Sarnasusi Informatsiooni-RNA ja Mutatsioon
Informatsiooni-RNA ja Mutatsioon on 9 ühist asja (Unioonpeedia): Aminohapped, DNA, DNA replikatsioon, Geen, Informatsiooni-RNA, Nukleotiidid, Rakk, RNA, Splaissimine.
Aminohapped
α-aminohapete üldine struktuur Aminohapped ehk aminokarboksüülhapped on bioloogilise tähtsusega orgaanilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalsete rühmadena amino- (-NH2) ja karboksüülrühma (-COOH) ning aminohappespetsiifilist kõrvalahelat.
Aminohapped ja Informatsiooni-RNA · Aminohapped ja Mutatsioon ·
DNA
DNA molekuli lõik Desoksüribonukleiinhape ehk DNA (inglise keeles deoxyribonucleic acid; varem kasutati eesti keeles ka lühendit DNH) on enamikus elusorganismides pärilikku informatsiooni säilitav aine, keemiliselt desoksüriboosist, lämmastikalustest ja fosforhappe jääkidest koosnev polümeer.
DNA ja Informatsiooni-RNA · DNA ja Mutatsioon ·
DNA replikatsioon
DNA replikatsioon on matriitssüntees, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli.
DNA replikatsioon ja Informatsiooni-RNA · DNA replikatsioon ja Mutatsioon ·
Geen
aluspaarist (punased põikipulgad). Tegelikult on geenid sadu kuni tuhandeid kordi pikemad. Geen (kreeka keeles genos tekkimine, sünd, saamine) on DNA või RNA nukleotiidjärjestus, mille põhjal sünteesitakse kindlat RNA-d. Geeni molekulaarne järjestus on bioloogiline informatsioon, mis osaleb nii ainu- kui ka hulkraksete organismide ja viiruste ülesehitamisel ning säilitamisel.
Geen ja Informatsiooni-RNA · Geen ja Mutatsioon ·
Informatsiooni-RNA
Informatsiooni-RNA (inglise keeles messenger RNA, lühend mRNA) on RNA, mille molekulilt toimub translatsioon: informatsiooni-RNA nukleotiidijärjestuse põhjal sünteesitakse polüpeptiid.
Informatsiooni-RNA ja Informatsiooni-RNA · Informatsiooni-RNA ja Mutatsioon ·
Nukleotiidid
Nukleotiidid on orgaanilised molekulid, mis moodustavad suuri biopolümeere- nukleiinhappeid, näiteks DNA ja RNA.
Informatsiooni-RNA ja Nukleotiidid · Mutatsioon ja Nukleotiidid ·
Rakk
Tuum 3. Ribosoom 4. Vesiikul 5. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütoplasma 12. Lüsosoom 13. Tsentrosoom Rakuks (ladina cellula, ingl. keel. cell) nimetatakse kõikide elusorganismide väikseimat ehituslikku ja talitluslikku osa, mis on võimeline ümbritseva elukeskkonnaga suheldes ka iseseisvalt eluks vajalikku energiat komplekteerima, kasvama, end taastootma (raku taastootmise faaside kaudu) ja vajadusel ka programmeeritud surma esile kutsuma.
Informatsiooni-RNA ja Rakk · Mutatsioon ja Rakk ·
RNA
Ribonukleiinhape ehk RNA (inglise keeles ribonucleic acid; varasem eestikeelne lühend RNH) on bioloogiline makromolekul ehk biopolümeer.
Informatsiooni-RNA ja RNA · Mutatsioon ja RNA ·
Splaissimine
Splaissimine ehk splaissing (ka splaising; inglise keeles splicing) on protsess, mille käigus lõigatakse rakutuumas asuvast pre-mRNA molekulist välja intronjärjestused ning allesjäänud eksonitele vastavad osad ühendatakse.
Informatsiooni-RNA ja Splaissimine · Mutatsioon ja Splaissimine ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Informatsiooni-RNA ja Mutatsioon ühist
- Millised on sarnasused Informatsiooni-RNA ja Mutatsioon
Võrdlus Informatsiooni-RNA ja Mutatsioon
Informatsiooni-RNA on 40 suhted, samas Mutatsioon 44. Kuna neil ühist 9, Jaccard indeks on 10.71% = 9 / (40 + 44).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Informatsiooni-RNA ja Mutatsioon. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: