatris või kontserdil, kinos või mujal.

Vaata Informaatika mõisteid ja Multimeedium

Multipleksimine

Üldine multi- ja demultipleksimise skeem Multipleksimine (inglise multiplexing) on mitme signaali või teabevoo viimine sellisele kujule, et neid on võimalik samal ajal edastada ühel signaalikandjal üheainsa liitsignaalina.

Vaata Informaatika mõisteid ja Multipleksimine

Multitegumtöö

Informaatikas tähendab multitegumtöö mingi kindla aja jooksul mitme eri ülesande (protsessi) samaaegset täitmist.

Vaata Informaatika mõisteid ja Multitegumtöö

Muutmälu

Muutmälu ehk operatiivmälu ehk RAM (inglise keele sõnadest random-access memory, suvapöördusmälu, otsepöördusmälu) on pooljuhtmälu liik, kuhu saab andmeid kirjutada ja kust neid saab lugeda.

Vaata Informaatika mõisteid ja Muutmälu

Muutuja (informaatika)

Muutuja on informaatikas koht (aadress) mälus, mis hoiab väärtusi.

Vaata Informaatika mõisteid ja Muutuja (informaatika)

Näks

Näks ehk poolbait (inglise keeles nibble, nybble, halfbyte) on infoühik, mis sisaldab neli bitti.

Vaata Informaatika mõisteid ja Näks

Nõutav jahutusvõimsus

Nõutav jahutusvõimsus (inglise keeles Thermal Design Power ehk TDP) on Inteli definitsiooni kohaselt maksimaalne protsessorist eralduv soojusvõimsus normaalsetes töötingimustes ja nimipingete juures, mis vastavad toiteahelate spetsifikatsioonile.

Vaata Informaatika mõisteid ja Nõutav jahutusvõimsus

Netimärkmik

HP 2133 Mini-Note minisülearvuti A4-formaadis raamatuga HP 2133 Mini-Note minisülearvuti tavalise hariliku pliiatsiga. Sellel mudelil on 8,9-tolline kuvar Netimärkmik (inglise netbook) ehk minisülearvuti on väike, kerge ja odavama hinnaklassi sülearvuti.

Vaata Informaatika mõisteid ja Netimärkmik

Nimeruum

Nimeruum on nimetamiskokkuleppe järgi (hõivatud) nimede kasutus informaatikarakendustes, näiteks arvuti(võrgu)nimed (suvalise võrguseadme nimi võrgus), domeeninimed, nimeruum andmebaasis, näiteks MediaWikis jne.

Vaata Informaatika mõisteid ja Nimeruum

NTFS

NTFS ehk New Technology File System on Windows NT ja selle järeltulijate, Windows 2000, Windows XP ja Windows Server 2003 standardne failisüsteem.

Vaata Informaatika mõisteid ja NTFS

Nuhkvara

Nuhkvara (inglise keeles spyware) on tarkvara, mis kogub arvuti kasutaja kohta isiklikku infot ilma sellest kasutajat selgesõnaliselt teavitamata.

Vaata Informaatika mõisteid ja Nuhkvara

Nullpäeva turvaauk

Nullpäeva turvaauk (ingl zero-day (vulnerability)) on tarkvara nõrkus, mis ei ole teada nendele, kes sooviks seda kõrvaldada (näiteks tarkvara müüjad).

Vaata Informaatika mõisteid ja Nullpäeva turvaauk

Nutikell

MetaWatch Strata Optic Green (MW3006) Nutikell on käekell, millel on lisaks aja- ja kalendrinäitudele mitmeid nutitelefoni või pihuarvuti omadusi.

Vaata Informaatika mõisteid ja Nutikell

NVM Express

NVM Express logo NVM Express (NVMe) või NVMHCI (inglise keeles Non-Volatile Memory Host Controller Interface Specification) on liides, mis lubab juhttarkvaral suhelda säilmälude alamsüsteemiga kasutades PCI Express siini.

Vaata Informaatika mõisteid ja NVM Express

Objektkood

Objektkood või objektfail on üks programmi loomise vaheetappe, kus lähtekoodi failid on kompileeritud, kuid nad ei moodusta veel ühtset tervikut, programmi.

Vaata Informaatika mõisteid ja Objektkood

Objektorienteeritud programmeerimine

Objektorienteeritud programmeerimine (OOP) on programmeerimise paradigma, mis kasutab "objekte" – andmestruktuure, mis koosnevad andmeväljadest ning meetoditest.

Vaata Informaatika mõisteid ja Objektorienteeritud programmeerimine

Ontoloogia (informaatika)

Ontoloogia (inglise keeles ontology) on informaatikas toimesüsteemi või ka üldisemalt mingi valdkonna jaoks oluliste mõistete hulk koos nende mõistete omavaheliste seostega.

Vaata Informaatika mõisteid ja Ontoloogia (informaatika)

OpenGL

OpenGL (Open Graphics Library) on standardne kirjeldus, mis defineerib mitmekeelse, mitmeplatvormilise programmiliidese (API) 2D- ja 3D-arvutigraafikat kuvavate rakenduste loomiseks.

Vaata Informaatika mõisteid ja OpenGL

Operatsioonisüsteem

Operatsioonisüsteem ehk opsüsteem (inglise keeles operating system, lühend OS) on programmide kogum, mis käivitatakse arvutis alglaadimisprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme.

Vaata Informaatika mõisteid ja Operatsioonisüsteem

Optiline andmekandja

Laseketas ja DVD-ketas Salvestus CD- või DVD-kettale Optiline andmekandja on mäluseade (välismälu), millele kirjutatakse ja millelt loetakse teavet valgusega (laserikiirega) www.vallaste.ee.

Vaata Informaatika mõisteid ja Optiline andmekandja

Optiline hiir

Juhtmeta hiir Optiline hiir on osutusseade (inglise pointing device), mis erinevalt mehaanilisest (rullikuga) hiirest kasutab aluspinnal liikumise tuvastamiseks valgust kiirgavaid pooljuhist dioode ja fotodioode.

Vaata Informaatika mõisteid ja Optiline hiir

Optiline märgituvastus

Optiline märgituvastus (ka optiline tekstituvastus, inglise keeles optical character recognition ehk OCR) on trükitud või käsitsi kirjutatud teksti teisendamine masinloetavale kujule.

Vaata Informaatika mõisteid ja Optiline märgituvastus

Optilise ketta ajam

Tavaline arvuti CD-luger/kirjuti Standardses mõõdus CD-plaadi diameeter on 120 mm Optilise ketta ajam (ODD) on kettaseade, mis kasutab laserit või elektromagnetlaineid, et lugeda või kirjutada andmeid optilistelt plaatidelt.

Vaata Informaatika mõisteid ja Optilise ketta ajam

Ortofoto

Ortofoto on geomeetriliselt parandatud ühtse mõõtkavaga aerofoto, mida saab kasutada vahemaade mõõtmiseks samamoodi kui kaarti.

Vaata Informaatika mõisteid ja Ortofoto

Otsekood

Otsekood on informaatikas muutmata kujul kahendarv, mis kirjeldab mingit positiivset arvväärtust otseselt.

Vaata Informaatika mõisteid ja Otsekood

Otsemällupöördus

Otsemälupöördumised (inglise keeles Direct Memory Access ehk DMA) on moodus suurte andmeplokkide kandmiseks seadmest muutmällu (ka vastupidi) ilma protsessori vahelesegamiseta.

Vaata Informaatika mõisteid ja Otsemällupöördus

Otsingumootor

Otsingumootor ehk otsimootor on arvutiprogramm (tavaliselt otsinguprogrammide-andmebaaside süsteem), mille väljundi abil saab veebis infot kiiremini leida.

Vaata Informaatika mõisteid ja Otsingumootor

P2P-võrgustik

P2P-sõlmede võrk, puudub tsentraalne infrastruktuur Võrdõigusvõrk, ka P2P-võrk (lühend P2P tuleneb ingliskeelsest sõnaühendist peer-to-peer; eesti keeles vahel ka partnervõrk) on IT-s ja sidetehnikas võrdsete õiguste ja võimalustega võrgusõlmede kogum, milles iga osaline võib algatada sideseansi ning milles töö või ülesanded jaotatakse osalejate vahel ära.

Vaata Informaatika mõisteid ja P2P-võrgustik

Paanikatarkvara

Paanikatarkvara on liik kurivara (võlts-viirusetõrjeprogrammid jm), mille eesmärk on mängida kasutajate hirmudel, pannes neid ekslikult uskuma, et nende arvuti on nakatunud viiruse või mõne muu kahjurvaraga.

Vaata Informaatika mõisteid ja Paanikatarkvara

Paarisprogrammeerimine

Paarisprogrammeerimine on tarkvaraarenduses agiilne meetod, kus kaks programmeerijat teevad koostööd programmi loomisel.

Vaata Informaatika mõisteid ja Paarisprogrammeerimine

Paarsuskontroll

Paarsuskontroll on lihtsaim viis veakontrolliks andmevahetuses.

Vaata Informaatika mõisteid ja Paarsuskontroll

Paisktabel

Paisktabel ehk räsitabel (inglise k. hash table või hash map) on andmestruktuur, milles viiakse räsifunktsiooni abil vastavusse võtmete ja väärtuste paarid (näiteks inimeste nimed ja nende telefoninumbrid).

Vaata Informaatika mõisteid ja Paisktabel

Panuse tõendus

Panuse tõendus on algoritm, mida seostatakse peamiselt krüptorahadega.

Vaata Informaatika mõisteid ja Panuse tõendus

Paralleel-ATA

Paralleel-ATA (inglise keeles Parallel ATA (PATA) algselt ATA), on riistvaraliidese standard, mis võimaldab arvutiga ühendada selliseid mäluseadmeid nagu kõvaketas, CD-ROM, disketiseade või pooljuhtketas (SSD).

Vaata Informaatika mõisteid ja Paralleel-ATA

Paralleelarvutus

Paralleelarvutus (inglise parallel computing) on arvutamise tüüp, kus paljud arvutused toimuvad samaaegselt.

Vaata Informaatika mõisteid ja Paralleelarvutus

Paralleelsiin

Paralleelsiin on arvutitehnikas ühiskasutusega sidekanal, kus andmeid edastatakse samal ajal mitmesoonelise juhtme kaudu.

Vaata Informaatika mõisteid ja Paralleelsiin

Parool (informaatika)

Parooliaken Parool ehk salasõna ehk tunnussõna ehk koodsõna on salajane sõna või märgijada, mida kasutatakse autentimisel, et tõestada oma isikusamasust või saada kuskile juurdepääs.

Vaata Informaatika mõisteid ja Parool (informaatika)

Parsimine

Parsimine ehk süntaksianalüüs (ka süntaktiline analüüs; inglise parsing) on protsess, milles arvutikeeles või andmestruktuurides esinevaid sõnesid analüüsitakse vastavalt loomuliku keele formaalse grammatika reeglitele.

Vaata Informaatika mõisteid ja Parsimine

Pääsuloend

Arvutiturbes tähendab pääsupiiramisloend (ACL, ehk Access Control List) objektidele kaasatavaid õiguste loendeid.

Vaata Informaatika mõisteid ja Pääsuloend

Pääsupunkt

Pääsupunkt (inglise keeles access point 'juudepääsupunkt'), ka pöörduspunkt, on seade, mis võimaldab juurdepääsu internetile või muule andmesidevõrgule.

Vaata Informaatika mõisteid ja Pääsupunkt

Päring

Päring (ingl.k. request; enquiry) ehk pakkumiskutse on dokument, mis peaks sisaldama kogu vajaliku informatsiooni, et potentsiaalsetel toodete või teenuste tarnijatel oleks võimalik mõista, millist toodet või teenust soovitakse ning millistel tingimustel ja millistele nõuetele peaks pakutav teenus/toode vastama.

Vaata Informaatika mõisteid ja Päring

Päringusõne

Aadressiriba brauseris Google Chrome, kus on näha URL päringusõnega title.

Vaata Informaatika mõisteid ja Päringusõne

Päringutarkvara

Päringutarkvara on arvutiprogramm, mis võimaldab ligipääsu andmehoidlas või andmebaasis asuvatele andmetele.

Vaata Informaatika mõisteid ja Päringutarkvara

Pöördkood

Pöördkood on kahendarv, millel kõikide kahendkohtade väärtused on vastupidised (ehk inverteeritud) võrreldes otsekoodiga.

Vaata Informaatika mõisteid ja Pöördkood

Püsimälu

Püsimälu (sisemälu) ehk ROM (ingl Read-Only Memory, ainult loetav mälu) on andmesalvesti, milles andmed säilivad püsivalt (ka ilma elektritoiteta).

Vaata Informaatika mõisteid ja Püsimälu

Püsivara

Püsivara (inglise keeles firmware) on seadme püsimälusse salvestatud programm või programmid (tarkvara).

Vaata Informaatika mõisteid ja Püsivara

Põhjasild

Põhja- ja lõunasild Nvidia nForce 550 põhjasild Vesijahutusega põhjasild AMD 690G Radeon X1250 põhjasild Põhjasild on üks kahest põhilisest loogika kiibist PC-tüüpi arvuti emaplaadil, teiseks oluliseks kiibiks on lõunasild, sealjuures põhjasild võib koosneda mitmest diskreetsest kiibist.

Vaata Informaatika mõisteid ja Põhjasild

PC-kaart

PC-kaart (algselt PCMCIA-kaart) on lisaseadmete riistvaraliides sülearvutite jaoks.

Vaata Informaatika mõisteid ja PC-kaart

PCI Express

Fotol on emaplaadi pesad. Ülevalt alla: PCI Express ×4 PCI Express ×16 PCI Express ×1 PCI Express ×16 standardne PCI (32-bit) PCI Express (Peripheral Component Interconnect Express) ehk PCIe või PCI-E (tuntud ka kui 3GIO (3rd Generation I/O); mitte segamini ajada PCI-X ja PXI) on kiire jadasiin, mis loodi asendamaks vanemaid PCI, PCI-X ja AGP standardeid.

Vaata Informaatika mõisteid ja PCI Express

PCI-siin

Tüüpiline 32-bitine, ainult 5V PCI-siin Üks 32-bitine PCI-siin PCI (lühend sõnadest Peripheral Component Interconnect, inglise keeles ’välisseadmeühendus’) on Intel Corporationi välja töötatud kohaliku siini standard, mida kasutatakse enamiku tänapäevaste personaalarvutite juures kõrvuti uuema PCI Expressi ja vanema ISA-laiendussiinistandardiga.

Vaata Informaatika mõisteid ja PCI-siin

PCI-X

PCI-X siiniga Gigabit Etherneti kaart PCI-X (lühend PCI-eXtendedist) on arvuti siini ja lisakaardi standard, mis täiendab 32-bitist PCI kohalikku siini suurema ülekandekiirusega, mida eelkõige nõuavad serverid.

Vaata Informaatika mõisteid ja PCI-X

PeaTee

"PeaTee" oli Eesti Riigikantselei finantseeritud arendusprogramm, mille 1997–1998 viis ellu Eesti Informaatikakeskuse andmeside osakond.

Vaata Informaatika mõisteid ja PeaTee

Perfolint

5- (vasakul) ja 8-mulgurealine perfolint Perfolint sõnaga "Wikipedia" Perfolint (inglise punched tape või perforated paper tape) on endisaegne andmekandja, mis koosneb standardse laiusega, enamasti paberilindist, millele on mulgustusena (perforatsioonina) kantud number- või tähtandmed.

Vaata Informaatika mõisteid ja Perfolint

Personaalarvuti

Lauaarvutikomplekt Personaalarvuti (kasutatud on ka nimetust mikroarvuti) on mikroprotsessoritel põhinev arvuti, mis oma suuruse, hinna ja võimaluste tõttu sobib personaalseks kasutamiseks.

Vaata Informaatika mõisteid ja Personaalarvuti

PHP

PHP (PHP: Hypertext Preprocessor) on skriptimiskeel, mida kasutatakse peamiselt serveripoolsetes lahendustes dünaamiliste veebilehtede loomisel.

Vaata Informaatika mõisteid ja PHP

PhpBB

phpBB (lühend nimest PHP Bulletin Board) on vabavaraline ja avatud lähtekoodiga foorumitarkvara, mis on kirjutatud PHP skriptimiskeeles.

Vaata Informaatika mõisteid ja PhpBB

Phreaking

Phreaking (pärineb inglise keele slängi fraasist phone freak) on termin, mida kasutatakse selliste inimeste tegevuse kohta, kes püüavad omavoliliselt tungida telekommunikatsiooni- ja telefonivõrkudesse, saamaks kasutada tasuta nende sidekanalite teenuseid, häirimaks nende tööd või lihtsalt ebatervest huvist nende suhtes.

Vaata Informaatika mõisteid ja Phreaking

Pidevvalmidus

Pidevvalmidus on tarkvaraarenduse meetod, kus koodi muudatused valmistatakse ette toodanguks automaatselt.

Vaata Informaatika mõisteid ja Pidevvalmidus

Pihuarvuti

PalmOne Zire 72s Apple Newton Pihuarvuti (inglise keeles personal digital assistant ehk PDA) on väike kantav arvuti, mis on peamiselt mõeldud isikliku teabe haldamiseks, aja plaanimiseks ja tegevuste korraldamiseks.

Vaata Informaatika mõisteid ja Pihuarvuti

Piksel

Graafilise kujutise pikslid ja kuvariekraani pikslid Piksel ehk pildielement ehk pildipunkt on pildi vähim kahemõõtmeline osa, mis võib kanda teatud värvust ja heledust.

Vaata Informaatika mõisteid ja Piksel

Pilditehnika

Pilditehnika ehk pildindus (ingl imaging) hõlmab võtteid ja vahendeid reaalsetest objektidest piltide loomiseks.

Vaata Informaatika mõisteid ja Pilditehnika

Pilvandmetöötlus

Pilvandmetöötlus ehk pilvraalindus (ingl. cloud computing) on suuremahulise arvutusvõimsuse pakkumine kasutajatele kujul, mida saab suhteliselt kiirelt ja mugavalt kasutusele võtta, vabastada ja arvestada.

Vaata Informaatika mõisteid ja Pilvandmetöötlus

PIN

Ostu eest tasumine pangakaardiga. Kaarditerminalil on klahvid PIN-koodi sisestamiseks PIN ehk PIN-kood (inglise keeles personal identification number, 'isiklik tuvastamisnumber') on numbriline parool, mida autentimiseseme valdaja kasutab enda volituse tõestamiseks infosüsteemis.

Vaata Informaatika mõisteid ja PIN

PIN-kalkulaator

PIN-kalkulaator on seade, mille abil saab kasutaja ennast identifitseerida interneti- või mobiilipangas.

Vaata Informaatika mõisteid ja PIN-kalkulaator

Pinumälu

Pinumälu ehk pinu (ka magasin) on andmestruktuur, milles sinna viimasena kantud andmed võetakse esimesena välja.

Vaata Informaatika mõisteid ja Pinumälu

Pistikprogramm

Pistikprogramm ehk plugin on tarkvaramoodul, mis annab mõnele teisele tarkvarasüsteemile lisavõimalusi.

Vaata Informaatika mõisteid ja Pistikprogramm

Platvorm (infotehnoloogia)

Platvorm on infotehnoloogias arvuti riistvara arhitektuur ja tarkvaraline baas, mis koos võimaldavad kasutada rakendustarkvara.

Vaata Informaatika mõisteid ja Platvorm (infotehnoloogia)

Platvorm teenusena

Platvorm teenusena (inglise keeles Platform as a service, PaaS) on pilvandmetöötluse pakkumine kasutaja teenuse arenduseks ja osutamiseks teenusepakkuja määratud andmetöötluse platvormina.

Vaata Informaatika mõisteid ja Platvorm teenusena

Plokiahel

Plokiahela struktuur Plokiahel (ingl blockchain) on hajusandmebaas, mille andmete uuendamine toimub läbi matemaatilise konsensuse saavutamise algoritmi.

Vaata Informaatika mõisteid ja Plokiahel

Plotter

Plotter HP 9862A Plotter aastast 1973 Plotter (ingl k plot ’joonestama’) on arvuti väljundseade, mis loob mingil kandjal, nt paberil vektograafilisi kujutisi (diagramme, graafikuid, tehnilisi jooniseid, kaarte) pidevjoonega kahekoordinaadilise juhtimise abil.

Vaata Informaatika mõisteid ja Plotter

Polümorfism (informaatika)

Polümorfism on tehnika, mille puhul on võimalik kasutada sama koodi ja funktsioone erinevate andmetüüpidega, mille tulemuseks on rohkem üldised ning abstraktsed implementatsioonid.

Vaata Informaatika mõisteid ja Polümorfism (informaatika)

Pooljuhtketas

Pooljuhtketas ehk SSD-ketas (ingl solid state drive) on arvutitehnikas välkmälul põhinev andmesalvesti, millel erinevalt HDD-kõvakettast puuduvad liikuvad osad.

Vaata Informaatika mõisteid ja Pooljuhtketas

Pooljuhtmälu

Pooljuhtmälu (ingl semiconductor memory) on elektrooniline mälu, mis on loodud pooljuhtkristalli (kiibi) pindkihis integraallülituse kujul.

Vaata Informaatika mõisteid ja Pooljuhtmälu

Pordi peegeldamine

Pordi peegeldamine (inglise keeles port mirroring) on mingis pordis nähtud info kopeerimine teistesse portidesse.

Vaata Informaatika mõisteid ja Pordi peegeldamine

Port

Port tähistab andmesides transpordikihi protokolle (näiteks kasutajadatagrammi (UDP) või edastusohje protokolli (TCP)) kasutavate andmesideühenduste lõpp-punkti.

Vaata Informaatika mõisteid ja Port

POSIX

POSIX, akronüüm ingliskeelsest nimetusest Portable Operating System Interface, on porditava operatsioonisüsteemi IEEE-standard rahvusvahelise standardi koodiga ISO/IEC 9945.

Vaata Informaatika mõisteid ja POSIX

Postiloend

Postiloend (inglise mailing list) on e-posti aadresside loend, mis võimaldab saata üht ja sama e-kirja paljudele aadressidele korraga.

Vaata Informaatika mõisteid ja Postiloend

Postkontoriprotokoll

Postkontoriprotokoll (ingl Post Office Protocol ehk POP) on andmesideprotokoll, mida kasutatakse e-kirjade laadimiseks e-posti serverist kirjade lugemiseks mõeldud seadmesse.

Vaata Informaatika mõisteid ja Postkontoriprotokoll

PostScript

PostScript on programmeerimiskeel graafiliste objektide (tekst, vektorina kirjeldatud objektid nagu ring, ruut, joon jms ning rastergraafika) kirjeldamiseks sõltumata tulemust realiseerivast seadmest (printer, kuvar vms).

Vaata Informaatika mõisteid ja PostScript

Praktiline informaatika

Praktiline informaatika on informaatika haru, mis tegeleb arvuti tööd vahetult juhtivate programmidega – riistvara ja rakendustarkvara vahelise vahelüliga.

Vaata Informaatika mõisteid ja Praktiline informaatika

Pranglimine

Pranglimine on aja peale peastarvutamine Miksikese (Lefo) keskkonnas üle veebiliidese.

Vaata Informaatika mõisteid ja Pranglimine

Prefiksipuu

Prefiksipuu võtmetega "A","to", "tea", "ted", "ten", "i", "in" ja "inn" Prefiksipuu (inglise keeles trie) on informaatikas andmestruktuur, mis viib vastavusse võtmed ja väärtused.

Vaata Informaatika mõisteid ja Prefiksipuu

Prefikskood

Prefikskood on kood, milles ükski koodisõna ei ole ühegi teise koodisõna prefiksiks (kõik dekodeeritavad koodid ei ole prefikskoodid).

Vaata Informaatika mõisteid ja Prefikskood

Printer

Laserprinter Printer on seade, mis esitab elektrooniliselt salvestatud dokumentidest teksti ja muid kujutisi füüsilisele andmekandjale, peamiselt paberile või ka nt plastmaterjalile.

Vaata Informaatika mõisteid ja Printer

Privaatpilv

Privaatpilv (inglise keeles private cloud) on kliendi- või ettevõttepõhine pilvandmetöötlus.

Vaata Informaatika mõisteid ja Privaatpilv

Programmeerija

Programmeerija on elukutse, mille esindaja kirjutab programmeerimiskeeli kasutades tarkvara.

Vaata Informaatika mõisteid ja Programmeerija

Programmeerimine

Programmeerimine on arvutiprogrammide lähtekoodi kirjutamise, testimise, silumise ja haldamise tegevuste jada.

Vaata Informaatika mõisteid ja Programmeerimine

Programmeerimise paradigma

Programmeerimise paradigma on fundamentaalne programmeerimise stiil.

Vaata Informaatika mõisteid ja Programmeerimise paradigma

Programmeerimiskeel

Programmeerimiskeel on süntaksi- ja semantikareeglite kogum arvutile programmi kirjutamiseks (programmeerimiseks).

Vaata Informaatika mõisteid ja Programmeerimiskeel

Programmeeritav loogikaseade

Programmeeritavad loogikaseadmed ehk PLD-d on järgmised.

Vaata Informaatika mõisteid ja Programmeeritav loogikaseade

PROM

PROM-komponent firmalt Texas Instruments PROM (lühend inglise keele sõnadest Programmable Read-Only Memory) on ühekordselt programmeeritav pooljuhtmälu, millesse kord salvestatud andmed säilivad püsivalt.

Vaata Informaatika mõisteid ja PROM

Protokoll (andmeside)

Protokoll on reeglite kogum, mida arvutid kasutavad andmete võrgu kaudu saatmiseks ja vastuvõtmiseks.

Vaata Informaatika mõisteid ja Protokoll (andmeside)

Prototüüpimine

Funktsionaalne prototüüp Mittefunktsionaalne prototüüp Interaktsioonidisaini prototüüp: Trinidad Wisemanis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile Axure RP abil loodud üldise iseteeninduskeskkonna prototüüp Prototüüpimine on süsteemi või toote mudeli loomise toiming, mille eesmärk on mängida läbi erinevad võimalikud disaini lahendusvariandid ja leida nende hulgast parimad.

Vaata Informaatika mõisteid ja Prototüüpimine

Protseduraalne programmeerimine

Protseduraalne programmeerimine ehk protseduuriline programmeerimine (inglise procedural programming) on programmeerimise stiil, mis rõhutab programmi jaotamist alamprogrammideks (protseduurideks ja funktsioonideks).

Vaata Informaatika mõisteid ja Protseduraalne programmeerimine

Protseduuriline genereerimine

Protseduuriline genereerimine on andmetöötluse meetod, millega luuakse andmeid algoritmiliselt, mitte manuaalselt.

Vaata Informaatika mõisteid ja Protseduuriline genereerimine

Protseduuriline müra

Protseduurilise müra (inglise keeles procedural noise) all mõeldakse arvutigraafikas juhuslikku ja struktureerimata mustrit.

Vaata Informaatika mõisteid ja Protseduuriline müra

Protsessor

Intel 4004 oli esimene üldkasutuseks mõeldud mikroprotsessor Mikroprotsessor Intel 80486DX2 Protsessori Intel Core 2 struktuuriskeem Protsessor on elektroonikalülitus, milles toimuvaid aritmeetika- ja loogikatehteid juhitakse protsessorisse antavate masinakäskudega.

Vaata Informaatika mõisteid ja Protsessor

Protsessori jahutussüsteem

Protsessori jahutussüsteemi ülesanne on juhtida soojust eemale keskseadmest ja graafikaprotsessorist, et nad üle ei kuumeneks.

Vaata Informaatika mõisteid ja Protsessori jahutussüsteem

Protsessori vahemälu

Protsessori vahemälu diagramm Protsessori vahemälu (inglise k. CPU cache) on mälu, mida arvuti protsessor kasutab põhimällu pöördumisele keskmiselt kuluva aja lühendamiseks.

Vaata Informaatika mõisteid ja Protsessori vahemälu

PS/2

Värviga tähistatud PS/2-pesad arvuti tagapaneelil (lilla klaviatuurii ja roheline hiire ühendamiseks) PS/2 on sünkroonne jadaliides hiire ja klaviatuuri (sisendseadmete) ühendamiseks personaalarvutiga.

Vaata Informaatika mõisteid ja PS/2

Puhvermälu

Puhvermälu on eriotstarbeline arvuti mäluseade või mäluala, mis võimaldab ajutise salvestuse abil vahetada andmeid kahe erinevate edastusparameetritega funktsionaalüksuse vahel.

Vaata Informaatika mõisteid ja Puhvermälu

Puhvertoiteallikas

Back-UPS RS 500 Puhvertoiteallikas ehk katkematu toite allikas ehk UPS on seade, mille eesmärk on kaitsta elektritarbijaid elektrivõrgus esinevate probleemide eest.

Vaata Informaatika mõisteid ja Puhvertoiteallikas

Pulsilaiusmodulatsioon

Joonis 1. Pulsilaiusmodulatsiooni näide: järjestikuste impulssidega moduleeritud pinge vahelduvvoolumootori klemmide vahel (sinine), mille tulemusel tekib mootoris siinusesarnane vahelduv magnetvoog (punane) Pulsilaiusmodulatsioon (PWM) ehk impulsilaiusmodulatsioon ehk laiusimpulssmodulatsioon on modulatsiooni liik, milles väljundpinge reguleerimiseks muudetakse impulsside laiust.

Vaata Informaatika mõisteid ja Pulsilaiusmodulatsioon

Puu (andmestruktuur)

Kahendpuu näidis Puu on infotehnoloogias hierarhiline andmestruktuur, kus andmed on paigutatud puukujuliselt.

Vaata Informaatika mõisteid ja Puu (andmestruktuur)

Puuteekraan

Esimene puuteekraaniga mobiiltelefon (kommunikaator) IBM Simon (1992) Puuteekraaniga infoterminal Puuteekraan ehk puutetundlik ekraan on puutetundliku andurikihiga ekraan (kuvar), mille osi sõrme(de)ga (või eripliiatsiga) eriviisiliselt puudutades saab sisestada andmeid ja juhtimiskäske.

Vaata Informaatika mõisteid ja Puuteekraan

Puuteplaat

Puuteplaat Puuteplaat ehk puutepaneel ehk puutetundlik paneel ehk puutepadi ehk sensorpaneel (inglise keeles touchpad) on osutusseadis andmete sisestamiseks.

Vaata Informaatika mõisteid ja Puuteplaat

Puutetahvel

Interaktiivne puutetahvel Interaktiivne puutetahvel on suur puuteekraan, mis on ühendatud arvutiga.

Vaata Informaatika mõisteid ja Puutetahvel

QR-kood

QR-kood QR-kood ehk ruutkood (inglise keeles Quick Response code) on Jaapanis loodud kodeeritud kahemõõtmeline maatrikskood, mis võimaldab skaneerida infot mobiiltelefoni, kus mobiilirakendus selle dekodeerib.

Vaata Informaatika mõisteid ja QR-kood

QWERTY

QWERTY-klahvipaigutus QWERTY on tänapäeval kõige levinum klaviatuuri ehk klahvistiku ehk sõrmistiku klahvipaigutus.

Vaata Informaatika mõisteid ja QWERTY

Raadiosagedustuvastus

Raadiosagedustuvastus (inglise keeles radio-frequency identification, RFID) on raadiolaineid kasutav tehnoloogia esemete (aga ka elusolendite) märgistamiseks ja nende automaatseks jälgimiseks.

Vaata Informaatika mõisteid ja Raadiosagedustuvastus

Raal-tehnoanalüüs

Raal-tehnoanalüüs (ingl computer-aided engineering, CAE) on arvuti toel inseneriteaduse valdkonda kuuluvate ülesannete lahendamine (nt mehaanikas, masinaehituses); arvuti toel masinate ja seadmete projekteerimine.

Vaata Informaatika mõisteid ja Raal-tehnoanalüüs

Raalprojekteerimine

Raalprojekteerimine (inglise computer-aided design, CAD) on arvuti abil toodete, hoonete, masinate ja seadmete kujundamine.

Vaata Informaatika mõisteid ja Raalprojekteerimine

Raaltootmine

Raaltootmine ehk CAM (Computer-aided manufacturing ehk arvutipõhine tootmine) on rakendustehnoloogia, mis kasutab masinate tootmisprotsesside hõlbustamiseks ja automatiseerimiseks erinevaid arvutitarkvarasid.

Vaata Informaatika mõisteid ja Raaltootmine

Rakenduskiht

Rakenduskiht (inglise keeles Application Layer) on avatud süsteemide sidumise arhitektuuri seitsmes kiht.

Vaata Informaatika mõisteid ja Rakenduskiht

Rakendusliides

Rakendusliides ehk programmiliides ehk rakendustarkvara liides ehk API (inglise keeles application programming interface) on arvutiprogrammides alamprogrammi määratluste, protokollide ja tööriistade komplekt rakendustarkvara ehitamiseks.

Vaata Informaatika mõisteid ja Rakendusliides

Rakendustarkvara

Rakendustarkvara (ingl application software) hõlmab arvutiprogramme, mis on ette nähtud teatud kindla ülesande täitmiseks, näiteks tekstitöötlus, tabelarvutus, pilditöötlus, raamatupidamine.

Vaata Informaatika mõisteid ja Rakendustarkvara

Rastergraafika

Rastergraafika (ingl raster graphics, bitmap graphics) ehk pikselgraafika on arvutigraafika liik, milles kuva esitatakse pikslite (enamasti ruudukujuliste pildipunktide) maatriksina.

Vaata Informaatika mõisteid ja Rastergraafika

Rämpspost

Rämpspost, slängis spämm (inglise keeles spam), on e-kiri ja/või sõnum e-postis või uudiserühmas, veebifoorumis, mida saadetakse ilma e-posti konto omaniku soovita või mis ei vasta uudiserühma või veebifoorumi teemale.

Vaata Informaatika mõisteid ja Rämpspost

Räsifunktsioon

Räsifunktsioon (ingl. hash function) on krüptograafias kasutatav ühesuunaline funktsioon tekstistringide kodeerimiseks.

Vaata Informaatika mõisteid ja Räsifunktsioon

Rööpvärat

Paralleelport (rööpvärat, rööpport) on liides, mida kasutatakse erinevate välisseadmete ühendamiseks arvutiga.

Vaata Informaatika mõisteid ja Rööpvärat

Reaalaja operatsioonisüsteem

Reaalaja operatsioonisüsteem (RTOS) on reaalajaliste rakenduste kasutamiseks välja töötatud operatsioonisüsteem.

Vaata Informaatika mõisteid ja Reaalaja operatsioonisüsteem

Reaalajakell

Reaalajakell (ingl real time clock ehk RTC) on arvutites ja muudes elektroonilistes seadmetes kasutatav aja arvestamisega tegelev lülitus.

Vaata Informaatika mõisteid ja Reaalajakell

Register (arvutitehnika)

Register arvutitehnikas tähistab väikesemahulist mälu arvuti keskprotsessoris, millega andmevahetus toimub väga kiirelt, ühe protsessoritakti jooksul.

Vaata Informaatika mõisteid ja Register (arvutitehnika)

Regulaaravaldis

Tulemused tekstis järgneva mustri otsimisel (? Sobitatakse vähemalt kaks tühikut, kuid ainult siis kui need paiknevad punkti järel ja suure tähe ees Regulaaravaldis (ingl. regular expression, regex või regexp) on teoreetilises informaatikas märkidest koosnev otsingumuster.

Vaata Informaatika mõisteid ja Regulaaravaldis

Rekurrentne närvivõrk

Rekurrentne närvivõrk (RNN) on tehisnärvivõrkude klass, kus ühendused sõlmede vahel moodustavad suunatud graafi mööda jada.

Vaata Informaatika mõisteid ja Rekurrentne närvivõrk

Rekursioon

Rekursioon on mingi objekti kordamine ennastkopeerival teel.

Vaata Informaatika mõisteid ja Rekursioon

Renderdusfarm

Renderdusfarm ehk renderdusklaster on suure jõudlusega arvutisüsteem ehk arvutite klaster, mille ülesanne on 3D-programmidega loodud mudelitest, piltidest või animatsioonidest (näiteks Blender, Cinema 4D) genereerida fotoreaalsed arvutis kasutatavaid 2D-kujutised.

Vaata Informaatika mõisteid ja Renderdusfarm

Ressursijaotus

Ressursijaotus on operatsioonisüsteemi poolt hallatav arvuti riistvaraliste ressursside optimaalne jaotamine protsesside vahel.

Vaata Informaatika mõisteid ja Ressursijaotus

Ressursside allokatsioon

Ressursside allokatsioon (lühemalt allokatsioon) on piiratud ressursside jaotamine või suunamine niisugustesse kohtadesse, kus neid saab kasutada kõige tõhusamalt ja tulusamalt.

Vaata Informaatika mõisteid ja Ressursside allokatsioon

REST

REST (representational state transfer) on tarkvaraarhitektuuri laad, mis seab veebirakenduse loomisele kindlad piirid.

Vaata Informaatika mõisteid ja REST

RGB-mudel

RGB-mudel on liitvärvimudel, milles erinevaid värvitoone saadakse kolme põhivärvuse – punane (R, red), roheline (G, green) ja sinine (B, blue) aditiivsel liitumisel.

Vaata Informaatika mõisteid ja RGB-mudel

RGBA

RGBA on Red Green Blue Alpha, mis tähistavad punast, rohelist, sinist värvitooni ja alfakanalit.

Vaata Informaatika mõisteid ja RGBA

Ribalaius

Ribapääsfiltri sageduskarakteristik, illustreerimaks ribalaiust ''B'' tasemel −3 dB Ribalaius (inglise keeles bandwidth) on signaalitöötluses sagedusvahemik signaali sagedusspektris, mille ulatus signaal pole nõrgenenud määratletud tasemest madalamale.

Vaata Informaatika mõisteid ja Ribalaius

Riistvara

Riistvara (inglise keeles hardware), slängis raudvara, on arvuti koosseisu või arvuti juurde kuuluvad seadmed ja seadised.

Vaata Informaatika mõisteid ja Riistvara

Riistvaraline turvamoodul

Riistvaraline turvamoodul (inglise hardware security module, HSM) on arvutamise seade, mis julgestab ja haldab digitaalset võtit tugeva autentimise jaoks ning teostab turvalist šifreerimist.

Vaata Informaatika mõisteid ja Riistvaraline turvamoodul

RS-232

RS-232 (ka RS-232-C, ka EIA-232, ka TIA-232, Recommended Standard 232) ehk soovituslik standard 232 on normide kogum, mis defineerib binaarandmete ja kontrollbittide edastuse lõppseadmete (DTE) ja andmesideseadmete (DCE) vahel.

Vaata Informaatika mõisteid ja RS-232

RSA (algoritm)

RSA (Rivest-Shamir-Adleman) on avaliku võtmesüsteemiga krüpteerimise algoritm andmeedastuses.

Vaata Informaatika mõisteid ja RSA (algoritm)

RSS

RSS logo RSS (ingliskeelne lühend sõnadest Rich Site Summary või Really Simple Syndication) on XML-il põhinev andmevorming (uudistevoo vormingu standard) Internetis kasutamiseks, peamiselt veebilehtede sisukorra või uudiste kokkuvõtete tegemiseks.

Vaata Informaatika mõisteid ja RSS

Ruumiandmed

Ruumiandmed (inglise keeles geospatial data, geographic information) on andmed, mis otseselt või kaudselt osutavad konkreetsele asukohale või geograafilisele alale, sealhulgas andmekogudes hallatavad andmed, mis kirjeldavad ruumiobjektide asukohta, omadusi ja kuju geograafilises ruumis.

Vaata Informaatika mõisteid ja Ruumiandmed

Ruuter

Ruuter (Linksys BEFSR41) Marsruuter ehk ruuter on elektrooniline seade, mis ühendab omavahel kaht või enamat arvutivõrku, ning võimaldab nendevahelise andmeside.

Vaata Informaatika mõisteid ja Ruuter

Saaga (andmekogu)

Saaga on digiteeritud arhiiviallikaid sisaldav veebikeskkond, mis võimaldab tutvuda Eesti Rahvusarhiivis ja Tallinna Linnaarhiivis säilitatavate arhivaalide digitaalsete koopiatega.

Vaata Informaatika mõisteid ja Saaga (andmekogu)

Sagedushüplemine

Signaali sagedus ajas sagedushüplemise kasutamisel Sagedushüplemine, ka sagedushüpitamine (inglise keeles Frequency hopping, ka Frequency-hopping spread spectrum 'sagedushüplemisega spektrilaotus') on raadiosignaali edastamise viis, kus kasutatakse fikseeritud ribalaiusega signaali saatesageduse kiiret muutmist.

Vaata Informaatika mõisteid ja Sagedushüplemine

Sagedusjaotusega hulgipöördus

FDMA (Frequency Division Multiple Access) ehk sagedusjaotusega hulgipöördus on kanali jagamise meetod, kus igale kasutajale eraldatakse oma sagedusriba.

Vaata Informaatika mõisteid ja Sagedusjaotusega hulgipöördus

Salvestivõrk

Salvestivõrk ehk SAN (inglise keeles Storage Area Network) on eriotstarbeline arvutivõrk, mis ühendab omavahel mäluseadmeid ja nendega seotud andmeservereid, et optimeerida kettakasutust ja andmete varundamist.

Vaata Informaatika mõisteid ja Salvestivõrk

Sampler

Sampler (argikeeles ka sämpler; inglise keeles sampler) on riistvaraline või tarkvaraline elektrooniline muusikainstrument, mille helitekitamise aluseks on sämplid ja/või sämplimine ning mis on lähedalt seotud (sämplipõhiste) süntesaatoritega (nii helitekitamine kui ka töötlemine on sarnased).

Vaata Informaatika mõisteid ja Sampler

SATA

SATA (Serial AT AttachmentLühend AT tähendab IBMi Paralleel-ATA nimes "Advanced Technology", aga SATA nimes mitte, et vältida seost IBMi kaubamärgiga. ehk Serial-ATA või jada-ATA) on arvuti liides ühissiini ühendamiseks massmäluseadmetega, näiteks kõvaketaste ja optiliste seadmetega.

Vaata Informaatika mõisteid ja SATA

Säilmälu

Säilmälu on niisugune elektroonne mittehaihtuv mälu (ingl non-volatile memory), milles salvestatud andmed säilivad ka toitepinge väljalülitamise järel.

Vaata Informaatika mõisteid ja Säilmälu

Sülearvuti

Acer Aspire 8920 Sülearvuti ehk süler, kõnekeeles ka läpakas (inglise keeles laptop) ja rüperaal, on kaasaskantav arvuti, mis töötab erinevalt lauaarvutist lisaks võrgutoitele ka akuga.

Vaata Informaatika mõisteid ja Sülearvuti

Süntaks

Süntaks ehk lauseõpetus on grammatika osa, mis käsitleb sõnade ühendamist sõnaühenditeks ja lauseteks.

Vaata Informaatika mõisteid ja Süntaks

Süsteemianalüüs

Süsteemianalüüs (inglise systems analysis) on suursüsteemide (ökosüsteemid, biosfäär, tehnosfäär) uurimise viis süsteemis kulgevate protsesside mõistmiseks.

Vaata Informaatika mõisteid ja Süsteemianalüüs

Süsteemikiip

Süsteemikiip (inglise keeles system-on-a-chip, system on chip ehk SoC või SOC) tähendab elektroonikas kiipi, millesse on integreeritud kogu elektroonikasüsteem (näiteks arvuti).

Vaata Informaatika mõisteid ja Süsteemikiip

Süsteemitarkvara

Süsteemitarkvara on arvutiprogrammide kompleks, mis pakub platvormi rakendustarkvara programmidele.

Vaata Informaatika mõisteid ja Süsteemitarkvara

Sõlm (arvutivõrgud)

Sõlm on seade, mis on ühenduses osa arvutivõrgust.

Vaata Informaatika mõisteid ja Sõlm (arvutivõrgud)

Sõltumatute ketaste liiasmassiiv

Sõltumatute ketaste liiasmassiiv on mitmest kõvakettast või kõvaketta partitsioonist moodustatud loogiline plokkseade andmete salvestamiseks, kus samad andmed salvestatakse mitmele kõvakettale.

Vaata Informaatika mõisteid ja Sõltumatute ketaste liiasmassiiv

Sõne (informaatika)

Sõne (inglise keeles string) on tervikuna käsitletav samalaadsete elementide, näiteks märkide, järjend.

Vaata Informaatika mõisteid ja Sõne (informaatika)

SDRAM

Sünkroonne dünaamiline muutmälu ehk SDRAM (ingl Synchronous Dynamic Random Access Memory) on dünaamiline muutmälu (DRAM), mida sünkroonitakse süsteemisiini kaudu süsteemi taktsagedusega.

Vaata Informaatika mõisteid ja SDRAM

Seadmedraiver

Seadmedraiver (inglise keeles driver – juht, antud kontekstis juhtprogramm) ehk ohjur on informaatikas arvutiprogramm, mis võimaldab teistel kõrgtasemeprogrammidel riistvarakomponenti kasutada.

Vaata Informaatika mõisteid ja Seadmedraiver

Seadmepüstik

19-tolline seadmepüstik professionaalses helitöötluses Seadmepüstik (inglise keeles rack) ehk serverikapp on tugevatest metallraamidest koosnev standardsete mõõtudega raamistik, mille külge on võimalik kinnitada erinevaid telekommunikatsiooniseadmeid – eelkõige võrguseadmeid ja servereid, kuid ka palju muid seadmeid.

Vaata Informaatika mõisteid ja Seadmepüstik

Seansikiht

Seansikiht võimaldab eri hostide kasutajatel luua omavahelise sideseansi.  Seansid peavad olema kas täisdupleks- või pooldupleksrežiimis.

Vaata Informaatika mõisteid ja Seansikiht

Seisund

Seisund ehk olek (saksa keeles Zustand) on entiteedi ajutiste omaduste komplekt.

Vaata Informaatika mõisteid ja Seisund

Seisundidiagramm

Seisundidiagramm ehk olekudiagramm on infotehnoloogias kasutatav diagramm, mis kirjeldab süsteemis toimuvate sündmustega põhjustatud objekti seisundi muutmist.

Vaata Informaatika mõisteid ja Seisundidiagramm

Sertifikaat

Sertifikaat (prantsuse keeles certificat ehk sert on sertifitseerimisorgani väljastatud ametlik dokument vastavuse või autentsuse tõendamiseks. Serdiga tõendatakse süsteemi, toote vm autentsust või vastavust teatavatele välistele nõuetele (näiteks standardile).

Vaata Informaatika mõisteid ja Sertifikaat

Server

Server on arvutisüsteem või selles töötav tarkvara, mis pakub teatud infoteenust sellega ühendatavatele klientidele.

Vaata Informaatika mõisteid ja Server

Serverivaba andmetöötlus

Serverivaba andmetöötlus (inglise keeles serverless computing) on pilveandmetöötluse (inglise keeles cloud computing) laiendusmudel, milles pilveteenuse pakkuja toimib serverina, jaotades dünaamiliselt masina ressursse.

Vaata Informaatika mõisteid ja Serverivaba andmetöötlus

SGML

SGML-keel (inglise Standard Generalized Markup Language – SGML) on märgistuskeel dokumentide esitamiseks sõltumatult nende sisust.

Vaata Informaatika mõisteid ja SGML

Signaaliprotsessor

Signaaliprotsessor (ingl digital signal processor, lühend DSP) on spetsiaalne mikroprotsessor, mis töötleb signaale ja seda enamasti reaalajas (sündmuse tegeliku toimumise ajal).

Vaata Informaatika mõisteid ja Signaaliprotsessor

Sihilik vigade süstimine

Sihilik vigade süstimine või ka sihilik vea tekitamine on arvutisüsteemis kunstlike vigade tekitamine testimise eesmärgil.

Vaata Informaatika mõisteid ja Sihilik vigade süstimine

Siin

Neli PCI Express laiendussiini (ülevalt x4, x16, x1 ja x16) ning traditsiooniline 32-bitine PCI välisseadmeühenduse laiendussiin (alumine) Siin (inglise bus) on arvuti või arvutivõrgu elektriliste ühenduste andmesidesüsteem.

Vaata Informaatika mõisteid ja Siin

Siinvõrk

Siinivõrgu topoloogia Siinvõrgu topoloogiaks on võrk, kus kõik klientarvutid on ühendatud ühe ja sama võrgukaabli (siini) külge.

Vaata Informaatika mõisteid ja Siinvõrk

Silumine

Silumine on tarkvaraarenduse protsess, mille käigus leitakse ja parandatakse vigu koodis, mis takistavad programmi või süsteemi korrektset toimimist.

Vaata Informaatika mõisteid ja Silumine

Sisend

Sisend on süsteemi seisundit mõjustada võiv tegur, mida iseloomustatakse arvuliselt kui sisendsuurust.

Vaata Informaatika mõisteid ja Sisend

Sisend/väljund

Lühendiga I/O (inglise keeles Input/Output ehk Sisend/Väljund) tähistatakse arvuti suhtlust kas selle kasutajaga, andmekandjate, üle arvutivõrgu teiste arvutite või välise maailmaga.

Vaata Informaatika mõisteid ja Sisend/väljund

Sisendseade

Klaviatuur – tüüpiline sisestusseade Sisendseade on osa arvuti riistvara seadmetest, mida kasutatakse, et saata andmeid ja kontrollsignaale informatsiooni töötlevale süsteemile.

Vaata Informaatika mõisteid ja Sisendseade

Sisevõrk

Sisevõrk ehk intranet on asutuse sisevõrk, mis põhineb Interneti protokollistikul.

Vaata Informaatika mõisteid ja Sisevõrk

Sisselogimine

Swedbank'i netipanga sisselogimise aken Wikimedia sisselogimise aken Sisselogimine (inglise keeles login või sign in) on toiming kasutaja sisenemiseks arvuti operatsioonisüsteemi, võrgukeskkonda või teenusesse.

Vaata Informaatika mõisteid ja Sisselogimine

Sisuedastusvõrk

Sisuedastusvõrk (inglise keeles content delivery network või content distribution network (CDN)) on suur piirkonniti laiali paigutatud veebi puhverserverite võrk, mis on mõeldud kasutajatele kindlate omadustega ja kiirusega teenuse tagamiseks.

Vaata Informaatika mõisteid ja Sisuedastusvõrk

Skalaar

Skalaaride all mõistetakse matemaatikas arve või üldisemalt ringi elemente, mis osalevad skalaariga korrutamises.

Vaata Informaatika mõisteid ja Skalaar

Skaleeritavus

Skaleeritavus (inglise keeles scalability) on süsteemi, mudeli, funktsiooni omadus tulla toime suurenenud töökoormusega.

Vaata Informaatika mõisteid ja Skaleeritavus

Skanner

Tasaskanner Skanner (argikeelne skänner ei ole kirjakeelne sõna) on arvuti väline sisendseade, mis on mõeldud kujutiste (teksti, piltide) sisestamiseks arvutisse.

Vaata Informaatika mõisteid ja Skanner

Skriptimiskeel

Skriptimiskeel on programmeerimiskeel, millega juhitakse programmide tööd.

Vaata Informaatika mõisteid ja Skriptimiskeel

Slaid

Slaid (inglise keeles slide) on esitlustarkvaraga loodud veebileht.

Vaata Informaatika mõisteid ja Slaid

Sortimisalgoritm

Sortimisalgoritm on matemaatikas ja informaatikas algoritm loendi elementide paigutamiseks kindlasse järjekorda.

Vaata Informaatika mõisteid ja Sortimisalgoritm

Sotsiaalinformaatika

Sotsiaalinformaatika on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendite uurimine kultuurilises või institutsioonilises kontekstis.

Vaata Informaatika mõisteid ja Sotsiaalinformaatika

SPI

SPI ühendus ühe ülema (''Master'') ja alluva (''Slave'') vahel. Nooled näitavad signaalide suunda SPI (ingl Serial Peripheral Interface) siin on sünkroonse järjestiksuhtluse liidese standard, mida kasutatakse enamasti lühidistantsiliseks suhtluseks ning mis leiab sageli kasutust manussüsteemides.

Vaata Informaatika mõisteid ja SPI

SRAM

SRAM (Static Random Access Memory) ehk staatiline suvapöördusmälu on muutmälu, milles sisalduvad andmed ei vaja nende säilitamiseks perioodilist värskendust, kuid andmed säilivad ainult toitepinge olemasolul.

Vaata Informaatika mõisteid ja SRAM

Staatiline programmi analüüs

Staatiline programmi analüüs on arvutitarkvara analüüs, mis töötab ilma programmi käivitamata.

Vaata Informaatika mõisteid ja Staatiline programmi analüüs

Standardne kasutajamudel

Standardne kasutajamudel on teenuse kasutaja standardne andmemudel.

Vaata Informaatika mõisteid ja Standardne kasutajamudel

Stiilus

Stiilus on kirjutuspulk või pliiatsitaoline väike tööriist märgistamiseks või kujundamiseks – näiteks kasutatakse stiilust keraamikas.

Vaata Informaatika mõisteid ja Stiilus

Strobeerimine

Strobeerimine ehk "vilgutamine" on katkestamine etteantud strobeerimissignaaliga (strobe).

Vaata Informaatika mõisteid ja Strobeerimine

Struktureeritud programmeerimine

Struktureeritud programmeerimine on programmeerimisstiil, mis seisneb peamiselt goto lausendi kasutamise vältimises.

Vaata Informaatika mõisteid ja Struktureeritud programmeerimine

Struktuurpäringukeel

Struktuurpäringukeel (ingl Structured Query Language, SQL) on andmebaasi päringukeel, mis on loodud relatsioonbaasihaldurite (RDBMS) jaoks.

Vaata Informaatika mõisteid ja Struktuurpäringukeel

Suhtlusvõrgustik

Ülaltoodud animatsioon kujutab erinevate sotsiaalsete objektide vahelisi suhteid. Kasutaja '''Eeva''' (''Eva'') on '''Aadama''' (''Adam'') ja '''Kati''' (''Kate'') sõber (''friend''), kusjuures '''Aadam''' ja '''Kati''' ei ole omavahel sõbrad, neil on aga ühine sõber '''Eeva'''.

Vaata Informaatika mõisteid ja Suhtlusvõrgustik

Sulund (informaatika)

Sulund on informaatikas avaldis (harilikult funktsioon), millel võib olla vabu muutujaid koos keskkonnaga, mis neid seob ("sulgub" ümber nende muutujate).

Vaata Informaatika mõisteid ja Sulund (informaatika)

Superarvuti

IBM Roadrunner oli esimene superarvuti, mis suutis teha üle petafloppi ehk kvadriljoni arvutuse sekundis Superarvuti on arvuti, mis kuulub esimeste hulka oma töötlusvõimsuse, eriti arvutuskiiruse poolest.

Vaata Informaatika mõisteid ja Superarvuti

Suurima kaaluga bitt

Arvu 149 esitus kahendsüsteemis. Suurima kaaluga bitti tähistav ruut on värvitud Suurima kaaluga bitt (ka vanim bitt, kõrgeim bitt; inglise keeles most significant bit, lühend MSB) on bitt, mis esitab positsiooni, kus asub kahendarvu suurima väärtusega bitt.

Vaata Informaatika mõisteid ja Suurima kaaluga bitt

Tabel

Tabeli näidisTabel on andmete esitamise süsteemne viis.

Vaata Informaatika mõisteid ja Tabel

Tabelarvutus

LibreOffice 5.0 Calc tabelarvutusprogramm Tabelarvutus on arvutuste tegemine tabelarvutusprogrammiga, mis kuvab ridade ja veergudena paiknevate lahtritega tabeli, mille ühe lahtri sisu muutmine võib põhjustada ühe või enama lahtri ümberarvutuse kasutaja määratletud lahtritevaheliste seoste, nt valemite, põhjal.

Vaata Informaatika mõisteid ja Tabelarvutus

Tabulaator

Hollerithi 1890 tabulaator Tabulaator (ehk tabuleerimismasin) on elektromehaaniline masin, mida kasutati numbrilise ja tähelise info automatiseeritud töötlemiseks.

Vaata Informaatika mõisteid ja Tabulaator

Tagasiside

Tagasiside (FEEDBACK) protsessi väljundi ja sisendi vahel Tagasiside on süsteemi väljundi toime tema sisendile.

Vaata Informaatika mõisteid ja Tagasiside

Tahvelarvuti

Tahvelarvuti (inglise keeles tablet computer, tablet) on puutetundliku ekraaniga kaasaskantav personaalarvuti.

Vaata Informaatika mõisteid ja Tahvelarvuti

Taktsagedus

Intel Core i3 protsessori taktsagedus (''CPU speed'') arvuti BIOSis kuvatuna Taktsagedus on protsessori töökiirust iseloomustav suurus, täpsemalt taktgeneraatori tekitatud impulsside arv sekundis.

Vaata Informaatika mõisteid ja Taktsagedus

Taktsignaal

Taktsignaal: signaalipinge väärtus muutub perioodiliselt kõrge (H) ja madala (L) taseme vahel Taktsignaal (inglise keeles clock signal) on elektroonikas ja eriti digitaaltehnikas perioodiliselt korduvate pingeimpulsside jada, mida kasutatakse nagu metronoomi, et koordineerida ja sünkroonida ajalisi toiminguid elektriahelate vahel.

Vaata Informaatika mõisteid ja Taktsignaal

Tarkvara

LibreOffice Writer Tarkvara ehk arvuti tarkvara on masinloetav juhend, mis suunab arvuti protsessorit spetsiifilisi toiminguid sooritama.

Vaata Informaatika mõisteid ja Tarkvara

Tarkvara arendustsükkel

Tarkvara arendustsükkel on tarkvaraarenduses üksteisele järgnevate tegevuste jada, mida läbides realiseeritakse ideed infosüsteemide(s)/(na).

Vaata Informaatika mõisteid ja Tarkvara arendustsükkel

Tarkvara prototüüp

Tarkvara prototüüp on kergekaaluline vahend testimaks tarkvara kasutajaliidest, funktsionaalsust, algoritmi vms enne tervikliku tarkvaratoote valmistama asumist.

Vaata Informaatika mõisteid ja Tarkvara prototüüp

Tarkvara teenusena

Tarkvara teenusena ehk pilvelttarkvara (inglise keeles Software as a service, SaaS) on pilvandmetöötluse pakkumine teenusepakkuja määratud tarkvara rentimisena.

Vaata Informaatika mõisteid ja Tarkvara teenusena

Tarkvara testimine

Tarkvara testimine on tarkvaraarenduse protsess, mille käigus püütakse hinnata tarkvara kvaliteeti.

Vaata Informaatika mõisteid ja Tarkvara testimine

Tarkvaraarendus

Tarkvaraarendus (inglise software development) on tarkvaraloomeprotsess.

Vaata Informaatika mõisteid ja Tarkvaraarendus

Tarkvaraarenduskomplekt

Tarkvaraarenduskomplekt (inglise SDK) on tarkvaraarenduse tööriistade kogumik, mille abil luuakse tarkvara kindla tarkvara- või riistvaraplatvormi jaoks.

Vaata Informaatika mõisteid ja Tarkvaraarenduskomplekt

Tarkvaralitsents

Tarkvaralitsents on tarkvara autori, tootja või müüja koostatud dokument, milles on loetletud, millistel tingimustel on õigus omandatud või ostetud tarkvara kasutada.

Vaata Informaatika mõisteid ja Tarkvaralitsents

Tarkvararaamistik

Programmeerimises tähendab tarkvararaamistik abstraktsiooni, mis pakub mingit teatud üldistatut funktsionaalsust tarkvaraarenduses ette tulevate ülesannete lahendamiseks olles samas spetsiifilise rakenduse tarvis laiendatav.

Vaata Informaatika mõisteid ja Tarkvararaamistik

Tartu Ülikooli matemaatika-informaatikateaduskond

Kuradisilla alt Tartu Ülikooli matemaatika-informaatikateaduskond oli Tartu Ülikooli teaduskond, mis tegeles matemaatika ja informaatika õpetamisega ning uurimistööga nendes valdkondades.

Vaata Informaatika mõisteid ja Tartu Ülikooli matemaatika-informaatikateaduskond

Taskuhääling

Arvamusfestivalil 2022 (Rainer Sternfeld ja Marian Võsumets) Taskuhääling (inglise keeles podcast) on standard, mis võimaldab taskuhäälingusaadete tellija arvutis jooksval programmil märgata lisandunud saateid ning neid automaatselt tema arvutisse (ja MP3-mängijasse) laadida.

Vaata Informaatika mõisteid ja Taskuhääling

Tasuta tarkvara

Tasuta tarkvara ehk priivara (inglise keeles freeware) on tasuta levitatav tarkvara.

Vaata Informaatika mõisteid ja Tasuta tarkvara

Tähtvõrk

Tähtvõrgu topoloogia Tähtvõrk on levinuim arvutivõrkude võrgutopoloogia.

Vaata Informaatika mõisteid ja Tähtvõrk

Täiendkood

Täiendkood on kahendarv, mis saadakse, kui otsekoodi madalamad (väiksema kohakaaluga) kohad kopeeritakse (kirjutatakse ümber) kuni esimese 1-ni kaasa arvatud ja ülejäänud kõrgemad (suurema kohakaaluga) kohad inverteeritakse (inverteerimisega tehakse loogilise eituse ehk negatsioonitehe).

Vaata Informaatika mõisteid ja Täiendkood

Täisarv (andmetüüp)

Informaatikas on täisarv (integer) andmetüüp, millega saab arvuti mälus esitada väärtusi mõnest täisarvude hulga lõplikust alamhulgast.

Vaata Informaatika mõisteid ja Täisarv (andmetüüp)

Täispuuprotokoll

Täispuuprotokoll (Inglise k. Spanning Tree Protocol) on võrguprotokoll, mis tagab sillatud kohtvõrgule silmustevaba topoloogia.

Vaata Informaatika mõisteid ja Täispuuprotokoll

Täiustatud krüpteerimisstandard

Täiustatud krüpteerimisstandard (lühend AES; inglise keeles Advanced Encryption Standard) on 2001.

Vaata Informaatika mõisteid ja Täiustatud krüpteerimisstandard

Tööjaam

SGI O2 Workstation Tööjaam (inglise keeles workstation) on teaduslike ülesannete täitmiseks mõeldud arvuti.

Vaata Informaatika mõisteid ja Tööjaam

Töölaud (infotehnoloogia)

GNOME töölaud Töölaud on metafoor, mida kasutatakse kirjeldamaks graafilise kasutajaliidesega kasutajale pakutud võimalusi.

Vaata Informaatika mõisteid ja Töölaud (infotehnoloogia)

Tõeväärtus (andmetüüp)

Tõeväärtus on arvutiteaduses kahe võimaliku väärtusega andmetüüp, mille väärtusteks on kas tõene või väär.

Vaata Informaatika mõisteid ja Tõeväärtus (andmetüüp)

Tõstutundlikkus

Tõstutundlikkus on kirjutatud sõnade tähenduse muutus sõltuvalt suur- ja väiketähtede kasutamisest.

Vaata Informaatika mõisteid ja Tõstutundlikkus

Teatetahvlisüsteem

Teatetahvlisüsteem (BBS, Bulletin Board System) on kasutajaliidesega server telefoniühendustel põhinevas arvutivõrgus, mis võimaldas helisagedusliku modemiga sissehelistajatel omavahelist suhtlust.

Vaata Informaatika mõisteid ja Teatetahvlisüsteem

Teek

Teek (ingl. library) on funktsioonide, makrode, klasside, moodulite vms komponentide kogu, mida saab programmis vajadust mööda kasutada.

Vaata Informaatika mõisteid ja Teek

Teenusekvaliteet

Teenusekvaliteet (inglise keeles Quality of Service ehk QoS) on eelkõige võrgu üleüldine jõudlus tajutuna kasutaja poolt.

Vaata Informaatika mõisteid ja Teenusekvaliteet

Tehisintellekt

Tehisintellekt ehk tehisaru ehk kunstlik intellekt on masina intellekt.

Vaata Informaatika mõisteid ja Tehisintellekt

Tehisnärvivõrk

Tehisnärvivõrk on bioloogilise aju eeskujul ehitatud arvutuslik arhitektuur.

Vaata Informaatika mõisteid ja Tehisnärvivõrk

Tehnoloogia aktsepteerimise mudel

Tehnoloogia aktsepteerimise mudel (TAM) on osa infosüsteemide teooriast, mis piltlikustab, kuidas kasutajad teatud tehnoloogia aktsepteerimise ja kasutamiseni jõuavad.

Vaata Informaatika mõisteid ja Tehnoloogia aktsepteerimise mudel

Tekstifail

Tekstifail (ka TXT-failivorming; inglise keeles tuntud ka kui plain text või lihtsalt text file) on lihtsaim elektrooniline tekstidokumendi vorming, sisaldades vaid tähti, numbreid, kirjavahemärke, tühikuid ja reavahetusi, sellest ka nimetus lihttekst (plain text).

Vaata Informaatika mõisteid ja Tekstifail

Tekstikaeve

Tekstikaeve ehk tekstikaevandamine (inglise keeles text mining) on automaatne protsess, millega eraldatakse tekstiandmetest mittetriviaalset informatsiooni ja kasulikke teadmisi.

Vaata Informaatika mõisteid ja Tekstikaeve

Tekstitöötlus

Tekstitöötlus (ingliskeelne termin word processing) on andmetöötluse operatsioonid tekstiga, näiteks teksti sisestus, redigeerimine, sortimine, liitmine, otsing, salvestus, kuvamine või printimine.

Vaata Informaatika mõisteid ja Tekstitöötlus

Telekommunikatsiooni mõisteid

Siin on loetletud telekommunikatsiooni mõisteid.

Vaata Informaatika mõisteid ja Telekommunikatsiooni mõisteid

Telemeditsiin

USA mereväe meedikud õpivad telemeditsiiniseadmetega töötama (2006) Telemeditsiin on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia võimaluste kasutamine tervishoiuteenuste osutamisel, kui protsessi osapooled on füüsiliselt eraldatud (st ei asu samal ajal samas kohas ning saavad suhelda vaid sidevahendite abil).

Vaata Informaatika mõisteid ja Telemeditsiin

Telnet

Telnet on TCP/IP-il põhinev võrguprotokoll, mis pakub kahesuunalist interaktiivset suhtlusteenust.

Vaata Informaatika mõisteid ja Telnet

Teoreetiline informaatika

Teoreetiline informaatika on informaatika haru, mis tegeleb abstraktsemate ja matemaatilisemate küsimustega, nagu näiteks algoritmide analüüs ja programmeerimiskeelte semantika.

Vaata Informaatika mõisteid ja Teoreetiline informaatika

Terminal

Terminal on otspunkt või lõppseade, seega võib terminal olla.

Vaata Informaatika mõisteid ja Terminal

Terviklus

Andmete terviklus (inglise keeles integrity) on oluline mõiste infotehnoloogias ning ühtlasi infoturbe üks kolmest põhimõistest.

Vaata Informaatika mõisteid ja Terviklus

Testimisel põhinev arendus

Testimisel põhinev arendus (inglise keeles test-driven development, lühend TDD) on tarkvaraarenduse meetod, kus testid kirjutatakse enne tarkvara ennast.

Vaata Informaatika mõisteid ja Testimisel põhinev arendus

TIA/EIA-568

TIA/EIA-568 on üldnimetus kolmele standardile ANSI/TIA/EIA-568-B.1-2001, -B.2-2001 ja -B.3-2001 andmesidevõrkude kaabelduse kontekstis.

Vaata Informaatika mõisteid ja TIA/EIA-568

Tiigrihüpe

Arvutiklass Eestis 1996. aastal "Tiigrihüpe" oli Eesti riiklik projekt, mille raames suunati suured investeeringud arvutusvõimsuste suurendamisele ja andmesideühenduste arendamisele, rõhuga hariduse infrastruktuuri parandamisel.

Vaata Informaatika mõisteid ja Tiigrihüpe

TM-XML

Kaubamärkide üldmärgistuskeel TM-XML on avatud XML-keel kaubamärkide ärivaldkonna ning kaubamärgiteabe vahetamiseks tööstusomandi õiguskaitse asutuste ja selle partnerite või kasutajate vahel.

Vaata Informaatika mõisteid ja TM-XML

Toimesüsteem

Toimesüsteem (inglise keeles business system) on süsteem, mis on piiritletud ühe organisatsiooniga.

Vaata Informaatika mõisteid ja Toimesüsteem

Toimesüsteemi analüüs

Toimesüsteemi analüüs on infosüsteemi koostamise hulka kuuluv tegevus, mille käigus uuritakse organisatsiooni käitumist.

Vaata Informaatika mõisteid ja Toimesüsteemi analüüs

Traadita kohtvõrk

Traadita side kohtvõrk ehk raadiokohtvõrk (inglise keeles wireless local area network ehk wireless LAN ehk WLAN) on selline kohtvõrk, mille puhul peetakse ühendust kahe või enama arvuti vahel raadiokanali kaudu.

Vaata Informaatika mõisteid ja Traadita kohtvõrk

TrackPoint

Näpuhiir, selle 3 lisanuppu ja puuteplaat TrackPoint ehk näpuhiir on IBM (muudetud nimega Lenovo) sülearvutitel kasutusel olev juhtkang -tüüpi sisendseade kursori juhtimiseks ekraanil.

Vaata Informaatika mõisteid ja TrackPoint

Transpordikiht

Transpordikiht on neljas kiht OSI mudelis, mille ülesanne on otspunktide vahelise ühenduse ja usaldatavuse tagamine (TCP).

Vaata Informaatika mõisteid ja Transpordikiht

Triger

Triger (inglise k flip-flop) on bistabiilne ehk kahe tasakaaluolekuga elektroonikalülitus, mis väljastpoolt antava elektrisignaali mõjul läheb ühest tasakaaluolekust teise.

Vaata Informaatika mõisteid ja Triger

Trooja hobune (informaatika)

Trooja hobune ehk troojalane ehk trooja on liik õelvara, mis tavaliselt tuleb kaasa koos mõne teise arvutiprogrammi või failiga.

Vaata Informaatika mõisteid ja Trooja hobune (informaatika)

Tsükkel

Tsükkel (kreeka keeles κύκλος kýklos; ladina keeles cyclus 'ring'; sanskriti keeles mandala, ka chakra 'ratas') on tervikut moodustav korduvate sündmuste rida.

Vaata Informaatika mõisteid ja Tsükkel

Tugev ja nõrk tüüpimine

Programmeerimises klassifitseeritakse programmeerimiskeeli kõnekeelselt selle põhjal, kas keele tüübisüsteem teeb sellest tugeva või nõrga tüüpsusega keele.

Vaata Informaatika mõisteid ja Tugev ja nõrk tüüpimine

Tulemüür (informaatika)

Illustratsioon tulemüüri tööst Illustratsioon tulemüüri seadistamisest Ubuntu keskkonnas Tulemüür (inglise firewall) on tarkvara või seade, mis turvakaalutlustel piirab ja reguleerib võrguliiklust arvutivõrgus või võrkude vahel vastavalt määratud reeglitele.

Vaata Informaatika mõisteid ja Tulemüür (informaatika)

Tulevikusalastus

Tulevikusalastus (inglise keeles forward secrecy; FS & perfect forward secrecy; PFS) on krüptograafias turvaliste kommunikatsiooniprotokollide omadus, mis tagab serveri salajase võtme lekkimise korral sessioonivõtme turvalisuse.

Vaata Informaatika mõisteid ja Tulevikusalastus

Tulipunkt

Wi-Fi levi joonis Tulipunkt (inglise keeles hotspot 'tulipunkt') on koht, kus asub Wi-Fi juurdepääsu võimaldav seade.

Vaata Informaatika mõisteid ja Tulipunkt

Turingi auhind

Turingi auhind on üks kõrgemaid autasusid informaatika vallas.

Vaata Informaatika mõisteid ja Turingi auhind

Turingi test

Turingi testi standardne tõlgendus ehk Standardne Turingi test, milles kohtuniku C eesmärgiks on aru saada kumb mängijatest – A või B – on inimene Turingi test on Alan Turingi poolt välja pakutud eksperiment otsustamaks, kas arvuti suudab näidata inimese tasemel intelligentset käitumist.

Vaata Informaatika mõisteid ja Turingi test

Turvakest

Turvakest (inglise keeles Secure Shell, lühendatult SSH) on krüptograafiline võrguprotokoll turvaliseks võrguteenuste opereerimiseks turvamata võrgu kaudu.

Vaata Informaatika mõisteid ja Turvakest

Tuum (informaatika)

Tuum ja infoedastus Tuum ehk kernel on operatsioonisüsteemi keskne osa, mis suhtleb vahetult riistvaraga.

Vaata Informaatika mõisteid ja Tuum (informaatika)

Ujukomaarv

Ujukomaarv või liikuva komaga arvDigitaalseadmete aritmeetika ja loogika I. Ariste,A.; Loengukonspekt, Tallinna Polütehniline Instituut, Informatsioonitehnika kateeder, 95lk, TPI rotaprint, Tallinn, 1971 (inglise keeles floating-point number) on andmetüüp, mis on loodud esitamaks väga suuri ja väga väikseid arve, mida oleks ebaotstarbekas esitada täisarvudena.

Vaata Informaatika mõisteid ja Ujukomaarv

Unicode

Unicode on rahvusvaheline standard arvutites kirjasüsteemide kodeerimiseks.

Vaata Informaatika mõisteid ja Unicode

Universaalne isehäälestumine

Universaalne isehäälestumine (Universal Plug and Play; UPnP) on tehnoloogia, mis võimaldab võrku ühendatud seadmetel (näiteks arvutid, Wi-Fi-seadmed, nutikad kodumasinad) automaatselt tuvastada üksteise olemasolu selles võrgus ning seejärel vahetada omavahel käske ja andmeid.

Vaata Informaatika mõisteid ja Universaalne isehäälestumine

Universaalne jadasiin

Universaalne jadasiin ehk universaalne järjestiksiin ehk USB (Universal Serial Bus) on seadmete arvutiga ühendamise standard, mis hõlmab kaablite, konnektorite (pistikute ja pesade) füüsilist ehitust, suhtlusprotokolle ning toitevoolu parameetreid.

Vaata Informaatika mõisteid ja Universaalne jadasiin

UNIX

UNIX on arvuti operatsioonisüsteem, mida arendati aastatel 1963–1969 Bell Laboratories koosseisu kuuluv AT&T grupp – Ken Thompson, Douglas McIlroy, Dennis Ritchie (C-keele rajaja), Joe Ossanna, Rudd Canaday, Brian Kernighan (ditroff, cron).

Vaata Informaatika mõisteid ja UNIX

UPIC

UPIC on Iannis Xenakise leiutatud interaktiivse graafilise partituuri abil muusika komponeerimise süsteem.

Vaata Informaatika mõisteid ja UPIC

USB-jaotur

USB-jaotur USB-jaotur (inglise keeles USB hub) on seade, mis jaotab USB-signaali mitmesse väljundisse, et suurendada kasutada olevate USB-portide (väljundpesade) arvu.

Vaata Informaatika mõisteid ja USB-jaotur

Uss (programm)

Uss ehk ussviirus on iseseisev ennast edasi levitav kahjulik arvutiprogramm, mis ei vaja võrgus levimiseks kasutajapoolset tegevust.

Vaata Informaatika mõisteid ja Uss (programm)

Vabavara

Vabavara ehk vaba tarkvara või vabatarkvara on Free Software Foundationi (Vaba Tarkvara Sihtasutus, FSF) määratluse kohaselt tarkvara, mida saab ilma piiranguteta kasutada, kopeerida, uurida, muuta ja levitada.

Vaata Informaatika mõisteid ja Vabavara

Vahemälu

Vahemälu (inglise cache; prantsuse cacher – peita; IPA) on arvutites osa, mis hoiustab andmeid nende kiireks uuesti kasutamiseks.

Vaata Informaatika mõisteid ja Vahemälu

Vaikeväärtus

Vaikeväärtus (inglise keeles default) on infotehnoloogias arvutiprogrammis esinev parameetri väärtus (default value) või säte (default setting), mida arvuti kasutaja määratleb etteantuks.

Vaata Informaatika mõisteid ja Vaikeväärtus

Varjutaja

Varjutaja (inglise keeles shader) on arvutiprogramm, mis määrab arvutigraafika kujutamisviisi.

Vaata Informaatika mõisteid ja Varjutaja

Vähima kaaluga bitt

Arvu 149 esitus kahendsüsteemis. Vähima kaaluga bitti tähistav ruut on värvitud Vähima kaaluga bitt (ka noorim bitt, madalaim bitt (inglise keeles least significant bit, lühend LSB) on bitt, mis esitab positsiooni, kus asub kahendarvu väikseima väärtusega bitt.

Vaata Informaatika mõisteid ja Vähima kaaluga bitt

Väikearvutisüsteemi liides

Väikearvutisüsteemi liides (inglise Small Computer System Interface; SCSI) on standardite kogum, mis võimaldab arvutiga füüsiliselt liita väliseid seadmeid ja sooritada andmevahetust.

Vaata Informaatika mõisteid ja Väikearvutisüsteemi liides

Välismälu

Välismälu (inglise keeles external memory) ehk sekundaarsalvesti (secondary storage) on mäluseade, mis paikneb põhiseadmest (näiteks arvuti emaplaadist) väljaspool ja millele protsessoril on juurdepääs ainult sisend-väljundkanalite kaudu.

Vaata Informaatika mõisteid ja Välismälu

Väljund

Väljund on süsteemi produkt või tulem, mis on väljundsuurusena mõõdetav või registreeritav ja mille kaudu süsteem võib mõjustada oma ümbrust või teisi süsteeme.

Vaata Informaatika mõisteid ja Väljund

Väljundseade

Tüüpiline väljundseade – Bluetooth-kõlar Väljundseade on arvutiteaduses osa riistvaraseadmetest, mis kasutab saadud teavet ja käske, mis on saadud informatsiooni töötlevast süsteemist (näiteks arvuti), et täita ülesannet.

Vaata Informaatika mõisteid ja Väljundseade

Välkmälu

Välkmälu (inglise keeles flash memory) on säilmälu, milles andmed säilivad ka toite väljalülitamise järel.

Vaata Informaatika mõisteid ja Välkmälu

Värvimudel

Värvimudel on värvuste kirjeldamise abstraktne matemaatiline mudel, mis kirjeldab värvide numbriliste järjenditena esitamise viisi, tüüpiliselt kolme või nelja väärtuse või värvikomponendi/värvikarakteristiku kaudu, näiteks kolme põhivärvikomponendi koordinaatide kujul.

Vaata Informaatika mõisteid ja Värvimudel

Värvisügavus

Värvisügavus määrab kujutise heledus- ja värviväärtused, mida arvuti ja kuvar on võimeline esitama ning digikaamera registreerima.

Vaata Informaatika mõisteid ja Värvisügavus

Vöötkood

Vöötkood (ka ribakood, joonkood, triipkood) on kodeerimissüsteem, mis esitab muutuva jämeduse ja sammuga püstkriipsudest märke, mis on kaupadel, ID-kaartidel, postisaadetistel jm, ja see identifitseerib kodeeritud kujul toodet, isikut, tootjat, aadressi jne.

Vaata Informaatika mõisteid ja Vöötkood

Võrdlusoperaator

Võrdlusoperaator on kahekohaline loogiline operaator.

Vaata Informaatika mõisteid ja Võrdlusoperaator

Võrguaadresside teisendus

Võrguaadresside teisendus (ka võrguaadresside tõlkimine, võrguaadresside transleerimine; inglise Network Address Translation, lühendatult NAT) on võrguliikluses ja ruuterites kasutatav tehnika, mis seisneb IP-pakettide päiste muutmises, nii et paistaks, nagu võrguliiklus tuleneks NAT-ruuterist, kuigi ühenduse looja oli mingi seade NAT-ruuteri "taga".

Vaata Informaatika mõisteid ja Võrguaadresside teisendus

Võrguadapter

RJ-45-pesa Võrguadapter või võrgukaart (inglise k network interface controller (NIC) ehk võrguliidese kontroller) on arvuti või mõne muu seadme riistvara osa, mille kaudu ühendatakse seade arvutivõrku, nt Internetti või kohtvõrku.

Vaata Informaatika mõisteid ja Võrguadapter

Võrguühenduste agregeerimine

Võrguühenduste agregeerimine (inglise keeles Link aggregation) on võrgundusalane termin tähistamaks meetodeid mitme võrguühenduse ühendamiseks nii, et need töötaks ühena.

Vaata Informaatika mõisteid ja Võrguühenduste agregeerimine

Võrgukaabel

Võrgukaabel või ühendusjuhe on valgus- või elektriline kaabel, mis ühendatakse kahe või enama seadme vahel võrgu või ühenduse loomiseks.

Vaata Informaatika mõisteid ja Võrgukaabel

VDSL

VDSL (ka VHDSL, inglise keeles Very-high-bit-rate digital subscriber line) on DSL-tehnoloogia edasiarendus, mis võimaldab andmesideühendust üle tavaliste vaskpaarkaablite (näiteks telefonikaablite) allalaadimiskiirusega kuni 52 Mbit/s ja üleslaadimiskiirusega kuni 16 Mbit/s ning koaksiaalkaabliga kuni 85 Mbit/s mõlemas suunas, kasutades 25 kHz kuni 12 MHz sagedusriba.

Vaata Informaatika mõisteid ja VDSL

VDSL2

VDSL2 (Very high speed Digital Subscriber Line 2 'väga kiire digitaalne kliendiliin 2') on uusim ja täiuslikem tehnoloogia andmesideks üle tavaliste vaskkaablite, võimaldades andmesidekiirusi kuni 100 Mbit/s nii üles- kui ka allalaadimisel.

Vaata Informaatika mõisteid ja VDSL2

Veaparandusega mälu

Kaks 8 GB DDR4-2133 ECC 1.2V RDIMM-i Veaparandusega mälu ehk ECC-mälu (ingl. k. Error-correcting code memory, lühidalt ECC memory) on teatud tüüpi arvuti andmete säilitamise seade, mis leiab ja parandab mälus tekkinud vigu.  ECC-mällu on integreeritud veaparandusloogika ning selle kiibil olev algoritm parandab ühebitiseid vigu käigult: andmed, mis loetakse igast sõnast on alati samad nagu andmed, mis sinna kirjutatud olid, isegi siis, kui üks või rohkem salvestatud bitte on ümber pööratud valesse olekusse.

Vaata Informaatika mõisteid ja Veaparandusega mälu

Veatõrjekood

Veatõrjekood on vigu avastav ning vigu korrigeeriv kood.

Vaata Informaatika mõisteid ja Veatõrjekood

Veebikaamera

Tüüpnäide odavast veebikaamerast Röntgenvaade Logitechi C500 veebikaamerast Veebikaamera on videokaamera, mille väljundi saab ühendada Interneti või arvutiga.

Vaata Informaatika mõisteid ja Veebikaamera

Veebileht

Pilt Vikipeedias olevast veebilehest Veebileht on dokument või teabeallikas, mis kõlbab veebi (World Wide Web) jaoks ja millele pääseb ligi ja mis on loetav veebibrauseris.

Vaata Informaatika mõisteid ja Veebileht

Veebiportaal

Veebiportaal ehk internetiportaal ehk portaal on veebisait, kus ühele temaatilisele leheküljele on koondatud erinevaid alateemasid, mis peateemat laiendavad.

Vaata Informaatika mõisteid ja Veebiportaal

Veebirakendus

Veebirakendus on arvutitarkvara või programm, mida hoitakse veebiserveris ning mida saab kasutada interneti kaudu veebibrauserite abil.

Vaata Informaatika mõisteid ja Veebirakendus

Veebiserver

Veebiserver on arvutiprogramm, mis edastab infot, näiteks veebilehti, kasutades hüperteksti edastusprotokolli.

Vaata Informaatika mõisteid ja Veebiserver

Vektorgraafika

Vektorgraafika (inglise vector graphics) on arvutigraafika liik, milles kuva moodustatakse asukohavektorite kogumina elementaarkujutiste (sirg- ja kõverjoonte) abil, seega mitte pikslitena, nagu rastergraafikas.

Vaata Informaatika mõisteid ja Vektorgraafika

Versioonihaldus

Versioonihaldus on tarkvara, dokumentide ja muu failidena säilitatava info muudatuste haldamine.

Vaata Informaatika mõisteid ja Versioonihaldus

VGA

VGA (inglise keeles Video Graphics Array ehk video graafikamassiiv; vahel ka viidatud kui graafikaadapter) viitab eelkõige kuvari riistvarale, mida tutvustati esimest korda 1987.

Vaata Informaatika mõisteid ja VGA

Videokaart

Illustratsioon videokaardi tööst Videokaardi ehitus Videokaart (ka graafikakaart, graafikakiirendi, kuvaadapter, videoadapter, graafikaadapter) on arvuti laienduskaart ja seade, mis muundab mälus oleva kujutise kuvarile arusaadavaks signaaliks.

Vaata Informaatika mõisteid ja Videokaart

Videokoosolek

Videokoosolek ehk visuaalne kaugkohtumine ehk videokonverents võimaldab mitte samas ruumis viibivatel osavõtjatel reaalajas suhelda, kasutades selleks televiisorit, videokaamerat ja mikrofoni/kõlarit.

Vaata Informaatika mõisteid ja Videokoosolek

Viit (informaatika)

Viit (inglise keeles pointer) on informaatikas muutuja, mille väärtus on mäluaadress.

Vaata Informaatika mõisteid ja Viit (informaatika)

Virtuaalmasin

VirtualBox võimaldab luua mitu virtuaalmasinat, mis töötavad korraga samas arvutis Virtuaalmasin (tuleneb inglise keelsest "virtual machine") on tarkvara ja/ või seadme süsteem, mis emuleerib riistvara platvormi (sihtkoha platvorm, kliendi platvorm) ja täidab programme sihtkoha platvormile "peremees"-platvormil (host-platform); või masin, mis virtualiseerib ükskõik millist platvormi ja loob sellel keskkondi, mis omaette isoleerivad programme või isegi operatsioonsüsteeme.

Vaata Informaatika mõisteid ja Virtuaalmasin

Virtuaalmälu

Virtuaalmälu kombineerib aktiivse muutmälu ja mitteaktiivse mälu kettal, et saavutada laiem kogumälu maht Virtuaalmälu on arvuti riist- ja tarkvara kasutatav mäluhaldustehnoloogia, mille eesmärk on programmide kasutuses oleva aadressiruumi laiendamine.

Vaata Informaatika mõisteid ja Virtuaalmälu

Virtuaalne kohtvõrk

Virtuaalne kohtvõrk (lühend VLAN; inglise keeles Virtual Local Area Network) on kohtvõrk, kuhu on ühendatud eri paigus olevaid arvuteid.

Vaata Informaatika mõisteid ja Virtuaalne kohtvõrk

Virtuaalreaalsus

satelliitide juhtimiseks Virtuaalreaalsus (inglise keeles virtual reality, lühend VR), tuntud ka kui virtuaalne reaalsus, virtuaalne tegelikkus, libategelikkus, tehistegelikkus, tehistõelisus, on simuleeritud keskkond, mis on loodud riistvaralisi ja tarkvaralisi vahendeid kasutades.

Vaata Informaatika mõisteid ja Virtuaalreaalsus

Virtuaalreaalsuse peaseade

Virtuaalreaalsuse peaseade on pähe paigaldatav seade, mis pakub virtuaalreaalsuse kogemust.

Vaata Informaatika mõisteid ja Virtuaalreaalsuse peaseade

Virtualiseerimine

Virtualiseerimine on informaatikas virtuaalse riistvara, operatsioonisüsteemi, andmekandja, võrguressursi vms loomine.

Vaata Informaatika mõisteid ja Virtualiseerimine

Voogedastus

Voogedastus Arvamusfestivali teadusala vestlusest 2020. aastal. Voogedastus ehk striiming (inglise keeles streaming) on andmevoogude ülekanne serverist, nii et andmete kasutamiseks ei pea ootama edastuse lõppu.

Vaata Informaatika mõisteid ja Voogedastus

Vorming

Vorming on andmete esitus-, struktureerimis- ja paigutusviis, nt teksti asetus ja ilme dokumendis, samuti andmete kuju, liigendus- ja paigutusviis failis.

Vaata Informaatika mõisteid ja Vorming

WAV

WAV (Waveform Audio File Format) on pakkimata helifaili salvestusvorming, mis on tuntud failinimelaiendi.wav järgi.

Vaata Informaatika mõisteid ja WAV

WEP

WEP-andmeturbeprotokoll (inglise keeles Wired Equivalent Privacy) on 1997.

Vaata Informaatika mõisteid ja WEP

Wi-Fi

Nintendo Wi-Fi USB ühenduslüli Wi-Fi on traadita arvutivõrguseadmeid tootvate firmade ühenduse (Wi-Fi Alliance) kaubamärk, millega tähistatakse sertifitseeritud traadita kohtvõrgu (WLAN) klassi kuuluvaid seadmeid, mis põhinevad IEEE 802.11 standardil.

Vaata Informaatika mõisteid ja Wi-Fi

WiMAX

WiMAX (akronüüm inglise keele fraasist World Interoperability for Microwave Access) on telekommunikatsioonitehnoloogia, mille eesmärk on traadita andmeside tagamine üle pikkade vahemaade (kuni mõnikümmend kilomeetrit).

Vaata Informaatika mõisteid ja WiMAX

Wine

Wine (rekursiivne lühend Wine Is Not an Emulator) on vaba tarkvara, mis võimaldab käivitada Microsoft Windowsile mõeldud programme teistes operatsioonisüsteemides.

Vaata Informaatika mõisteid ja Wine

WPA

Wi-Fi Protected Access (WPA), Wi-Fi Protected Access II (WPA2) ja Wi-Fi Protected Access 3 (WPA3) on turvaprotokollid, mis olid arendatud Wi-Fi Alliance poolt traadita side võrkude turvamiseks.

Vaata Informaatika mõisteid ja WPA

X Window System

X.org, endine X Window System (kõnekeeles ka X ja X11), on vabatarkvaraline aknakoostesüsteem ja võrguprotokoll bittrasterkuvaritele, mis on levinud peamiselt UNIXi-laadsetes operatsioonisüsteemides.

Vaata Informaatika mõisteid ja X Window System

X-tee

X-tee on tehniline ja organisatsiooniline keskkond Eestis, mis võimaldab turvalist ja tõestusväärtust tagavat internetipõhist andmevahetust riigiasutuste vahel ja erasektoriga.

Vaata Informaatika mõisteid ja X-tee

XFS

XFS on ettevõtte Silicon Graphics, Inc. (SGI) loodud päevikuga suure jõudlusega failisüsteem.

Vaata Informaatika mõisteid ja XFS

XHTML

XHTML (Extensible HyperText Markup Language) on veebilehtede loomiseks kasutatav keel.

Vaata Informaatika mõisteid ja XHTML

XML

Lihtne XML-dokument XML (Extensible Markup Language – 'laiendatav märgistuskeel') on W3C välja töötatud ja soovitatud standardne üldotstarbeline märgistuskeel, mille eesmärk on struktureeritud info jagamine infosüsteemide vahel, eelkõige Interneti (intraneti) veebipõhistes rakendustes.

Vaata Informaatika mõisteid ja XML

XMLHttpRequest

XMLHttpRequest (XHR) on rakendusliides, mida kasutatakse veebibrauseri ja veebiserveri vahel andmete vahendamiseks.

Vaata Informaatika mõisteid ja XMLHttpRequest

.ee

.ee on Eesti maatunnusega tippdomeen.

Vaata Informaatika mõisteid ja .ee

.NET-raamistik

.NET-raamistiku komponendid.NET-raamistik (.NET Framework) on Microsofti tarkvaraplatvorm.

Vaata Informaatika mõisteid ja .NET-raamistik

10-gigabitine Ethernet

10 gigabitine-Ethernet ehk 10 Gigabit Ethernet ehk 10GbE on arvutivõrgu tehnoloogia, mis võimaldab andmeedastuskiirust kuni 10 miljardit bitti sekundis.

Vaata Informaatika mõisteid ja 10-gigabitine Ethernet

10Base2

10Base2 kaabel koos BNC T-konnektoriga 10Base2 terminaator 10BASE2 on Etherneti arvutivõrk, kus kandjaks on 50-oomine koaksiaalkaabel (RG-58) ja süsteemi andmekiirus on 10 Mbit/s.

Vaata Informaatika mõisteid ja 10Base2

64-bitine arvutiarhitektuur

64-bitine arvutiarhitektuur on arvutil, milles mäluaadresside ja ALU täisarvude suurus on 64 bitti (8 baiti).

Vaata Informaatika mõisteid ja 64-bitine arvutiarhitektuur

80286

Intel 286 ehk 286 ehk 80286 on Inteli mikroprotsessor, mis kuulub Inteli x86-protsessorite perekonda.

Vaata Informaatika mõisteid ja 80286

80386

Intel i386 ehk 386 ehk 80386 on Inteli mikroprotsessor, mis kuulub Inteli kolmandasse x86-protsessorite perekonda.

Vaata Informaatika mõisteid ja 80386

8514

8514 on IBM-i poolt 1987 avaldatud graafikakuvari standard PS/2-tüüpi personaalarvutitele.

Vaata Informaatika mõisteid ja 8514

Tuntud ka kui Infotehnoloogia mõisteid.

, Arvutiõpetus, Arvutihiir, Arvutikaitse, Arvutikeel, Arvutilingvistika, Arvutimäng, Arvutipõhine tõlkimine, Arvutiprogramm, Arvutisimulatsioon, Arvutispetsialist, Arvutisuhtlus, Arvutitehnika, Arvutivõrk, Arvutiviirus, Arvutusjõudlus, ASCII-kunst, Assembler, Assemblerkeel, Audiokoodek, Autentimine, Automaatika mõisteid, Avaandmed, Avalik pilv, Avaliku võtme taristu, Avatud lähtekood, Avatud lähtekoodiga tarkvara, Avatud süsteemide sidumise arhitektuur, Avatud teadmus, Avatud teadus, Üheleherakendus, Ühesuunaline funktsioon, Ühiktestimine, Üldistav programmeerimine, Ülekiirendamine, Ülemaailmne satelliitnavigatsioonisüsteem, Üleslaadimine, Äritarkvara, Õigusinformaatika, Õngitsusleht, Baasvahetussüsteem, Bait, Binutils, Bioinformaatika, Bitcoin, Bitikiirus, Bitt, Blu-ray Disc, Bluetooth, BNC-pistikühendus, Brauser, BSD-litsents, Btrfs, C, C++, CD, Churchi tees, CMOS, CMYK, COBOL, CompactFlash, Conway seadus, Copyleft, CSMA/CD, CSS, D-sub, Dünaamiline hostikonfiguratsiooni protokoll, Dünaamiline muutmälu, Dünaamiline veebileht, DDR SDRAM, DDR2 SDRAM, DDR3 SDRAM, DDR4 SDRAM, Dekompilaator, Demilitariseeritud tsoon (informaatika), DHTML, Dialoogsüsteem, Digilõhe, Digiretsept, Digitaal-analoogmuundur, Digitaalallkiri, Digitaallaud, Digitaalloogika, Digitaalne abonendiliin, Digitaalne kirjaoskus, Digitaalsignaal, Digiteerimine, Direct3D, DirectX, Disassembler, Diskett, Diskreetimissagedus, Diskreetsignaal, DisplayPort, DNS, Doksimine, Dokumendi objektimudel, Dokumendihaldus, Dokumendivahetuskeskus, Domeeninimede süsteem, Domeeninimi, Dupleks, DVB-C, DVB-T, DVD, DVI, E-Eesti, E-kiri, E-luger, E-majandus, E-post, E-raamat, E-residentsus, E-teenus, E-tervis, ECMAScript, Edastusohje protokoll, EEPROM, EFI, EGA, EKool, Ekspertsüsteem, Eksploit, ELASA, Elastsus (pilvandmetöötlus), Elektronmuusika mõisteid, Elektroonika mõisteid, Elektroonikakomponentide loend, Elektrotehnika mõisteid, Emaplaat, Emotikon, Emulaator, EOD, EPROM, Eraldusvõime, Esisiin, Esituskiht, EstWin, Ethernet, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus, Ettevõtte portaal, Ext4, F-RAM, Fail, Failiedastusprotokoll, Failinime laiend, Failipaigutustabel, Failisüsteem, Failivorming, Füüsiline kiht, FidoNet, FireWire, FLAC, Flopiseade, Formaalne grammatika, FPGA, Freim, Funktsionaalne programmeerimine, GameMaker Studio, Garage48, Geoinformaatika, Geoinfosüsteem, Geomaatika, GitHub, GLONASS, GNU, GNU GPL, GPS, Graafikakonveier, Graafikaprotsessor, Graafiline kasutajaliides, GRUB, Hajusarvutus, Hädastopp, Häkker, Hübriidne andmetalletus, Hülgvara, Hüperlink, Hüpertekst, Hüperteksti edastusprotokoll, HDMI, Helikaart, Hiir, Host, HPFS, HTML, HTTP-küpsis, HTTPS, HyperTransport, IBM PC, IEEE 802.11, Ikoon (infotehnoloogia), IMAP, Imperatiivne programmeerimine, Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, Infoarhitektuur, Infohaldus, Infojuhtimine, Infokihistumine, Infootsing, Informaatika, Informatsioon, Informatsiooniteooria, Infosüsteem, Infotehnoloogia, Infotehnoloogiaõigus, Infovajadus, Infoväsimuse sündroom, Infrapunaliides, Infrastruktuur teenusena, Integreeritud programmeerimiskeskkond, Intel i486, Internet, Internetiaadress, Internetifoorum, Internetiprotokoll, Internetiprotokollistik, Internetitelefon, Internetivabadus, Interpretaator, IPsec, IPv4, IPv6, Irdketas, ISA siin, Isehäälestumine, ISKE, Isokvant, Jadasiin, Jaga-ja-valitse algoritm, Jaosvara, Java, JavaScript, Järgur, Järjestikplaanur, Järjestikport, Jõudlustest, JPEG, JScript, JSON, Juhtkang, Juhtkuul, Juku (arvuti), Juturobot, Juurdepääs, Juurkaust, Kaardiluger, Kaheksandarv, Kahend-kümnendkood, Kahendarv, Kahendsüsteem, Kakspunktprotokoll üle Etherneti, Kanalikiht, Kasutaja, Kasutajadatagrammi protokoll, Kasutajaliides, Kasutajanimi, Kataloogikaart, Katkestus, Kaugseire, Käideldavus, Käsk (informaatika), Käskjuhitavus, Käsuinterpretaator, Käsuprotsessor, Käsurida, Käsustik, Käsuviip, Küberfüüsiline süsteem, Küberkuritegevus, Küberneetika mõisteid, Küberrünne, Küberruum, KülaTee, Kümnendkorrektsioon, Kõlar, Kõnesüntees, Kõnesüntesaator, Kõnetuvastus, Kõrgemat järku funktsioon, Kõrgkeel, Kõvaketas, Keerdpaarjuhe, Kermit, Keskseade, Ketta-opsüsteem, Kiibistik, Kiip, Kiipkaart, Kiire Ethernet, Kiirendatud graafikaport, Kiirsortimine, Kirje, Kiudkanal, Kiudoptika, Klahvinuhk, Klass (programmeerimine), Klassifikaator, Klassipõhine objektorienteeritud programmeerimine, Klasteranalüüs, Klaviatuur (infotehnoloogia), Klient (infotehnoloogia), Kodeerimine, Kogukonnapilv, Kohtvõrgu jaotur, Kohtvõrgu kommutaator, Kohtvõrk, KOI7, Kolmemõõtmeline arvutigraafika, Kolmemõõtmeline modelleerimine, Kolmemõõtmeline printimine, Kommentaar (programmeerimine), Kommertsvara, Kompilaator, Konfidentsiaalsus, Konfiguratsioon (informaatika), Konsooliemulaator, Kontoritarkvara, Kontrollkood, Kontrollsumma, Koodek, Koodjaotusega hulgipöördus, Kordus (muusika), Krüptograafia, Kuhi (informaatika), Kurivara, Kursor, Kuueteistkümnendarv, Kuva, Kuvar, Kuvari eraldusvõime, Kvantarvuti, Laiendplaat, Laivõrk, Lambda-arvutus, LAMP-platvorm, Latentsusaeg, LaTeX, Lähtekood, Lõim (informaatika), Lõng (informaatika), Lõplik olekumasin, Lõplik olekumuundur, Lõunasild, Lehekülgede saalimine, Lempel-Ziv-Welch, Lidar, Ligipääsetavus, Lihtne meiliedastusprotokoll, Liides, Liitreaalsus, Liivakast (infotehnoloogia), Lindiseade, Lingikõdu, Linkur, Lisaplokiliides, Lisp, Loendi hõlmamine, Looduskaamera, Loogikapomm, Loogikavärav, Loogiline programmeerimine, Lubaringvõrk, Lunavara, MAC-aadress, Magnetsüdamikmälu, Mahutavus (andmekandja), Makro, Mall, Manussüsteem, Masinakäsk, Masinakeel, Masinõppimine, Masintõlge, Massiiv (programmeerimine), Mällu vastendatud fail, Mäluaadress, Mäluaadressiregister, Mälukaart, Mäluketas, Mälukontroller, Mälumoodul, Mälupõhine andmebaas, Mälupesa, Mälupulk, Mäluseade, Mängumootor, Märgistuskeel, Meetod (programmeerimine), Menüü (informaatika), Metaandmed, Metaprogrammeerimine, Metsakaamera, Micro Channel Architecture, MIDI, Mikrokontroller, Mikroteenused, MIPS, Mnemokood, Modem, Molekulaartehnoloogia, Monitor, Moore'i seadus, MP3, MPEG-1, MPEG-2, MPEG-4, MRAM, Muaree-efekt, Mudel, Multiedastus, Multimeedium, Multipleksimine, Multitegumtöö, Muutmälu, Muutuja (informaatika), Näks, Nõutav jahutusvõimsus, Netimärkmik, Nimeruum, NTFS, Nuhkvara, Nullpäeva turvaauk, Nutikell, NVM Express, Objektkood, Objektorienteeritud programmeerimine, Ontoloogia (informaatika), OpenGL, Operatsioonisüsteem, Optiline andmekandja, Optiline hiir, Optiline märgituvastus, Optilise ketta ajam, Ortofoto, Otsekood, Otsemällupöördus, Otsingumootor, P2P-võrgustik, Paanikatarkvara, Paarisprogrammeerimine, Paarsuskontroll, Paisktabel, Panuse tõendus, Paralleel-ATA, Paralleelarvutus, Paralleelsiin, Parool (informaatika), Parsimine, Pääsuloend, Pääsupunkt, Päring, Päringusõne, Päringutarkvara, Pöördkood, Püsimälu, Püsivara, Põhjasild, PC-kaart, PCI Express, PCI-siin, PCI-X, PeaTee, Perfolint, Personaalarvuti, PHP, PhpBB, Phreaking, Pidevvalmidus, Pihuarvuti, Piksel, Pilditehnika, Pilvandmetöötlus, PIN, PIN-kalkulaator, Pinumälu, Pistikprogramm, Platvorm (infotehnoloogia), Platvorm teenusena, Plokiahel, Plotter, Polümorfism (informaatika), Pooljuhtketas, Pooljuhtmälu, Pordi peegeldamine, Port, POSIX, Postiloend, Postkontoriprotokoll, PostScript, Praktiline informaatika, Pranglimine, Prefiksipuu, Prefikskood, Printer, Privaatpilv, Programmeerija, Programmeerimine, Programmeerimise paradigma, Programmeerimiskeel, Programmeeritav loogikaseade, PROM, Protokoll (andmeside), Prototüüpimine, Protseduraalne programmeerimine, Protseduuriline genereerimine, Protseduuriline müra, Protsessor, Protsessori jahutussüsteem, Protsessori vahemälu, PS/2, Puhvermälu, Puhvertoiteallikas, Pulsilaiusmodulatsioon, Puu (andmestruktuur), Puuteekraan, Puuteplaat, Puutetahvel, QR-kood, QWERTY, Raadiosagedustuvastus, Raal-tehnoanalüüs, Raalprojekteerimine, Raaltootmine, Rakenduskiht, Rakendusliides, Rakendustarkvara, Rastergraafika, Rämpspost, Räsifunktsioon, Rööpvärat, Reaalaja operatsioonisüsteem, Reaalajakell, Register (arvutitehnika), Regulaaravaldis, Rekurrentne närvivõrk, Rekursioon, Renderdusfarm, Ressursijaotus, Ressursside allokatsioon, REST, RGB-mudel, RGBA, Ribalaius, Riistvara, Riistvaraline turvamoodul, RS-232, RSA (algoritm), RSS, Ruumiandmed, Ruuter, Saaga (andmekogu), Sagedushüplemine, Sagedusjaotusega hulgipöördus, Salvestivõrk, Sampler, SATA, Säilmälu, Sülearvuti, Süntaks, Süsteemianalüüs, Süsteemikiip, Süsteemitarkvara, Sõlm (arvutivõrgud), Sõltumatute ketaste liiasmassiiv, Sõne (informaatika), SDRAM, Seadmedraiver, Seadmepüstik, Seansikiht, Seisund, Seisundidiagramm, Sertifikaat, Server, Serverivaba andmetöötlus, SGML, Signaaliprotsessor, Sihilik vigade süstimine, Siin, Siinvõrk, Silumine, Sisend, Sisend/väljund, Sisendseade, Sisevõrk, Sisselogimine, Sisuedastusvõrk, Skalaar, Skaleeritavus, Skanner, Skriptimiskeel, Slaid, Sortimisalgoritm, Sotsiaalinformaatika, SPI, SRAM, Staatiline programmi analüüs, Standardne kasutajamudel, Stiilus, Strobeerimine, Struktureeritud programmeerimine, Struktuurpäringukeel, Suhtlusvõrgustik, Sulund (informaatika), Superarvuti, Suurima kaaluga bitt, Tabel, Tabelarvutus, Tabulaator, Tagasiside, Tahvelarvuti, Taktsagedus, Taktsignaal, Tarkvara, Tarkvara arendustsükkel, Tarkvara prototüüp, Tarkvara teenusena, Tarkvara testimine, Tarkvaraarendus, Tarkvaraarenduskomplekt, Tarkvaralitsents, Tarkvararaamistik, Tartu Ülikooli matemaatika-informaatikateaduskond, Taskuhääling, Tasuta tarkvara, Tähtvõrk, Täiendkood, Täisarv (andmetüüp), Täispuuprotokoll, Täiustatud krüpteerimisstandard, Tööjaam, Töölaud (infotehnoloogia), Tõeväärtus (andmetüüp), Tõstutundlikkus, Teatetahvlisüsteem, Teek, Teenusekvaliteet, Tehisintellekt, Tehisnärvivõrk, Tehnoloogia aktsepteerimise mudel, Tekstifail, Tekstikaeve, Tekstitöötlus, Telekommunikatsiooni mõisteid, Telemeditsiin, Telnet, Teoreetiline informaatika, Terminal, Terviklus, Testimisel põhinev arendus, TIA/EIA-568, Tiigrihüpe, TM-XML, Toimesüsteem, Toimesüsteemi analüüs, Traadita kohtvõrk, TrackPoint, Transpordikiht, Triger, Trooja hobune (informaatika), Tsükkel, Tugev ja nõrk tüüpimine, Tulemüür (informaatika), Tulevikusalastus, Tulipunkt, Turingi auhind, Turingi test, Turvakest, Tuum (informaatika), Ujukomaarv, Unicode, Universaalne isehäälestumine, Universaalne jadasiin, UNIX, UPIC, USB-jaotur, Uss (programm), Vabavara, Vahemälu, Vaikeväärtus, Varjutaja, Vähima kaaluga bitt, Väikearvutisüsteemi liides, Välismälu, Väljund, Väljundseade, Välkmälu, Värvimudel, Värvisügavus, Vöötkood, Võrdlusoperaator, Võrguaadresside teisendus, Võrguadapter, Võrguühenduste agregeerimine, Võrgukaabel, VDSL, VDSL2, Veaparandusega mälu, Veatõrjekood, Veebikaamera, Veebileht, Veebiportaal, Veebirakendus, Veebiserver, Vektorgraafika, Versioonihaldus, VGA, Videokaart, Videokoosolek, Viit (informaatika), Virtuaalmasin, Virtuaalmälu, Virtuaalne kohtvõrk, Virtuaalreaalsus, Virtuaalreaalsuse peaseade, Virtualiseerimine, Voogedastus, Vorming, WAV, WEP, Wi-Fi, WiMAX, Wine, WPA, X Window System, X-tee, XFS, XHTML, XML, XMLHttpRequest, .ee, .NET-raamistik, 10-gigabitine Ethernet, 10Base2, 64-bitine arvutiarhitektuur, 80286, 80386, 8514.

Unioonpeedia on mõiste kaardi või semantiline võrgustik, korraldati nagu entsüklopeedia - sõnastik. See annab lühikese definitsiooni iga mõiste ja selle suhteid.

See on suur-line mõttekaarti mis toimib aluse kontseptsiooni diagrammid. See on tasuta kasutada ja iga artikli või dokumendi saab alla laadida. See on vahend, ressurss või viide õppe-, teadus-, haridus-, teadus- või õppetöö, mida saab kasutada õpetajad, kasvatajad, õpilaste või üliõpilaste; akadeemilise maailma: koolis, alg-, kesk-, keskkooli, keskmine tehniline tase, kolledži, ülikooli bakalaureuse-, magistri- või doktorikraadi; paberid, aruanded, projektid, ideed, dokumentatsiooni, uuringute kokkuvõtted või väitekirja. Siin on mõiste, seletus, kirjeldus, või mõtet iga olulise kohta, mis teil on vaja andmeid, ning loetelu nendega seotud mõisted nagu sõnastik. Saadaval Eesti, Inglise, Hispaania, Portugali, Jaapani, Hiina, Prantsuse, Saksa, Itaalia, Poola, Hollandi, Vene, Araabia, Hindi, Rootsi, Ukraina, Ungari, Katalaani, Tšehhi, Heebrea, Taani, Soome, Indoneesia, Norra, Rumeenia, Türgi, Vietnamese, Korea, Tai, Kreeka, Bulgaaria, Horvaatia, Slovakkia, Leedu, Filipino, Läti ja Sloveenia Varsti rohkem keeli.

Teave põhineb Vikipeedia artiklitel ja muudel Wikimedia projektidel ning on saadaval Creative Commonsi Attribution-ShareAlike litsentsi alusel.

Unioonpeedia ei ole Wikimedia Foundationi poolt heaks kiidetud ega sellega seotud.

Google Play, Android ja Google Play logo on ettevõtte Google Inc. kaubamärgid.

Privaatsuspoliitika