Kiiremini kui brauser!
137 suhted: Aas, Ainuraksed, Allergia, Alustaimestu, Antikoagulant, Ümarussid, Õhuniiskus, Õhutemperatuur, Chikungunya viirushaigus, Dengepalavik, Diivan, Eesti loodus, Ensüüm, Entsefaliit, Füsioloogia, Feromoonid, Hallasääsk, Harilik pistekärbes, Harilik sõgelane, Hügieen, Hüpertermia, Helmindid, Herilased, Iiveldus, Iminokk, Inimene, Inimesekirp, Jaanipäev, Järv, Järvekibun, Jõgi, Juuksed, Kahetiivalised, Karvad, Kass, Kassikirp, Kärbselised, Käsitiivalised, Küülik, Kõht, Kehatemperatuur, Kesk-Euroopa, Keskküte, Kihulased, Kiletiivalised, Kirbulised, Kliimamuutustega kohanemine, Koer, Koerakirp, Koloonia (bioloogia), ..., Korjus, Kuklane, Lageraie, Lülijalgsed, Lõhn, Leepra, Lehtmets, Lemmikloom, Lestalised, Liik (bioloogia), Linnud, Loomade elu, Loomarünnak, Lutikalised, Lyme'i tõbi, Malaaria, Mürgiastel, Mürgistus, Mürgisus, Mürk, Meemesilane, Meri, Mesilane, Metaanhape, Metsasääsk, Metskits, Munemine, Närilised, Nõmmemetsad, Nektar, Okasmets, Orav, Paelussid, Parasitism, Parasvööde, Parmlased, Pastöörimine, Põder, Põdrakärbes, Peavalu, Peremeesorganism, Pistesääsklased, Prangli, Puisniit, Punane raamat, Putukad, Putukapiste, Puugid, Raba, Rott, Sääselised, Süüdiklest, Sülg, Sümptom, Süsihappegaas, Segamets, Siberi katk, Sigimine, Siil, Sipelglased, Sitsiilia, Skorpionilised, Soo, Soojus, Soojuskiirgus, Suised, Taru, Täilised, Tervishoid, Tugitool, Turse, Vaktsineerimine, Valgud, Valmik, Vapsik, Vapsik (perekond), Vastne, Välisskelett, Võsapuuk, Veiseparm, Vererõhk, Veri, Vibratsioon, Viirused, Voodi, Voodilutikas, Zika-viirusinfektsioon. Laienda indeks (87 rohkem) »
Aas
pisi Aas (kõnekeeles ka niit, karjamaa) on harva või lühikest aega üleujutatav lammirohumaa.
Uus!!: Inimesi ründavad lülijalgsed ja Aas · Näe rohkem »
Ainuraksed
kodalase (''Euglypha'') perekonna esindaja. Rakutuum on pildi vasakul poolel hõlpsasti ära tuntav. Kingloom ''Paramecium aurelia'' Ainuraksed ehk algloomad (Protozoa) on organismide rühm, kuhu põhiliselt arvatakse heterotroofse (mõnel juhul ka miksotroofse) toitumistüübi ning mobiilsuse tõttu varem loomadeks peetud üherakulised organismid, kellel puuduvad taimedele tüüpilised rakusein ja kloroplastid ning kellel erinevalt bakteritest on rakutuum.
Uus!!: Inimesi ründavad lülijalgsed ja Ainuraksed · Näe rohkem »
Allergia
Allergia"Meditsiinisõnastik" 31:2004.
Uus!!: Inimesi ründavad lülijalgsed ja Allergia · Näe rohkem »
Alustaimestu
Alustaimestu ehk eluskate (kasutatud ka ebakorrektset terminit alustaimestik) on metsa taimekoosluses olevad samblikud, sammaltaimed, rohttaimed ja kääbuspõõsad ehk puhmad.
Uus!!: Inimesi ründavad lülijalgsed ja Alustaimestu · Näe rohkem »
Antikoagulant
Antikoagulantideks nimetatakse vere hüübimist takistavaid aineid.
Uus!!: Inimesi ründavad lülijalgsed ja Antikoagulant · Näe rohkem »
Ümarussid
Ümarussid ehk nematoodid (Nematoda) on loomade hõimkond.
Uus!!: Inimesi ründavad lülijalgsed ja Ümarussid · Näe rohkem »
Õhuniiskus
Õhuniiskus on õhus olev veeauru sisaldus.
Uus!!: Inimesi ründavad lülijalgsed ja Õhuniiskus · Näe rohkem »
Õhutemperatuur
Õhutemperatuur on õhu (keha - füüsika) soojuslik olek ehk õhu temperatuuri iseloomustav füüsikaline suurus.
Uus!!: Inimesi ründavad lülijalgsed ja Õhutemperatuur · Näe rohkem »
Chikungunya viirushaigus
Chikungunya viirushaigus ehk chikungunya hemorraagiline palavik (lühend CHIK) on peamiselt inimestel palaviku, lööbe ja polüartralgiaga kulgev viirushaigus, mida põhjustab mitmete perekonda Aedes liigitatud sääseliikide pistete kaudu edasi kanduv ''chikungunya'' viirus.
Uus!!: Inimesi ründavad lülijalgsed ja Chikungunya viirushaigus · Näe rohkem »
Dengepalavik
Tutvustav video Denge palavik on sääskedega leviv viirushaigus, mille põhjustaja on flaviviiruste rühma kuuluv RNA dengue viirus, millel on neli serotüüpi (DEN-1, DEN-2, DEN-3, DEN-4).
Uus!!: Inimesi ründavad lülijalgsed ja Dengepalavik · Näe rohkem »
Diivan
Sohva 19. sajandist pisi Diivan ehk sohva on polsterdatud, mitme istekohaga, seljatoega mööbliese istumiseks ja lamamiseks.
Uus!!: Inimesi ründavad lülijalgsed ja Diivan · Näe rohkem »
Eesti loodus
Männikjärve raba Endla looduskaitsealal Päite pank Sillamäe lähedal Tahkuna poolsaare tipp Hiiumaal See artikkel räägib Eesti loodusest koos siinse kliima, maastiku ja veestikuga, siinsetest pinnavormidest ning elusloodusest ja ka selle kõige kaitseks tehtavatest pingutustest. Eesti asub Ida-Euroopa lauskmaal ning on madal ja tasane ala.
Uus!!: Inimesi ründavad lülijalgsed ja Eesti loodus · Näe rohkem »
Ensüüm
ATP-d. ATP on molekul, mis salvestab elusolendites energiat ja võimaldab seda teiste keemiliste reaktsioonide otstarbeks kasutada. ATP süntaas on üks näide ensüümide katalüütilisest võimest. Ensüümid on kõrgmolekulaarsed bioloogilised katalüsaatorid, mis kiirendavad keemiliste reaktsioonide toimumist.
Uus!!: Inimesi ründavad lülijalgsed ja Ensüüm · Näe rohkem »
Entsefaliit
Entsefaliit Ajupõletik ehk entsefaliit (ladina ja inglise keeles encephalitis) on põletikuline ajuaine haigus, mida põhjustab haigusetekitaja otsene tungimine ajukoesse või immuunsüsteemi ülitundlikkusreaktsioon (autoimmuunne entsefaliit) viiruse või võõrvaigu suhtes.
Uus!!: Inimesi ründavad lülijalgsed ja Entsefaliit · Näe rohkem »
Füsioloogia
Füsioloogia on bioloogias ja meditsiinis õpetus organismi ja selle elundite talitlusest ja funktsioonidest.
Uus!!: Inimesi ründavad lülijalgsed ja Füsioloogia · Näe rohkem »
Feromoonid
Pildil kujutatud lutikad on agregaatferomoonide mõjul kokku tulnud Feromoonid on loomade poolt keskkonda eritatavad bioaktiivsed ained, mis samasse liiki kuuluvatel isenditel kutsuvad esile käitumuslikud, harvem ka füsioloogilised muutused.
Uus!!: Inimesi ründavad lülijalgsed ja Feromoonid · Näe rohkem »
Hallasääsk
Hallasääsk (Anopheles) on sääseliste alamseltsi pistesääsklaste sugukonda kuuluv kahetiivaliste perekond.
Uus!!: Inimesi ründavad lülijalgsed ja Hallasääsk · Näe rohkem »
Harilik pistekärbes
Harilik pistekärbes (Stomoxys calcitrans) on kahetiivaliste seltsi kuuluv putukaliik.
Uus!!: Inimesi ründavad lülijalgsed ja Harilik pistekärbes · Näe rohkem »
Harilik sõgelane
Harilik sõgelane (Haematopota pluvialis) on kahetiivaliste seltsi kuuluv putukaliik.
Uus!!: Inimesi ründavad lülijalgsed ja Harilik sõgelane · Näe rohkem »
Hügieen
Hügieen on arstiteaduse haru, mis käsitleb inimese tervist mõjutavaid tegureid ja abinõusid (eriti puhtuse tähtsust) tervise säilitamiseks.
Uus!!: Inimesi ründavad lülijalgsed ja Hügieen · Näe rohkem »
Hüpertermia
Hüpertermia ehk liigsoojus ehk ülekuumenemus (ladina hyperthermia) on organismi seisund, mil termoregulatsiooni mehhanismid ei tööta kaasa ja kehatemperatuur tõuseb normaalsest kehatemperatuurist kõrgemale harilikult välise soojusallika või ka ravimite toimel.
Uus!!: Inimesi ründavad lülijalgsed ja Hüpertermia · Näe rohkem »
Helmindid
Helmindid (ka nugiussid ja ussnugilised) on looma (ka inimese) kehas, tavaliselt soolestikus, elav parasiitne uss.
Uus!!: Inimesi ründavad lülijalgsed ja Helmindid · Näe rohkem »
Herilased
Vapsik Herilane on kiletiivaliste (Hymenoptera) seltsi kuuluv astlaliste (Aculeata) ja rippkehaliste (Apocrita) alamseltsist lendav putukas, kes pole ei mesilane ega sipelgas.
Uus!!: Inimesi ründavad lülijalgsed ja Herilased · Näe rohkem »
Iiveldus
Iiveldus on rahutustunne ja ebamugavustunne, mida tihti tajutakse vajadusega oksendada.
Uus!!: Inimesi ründavad lülijalgsed ja Iiveldus · Näe rohkem »
Iminokk
Iminokk on nokaliste seltsi kuuluvate putukate kehaosa, mida nad kasutavad toitumisel.
Uus!!: Inimesi ründavad lülijalgsed ja Iminokk · Näe rohkem »
Inimene
Inimene ehk tarkinimene ehk nüüdisinimene (Homo sapiens 'tark inimene') on bioloogilise süstemaatika järgi loomaliik inimese perekonnast inimlaste sugukonnast esikloomaliste seltsist, kuuludes seega kõrgemate imetajate hulka.
Uus!!: Inimesi ründavad lülijalgsed ja Inimene · Näe rohkem »
Inimesekirp
Inimesekirp (Pulex irritans) on kirbuliste seltsi kuuluv putukaliik.
Uus!!: Inimesi ründavad lülijalgsed ja Inimesekirp · Näe rohkem »
Jaanipäev
Jaanituli Altjal (2009) Amandus Adamsoni "Jaanituli" 1906. aastast Jaanituli Arukülas (2013) Jaanipäev on Eestis 24. juunil tähistatav püha.
Uus!!: Inimesi ründavad lülijalgsed ja Jaanipäev · Näe rohkem »
Järv
Väimela Alajärv läbipaistev ja sügavsinise värvusega Järv on seisva veega siseveekogu, millel puudub vahetu ühendus maailmamerega ning tavaliselt asub see merepinnast kõrgemal.
Uus!!: Inimesi ründavad lülijalgsed ja Järv · Näe rohkem »
Järvekibun
Järvekibun (Chrysops relictus) on kahetiivaliste seltsi kuuluv putukaliik.
Uus!!: Inimesi ründavad lülijalgsed ja Järvekibun · Näe rohkem »
Jõgi
Pärnu jõel Valgejõgi Albu mõisa pargis Jõgi on mööda maapinda kulgev looduslik mageda veega vooluveekogu.
Uus!!: Inimesi ründavad lülijalgsed ja Jõgi · Näe rohkem »
Juuksed
pisi Juuksed on inimese peas kasvavad karvad.
Uus!!: Inimesi ründavad lülijalgsed ja Juuksed · Näe rohkem »
Kahetiivalised
Kahetiivalised (Diptera) on väga suur, kõigil mandritel levinud putukarühm.
Uus!!: Inimesi ründavad lülijalgsed ja Kahetiivalised · Näe rohkem »
Karvad
Meriinovillakiu (ülal) ja inimese karva (all) võrdlus Karvad on valgust moodustunud kiud, mis kasvavad dermises asuvatest karvanääpsudest.
Uus!!: Inimesi ründavad lülijalgsed ja Karvad · Näe rohkem »
Kass
Siiami kass Kass ehk kodukass (Felis catus) on kaslaste sugukonna kassi perekonda kuuluv väike kiskja, kaslaste hulgas ainus koduloom.
Uus!!: Inimesi ründavad lülijalgsed ja Kass · Näe rohkem »
Kassikirp
Kassikirp (Ctenocephalides felis) on kirbuliste seltsi kuuluv putukaliik.
Uus!!: Inimesi ründavad lülijalgsed ja Kassikirp · Näe rohkem »
Kärbselised
Porikärbse pea Kärbse suu Kärbselised (Brachycera) on kahetiivaliste alamselts, kuhu kuuluvad Eestis 76 sugukonna esindajad.
Uus!!: Inimesi ründavad lülijalgsed ja Kärbselised · Näe rohkem »
Käsitiivalised
Epp. Vastsündinud nahkhiir ''Pipistrellus pipistrellus'' Käsitiivalised (Chiroptera) on lendavate imetajate selts.
Uus!!: Inimesi ründavad lülijalgsed ja Käsitiivalised · Näe rohkem »
Küülik
Küülik (Oryctolagus cuniculus) on jäneslaste sugukonda kuuluv imetaja.
Uus!!: Inimesi ründavad lülijalgsed ja Küülik · Näe rohkem »
Kõht
Kõht ehk abdoomen (abdomen, venter) on selgroogsetel keha osa rindkere ja vaagna vahel.
Uus!!: Inimesi ründavad lülijalgsed ja Kõht · Näe rohkem »
Kehatemperatuur
Kehatemperatuur ehk kehasoojus (inglise body temperature) on kontseptsioon mille kohaselt on elusorganismidel võime kontrollida nii keha soojuskadu kui ka soojusteket, ka füsioloogiline näitaja.
Uus!!: Inimesi ründavad lülijalgsed ja Kehatemperatuur · Näe rohkem »
Kesk-Euroopa
Kesk-Euroopa ja selle ajaloolised mõjualad (sh saksa traditsioonis Baltimaad ja endise Austria-Ungari äärealad) Kesk-Euroopa Kesk-Euroopa on kindlalt piiritlemata ala Euroopas.
Uus!!: Inimesi ründavad lülijalgsed ja Kesk-Euroopa · Näe rohkem »
Keskküte
Keskküte on küttesüsteem, mis soojendab torustiku või kanalite kaudu mitut hoonet või ruumi, Soojuskandja järgi eristatakse aur-, vesi-, suitsugaaside- ja õhkküttesüsteemi.
Uus!!: Inimesi ründavad lülijalgsed ja Keskküte · Näe rohkem »
Kihulased
Kihulased (Simuliidae) on sääseliste alamseltsi kuuluv putukate sugukond.
Uus!!: Inimesi ründavad lülijalgsed ja Kihulased · Näe rohkem »
Kiletiivalised
Kiletiivalised (Hymenoptera) on üks liigirohkemaid (umbkaudu 150 000 liiki) putukate seltse.
Uus!!: Inimesi ründavad lülijalgsed ja Kiletiivalised · Näe rohkem »
Kirbulised
Kirbulised (Siphonaptera) on selts parasiitseid putukaid, keda on maailmas umbes 2400 liiki.
Uus!!: Inimesi ründavad lülijalgsed ja Kirbulised · Näe rohkem »
Kliimamuutustega kohanemine
Kliimamuutustega kohanemine (inglise climate change adaptation) on tegevused, mis valmistavad ette muutuva kliima tingimustes toimetulekut ja tagajärgedega kohanemist kliimamuutuse mõju vähendamiseks, nii kodumajapidamiste, asumite ja ettevõtete, kui ka majandussektorite ja riikide tasandil.
Uus!!: Inimesi ründavad lülijalgsed ja Kliimamuutustega kohanemine · Näe rohkem »
Koer
Koer ehk kodukoer on hundi alamliik (Canis lupus familiaris) või koera perekonna liik (Canis familiaris), mille inimesed on kodustanud.
Uus!!: Inimesi ründavad lülijalgsed ja Koer · Näe rohkem »
Koerakirp
Koerakirp (ladina keeles Ctenocephalides canis) on kirbuliste seltsi kuuluv ektoparasiit, kes võib elutseda paljude imetajate pealMichael Chinery, 2005.
Uus!!: Inimesi ründavad lülijalgsed ja Koerakirp · Näe rohkem »
Koloonia (bioloogia)
Koloonia (tuleneb ladina sõnast colonia) on laiemas tähenduses samast liigist isendite kooselu vorm.
Uus!!: Inimesi ründavad lülijalgsed ja Koloonia (bioloogia) · Näe rohkem »
Korjus
Korjus on suurema surnud looma (mitte inimese) keha.
Uus!!: Inimesi ründavad lülijalgsed ja Korjus · Näe rohkem »
Kuklane
Liivakuklased. Kuklane (Formica) on peamisi sipelgate perekondi.
Uus!!: Inimesi ründavad lülijalgsed ja Kuklane · Näe rohkem »
Lageraie
Lageraie on metsa majandamisel raie viis, mille korral eemaldatakse piiritletud alalt enamik puid.
Uus!!: Inimesi ründavad lülijalgsed ja Lageraie · Näe rohkem »
Lülijalgsed
Lülijalgsed ehk artropoodid (Arthropoda) on loomariigi hõimkond, kuhu kuulub üle 80% tänapäevastest loomaliikidest.
Uus!!: Inimesi ründavad lülijalgsed ja Lülijalgsed · Näe rohkem »
Lõhn
Lõhn on gaasiliste ja lenduvate ainete omadus haistmisaistingut esile kutsuda.
Uus!!: Inimesi ründavad lülijalgsed ja Lõhn · Näe rohkem »
Leepra
Leepra ehk pidalitõbi ehk Hanseni tõbi on pikka aega kestev peamiselt inimestel esinev raske nakkushaigus, mis põhjustab granulomatoosset põletikku ja mille tekitajaks on mükobakterid leepra mükobakter ja Mycobacterium lepromatosis.
Uus!!: Inimesi ründavad lülijalgsed ja Leepra · Näe rohkem »
Lehtmets
Eestis Lehtmets on mets, kus kasvavad lehtpuud ja ei kasva okaspuud.
Uus!!: Inimesi ründavad lülijalgsed ja Lehtmets · Näe rohkem »
Lemmikloom
Kass ja koer on populaarsed lemmikloomad Mõned lemmikloomade hauadki ei erine palju muude pereliikmete haudadest Lemmikloom on koduloom, keda peetakse eeskätt kaaslasena või esteetilise rahulolu saamise eesmärgil, mitte aga majanduslikel põhjustel.
Uus!!: Inimesi ründavad lülijalgsed ja Lemmikloom · Näe rohkem »
Lestalised
Võsapuuk Lestalised (Acarina) on ämblikulaadsete klassi kuuluv alamklass lülijalgseid.
Uus!!: Inimesi ründavad lülijalgsed ja Lestalised · Näe rohkem »
Liik (bioloogia)
Liik (ladina keeles species, lühend sp. või spec.) on taksonoomiline mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta.
Uus!!: Inimesi ründavad lülijalgsed ja Liik (bioloogia) · Näe rohkem »
Linnud
Linnud (Aves) on keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast, kellele on iseloomulik võime aktiivselt lennata, nende keha on kaetud sulgedega ja esijäsemed on moondunud tiibadeks.
Uus!!: Inimesi ründavad lülijalgsed ja Linnud · Näe rohkem »
Loomade elu
1969–1971 "Loomade elu" on kõige põhjalikum eesti keeles välja antud zooloogiaalane teatmeteos.
Uus!!: Inimesi ründavad lülijalgsed ja Loomade elu · Näe rohkem »
Loomarünnak
Loomarünnakuteks loetakse loomade rünnakud inimeste ja neile kuuluvate kodu- ja kariloomade vastu.
Uus!!: Inimesi ründavad lülijalgsed ja Loomarünnak · Näe rohkem »
Lutikalised
Lutikalised (Heteroptera) on suurim vaegmoondega (Hemimetabola) putukate alamselts, mille esindajad on levinud peaaegu üle maakera, kui poolusepiirkonnad ja mõned väiksed ookeanisaared välja arvata.
Uus!!: Inimesi ründavad lülijalgsed ja Lutikalised · Näe rohkem »
Lyme'i tõbi
Riigid, kus on registreeritud Lyme'i tõppe haigestumist Lyme'i tõbi ehk Lyme'i borrelioos ehk puukborrelioos on nakkushaigus mida põhjustavad mõned borreelia (Borrelia) perekonna bakterid ja millesse loomad võivad nakatuda puukide vahendusel.
Uus!!: Inimesi ründavad lülijalgsed ja Lyme'i tõbi · Näe rohkem »
Malaaria
Malaaria ehk halltõbi on transmissiivsete haiguste rühm, mida põhjustavad punalibledesse elama asunud eukarüootsed algloomad perekonnast Plasmodium ning millesse nakatuvad osad selgroogsed loomad mitmete hallasääse perekonda liigitatud emaste sääskede pistete vahendusel.
Uus!!: Inimesi ründavad lülijalgsed ja Malaaria · Näe rohkem »
Mürgiastel
Mürgiastel on astel, mida kasutavad kas mesilased, herilased, vapsikud või kimalased.
Uus!!: Inimesi ründavad lülijalgsed ja Mürgiastel · Näe rohkem »
Mürgistus
Mürgistus Mürgistus ehk mürgitus on mürgistumine ja mürgistatud-olek, mis on mürgi toimel tekkinud haiguslik seisund.
Uus!!: Inimesi ründavad lülijalgsed ja Mürgistus · Näe rohkem »
Mürgisus
Mürgisus ehk toksilisus on aine või nähtuse omadus, mis muudab selle mürgiseks.
Uus!!: Inimesi ründavad lülijalgsed ja Mürgisus · Näe rohkem »
Mürk
Paljud loomad kasutavad enesekaitseks või saagi püüdmiseks mürki. Vapsiku nõel mürgiga Mürk (ka mürkaine) on aine, mis võib ainevahetuse kaudu põhjustada organismi tervisehäire või surma.
Uus!!: Inimesi ründavad lülijalgsed ja Mürk · Näe rohkem »
Meemesilane
Meemesilane ehk kodumesilane (Apis mellifera), keda enamasti nimetatakse lihtsalt mesilaseks, on putukaliik mesilaslaste sugukond mesilase perekonnast.
Uus!!: Inimesi ründavad lülijalgsed ja Meemesilane · Näe rohkem »
Meri
Meri on maailmamere osa, mida ookeanidest või teistest meredest suuremal või vähemal määral eraldavad mandrid, saared või põhjakõrgendikud ning mille hüdroloogiline režiim erineb ookeani omast.
Uus!!: Inimesi ründavad lülijalgsed ja Meri · Näe rohkem »
Mesilane
''Apis mellifera'' Mesilasnukud Erakmesilane Anthophora bimaculata (emane) hariliku sininuki (Jasione montana) õiel. Tallinn, Eesti Mesilane (Apis) on kiletiivaliste seltsi mesilaslaste sugukonda kuuluv putukate perekond.
Uus!!: Inimesi ründavad lülijalgsed ja Mesilane · Näe rohkem »
Metaanhape
pisi Metaanhape ehk sipelghape (keemiline valem HCOOH või CH2O2) on värvuseta, söövitav, vees lahustuv vedelik.
Uus!!: Inimesi ründavad lülijalgsed ja Metaanhape · Näe rohkem »
Metsasääsk
Metsasääsk (Aedes ja Ochlerotatus) on perekond kahetiivalisi putukaid sugukonnast pistesääsklased (Culicidae).
Uus!!: Inimesi ründavad lülijalgsed ja Metsasääsk · Näe rohkem »
Metskits
Metskits (ka kaber ja kabris; ladinakeelne nimetus Capreolus capreolus) on hirvlaste sugukonda metskitse perekonda kuuluv sõraline.
Uus!!: Inimesi ründavad lülijalgsed ja Metskits · Näe rohkem »
Munemine
Munemine (ovipositio) on viljastatud või viljastamata munade väljutamine emakehast (muneti või kloaagi kaudu).
Uus!!: Inimesi ründavad lülijalgsed ja Munemine · Näe rohkem »
Närilised
Närilised (Rodentia) on imetajate klassi kuuluv selts.
Uus!!: Inimesi ründavad lülijalgsed ja Närilised · Näe rohkem »
Nõmmemetsad
Nõmmemännik Läänemaal Nõmmemetsad ehk nõmmikud on kuivadel toiteainetevaestel muldadel kasvavad metsad; ühtlasi metsatüpoloogilise klassifikatsiooni tüübirühm, kuuludes arumetsade tüübiklassi.
Uus!!: Inimesi ründavad lülijalgsed ja Nõmmemetsad · Näe rohkem »
Nektar
viltja kurdlehiku õites Nektar (ka mesineste, mesimahl) on magus vedelik, mis eritub taimede nektarinäärmetest ja millest mesilased valmistavad mett.
Uus!!: Inimesi ründavad lülijalgsed ja Nektar · Näe rohkem »
Okasmets
Okasmets on okaspuuenamusega mets.
Uus!!: Inimesi ründavad lülijalgsed ja Okasmets · Näe rohkem »
Orav
Orav ehk harilik orav ehk punaorav (Sciurus vulgaris) on oravlaste sugukonda kuuluv näriline.
Uus!!: Inimesi ründavad lülijalgsed ja Orav · Näe rohkem »
Paelussid
Paelussid ehk tsestoodid (Cestoda; kreeka kestos 'pael') on lameusside hõimkonda kuuluv parasiitsete loomade klass.
Uus!!: Inimesi ründavad lülijalgsed ja Paelussid · Näe rohkem »
Parasitism
Parasitism ehk nugilisus (kreeka parasitos 'nugiline, kõrvaltoitlustuja') on looduses esinev fülogeneetiliselt kaugel olevate organismide vaheline suhe; üks variant organismide kooselust, mille puhul üks organism (parasiit, nugiline) kasutab teist organismi (peremeesorganismi, peremeest) oma elutegevuseks, põhjustades peremeesorganismile toitainete kaotust, hävitades kudesid, saastates teda oma ainevahetuse jääkidega vms.
Uus!!: Inimesi ründavad lülijalgsed ja Parasitism · Näe rohkem »
Parasvööde
Parasvööde Parasvööde on Alissovi kliimaklassifikatsiooni põhikliimavööde põhja- ja lõunapoolkeral, kus aasta läbi valitseb parasvöötme õhumass.
Uus!!: Inimesi ründavad lülijalgsed ja Parasvööde · Näe rohkem »
Parmlased
Parmu pea Parmlased (Tabanidae) on sugukond kärbselisi, kus on peaaegu 3000 eri liiki üle kogu maailma.
Uus!!: Inimesi ründavad lülijalgsed ja Parmlased · Näe rohkem »
Pastöörimine
Pastöörimine ehk pastöriseerimine on toiduainete, eriti piima kuumtöötlemine enamasti keemistäpist madalamatel temperatuuridel.
Uus!!: Inimesi ründavad lülijalgsed ja Pastöörimine · Näe rohkem »
Põder
Põder (Alces alces) on hirvlaste sugukonda põdra perekonda kuuluv imetaja.
Uus!!: Inimesi ründavad lülijalgsed ja Põder · Näe rohkem »
Põdrakärbes
Põdrakärbes (Lipoptena cervi) on kahetiivaliste seltsi raudkärblaste sugukonda kuuluv putukas.
Uus!!: Inimesi ründavad lülijalgsed ja Põdrakärbes · Näe rohkem »
Peavalu
Peavalu on valu peapiirkonnas.
Uus!!: Inimesi ründavad lülijalgsed ja Peavalu · Näe rohkem »
Peremeesorganism
Peremeesorganism (lühemalt peremees) on organism, kelle kehas või kehapinnal elutseb parasiit.
Uus!!: Inimesi ründavad lülijalgsed ja Peremeesorganism · Näe rohkem »
Pistesääsklased
Pistesääsklased (Culicidae) on sugukond sääselisi.
Uus!!: Inimesi ründavad lülijalgsed ja Pistesääsklased · Näe rohkem »
Prangli
Prangli (saksa Wrangelsholm, rootsi Wrangö) on saar Põhja-Eestis Soome lahes.
Uus!!: Inimesi ründavad lülijalgsed ja Prangli · Näe rohkem »
Puisniit
Laelatu puisniitPuisniit on puude ja põõsastega heinamaa ehk regulaarselt niidetava rohustuga hõre puistu.
Uus!!: Inimesi ründavad lülijalgsed ja Puisniit · Näe rohkem »
Punane raamat
Punane nimestik (inglise keeles Red List) ehk punane raamat (inglise Red Data Book, lühend RDB) on andmestik, mis annab hinnangu looduslike liikide ohustatusele.
Uus!!: Inimesi ründavad lülijalgsed ja Punane raamat · Näe rohkem »
Putukad
Putukad (Insecta, ka Hexapoda) on liigi- ja vormirikas loomade klass lülijalgsete hõimkonnast.
Uus!!: Inimesi ründavad lülijalgsed ja Putukad · Näe rohkem »
Putukapiste
Putukapiste on verd imevate putukate (kirbu, lutika, täi, parmu, sääse) torge, mesilaste ja herilaste nõelamine või sipelgahammustus, mille tagajärjel võib tekkida enamasti ajutine vaevus (valu, naha punetus, paistetus).
Uus!!: Inimesi ründavad lülijalgsed ja Putukapiste · Näe rohkem »
Puugid
Puugid (Ixodoidea) on lülijalgsete hõimkonna ämblikulaadsete klassi nugilestaliste seltsi kuuluv loomade ülemsugukond.
Uus!!: Inimesi ründavad lülijalgsed ja Puugid · Näe rohkem »
Raba
Kaasikjärve raba Kakerdaja raba talvel Ohtu raba turbatootmisala Raba ehk kõrgsoo on üksnes sademeist toituv soo, milles ladestub kasvav turbakiht.
Uus!!: Inimesi ründavad lülijalgsed ja Raba · Näe rohkem »
Rott
Rott (Rattus) on hiirlaste sugukonda kuuluv liigirohke näriliste perekond.
Uus!!: Inimesi ründavad lülijalgsed ja Rott · Näe rohkem »
Sääselised
Sääse tiiva äär Isase metsasääse (Aedes cinereus) hüpopüüg ehk genitaalid Sääselised (Nematocera) on putukate alamselts kahetiivaliste seltsis.
Uus!!: Inimesi ründavad lülijalgsed ja Sääselised · Näe rohkem »
Süüdiklest
Süüdiklest (Sarcoptes scabiei) on imetajatel naha epidermisesse uuristatud käikudes parasiteeriv ja kärntõbe ehk sarkoptoosi põhjustav lestaline.
Uus!!: Inimesi ründavad lülijalgsed ja Süüdiklest · Näe rohkem »
Sülg
Sülg (saliva) on inimesel ja paljudel teistel loomadel süljenäärmete nõre, mis on keeruka koostisega, läbipaistev, värvitu ja kergelt leeliseline (pH 7...8).
Uus!!: Inimesi ründavad lülijalgsed ja Sülg · Näe rohkem »
Sümptom
Sümptom ehk sümptoom meditsiinis on mingile haiguslikule protsessile viitav iseärasus, haiguse märk.
Uus!!: Inimesi ründavad lülijalgsed ja Sümptom · Näe rohkem »
Süsihappegaas
Süsinikdioksiid Süsinikdioksiid Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2) on süsiniku stabiilseim oksiid, mille molekul koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist, mis on kovalentselt seotud süsiniku aatomiga.
Uus!!: Inimesi ründavad lülijalgsed ja Süsihappegaas · Näe rohkem »
Segamets
Segamets Segamets on mets, kus kasvab nii okaspuid kui ka lehtpuid, ilma et kumbki neist oleks olulises ülekaalus.
Uus!!: Inimesi ründavad lülijalgsed ja Segamets · Näe rohkem »
Siberi katk
Siberi katkuks ehk antraksiks ehk põrnatõveks (ladina keeles anthrax) nimetatakse nakkushaigust, mida levitavad ja põhjustavad põrnatõvebatsillid.
Uus!!: Inimesi ründavad lülijalgsed ja Siberi katk · Näe rohkem »
Sigimine
Sigimine ehk tokogoonia on eluprotsess, mille käigus toimub organismide enesetootmine (paljunemine).
Uus!!: Inimesi ründavad lülijalgsed ja Sigimine · Näe rohkem »
Siil
Siil ehk harilik siil (Erinaceus europaeus) on lühikõrvaline putuktoiduline siillaste sugukonnast, üks kahest Eestis elavast siililiigist.
Uus!!: Inimesi ründavad lülijalgsed ja Siil · Näe rohkem »
Sipelglased
Sipelga ''Myrmecia nigrocincta'' pea Austraalias Sipelglased (Formicidae) on ühiseluliste putukate sugukond kiletiivaliste seltsist.
Uus!!: Inimesi ründavad lülijalgsed ja Sipelglased · Näe rohkem »
Sitsiilia
Sitsiilia on Vahemeres asuv saar, Itaalia suurim saar.
Uus!!: Inimesi ründavad lülijalgsed ja Sitsiilia · Näe rohkem »
Skorpionilised
Skorpionilised (Scorpiones) on lülijalgsete hõimkonda ämblikulaadsete klassi kuuluv selts.
Uus!!: Inimesi ründavad lülijalgsed ja Skorpionilised · Näe rohkem »
Soo
Soo Põhja-Saksamaal Talvine Kakerdaja raba Rabajärv Suru Suursoos Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealal Rõuge vallas Droonivideo Kakerdi järvest ja Kakerdaja rabast Soo on looduslik ala või ökosüsteem, kus liigniiskuse ja hapnikuvaeguse tingimustes jääb osa taimejäänuseid lagunemata ning ladestub turbana.
Uus!!: Inimesi ründavad lülijalgsed ja Soo · Näe rohkem »
Soojus
Soojus on energia ülekandumise vorm, mille füüsikaline alus on aineosakeste (molekulide, aatomite, elektronide) korrapäratus liikumises ja omavahelistes põrkumistes kätketud energia.
Uus!!: Inimesi ründavad lülijalgsed ja Soojus · Näe rohkem »
Soojuskiirgus
Wieni nihkeseaduse kohaselt. Kuigi joonisel on tegemist kõrgete temperatuuridega, kehtib see ka madalamate jaoks. Nähtav valgus on 380 nm ja 750 nm vahel Näide soojuskiirgusest. Kuum metall on piisavalt kõrge temperatuuriga, et olla nähtav inimese silmale Soojuskiirgus on laetud osakeste soojusliikumise tõttu tekkiv elektromagnetiline kiirgus.
Uus!!: Inimesi ründavad lülijalgsed ja Soojuskiirgus · Näe rohkem »
Suised
Jooksiklase ''Scarites buparius'' haukamissuised. Komapunnpea (''Hesperia comma'') imemissuised. Mesilase (''Colletes daviesanus'') libamissuised. Suised on lülijalgsete (sealhulgas putukate) suu ümber paiknevad, loomarühmiti väga erineva kujuga jätked, mille peaülesanne on toidu vastuvõtt ja selle esmane töötlus (näiteks tükeldamine, surmamine).
Uus!!: Inimesi ründavad lülijalgsed ja Suised · Näe rohkem »
Taru
Mesitaru Poolas Taru ehk mesipuu on mesilastele valmistatud eluruum, millesse nad ehitavad kärgedega pesa ning koguvad sinna mett ja suira.
Uus!!: Inimesi ründavad lülijalgsed ja Taru · Näe rohkem »
Täilised
Täilised (Anoplura) on putukate klassi kuuluv selts.
Uus!!: Inimesi ründavad lülijalgsed ja Täilised · Näe rohkem »
Tervishoid
Tervishoid on tegevuste kogum, mis hõlmab haiguste ennetust, ravi ja vaevuste leevendamist ning tervise säilitamist nii inimese enda kui ka tervishoiutöötajate poolt.
Uus!!: Inimesi ründavad lülijalgsed ja Tervishoid · Näe rohkem »
Tugitool
pisi Tugitool ehk leentool on ühe inimese istumiseks mõeldud, seljatoe ja käetugedega, tavaliselt polsterdusega tool.
Uus!!: Inimesi ründavad lülijalgsed ja Tugitool · Näe rohkem »
Turse
Turse (ödeem) on vedeliku kogunemine keha kudedesse.
Uus!!: Inimesi ründavad lülijalgsed ja Turse · Näe rohkem »
Vaktsineerimine
Anna Ancher, "Vaktsineerimine" (1899) Vaktsineerimine (vaccinatio) ehk immuniseerimine ehk kaitsepookimine on vaktsiini(de) viimine organismi (naha, suu, nina kaudu), näiteks immuunsuse esile kutsumise eesmärgil.
Uus!!: Inimesi ründavad lülijalgsed ja Vaktsineerimine · Näe rohkem »
Valgud
aminohapet. Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.
Uus!!: Inimesi ründavad lülijalgsed ja Valgud · Näe rohkem »
Valmik
Kiirluup video tsikaadi valmikust Valmik ehk imaago ehk imago on moonde läbi teinud täiskasvanud putukas või ämblikulaadne.
Uus!!: Inimesi ründavad lülijalgsed ja Valmik · Näe rohkem »
Vapsik
pisi Vapsik (kõnekeeles ka vaablane; Vespa crabro) on voltherilaste sugukonna ühisherilaste alamsugukonda kuuluv liik herilasi.
Uus!!: Inimesi ründavad lülijalgsed ja Vapsik · Näe rohkem »
Vapsik (perekond)
Vapsik (Vespa) on ühiseluliste voltherilaste perekond ühisherilaste alamsugukonnast.
Uus!!: Inimesi ründavad lülijalgsed ja Vapsik (perekond) · Näe rohkem »
Vastne
surulase ''Proserpinus proserpina'' röövik Vastne ehk larv (ladina larva) on moondelise arenguga loomade esimene arengujärk (vastsejärk) pärast munast vms koorumist, kusjuures vastne erineb oluliselt valmikust.
Uus!!: Inimesi ründavad lülijalgsed ja Vastne · Näe rohkem »
Välisskelett
Tsikaadi välisskelett Välisskelett ehk eksoskelett on lülijalgsete, limuste jt.
Uus!!: Inimesi ründavad lülijalgsed ja Välisskelett · Näe rohkem »
Võsapuuk
Võsapuuk (Ixodes ricinus) ämblikulaadsete klassi kuuluv loomaliik.
Uus!!: Inimesi ründavad lülijalgsed ja Võsapuuk · Näe rohkem »
Veiseparm
Veiseparm (Tabanus bovinus) on kahetiivaliste seltsi kuuluv putukaliik.
Uus!!: Inimesi ründavad lülijalgsed ja Veiseparm · Näe rohkem »
Vererõhk
Vererõhk on suletud vereringeelundkonnaga organismidel vereringesüsteemi erinevates osades toimiv sisemine hüdrostaatiline rõhk, mis põhineb vere liikumisel veresoontes.
Uus!!: Inimesi ründavad lülijalgsed ja Vererõhk · Näe rohkem »
Veri
Vereproovid Veri (Ladina keeles sanguis) on paljude selgrootute ja selgroogsete loomade organismis südame või südamelaadsete elundite töö ja vererõhu toel veresoontes ringlev kehavedelik.
Uus!!: Inimesi ründavad lülijalgsed ja Veri · Näe rohkem »
Vibratsioon
Vibratsioon on nähtus, kus toimub süsteemi võnkumine tasakaaluasendi ümber.
Uus!!: Inimesi ründavad lülijalgsed ja Vibratsioon · Näe rohkem »
Viirused
Viirused on rakulist ehitust mitteomavad endoparasiidid.
Uus!!: Inimesi ründavad lülijalgsed ja Viirused · Näe rohkem »
Voodi
Voodi Voodi (ka: säng) on magamiseks mõeldud mööbliese.
Uus!!: Inimesi ründavad lülijalgsed ja Voodi · Näe rohkem »
Voodilutikas
Voodilutikas (Cimex lectularius) on verelutiklaste sugukonda kuuluv putukaliik.
Uus!!: Inimesi ründavad lülijalgsed ja Voodilutikas · Näe rohkem »
Zika-viirusinfektsioon
Zika-viirusinfektsioon ehk Zika-viirusnakkus on koondnimetus peamiselt inimestel ja mitmetel primaatidel tuvastatud nakkavate infektsioonhaiguste kohta, mida põhjustavad Zika viiruse mitmed tüved.
Uus!!: Inimesi ründavad lülijalgsed ja Zika-viirusinfektsioon · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Inimesi hammustavad ja nõelavad artropoodid Eestis, Inimesi hammustavad ja nõelavad lülijalgsed Eestis.
