Sisukord
229 suhted: Aafrika, Aafrika elevant, Abraham Maslow, Ajalugu, Alalõualuu, Alamliik, Alamsugukond, Alfred Adler, Aluspaar, Anatoomia, Antarktika, Antropogenees, Antropoloogia, Antropotseen, Ardipithecus ramidus, Arheoloogia, Aristoteles, Arktika, Atlandi ookean, Australopithecus afarensis, Austria, Šveits, Üliinimene, Ülimina, Õigus surra, Biosfäär, Bonobo, Carl Gustav Jung, Carl von Linné, Charles Darwin, Denislane, DNA, DNA sekveneerimine, Ees-Aasia, Ego, Eksistentsialism, Eksponentsiaalne kasvamine, Elu mõte, Emane, Erik Erikson, Esikloomalised, Etnoloogia, Eukarüoodid, Euroopa, Evolutsioon, Evolutsioonibioloogia, Fülogenees, Fenotüüp, Filosoofia, Filosoofiline antropoloogia, ... Laienda indeks (179 rohkem) »
Aafrika
Loodusgeograafiline Aafrika Aafrika maailmajagu Aafrika kõrgussuhete kaart. Erinevalt tavalisest on siin kõrgemad alad rohelised ja madalamad pruunid Üks 18. sajandi olulisemaid ja täpsemaid kaarte Aafrikast, kuhu on kantud kõik riigid, piirkonnad, ülevaated majandusest, loodusest ja kommetest (1794, Boulton & Anville) Aafrika on maailmajagu.
Vaata Inimene ja Aafrika
Aafrika elevant
Aafrika elevandi poeg Krugeri rahvuspargis 2018. aastal Aafrika elevant (Loxodonta africana) on imetaja elevantlaste sugukonnast.
Vaata Inimene ja Aafrika elevant
Abraham Maslow
Abraham Harold Maslow (1. aprill 1908 Brooklyn, New York – 8. juuni 1970 Menlo Park, California) oli ameerika psühholoog, kes sai tuntuks inimvajaduste hierarhia kontseptsiooni loojana.
Vaata Inimene ja Abraham Maslow
Ajalugu
Mõistega "ajalugu" tähistatakse nii minevikus toimunud sündmusi kui nende kirjeldust.
Vaata Inimene ja Ajalugu
Alalõualuu
Inimese alalõualuu külgvaates Inimese alalõualuu ülaltvaates Alalõualuu ehk alalõug (ladina keeles mandibula) on paljudel selgroogsetel peas paiknev näokolju luu.
Vaata Inimene ja Alalõualuu
Alamliik
kalakajaka alamliiki: kalakajakas (''Larus canus canus'') ja järve-kalakajakas (''Larus canus heinei'') Alamliik (ladina keeles subspecies, lühend ssp. või subsp.) on takson, mis on liigist ühe võrra madalamal olev üksus.
Vaata Inimene ja Alamliik
Alamsugukond
Alamsugukond (subfamilia) on bioloogilises taksonoomias vahel kasutusel olev sugukonna (familia) sisene takson.
Vaata Inimene ja Alamsugukond
Alfred Adler
Alfred Adler Alfred Adler (7. veebruar 1870 Viin – 28. mai 1937 Šotimaa) oli Austria meditsiinidoktor ja psühholoog, individuaalpsühholoogilise koolkonna rajaja.
Vaata Inimene ja Alfred Adler
Aluspaar
Adeniini ja tümiini aluspaar. Katkendjooned tähistavad vesiniksidemeid Aluspaar (inglise base pair, lühend: bp) on kaks omavahel vesiniksidemetega seotud nukleotiidi, mis esinevad vastastikustes komplementaarsetes DNA või RNA ahelates.
Vaata Inimene ja Aluspaar
Anatoomia
Inimese pea anatoomiline külgvaade Anatoomia kõige üldisemas mõttes on organismide väliskuju ja siseehitust ning nende elundite asendit, kuju ja ehitust uurivate teadusharude kogum.
Vaata Inimene ja Anatoomia
Antarktika
Antarktika Antarktika Antarktika kaart Antarktise reljeef šelfiliustiketa Antarktise reljeef hüpsomeetrilises värvingus Polaaruurija Antarktika jäätunnelis sukeldumas Antarktika on maailmajagu, mis hõlmab Antarktise mandri ja seda ümbritsevad saared India, Atlandi ja Vaikse ookeani lõunaosas (nn Lõuna-Jäämeres).
Vaata Inimene ja Antarktika
Antropogenees
Antropogenees (kreeka k antropos - inimene + genesis - teke) on lühidalt öelduna inimese põlvnemine ehk antropoloogia haru, mis uurib inimese teket ja põlvnemist.
Vaata Inimene ja Antropogenees
Antropoloogia
Antropoloogia on teadusharu, mis uurib inimest kui bioloogilist ja sotsiaalset olendit, tema iseärasusi ja põlvnemist.
Vaata Inimene ja Antropoloogia
Antropotseen
Antropotseen on väljapakutud ajastik märkimaks perioodi, mil inimliik on Maa biosfääris domineerivaks teguriks.
Vaata Inimene ja Antropotseen
Ardipithecus ramidus
Ardipithecus ramidus on vanim teadaolev inimlane (hominiid).
Vaata Inimene ja Ardipithecus ramidus
Arheoloogia
Savinõukillud kunagises Satricumis praeguses Itaalias Veealuste muististe uurimisega tegeleb allveearheoloogia. Laeva Aid vrakk Hiiu madala lähedal Arheoloogia ehk muinasteadus on ajalooteaduse haru, mis käsitleb aineliste ajalooallikate ehk muististe põhjal ühiskonna minevikkuAntiigileksikon, 1.
Vaata Inimene ja Arheoloogia
Aristoteles
Aristoteles. Koopia Lysippose (4. sajand eKr) kaotsiläinud pronksskulptuurist (1.–2. sajand pKr). Louvre. Aristoteles (384 eKr Stageira – 7. märts 322 eKr Chalkis) oli vanakreeka filosoof, polühistor, Platoni õpilane, Aleksander Suure õpetaja.
Vaata Inimene ja Aristoteles
Arktika
Punase joonega on tähistatud juuli 10 °C isoterm, mida kokkuleppeliselt loetakse Arktika piiriks Kevadine jäälagunemine Arktikas Arktika on polaarpiirkond, mis ümbritseb põhjapoolust.
Vaata Inimene ja Arktika
Atlandi ookean
Atlandi ookeanit kujutav reljeefikaart Atlandi ookeanit katnud pilvemassid (satelliidifoto aastast 2016) Atlandi ookean on suuruselt teine ookean Vaikse ookeani järel.
Vaata Inimene ja Atlandi ookean
Australopithecus afarensis
Australopithecus afarensis on hominiinide hulka kuuluv liik.
Vaata Inimene ja Australopithecus afarensis
Austria
Austria Vabariik (saksa keeles Republik Österreich) on merepiirita riik Kesk-Euroopas, 9 liidumaast koosnev föderatsioon.
Vaata Inimene ja Austria
Šveits
Peder Mørk Mønsted, "Talvemaastik Engadini lähedal" (1920) Video Ziteili mäest Šveitsis Šveits on merepiirita riik Kesk-Euroopas.
Vaata Inimene ja Šveits
Üliinimene
Üliinimese (prantsuse keeles homme supérieur, saksa keeles Übermensch) all mõeldakse täiuslikku inimest, erakordsete võimetega inimest või inimesest kõrgemale arenenud olendit (ehk üleinimest).
Vaata Inimene ja Üliinimene
Ülimina
Ülimina ehk superego on sisemine kultuurinormide ja -väärtuste kogum, mis omandatakse vanematelt ja teistelt olulistelt inimestelt.
Vaata Inimene ja Ülimina
Õigus surra
Jacques-Louis Davidi maal "Sokrates valis vabasurma" Õigus surra on kogukonnas eetiline ja õigusriigis juriidiline kontseptsioon.
Vaata Inimene ja Õigus surra
Biosfäär
Biosfäär ehk elukond on Maad ümbritsev elusloodust sisaldav kiht.
Vaata Inimene ja Biosfäär
Bonobo
Bonobo ehk kääbusšimpans (Pan paniscus) on üks kahest liigist šimpansi perekonnas.
Vaata Inimene ja Bonobo
Carl Gustav Jung
thumb Carl Gustav Jung (26. juuli 1875 Kesswil – 6. juuni 1961 Küsnacht) oli Šveitsi psühhiaater, analüütilise psühholoogia rajaja.
Vaata Inimene ja Carl Gustav Jung
Carl von Linné
Carl von Linné (ladinapäraselt Carolus Linnaeus; 23. mai 1707 Råshult, Kronobergi lään – 10. jaanuar 1778 Uppsala) oli rootsi loodusteadlane ja arst, nüüdisaegse elusorganismide süstemaatika ja taksonoomia rajaja.
Vaata Inimene ja Carl von Linné
Charles Darwin
Charles Robert Darwin (12. veebruar 1809 – 19. aprill 1882) oli inglise loodusuurija, kes pani aluse mõjukale evolutsiooniteooriale, esitades loodusliku valiku mõiste.
Vaata Inimene ja Charles Darwin
Denislane
Varaste inimeste levik ja evolutsioon Denissovi koobas Denislane ehk Denissi inimene (ladina keeles Homo sapiens denisovan) on inimese väljasurnud liik või alamliik.
Vaata Inimene ja Denislane
DNA
DNA molekuli lõik Desoksüribonukleiinhape ehk DNA (inglise keeles deoxyribonucleic acid; varem kasutati eesti keeles ka lühendit DNH) on enamikus elusorganismides pärilikku informatsiooni säilitav aine, keemiliselt desoksüriboosist, lämmastikalustest ja fosforhappe jääkidest koosnev polümeer.
Vaata Inimene ja DNA
DNA sekveneerimine
DNA sekveneerimine ehk järjendamine on DNA molekuli primaarstruktuuri nukleotiidse järjestuse määramine.
Vaata Inimene ja DNA sekveneerimine
Ees-Aasia
Ees-Aasia ehk Lääne-Aasia on regioon Aasia edelaosas, mis hõlmab Aasia lääneosa ja ulatub itta kuni Afganistani ja Iraanini.
Vaata Inimene ja Ees-Aasia
Ego
Ego on psühholoogias inimese enesehinnang iseenda olulisusest.
Vaata Inimene ja Ego
Eksistentsialism
Eksistentsialism on filosoofiline ja kirjanduslik vool, mis tekkis ja sai populaarseks Teise maailmasõja eelõhtul.
Vaata Inimene ja Eksistentsialism
Eksponentsiaalne kasvamine
Kuubiline kasv Eksponentsiaalne kasvamine (ka eksponentsiaalne kasv) on suuruse y suurenemine seose y.
Vaata Inimene ja Eksponentsiaalne kasvamine
Elu mõte
Elu mõte on inimese elu kogetav objektiivne väärtus.
Vaata Inimene ja Elu mõte
Emane
Rooma jumala Venuse peegel tähistab emast sugu Emane on lahksuguliste loomade munarakke moodustav sugupool.
Vaata Inimene ja Emane
Erik Erikson
Erik Homburger Erikson (15. juuni 1902 Frankfurt, Saksamaa – 12. mai 1994 Harwich, Massachusetts) oli Ameerika Ühendriikide psühholoog, psühhosotsiaalse arenguteooria looja.
Vaata Inimene ja Erik Erikson
Esikloomalised
Esikloomalised ehk primaadid (Primates) on imetajate klassi kuuluv selts.
Vaata Inimene ja Esikloomalised
Etnoloogia
Etnoloogia (varem ka rahvateadus ja etnograafia; kreekakeelsest sõnast ἔθνος ethnos 'rahvas') on teadusdistsipliin, mis tegeleb inimkogemuse, kultuuri ja ühiskonna uurimisega.
Vaata Inimene ja Etnoloogia
Eukarüoodid
Eukarüoodid ehk päristuumsed (Eukaryota) on organismid, kelle rakud on päristuumset (eukarüootset) tüüpi.
Vaata Inimene ja Eukarüoodid
Euroopa
Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.
Vaata Inimene ja Euroopa
Evolutsioon
Evolutsioon ehk bioloogiline evolutsioon ehk bioevolutsioon on päritavate tunnuste pöördumatu muutumine põlvkonnast põlvkonda organismide populatsioonides.
Vaata Inimene ja Evolutsioon
Evolutsioonibioloogia
Evolutsioonibioloogia (ka evolutsiooniline bioloogia) on bioloogia haru, mis tegeleb eluslooduse evolutsiooni uurimisega.
Vaata Inimene ja Evolutsioonibioloogia
Fülogenees
parafüleetiline rühm (sinine) Fülogenees ehk põlvnemiskäik on mingi organismide rühma evolutsiooniline päritolu.
Vaata Inimene ja Fülogenees
Fenotüüp
Fenotüübi näitamine, kärbse silmavärvus sõltuvalt genotüübist. Legend: E (tähistab silma) ja ülaindeksid: b (musta), w (valget) Fenotüüp on indiviidi füsioloogiliste, morfoloogiliste keemiliste, käitumislike, arenguliste ja ehituslike tunnuste vaadeldav kogum.
Vaata Inimene ja Fenotüüp
Filosoofia
Filosoofia (vanakreeka keeles φιλοσοφία, philosophia, 'tarkuse armastus') on tegelemine filosoofiliste küsimustega.
Vaata Inimene ja Filosoofia
Filosoofiline antropoloogia
Filosoofiline antropoloogia (inglise philosophical anthropology) ehk antropoloogiline filosoofia (inglise anthropological philosophy) on distsipliin, mis tegeleb inimesega ja inimestevaheliste suhetega seotud metafüüsiliste ja fenomenoloogiliste küsimustega.
Vaata Inimene ja Filosoofiline antropoloogia
Geen
aluspaarist (punased põikipulgad). Tegelikult on geenid sadu kuni tuhandeid kordi pikemad. Geen (kreeka keeles genos tekkimine, sünd, saamine) on DNA või RNA nukleotiidjärjestus, mille põhjal sünteesitakse kindlat RNA-d. Geeni molekulaarne järjestus on bioloogiline informatsioon, mis osaleb nii ainu- kui ka hulkraksete organismide ja viiruste ülesehitamisel ning säilitamisel.
Vaata Inimene ja Geen
Geenivool
Geenivool ehk geenisiire (inglise gene flow) on geneetilise materjali vahetus populatsioonide või populatsiooni allosade vahel isendite migratsiooni ja ristumise teel.
Vaata Inimene ja Geenivool
Geneetika
DNA molekul – elu ülesehitamise ja säilitamise molekulaarne informatsioon, mis esineb kõigil elusorganismidel Geneetika ehk pärilikkusteadus on bioloogia haru, mis uurib elusolendite tunnuste kujunemist, eelsoodumust, põlvnemist ja vastavaid molekulaarseid mehhanisme.
Vaata Inimene ja Geneetika
Genoom
Genoom on organismi kogu geneetiline informatsioon.
Vaata Inimene ja Genoom
Genotüüp
retsessiivset geenivarianti (alleeli), mis määrab värvuse kui fenotüübilise tunnuse Genotüüp (inglise genotype) on indiviidi (või raku) kogu geneetiline informatsioon, mis koostoimes keskkonnatingimustega määrab tema fenotüübi.
Vaata Inimene ja Genotüüp
Geograafiline laius
Laius ehk geograafiline laius (φ) on suurus, mis iseloomustab maapinnal asuva punkti nurkkaugust ekvaatorist.
Vaata Inimene ja Geograafiline laius
Gonosoom
Gonosoom ehk sugukromosoom (inglise keeles gonosome) on kromosoom, mille olemasolu või arv on eri sugupooltel liigiomaselt erinev; gonosoomid määravad sügoodi geneetilise (kromosoomse) soo.
Vaata Inimene ja Gonosoom
Gorilla
Gorilla (Gorilla) on inimlaste sugukonda kuuluv perekond inimahve.
Vaata Inimene ja Gorilla
Habe
Hindu ''sādhu'' piiramata habeme ja vuntsidega Habe on inimese näo alaosal (lõual, ülahuule kohal, põskedel ja kaela ülaosal) kasvav karvkate.
Vaata Inimene ja Habe
Herbivoor
Rohusööja ehk herbivoor on loom, kes on anatoomiliselt ja psühholoogiliselt kohandunud toituma taimsest materjalist, näiteks lehtedest või rohust.
Vaata Inimene ja Herbivoor
Higinäärmed
Higinäärmed on higi nõristavad nahanäärmed.
Vaata Inimene ja Higinäärmed
Higistamine
Higistamine on higieritus nahas paiknevatest higinäärmetest, mille tulemusena keha jahtub.
Vaata Inimene ja Higistamine
Hing
Hing on tavalises tähenduses see, mis elustab keha.
Vaata Inimene ja Hing
Hominina
Hominina on alamtriibus inimlaste sugukonnast.
Vaata Inimene ja Hominina
Homininae
Homininae (ka hominiinid) on esikloomaliste seltsi inimlaste sugukonda kuuluv alamsugukond.
Vaata Inimene ja Homininae
Hominini
Hominini on alamsugukonda Homininae kuuluv triibus, kuhu kuuluvad inimene, šimpans ja nende väljasurnud esivanemad.
Vaata Inimene ja Hominini
Homo erectus
Homo erectus ("püstine inimene") on perekonda inimene kuuluv hominiid ehk inimlane, kes praeguseks on välja surnud.
Vaata Inimene ja Homo erectus
Homo habilis
Homo habilis ehk osavinimene on liik inimese perekonnast.
Vaata Inimene ja Homo habilis
Homoloogia
Homoloogia on bioloogias mõiste, mis tähistab struktuurset sarnasust, vastandudes analoogiale kui funktsionaalsele sarnasusele.
Vaata Inimene ja Homoloogia
Homoloogiline rekombinatsioon
Meioosis võib homoloogiline rekombinatsioon moodustada uusi geenide kombinatsioone kahest erinevast kromosoomist, pildil on kujutatud inimese esimest kromosoomi. Homoloogiline rekombinatsioon on protsess, kus kaks sarnast või identset DNA molekuli vahetavad nukleotiidseid järjestusi.
Vaata Inimene ja Homoloogiline rekombinatsioon
Hoone
Kadriorus (2017) Hoone on väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis.
Vaata Inimene ja Hoone
Humanism
Humanism (ladina keeles hūmānitās – 'inimlik') on humaanselt vooruslik inimese ja inimsuse väärtustamine.
Vaata Inimene ja Humanism
Id
Miski on psühhoanalüüsi teoorias isiksuse esmane süsteem, sünnipärane psüühiline reaalsus.
Vaata Inimene ja Id
Imetajad
Imetajad ehk mammaalid (Mammalia) on loomade klass keelikloomade hõimkonnast.
Vaata Inimene ja Imetajad
Imik
Imik ehk rinnalaps on laps alates sündimisest kuni üheaastaseks saamiseni.
Vaata Inimene ja Imik
Indiviid
Indiviid (ladina keeles individuum 'mittejaotatav') on üksik asi (res, Ding), entiteet või olemine, mis on selgelt eristatav teistest objektidest (Gegenstand) ning mille puhul on täidetud identiteedikriteeriumid.
Vaata Inimene ja Indiviid
Inimahvlased
Hominoidea (ka inimahvlased, inimahvid, inimlaadsed, hominoidid, inimahvilised) on esikloomaliste ülemsugukond, millesse kuulub ka inimene.
Vaata Inimene ja Inimahvlased
Inimõigused
Inimõigused on iga inimese põhiõigused Lääne õigussüsteemides.
Vaata Inimene ja Inimõigused
Inimene
Inimene ehk tarkinimene ehk nüüdisinimene (Homo sapiens 'tark inimene') on bioloogilise süstemaatika järgi loomaliik inimese perekonnast inimlaste sugukonnast esikloomaliste seltsist, kuuludes seega kõrgemate imetajate hulka.
Vaata Inimene ja Inimene
Inimene (perekond)
Inimene (Homo) on inimlaste perekond, kuhu kuulub inimene ja väljasurnud inimese liigid.
Vaata Inimene ja Inimene (perekond)
Inimese anatoomia
Inimese anatoomia on anatoomiateaduse allharu, mis uurib inimese anatoomilist struktuuri.
Vaata Inimene ja Inimese anatoomia
Inimese evolutsioon
Aafrikast väljatuleku hüpotees", mis samuti iseloomustab ''homo sapiens'''i levikut üle Maa Inimese evolutsioon on rangelt võttes küll perekonna Homo (inimene) evolutsioon, kuid seda uuriv paleoantropoloogia tegeleb ka inimlaste ehk hominiidide sugukonna teiste väljasurnud inimesesarnaste liikide uurimisega.
Vaata Inimene ja Inimese evolutsioon
Inimese genoom
Inimese karüotüüp – 46 kromosoomi Inimese genoom on inimese liigiomases haploidses kromosoomistikus sisalduv geneetiline materjal.
Vaata Inimene ja Inimese genoom
Inimese organismi funktsioonid
Selles artiklis on toodud inimese organismi funktsioonide jaotus "Rahvusvahelise funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise klassifikatsiooni" (RFK) järgi.
Vaata Inimene ja Inimese organismi funktsioonid
Inimese organismi struktuurid
Selles artiklis on toodud inimese organismi struktuuride jaotus "Rahvusvahelise funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise klassifikatsiooni" (RFK) järgi.
Vaata Inimene ja Inimese organismi struktuurid
Inimkeha
Naise keha ja mehe keha(eest- ja tagantvaated) Inimkeha (corpus humanum) on inimese keha.
Vaata Inimene ja Inimkeha
Inimlased
Inimlased ehk hominiidid (Hominidae) on imetajate sugukond esikloomaliste seltsist.
Vaata Inimene ja Inimlased
Inimväärikus
Inimväärikus (inglise keeles human dignity) on üks Riigikohtu tunnustatud põhiseaduslikest aluspõhimõtetest, mille kohaselt ei tohi isikut muuta riigivõimu objektiks.
Vaata Inimene ja Inimväärikus
Isiksus
Isiksus on psühholoogiline fenomen, mis lähtub inimese sisemisest subjektiivsest olemusest, kuid ilmneb tema tunde-, mõtte- ja käitumismustrites ning määrab tema käitumise elulistest olukordades.
Vaata Inimene ja Isiksus
Islam
Palverännakul muslimid Mekas Masjid al-Haramis Islam (araabia keeles الإسلامal-’islām 'alistumine ' tegusõnast أسلمaslama 'alistuma') on üks maailmareligioonidest, Aabrahami religioossest traditsioonist.
Vaata Inimene ja Islam
Istmik
Naise ja mehe tuharad Istmik ehk tuharad (tavakõnes ka tagumik, perse, kannikad või pepu) on inimese kehaosa, mille moodustavad vaagna taga olevad pehmed koed ja lihased.
Vaata Inimene ja Istmik
Jaan-Juhan Oidermaa
Jaan-Juhan Oidermaa 2022. aastal Jaan-Juhan Oidermaa on teadusajakirjanik ja korralduslik juht Eesti Rahvusringhäälingu teadusuudiste portaalis Novaator.
Vaata Inimene ja Jaan-Juhan Oidermaa
Jalg
inimese jala võrdlus Jalg on loomade kulgemiselund: jäse, mis kannab looma keha ja aitab tal liikuda.
Vaata Inimene ja Jalg
Jäävhambad
Jäävhambad on püsivad hambad, mis jäävad piimahammaste asemele pärast vahetumist.
Vaata Inimene ja Jäävhambad
Jean-Paul Sartre
Jean-Paul Sartre Jean-Paul Charles Aymard Sartre (21. juuni 1905 Pariis – 15. aprill 1980) oli prantsuse kirjanik, filosoof ja kriitik, eksistentsialist.
Vaata Inimene ja Jean-Paul Sartre
Johann Friedrich Blumenbach
Johann Friedrich Blumenbach Johann Friedrich Blumenbach (11. mai 1752 Gotha – 22. jaanuar 1840 Göttingen) oli saksa arst, füsioloog, võrdlev anatoom ja antropoloog.
Vaata Inimene ja Johann Friedrich Blumenbach
Jooks
Jooksev halljänes Jooks ehk jooksmine on loomade ja inimeste kiireim liikumisviis jalgade abil ilma abivahendita.
Vaata Inimene ja Jooks
Jumal
Ares on Kreeka mütoloogias sõjajumal Jumal on usundites esinev võimas üleloomulik olend (tavaliselt isik).
Vaata Inimene ja Jumal
Juuksed
pisi Juuksed on inimese peas kasvavad karvad.
Vaata Inimene ja Juuksed
Kagu-Aasia
Kagu-Aasia ÜRO liigituse järgi Kagu-Aasia on piirkond Aasias.
Vaata Inimene ja Kagu-Aasia
Karnivoor
Loomtoiduline loom ehk lihatoiduline ehk karnivoor ehk sarkofaag ehk harpaktofaag on loom, kes toitub teistest loomadest.
Vaata Inimene ja Karnivoor
Karvastik
Karvastik ehk karvkate ehk karvastu on loomade, peamiselt imetajate kogu keha katvad marrasknaha sarvmoodustised.
Vaata Inimene ja Karvastik
Käitumine
Käitumismustrite mitmekesisus loomariigis Käitumise all mõistetakse bioloogias indiviidi nähtavaid toiminguid.
Vaata Inimene ja Käitumine
Käsi
pisi Inimese käe- ja õlaluud. Käsi (ladina keeles manus) on inimese ülajäse, õlast kuni sõrmeotsteni.
Vaata Inimene ja Käsi
Kõndimine
Kõndimine Kõndimine on inimeste ja loomade tavaline jalgade abil toimuv liikumisviis.
Vaata Inimene ja Kõndimine
Keel
Keel on inimeste kasutatav märgisüsteem, kommunikatsiooni või mõtlemise vahend, milles kasutatakse sümboleid ja teisi märke ning nende kombineerimise reegleid.
Vaata Inimene ja Keel
Keele omandamine
Keele omandamine on alateadvuslik protsess, mille puhul areneb inimese oskus keelt õigesti kasutada, ilma et ta oleks teadlik grammatikareeglitest.
Vaata Inimene ja Keele omandamine
Keelikloomad
Keelikloomad (Chordata) on loomade hõimkond, kuhu kuuluvad selgroogsed ning mõned nendega lähedases suguluses olevad selgrootud.
Vaata Inimene ja Keelikloomad
Kehamassiindeks
Illustratsioon KMI kategooriatest. Vasemal vähem kui 25: normaalne, keskel kuni 29: ülekaal; paremal üle 30: rasvunud. Kehamassiindeks (lühend KMI; inglise keeles body mass index, lühend BMI) on suurus, mis väljendab inimese kehakaalu ja pikkuse suhet.
Vaata Inimene ja Kehamassiindeks
Kesk-Euroopa
Kesk-Euroopa ja selle ajaloolised mõjualad (sh saksa traditsioonis Baltimaad ja endise Austria-Ungari äärealad) Kesk-Euroopa Kesk-Euroopa on kindlalt piiritlemata ala Euroopas.
Vaata Inimene ja Kesk-Euroopa
Keskkonnategurid
Keskkonnategurid ehk keskkonnafaktorid (ka ökoloogilised tegurid ehk ökoloogilised faktorid) on keskkonna ained ning energia- ja infovood, mis mõjutavad biosüsteeme.
Vaata Inimene ja Keskkonnategurid
Keskmine eluiga
Keskmine eluiga (inglise keeles life expectancy) on organismi (sh inimese) keskmine eeldatav eluiga sünnimomendil.
Vaata Inimene ja Keskmine eluiga
Kivistis
Ürglinnu (''Archaeopteryx'') kivistis Geoloogia tudengid lubjakivi väljalt fossiile otsimas Kivistis ehk fossiil on mis tahes eluvormi või selle elutegevuse mineraliseerunud jäljend.
Vaata Inimene ja Kivistis
Kohastumine
Kohastumine (ehk evolutsiooniline adapteerumine) on organismirühmade pöördumatu otstarbekohane ümberkorraldumine, sealhulgas sobitumine uute elamistingimustega.
Vaata Inimene ja Kohastumine
Kromosoom
Inimese (naise) kromosoomid Kromosoomid (kreeka keeles chroma - värvus, soma - keha) on eukarüootsetes rakkudes mitoosi ja meioosi ajal valgusmikroskoobis nähtavad valkudega kondenseerunud DNA-molekulid (nukleoproteiinsed kepjad kehakesed).
Vaata Inimene ja Kromosoom
Kulgemine
Kulgemine ehk lokomotsioon (ka liikumine) on loomade (sealhulgas inimese) liikumine ühest kohast teise teda ümbritsevas keskkonnas.
Vaata Inimene ja Kulgemine
Kultuur
Üldlaulupeo traditsioon on üks Eesti kultuuri tuntumaid sümboleid Kultuur on kõige üldisemas mõttes inimtegevus ja selle tulemus.
Vaata Inimene ja Kultuur
Kultuuriantropoloogia
Kultuuriantropoloogia (ka: sotsiaalantropoloogia, sotsiaal- ja kultuuriantropoloogia) on humanitaar- või sotsiaalteaduste hulka arvatav teadusharu, mis uurib inimestevahelisi sotsiaalseid suhteid ja nende arengut, käitumist, õigust, poliitikat, ideoloogiat, religiooni, uskumusi, tarbimist, tootmist, sotsialiseerumist, perekonda, sugupoolte probleeme ning teisi kultuuriavaldusi kultuuriajaloolises aspektis.
Vaata Inimene ja Kultuuriantropoloogia
Lapsepõlv
Mäng on peamine tegevuse liik lapsepõlves Lapsepõlv on inimese arenguetapp sünnist suguküpsuse alguseni.
Vaata Inimene ja Lapsepõlv
Lääne-Aasia
Lääne-Aasia on ÜRO statistilise liigituse järgi regioon Aasia lääneosas.
Vaata Inimene ja Lääne-Aasia
Lülisammas
Lülisammas (ladina columna vertebralis) on inimeste kere skeleti osa, mis koosneb lülisambalülidest ja kuulub skeletisüsteemi.
Vaata Inimene ja Lülisammas
Lõug
pisi Lohuga lõug Lõug (ladina keeles mentum) on näo alumine osa, alahuulest allpool.
Vaata Inimene ja Lõug
Liha
Liha on loomade lihas-, rasv- ja sidekude, mida tarvitatakse toiduks.
Vaata Inimene ja Liha
Liik (bioloogia)
Liik (ladina keeles species, lühend sp. või spec.) on taksonoomiline mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta.
Vaata Inimene ja Liik (bioloogia)
Liikide tekkimine
Esmatrüki tiitelleht "Liikide tekkimine" (ingl "The Origin of Species") on briti loodusuurija Charles Darwini raamat, mis on üks bioloogia klassikalisi teoseid.
Vaata Inimene ja Liikide tekkimine
Loodus
Altja jõgi Lahemaal. Loodus on kõik füüsilised objektid ning nende omadused ja nendevahelised suhted, mis ei ole inimese (või muude kehaliste mõistusega olendite) poolt teadlikult tehtud.
Vaata Inimene ja Loodus
Loomad
Loomad (Animalia, Metazoa) on riik organismide taksonoomilises klassifikatsioonis.
Vaata Inimene ja Loomad
Loomakasvatus
Loomakasvatus ehk karjakasvatus on põllumajandusharude rühm, mis tegeleb koduloomade pidamisega.
Vaata Inimene ja Loomakasvatus
Luu
Luud ehk kondid (os, mitmuses ossa) on luukalade, kahepaiksete, roomajate, lindude ja imetajate (sealhulgas inimese) luustikku kuuluvad kõvad, veidi elastsed, värskes olekus kollakasvalged elundid.
Vaata Inimene ja Luu
Maa taluvuspiirid
Maa taluvuspiirid ehk planetaarsed piirid (inglise keeles planetary boundaries) on Johan Rockströmi ja ta kolleegide esitatud kontseptsioon (2009) inimarengu eeltingimuste määratlemiseks.
Vaata Inimene ja Maa taluvuspiirid
Maailma rahvaarv
Rahvaarvu kasvu prognoos Maailma rahvaarv näitab planeedil Maa elavate inimeste arvu.
Vaata Inimene ja Maailma rahvaarv
Maailma Terviseorganisatsioon
Maailma Terviseorganisatsioon (varasem eestikeelne nimetus Maailma Tervishoiuorganisatsioon; rahvusvaheline lühend WHO ingliskeelsest nimetusest World Health Organization; eesti keeles on kasutatud ka lühendit MTO) on ÜRO juures tegutsev rahvusvaheline tervishoiuorganisatsioon, mille eesmärk on inimeste tervise tagamine ja võitlus haiguste vastu.
Vaata Inimene ja Maailma Terviseorganisatsioon
Maailmajagu
Loodusgeograafilised maailmajaod Maailmajagu on maailma suurjaotuse üksus, mis hõlmab mandri või osa sellest ning saari mandrit ümbritsevates meredes ja ookeanides.
Vaata Inimene ja Maailmajagu
Maaviljelus
Maaviljelus on teadus- ja tootmisala, mis seisneb maapinna kasutamises taimede kasvatamiseks, hõlmates ühtlasi ka asjakohased tööd ja võtted.
Vaata Inimene ja Maaviljelus
Maroko
Maroko on kuningriik Loode-Aafrikas.
Vaata Inimene ja Maroko
Mõistus
Kuu peal elunevate mõistuste tants Saltatriculi lavastuses "Raevunud Orlando" põhineb renessansiaegsetel kujutlustel, mille kohaselt arukaotuse korral lahkub mõistus inimesest ja lendab Kuu peale. Mõistuse (saksa keeles Vernunft, vene keeles разум) all kitsamas mõttes mõeldakse filosoofias arust kõrgemat vaimset võimet, mis seostab aru tulemused terviklikeks ja seesmiselt seostatud mõteteks või tegudeks.
Vaata Inimene ja Mõistus
Meditsiin
Arstid operatsioonisaalisMeditsiin ehk arstiteadus (ladina keeles ars medicina 'ravimise kunst'; samatüveline medeor 'ravin, arstin') on rakendusbioloogia haru, mis kaitseb ja tugevdab inimese tervist, diagnoosib, ennetab ja ravib haigusi ning pikendab eluiga.
Vaata Inimene ja Meditsiin
Meel
René Descartesi illustratsioon meele toimimisest. Descartes arvas, et meeleorganid annavad sisendi edasi aju epifüüsile ja sealt edasi immateriaalsele hingele, mis juhib kätt Meel tähistab tajuvõimet või mitmesuguseid psüühilisi, eeskätt tunnetuslikke võimeid, seisundeid ja protsesse.
Vaata Inimene ja Meel
Mees
Marsi sümbol Mees on meessoost täiskasvanud inimene (mitte naine soo järgi ning mitte poiss ega noormees vanuse järgi).
Vaata Inimene ja Mees
Menopaus
Menopaus on periood naise elus, mil menstruatsioonid lõppevad ehk lõppeb viljakas iga.
Vaata Inimene ja Menopaus
Mina
Mina (ise) on inimese subjektiivse eneseteadvuse fenomen, enesepeegeldus tema meeles.
Vaata Inimene ja Mina
Mitokonder
Mitokonder elektronmikroskoobis nähtuna Mitokondrid (varasemas eesti keeles ka mitokondrion; ka kondriosoom; kreeka keelest μίτος mitos, 'niit' + χονδρίον chondrion, 'terake') on raku energiat tootvad organellid.
Vaata Inimene ja Mitokonder
Mitokondriaalne DNA
Inimese mtDNA Elektronmikroskoopia muudab mtDNA nähtavaks diskreetsete kolletena. Joone pikkus: 200 nm. (A) Tsütoplasmaatiline osa pärast immuunkullaga töötlemist; kulla osakesed markeerivad mtDNA asukohta mitokondri membraani lähedal. (B) Vaade tsütoplasmast pärast CSK puhvriga ekstraheerimist ja anti-DNA märgistamist immuunkullaga; mtDNA (asukohta näitavad kullaosakesed) puhvris ei ekstraheeru.
Vaata Inimene ja Mitokondriaalne DNA
Mitokondriaalne Eeva
Mitokondri DNA põhigruppide kujunemine Mitokondriaalne Eeva ehk Aafrika Eeva on kõigi tänapäeva inimeste viimane ühine esivanem emaliini pidi.
Vaata Inimene ja Mitokondriaalne Eeva
Moraal
Moraal on ühiskonna poolt aktsepteeritud käitumisnormide, tavade ja seaduste kogum, väliselt nõutavad reeglid ja tavad.
Vaata Inimene ja Moraal
Morfoloogia (bioloogia)
Morfoloogia on bioloogia haru, mis tegeleb organismide ja nende osade kuju uurimisega.
Vaata Inimene ja Morfoloogia (bioloogia)
Nahk
Naha läbilõige Nahk (ladina keeles cutis) on selgroogsete loomade (keelikloomade) katteelundkonda kuuluv kõige suurem elund.
Vaata Inimene ja Nahk
Naine
Naissoo sümbol on ka Veenuse sümbol Naine on naissoost täiskasvanud inimene (mitte mees soo järgi ning mitte tüdruk ega neiu vanuse järgi).
Vaata Inimene ja Naine
Nature
Ajakirja 25. augusti 2016 kaas Ajakirja esimese numbri kaas Nature on briti ingliskeelne multidistsiplinaarne teadusajakiri ja üks vanemaid teadusajakirju üldse.
Vaata Inimene ja Nature
Nägemine
Silm – nägemise meeleelund Inimese silma läbilõige Nägemine ehk nägemismeel (ingl. k sight, vision) on võime detekteerida ja tõlgendada valgusstiimuleid.
Vaata Inimene ja Nägemine
Nägu
Naise nägu Nägu on inimese pea eespoolne osa, kus asuvad silmad, nina ja suu.
Vaata Inimene ja Nägu
Neandertallane
Nüüdisinimese ja neandertallase koljude võrdlus ''Homo neanderthalensis''(Charles R. Knight) Neandertallane ehk neandertali inimene (Homo sapiens neanderthalensis) on inimese liik, kes kujunes Euraasiasse asunud püstisest inimesest (Homo erectus), kes seal umbes 100 000 aasta jooksul ka elas ja tegutses.
Vaata Inimene ja Neandertallane
Neoliitiline revolutsioon
Neoliitiline revolutsioon oli ühiskonna ümberkorraldumise periood mesoliitikumi ja neoliitikumi vahel, üleminek hankivalt majanduselt viljelevale majandusele.
Vaata Inimene ja Neoliitiline revolutsioon
Neuron
Neuron ehk närvirakk ehk neurotsüüt (kreekakeelsest sõnast νεῦρον neũron) on enamikul loomadel närvisüsteemi funktsionaalne üksus.
Vaata Inimene ja Neuron
Olemasolu (Heidegger)
Dasein on saksakeelne sõna, mis tähendab „olemasolu“, "siinolemine" ja on seotud inimesega.
Vaata Inimene ja Olemasolu (Heidegger)
Omnivoor
Siga on tüüpiline omnivoor Omnivoor (ladina sõnast omnivorus 'kõikeõgiv') ehk eurüfaag ehk polüfaag ehk kõigetoiduline ehk kõigesööja on segatoiduline loom, kes toitub nii taimedest kui ka loomadest.
Vaata Inimene ja Omnivoor
Ontogenees
Inimese embrüogenees Ontogenees ehk isendiareng ehk isendiarenemine ehk individuaalne areng ehk indiviidiareng on üksiku organismi areng organismi tekkimisest (viljastunud munarakust või partenogeneesi korral viljastamata munarakust) kuni küpsuseni või teise kontseptsiooni järgi loomuliku surmani.
Vaata Inimene ja Ontogenees
Orangutan
Orangutan (Pongo) on perekond Aasia troopilistes vihmametsades elavaid suuri inimahve.
Vaata Inimene ja Orangutan
Otsmikusagar
Otsmikusagar ehk frontaalsagar paikneb selgroogsetel loomadel peaajus, suuraju poolkerade eesmises osas, tsentraalvaost (sulcus centralis) eespool ja tegeleb stiimulitele reageerimisega.
Vaata Inimene ja Otsmikusagar
Ovulatsioon
Munaraku küpsemine munasarjas ja ovulatsioon (4) Ovulatsioon ehk munairre (ladina ovulatio) on küpsenud munasarjanääpsu ümbritseva folliikulikesta (theca folliculi) puhkemine (rebenemine) ja follikulaarvedeliku valla pääsemine.
Vaata Inimene ja Ovulatsioon
Paleoantropoloogia
Paleoantropoloogia on inimese ja tema eellaste luustike uurimisega tegelev teadusharu.
Vaata Inimene ja Paleoantropoloogia
Paljunemine
Paljunemine on laiemas mõttes ökosüsteemis olevate ühetaoliste biosüsteemide või selle üksikosade (organellide, rakkude, liikide jt) kvantitiivne suurenemine.
Vaata Inimene ja Paljunemine
Parabool
Parabool, mille haripunkt on koordinaatteljestiku nullpunktis Parabooliks nimetatakse tasandi kõigi selliste punktide hulka, mis on võrdsel perpendikulaarsel kaugusel sellel tasandil asetsevast etteantud sirgest l ja etteantud punktist F. Punkti F nimetatakse parabooli fookuseks ja sirget l parabooli juhtsirgeks.
Vaata Inimene ja Parabool
Parasvööde
Parasvööde Parasvööde on Alissovi kliimaklassifikatsiooni põhikliimavööde põhja- ja lõunapoolkeral, kus aasta läbi valitseb parasvöötme õhumass.
Vaata Inimene ja Parasvööde
Päike
Päike on heledaim Maalt nähtav täht, Päikesesüsteemi keskne keha.
Vaata Inimene ja Päike
Pürenee poolsaar
Satelliidifoto Pürenee poolsaarest Pürenee poolsaar ehk Ibeeria poolsaar on poolsaar Euroopa edelaosas Atlandi ookeani (läänes) ja Vahemere (idas ja lõunas) vahel.
Vaata Inimene ja Pürenee poolsaar
Peaaju
Inimese peaaju magnetresonantstomograafiline pilt. Selles animatsioonis on näidatud järjestikused pildid ülalt alla Peaaju on paljudel loomadel leiduv närvisüsteemi keskne elund.
Vaata Inimene ja Peaaju
Perekond (bioloogia)
Perekond (ladina keeles genus 'sugu') on bioloogias liigist kõrgemalseisev takson, millesse kuulub üks liik või mitu morfoloogiliselt sarnast liiki.
Vaata Inimene ja Perekond (bioloogia)
Piimahambad
Äratulnud piimahambad Piimahambad on esimesed hambad, mis kasvavad inimestel ja enamikul teistel imetajatel enne jäävhambaid. Piimahambad hakkavad lõikuma inimestel 6 kuu kuni 1 aasta vanuselt ja on väiksed ning piimjas-sinaka värvusega.
Vaata Inimene ja Piimahambad
Populatsioonigeneetika
Populatsioonigeneetika on geneetika haru, mis uurib geenide ja nende alleelide sageduste jaotust ja muutumist populatsioonides nelja põhilise evolutsioonimehhanismi tagajärjel: looduslik valik, geenitriiv, geenisiire ja mutatsioon.
Vaata Inimene ja Populatsioonigeneetika
Prantsusmaa
Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.
Vaata Inimene ja Prantsusmaa
Proceedings of the National Academy of Sciences of the United States of America
Proceedings of the National Academy of Sciences of the United States of America (lüh PNAS, tsiteerimisel Proc. Natl. Acad. Sci. USA) on ingliskeelne teadusajakiri, mida annab välja The National Academy of Sciences ja kus avaldatakse peamiselt bioloogia, meditsiini ja biotehnoloogia valdkonna artikleid.
Vaata Inimene ja Proceedings of the National Academy of Sciences of the United States of America
Psühholoog
Psühholoog on teadlane ("teoreetik") ja/või nõustaja ("praktik"), kes uurib ja/või õpetab psühholoogiat või praktiseerib psühholoogilise nõustajana.
Vaata Inimene ja Psühholoog
Psühholoogia
Psühholoogia on teadusharu, mis uurib käitumist ja psüühilisi protsesse (või psüühikat) ehk vaimseid protsesse ja nendevahelisi seoseid.
Vaata Inimene ja Psühholoogia
Puberteet
Puberteediks nimetatakse füsioloogias inimese sugulise küpsemise perioodi, mille käigus arenevad välja sugunäärmed, valmivad esimesed sugurakud ning kujunevad välja kõik sootunnused.
Vaata Inimene ja Puberteet
Rakutuum
Rakutuum on kahekihilise membraaniga ümbritsetud rakuorganell, mis esineb tsütoplasmas vaid eukarüootidel.
Vaata Inimene ja Rakutuum
Rasedus
Raseduse lõppstaadiumis naine Naine 26. rasedusnädalal Rasedus ehk gestatsioon on naise füsioloogiline seisund eostuse ja sünnituse vahel.
Vaata Inimene ja Rasedus
Rass
Rass ehk inimrass on termin, mida on kasutatud suure geneetiliselt päranduvate eripäradega inimrühma kohta.
Vaata Inimene ja Rass
Reesusmakaak
Reesusmakaak (Macaca mulatta) on pärdiklaste sugukonda makaakide perekonda kuuluv imetaja.
Vaata Inimene ja Reesusmakaak
Refleks
Refleks on kõigi närvisüsteemi omavate organismide kohanemisreaktsioon, mis järgneb seaduspärase vastusena mingile kindlale väliskeskkonnas või organismis endas toimuvale muutusele või mõjutusele.
Vaata Inimene ja Refleks
Refleksioon
Refleksioon (ladina keeles reflexio 'peegeldus') on psühholoogias tähelepanu suunamine tunnetavalt (kognitsiooni) objektilt tunnetajale (kognitiivsele).
Vaata Inimene ja Refleksioon
René Guénon
René Guénon (1925) René Jean Marie Joseph Guénon (tuntud ka islamipärase nimega Sheikh 'Abd al-Wahid Yahya; 15. november 1886 Blois, Prantsusmaa – 7. jaanuar 1951 Kairo) oli prantsuse traditsionalistlik kirjanik.
Vaata Inimene ja René Guénon
Riietus
Riietus eri ajastutel Riietus ehk rõivastus on inimeste mitmesugused kehakatted.
Vaata Inimene ja Riietus
Ristamine
Ristamine on loomade ja taimede aretamisvõte, mille puhul genotüübilt erinevate isendite sugurakud ühendatakse sügoodiks.
Vaata Inimene ja Ristamine
Roomamine
Roomamine on kulgemisviis, mille puhul organism liigub edasi kehaga pinnale toetudes.
Vaata Inimene ja Roomamine
Saba
Paabulinnu saba Orava saba Saba on mitmel loomarühmal keha osa, mis jääb pärakust tahapoole; üldjuhul on saba eraldiseisev paindlik jätke keha küljes.
Vaata Inimene ja Saba
Sünnitus
Loote laskuv pea Sünnitus ehk sünnitamine on raseduse kulminatsioon, kus üks või mitu loodet väljub naise emakast.
Vaata Inimene ja Sünnitus
Süstemaatika
Süstemaatika (kreeka sõnast συστηματικός (systēmatikos)) on valdkond, mis tegeleb liigitamisega või kategoriseerimisega ühiste tunnuste alusel.
Vaata Inimene ja Süstemaatika
Sõrmus
Rooma keisririigi ajast Sõrmus on enamasti metallist rõnga- või spiraalikujuline (võrujas) sõrmeehe.
Vaata Inimene ja Sõrmus
Science
Logo Ajakirja esimese numbri kaas (1883) Science on eelretsenseeritav USA teadusajakiri.
Vaata Inimene ja Science
Seksuaalne sättumus
Seksuaalne sättumus ehk seksuaalne orientatsioon on püsiv romantiline või seksuaalne külgetõmme (või nende kahe kombinatsioon) vastassoost, samast soost, mõlemast soost või enam kui ühest soost inimeste vastu.
Vaata Inimene ja Seksuaalne sättumus
Selts (bioloogia)
Selts (ladina ordo) on bioloogilises taksonoomias klassist väiksem üksus, mis jaguneb sugukondadeks.
Vaata Inimene ja Selts (bioloogia)
Sigmund Freud
Sigmund Freud (6. mai 1856 Freiberg – 23. september 1939 London) oli juudi päritolu Austria neuroloog, psühhiaater ning psühhoanalüüsi teooria ja meetodi rajaja.
Vaata Inimene ja Sigmund Freud
Skelett
Skelett (kreeka sõnast σκέλετoν 'kuivanud') ehk toes ehk skeletisüsteem on organismi elundkond, mis tänu oma jäikusele ja tugevusele võimaldab organismil säilitada kuju.
Vaata Inimene ja Skelett
Soojusisolatsioon
Soojusisolatsioon on torustikus kasutatav soojus- või heliisolatsioon.
Vaata Inimene ja Soojusisolatsioon
Sotsiaalne konstruktsioon
Sotsiaalne konstruktsioon (inglise keeles social construction) on ühiskonnas inimeste ühistegevuse tulemus, mille tekkimine ei ole objektiivsete loodusseaduste järgi paratamatu.
Vaata Inimene ja Sotsiaalne konstruktsioon
Sotsiaalteadused
Sotsiaalteadused ehk ühiskonnateadused on kogum akadeemilisi distsipliine, mis uurivad inimkäitumise sotsiaalseid ja kultuurilisi aspekte.
Vaata Inimene ja Sotsiaalteadused
Sotsialiseerumine
Sotsialiseerumine on eluaegne protsess, mille käigus inimene õpib tundma oma kultuuri ja kujundab arusaama enda kohta.
Vaata Inimene ja Sotsialiseerumine
Sotsioloogia
Sotsioloogia on sotsiaalteadus, mis uurib sotsiaalsete gruppide, inimese ja ühiskonna vahelisi seoseid.
Vaata Inimene ja Sotsioloogia
Suguühe
Nii kujutati suguühet umbes 2,5 aastatuhandet tagasi Suguühe ehk suguakt ehk koitus (ladina keeles coitus) kitsamas mõistes on inimeste kopulatsioon.
Vaata Inimene ja Suguühe
Suguküpsus
Suguküpsus on organismi võime suguliseks paljunemiseks.
Vaata Inimene ja Suguküpsus
Sugukond (bioloogia)
Sugukond (familia) on bioloogilises taksonoomias lähedasi perekondi ühendav üksus.
Vaata Inimene ja Sugukond (bioloogia)
Sugulussuhted
Sugulussuhted ehk põlvnemissuhted ehk veresugulus ehk geneetilised suhted on organismide järglaste ja eellaste vahelised suhted.
Vaata Inimene ja Sugulussuhted
Surm
Inimese pealuu on universaalne surma sümbol Surm on organismi elu lõppemine.
Vaata Inimene ja Surm
Suuline keel
Suuline keel ehk suuline kõne on keel, mis tekib inimes(t)e suhtlemisprotsessis (spontaanse vormina), vastandudes kirjalikule keelele.
Vaata Inimene ja Suuline keel
Suurajukoor
Suurajukoor ehk ajukoor (ladina keeles cortex cerebri) on neuronitest ja neurogliiarakkudest koosnev 1–5 mm paksune hallaine kiht suuraju poolkerade pinnal.
Vaata Inimene ja Suurajukoor
Svante Pääbo
Svante Pääbo (sündinud 20. aprillil 1955 Stockholmis) on eesti juurtega rootsi geneetik, üks paleogeneetika rajajatest, Eesti Teaduste Akadeemia välisliige.
Vaata Inimene ja Svante Pääbo
Takson
Takson ehk mest on taksonoomilisse üksusesse kuuluvate organismide kogum.
Vaata Inimene ja Takson
Täiskasvanu
Täiskasvanu on üldine mõiste organismi arengustaadiumi kohta, mida iseloomustab küpsus.
Vaata Inimene ja Täiskasvanu
Töö
Töö on inimeste tegevus kasulike saaduste valmistamiseks.
Vaata Inimene ja Töö
Tööriist
Käsitööriistad Tööriist on inimese valmistatud või looduslik abivahend, mis lihtsustab mingi eseme valmistamist või mingit tegevust.
Vaata Inimene ja Tööriist
Teadvus
Teadvus on aju funktsioon, mida põhjustavad miljardite närvirakkude ehk neuronite omavaheline suhtlemine ja koostöö, mis väljendub võimes tunda või olla enesest teadlik.
Vaata Inimene ja Teadvus
Tehnika
Tehnika (kreeka keeles τεχνικός, τέχνη tehnikós, téhne 'kunst, meisterlikkus, oskus') on tänapäeval üldmõiste masinate, seadmete, mehhanismide jms või tehniliste vahendite ja meetodite kogumi tähistamiseks.
Vaata Inimene ja Tehnika
Teisend (bioloogia)
Teisend ehk varieteet (varietas), lühend var., on bioloogilises taksonoomias liigisisese taksoni kategooria.
Vaata Inimene ja Teisend (bioloogia)
Tiinus
Tiine emalõvi Tiinus on imetajast emaslooma füsioloogiline seisund, mis algab emassugurakkude (munarakkude) viljastumisega ja lõpeb tiinuse enneaegse katkemise või poegimisega.
Vaata Inimene ja Tiinus
Toitumine
Toitumine ka toiduahel on organismide üldine eluavaldus, ka energia hankimise protsess, mille käigus toimub toidu hankimine, ära söömine, metabolism (oksüdatsioon jpm) ja seedimine koos toitainete omastamise ja väljutamisega.
Vaata Inimene ja Toitumine
Tsivilisatsioon
Maailma vanima ja jätkuvalt asustatud linna Jeeriko (asutatud enne aasta 8000 eKr) esimese kaitsetorni alus. Tsivilisatsioon (ladinakeelsest sõnadest civis – kodanik, civitas – linn) tähistab hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega linnaühiskonda.
Vaata Inimene ja Tsivilisatsioon
Tuli
pisi Tuli on kõrgel temperatuuril põlemisel leekide moodustumisel ilmnev nähtus, mille käigus eraldub valgust ja soojust.
Vaata Inimene ja Tuli
Ultraviolettkiirgus
Laborivahendite steriliseerimine kasutades UV-kiirgust Ultraviolettkiirgus ehk UV-kiirgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on väiksem kui nähtaval valgusel (piirneb violetse valgusega) ja suurem kui röntgenikiirgusel.
Vaata Inimene ja Ultraviolettkiirgus
Uppsala toomkirik
Uppsala toomkirik (2005) Kiriku interjöör (veebruar, 2004) Uppsala toomkirik on protestantlik gooti stiilis kirik Rootsis Uppsalas.
Vaata Inimene ja Uppsala toomkirik
Vabadus
Vabadus, ka priius, kõige üldisemas mõttes on takistuste, piirangute või sunni puudumine.
Vaata Inimene ja Vabadus
Vaim
Jaldabaoth (Jaffe) oli gnostikute apokrüüfides mainitud vaimolend, kes Kristuse pildi järgi ehitas inimese keha ja puhus temasse kogemata oma loova vaimu Sõna "vaim" kasutatakse mitmes tähenduses.
Vaata Inimene ja Vaim
Vastsündinu
Vastsündinu on laps sünnist nelja nädala vanuseni (imik on laps kogu esimese eluaasta).
Vaata Inimene ja Vastsündinu
Väitekiri
Väitekiri ehk dissertatsioon (inglise dissertation või thesis) on uurimus teaduskraadi saamiseks.
Vaata Inimene ja Väitekiri
Väljasuremine
Väljasuremine on taksoni esinemise lõppemine lokaalselt või globaalselt.
Vaata Inimene ja Väljasuremine
Võrdlev psühholoogia
Võrdlev psühholoogia ehk loomapsühholoogia on psühholoogia ja zooloogia piirialal paiknev teadus, mis uurib loomade käitumist ja kognitiivseid protsesse, mis viitavad eri liikide fülogeneetilisele ajaloole, kohanemise olulisusele ja käitumise arengule.
Vaata Inimene ja Võrdlev psühholoogia
Viljastumine
Viljastumine ehk fertilisatsioon ehk süngaamia on sugulise sigimise põhiprotsess, milles eriomased rakud (või rakutuumad) ühinevad sügoodiks.
Vaata Inimene ja Viljastumine
Weichseli jäätumine
Würmi jäätumised Weichseli jäätumine on Kvaternaari jääaja viimane suurem jäätumine.
Vaata Inimene ja Weichseli jäätumine
1758
1758.
Vaata Inimene ja 1758
Tuntud ka kui Homo sapiens, Homo sapiens sapiens, Nüüdisinimene, Pärisinimene, Tarkinimene.
, Geen, Geenivool, Geneetika, Genoom, Genotüüp, Geograafiline laius, Gonosoom, Gorilla, Habe, Herbivoor, Higinäärmed, Higistamine, Hing, Hominina, Homininae, Hominini, Homo erectus, Homo habilis, Homoloogia, Homoloogiline rekombinatsioon, Hoone, Humanism, Id, Imetajad, Imik, Indiviid, Inimahvlased, Inimõigused, Inimene, Inimene (perekond), Inimese anatoomia, Inimese evolutsioon, Inimese genoom, Inimese organismi funktsioonid, Inimese organismi struktuurid, Inimkeha, Inimlased, Inimväärikus, Isiksus, Islam, Istmik, Jaan-Juhan Oidermaa, Jalg, Jäävhambad, Jean-Paul Sartre, Johann Friedrich Blumenbach, Jooks, Jumal, Juuksed, Kagu-Aasia, Karnivoor, Karvastik, Käitumine, Käsi, Kõndimine, Keel, Keele omandamine, Keelikloomad, Kehamassiindeks, Kesk-Euroopa, Keskkonnategurid, Keskmine eluiga, Kivistis, Kohastumine, Kromosoom, Kulgemine, Kultuur, Kultuuriantropoloogia, Lapsepõlv, Lääne-Aasia, Lülisammas, Lõug, Liha, Liik (bioloogia), Liikide tekkimine, Loodus, Loomad, Loomakasvatus, Luu, Maa taluvuspiirid, Maailma rahvaarv, Maailma Terviseorganisatsioon, Maailmajagu, Maaviljelus, Maroko, Mõistus, Meditsiin, Meel, Mees, Menopaus, Mina, Mitokonder, Mitokondriaalne DNA, Mitokondriaalne Eeva, Moraal, Morfoloogia (bioloogia), Nahk, Naine, Nature, Nägemine, Nägu, Neandertallane, Neoliitiline revolutsioon, Neuron, Olemasolu (Heidegger), Omnivoor, Ontogenees, Orangutan, Otsmikusagar, Ovulatsioon, Paleoantropoloogia, Paljunemine, Parabool, Parasvööde, Päike, Pürenee poolsaar, Peaaju, Perekond (bioloogia), Piimahambad, Populatsioonigeneetika, Prantsusmaa, Proceedings of the National Academy of Sciences of the United States of America, Psühholoog, Psühholoogia, Puberteet, Rakutuum, Rasedus, Rass, Reesusmakaak, Refleks, Refleksioon, René Guénon, Riietus, Ristamine, Roomamine, Saba, Sünnitus, Süstemaatika, Sõrmus, Science, Seksuaalne sättumus, Selts (bioloogia), Sigmund Freud, Skelett, Soojusisolatsioon, Sotsiaalne konstruktsioon, Sotsiaalteadused, Sotsialiseerumine, Sotsioloogia, Suguühe, Suguküpsus, Sugukond (bioloogia), Sugulussuhted, Surm, Suuline keel, Suurajukoor, Svante Pääbo, Takson, Täiskasvanu, Töö, Tööriist, Teadvus, Tehnika, Teisend (bioloogia), Tiinus, Toitumine, Tsivilisatsioon, Tuli, Ultraviolettkiirgus, Uppsala toomkirik, Vabadus, Vaim, Vastsündinu, Väitekiri, Väljasuremine, Võrdlev psühholoogia, Viljastumine, Weichseli jäätumine, 1758.