Sarnasusi Inimene ja Populatsioonigeneetika
Inimene ja Populatsioonigeneetika on 9 ühist asja (Unioonpeedia): DNA, Eukarüoodid, Fenotüüp, Geen, Geenivool, Geneetika, Homoloogiline rekombinatsioon, Kohastumine, Mitokonder.
DNA
DNA molekuli lõik Desoksüribonukleiinhape ehk DNA (inglise keeles deoxyribonucleic acid; varem kasutati eesti keeles ka lühendit DNH) on enamikus elusorganismides pärilikku informatsiooni säilitav aine, keemiliselt desoksüriboosist, lämmastikalustest ja fosforhappe jääkidest koosnev polümeer.
DNA ja Inimene · DNA ja Populatsioonigeneetika ·
Eukarüoodid
Eukarüoodid ehk päristuumsed (Eukaryota) on organismid, kelle rakud on päristuumset (eukarüootset) tüüpi.
Eukarüoodid ja Inimene · Eukarüoodid ja Populatsioonigeneetika ·
Fenotüüp
Fenotüübi näitamine, kärbse silmavärvus sõltuvalt genotüübist. Legend: E (tähistab silma) ja ülaindeksid: b (musta), w (valget) Fenotüüp on indiviidi füsioloogiliste, morfoloogiliste keemiliste, käitumislike, arenguliste ja ehituslike tunnuste vaadeldav kogum.
Fenotüüp ja Inimene · Fenotüüp ja Populatsioonigeneetika ·
Geen
aluspaarist (punased põikipulgad). Tegelikult on geenid sadu kuni tuhandeid kordi pikemad. Geen (kreeka keeles genos tekkimine, sünd, saamine) on DNA või RNA nukleotiidjärjestus, mille põhjal sünteesitakse kindlat RNA-d. Geeni molekulaarne järjestus on bioloogiline informatsioon, mis osaleb nii ainu- kui ka hulkraksete organismide ja viiruste ülesehitamisel ning säilitamisel.
Geen ja Inimene · Geen ja Populatsioonigeneetika ·
Geenivool
Geenivool ehk geenisiire (inglise gene flow) on geneetilise materjali vahetus populatsioonide või populatsiooni allosade vahel isendite migratsiooni ja ristumise teel.
Geenivool ja Inimene · Geenivool ja Populatsioonigeneetika ·
Geneetika
DNA molekul – elu ülesehitamise ja säilitamise molekulaarne informatsioon, mis esineb kõigil elusorganismidel Geneetika ehk pärilikkusteadus on bioloogia haru, mis uurib elusolendite tunnuste kujunemist, eelsoodumust, põlvnemist ja vastavaid molekulaarseid mehhanisme.
Geneetika ja Inimene · Geneetika ja Populatsioonigeneetika ·
Homoloogiline rekombinatsioon
Meioosis võib homoloogiline rekombinatsioon moodustada uusi geenide kombinatsioone kahest erinevast kromosoomist, pildil on kujutatud inimese esimest kromosoomi. Homoloogiline rekombinatsioon on protsess, kus kaks sarnast või identset DNA molekuli vahetavad nukleotiidseid järjestusi.
Homoloogiline rekombinatsioon ja Inimene · Homoloogiline rekombinatsioon ja Populatsioonigeneetika ·
Kohastumine
Kohastumine (ehk evolutsiooniline adapteerumine) on organismirühmade pöördumatu otstarbekohane ümberkorraldumine, sealhulgas sobitumine uute elamistingimustega.
Inimene ja Kohastumine · Kohastumine ja Populatsioonigeneetika ·
Mitokonder
Mitokonder elektronmikroskoobis nähtuna Mitokondrid (varasemas eesti keeles ka mitokondrion; ka kondriosoom; kreeka keelest μίτος mitos, 'niit' + χονδρίον chondrion, 'terake') on raku energiat tootvad organellid.
Inimene ja Mitokonder · Mitokonder ja Populatsioonigeneetika ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Inimene ja Populatsioonigeneetika ühist
- Millised on sarnasused Inimene ja Populatsioonigeneetika
Võrdlus Inimene ja Populatsioonigeneetika
Inimene on 229 suhted, samas Populatsioonigeneetika 61. Kuna neil ühist 9, Jaccard indeks on 3.10% = 9 / (229 + 61).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Inimene ja Populatsioonigeneetika. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: