Kiiremini kui brauser!
26 suhted: Ahela kasv, Ahelreaktsioon (keemia), Alkaanid, Alkeenid, Alumiiniumkloriid, Elementaarreaktsioon, Homolüüs, Initsiaator, Intermediaat, Ioonpolümerisatsioon, Katalüüs, Katalüsaator, Katioonne polümerisatsioon, Keemiline reaktsioon, Kloor, Kloorimine, Lewisi happed ja alused, Molekul, Monomeer, N-butüülliitium, Peroksiidid, Polümerisatsioon, Prootonhapped, Radikaalinitsiaator, Vaba radikaal, Väävelhape.
Ahela kasv
Ahela kasv ehk ahela kasvuetapp (chain growth) on ahelreaktsiooni korduv elementaarreaktsioon, mis viib makromolekuli või polümeerse molekuli tekkele.
Uus!!: Initsieerimisreaktsioon ja Ahela kasv · Näe rohkem »
Ahelreaktsioon (keemia)
Keemiline ahelreaktsioon on protsess, mille elementaarreaktsioonide käigus tekivad ja pidevalt regenereeritakse väga aktiivsed osakesed (enamasti vabad radikaalid või ioonid).
Uus!!: Initsieerimisreaktsioon ja Ahelreaktsioon (keemia) · Näe rohkem »
Alkaanid
Alkaanid on süsiniku ja vesiniku ühendid, mille molekulides süsiniku aatomid on omavahel seotud kovalentse üksiksidemega.
Uus!!: Initsieerimisreaktsioon ja Alkaanid · Näe rohkem »
Alkeenid
Etüleeni, kõige lihtsama alkeeni, mudel Alkeenid on süsivesinikud, kus süsiniku aatomite vahel on vähemalt üks kaksikside.
Uus!!: Initsieerimisreaktsioon ja Alkeenid · Näe rohkem »
Alumiiniumkloriid
Alumiiniumkloriid on alumiiniumi ja kloori ühend, mille keemiline valem on AlCl3.
Uus!!: Initsieerimisreaktsioon ja Alumiiniumkloriid · Näe rohkem »
Elementaarreaktsioon
Elementaarreaktsioon ehk reaktsiooni elementaaretapp on keemilise reaktsiooni üks staadium, milles üks või kaks (harva kolm) keemilist osakest – aatomit, molekuli, iooni või radikaali – reageerivad.
Uus!!: Initsieerimisreaktsioon ja Elementaarreaktsioon · Näe rohkem »
Homolüüs
Cl–Cl sideme '''homolüüs'''(nooled näitavad elektronide liikumist sideme katkemisel) Homolüüs (kr lysis 'lahustumine, jagunemine' + homo 'võrdne, ühesugune') tähendab millegi jagunemist sarnasteks osadeks.
Uus!!: Initsieerimisreaktsioon ja Homolüüs · Näe rohkem »
Initsiaator
Initsiaator on mingi protsessi, tegevuse, sündmuse jm algataja.
Uus!!: Initsieerimisreaktsioon ja Initsiaator · Näe rohkem »
Intermediaat
Intermediaat on keemilises protsessis esinev vaheühend, mis ei ole lähteühend ega lõppsaadus (lõpp-produkt), kuid mida reaktsiooni teel iseloomustab teatud energia miinimum.
Uus!!: Initsieerimisreaktsioon ja Intermediaat · Näe rohkem »
Ioonpolümerisatsioon
Ioonpolümerisatsiooni (ioonse polümerisatsiooni) tunnuseks on, et reaktsiooni keskkonnas moodustuvad katalüsaatori osalusel ioonipaarid või oluliselt polariseeritud kompleksid, mis alustavad polümerisatsiooniahelat.
Uus!!: Initsieerimisreaktsioon ja Ioonpolümerisatsioon · Näe rohkem »
Katalüüs
Tüüpiline neljas staadiumis kulgeva katalüütilise reaktsiooni (punane joon) energia diagramm võrreldes mittekatalüütilise reaktsiooniga (must joon). Siin Ea on aktivatsioonienergia ja ΔG on Gibbsi vabaenergia Katalüüs on keemilise reaktsiooni kiirenemine tänu reaktsioonis osalevale spetsiifilisele lisandile, mida nimetatakse katalüsaatoriks.
Uus!!: Initsieerimisreaktsioon ja Katalüüs · Näe rohkem »
Katalüsaator
Katalüsaator on keemiline aine (nii orgaaniline, kui anorgaaniline), mis muudab reaktsiooni kiirust, seda kiirendades.
Uus!!: Initsieerimisreaktsioon ja Katalüsaator · Näe rohkem »
Katioonne polümerisatsioon
Vinüülmonomeeride reaktsioonivõime: metoksüeteen (ehk metüülvinüüleeter) > ''p''-metoksüstüreen > stüreen > isobuteen > 1,3-butadieen (ehk divinüül) Heterotsükliliste monomeeride näiteid: oksiraan (ehk etüleenoksiid), thietane, tetrahüdrofuraan, oksasoliin, 1,3-dioksepaan, oksetaan-2-oon Karbokatioonid (R+) võivad olla assotsieerunud vastasiooniga (siin aniooniga X–): kovalentne side, ioonpaar, solvent-eraldatud ioonpaar ja vabad ioonid Katioonne polümerisatsioon ehk katioonpolümerisatsioon on üks ahelpolümerisatsiooni viisidest, milles aktiivsete osakestena osalevad monomeeri molekulidest moodustunud katioonset tüüpi intermediaadid.
Uus!!: Initsieerimisreaktsioon ja Katioonne polümerisatsioon · Näe rohkem »
Keemiline reaktsioon
Sisemolekulaarselt toimuv reaktsioon annab isomeerse saaduse (A → A') Keemiline reaktsioon on protsess, mille käigus ühest või mitmest keemilisest ainest (lähteaine(te)st) tekib keemiliste sidemete katkemise või moodustumise tulemusena üks või mitu uute omadustega keemilist ainet (saadust, produkti).
Uus!!: Initsieerimisreaktsioon ja Keemiline reaktsioon · Näe rohkem »
Kloor
Kloor gaasilisel kujul klaastorus Kloor on keemiline element järjenumbriga 17.
Uus!!: Initsieerimisreaktsioon ja Kloor · Näe rohkem »
Kloorimine
Kloorimine (varem ka kloreerimine) on keemiline reaktsioon, mille käigus viiakse kloori aatom(id) aine molekuli koostisse.
Uus!!: Initsieerimisreaktsioon ja Kloorimine · Näe rohkem »
Lewisi happed ja alused
Lewisi hape (kasutatud on ka vorme Lewis'i hape ja Lewise hape) on keemiline ühend A, mis võib vastu võtta elektronpaari Lewisi aluselt B (see on elektronpaari doonoriks) moodustades adukti AB.
Uus!!: Initsieerimisreaktsioon ja Lewisi happed ja alused · Näe rohkem »
Molekul
Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.
Uus!!: Initsieerimisreaktsioon ja Molekul · Näe rohkem »
Monomeer
Polüetüleen, mille monomeer on etüleen Monomeer on väikese molekulmassiga keemiline ühend, mis on võimeline liituma iseenda molekulidega moodustades monomeeri lülidest koosnevaid ahelaid, see on suurema molekulmassiga ühendeid.
Uus!!: Initsieerimisreaktsioon ja Monomeer · Näe rohkem »
N-butüülliitium
N-butüülliitium (lühend n-BuLi) on liitiumorgaaniline ühend, kus esineb polaarne kovalentne side liitiumi aatomi ja butüülrühma süsiniku vahel.
Uus!!: Initsieerimisreaktsioon ja N-butüülliitium · Näe rohkem »
Peroksiidid
Peroksiidide näiteid (peroksürühm on märgitud sinisega; ühendid ülalt alla): peroksiidioon, orgaaniline peroksiid, hüdroperoksiid, perhape Peroksiidid (vananenud nimetusega ülihapendid) on teatud klass keemilisi ühendeid, mille molekulis esineb hapnik–hapnik-üksikside (-O-O-) või peroksiidanioon (O22-). Aatomite rühma O-O nimetatakse peroksürühmaks või peroksiidrühmaks.
Uus!!: Initsieerimisreaktsioon ja Peroksiidid · Näe rohkem »
Polümerisatsioon
Stüreeni polümerisatsioon Polümerisatsioon ehk polümeerumine ehk polümeriseerumine on keemiline protsess, milles madalmolekulaarse ühendi (monomeeri M) molekulid ühinevad üksteisega moodustades kõrgmolekulaarse (makromorekulaarse) ühendi, milles üksteisele järgnevalt (lineaarsete ahelatega polümeer) või hargnevalt (hargnevate ahelatega polümeer) on keemiliselt seotud väga suur arv monomeerile vastavaid elementaarlülisid: nM → (-M)n– Täielikus molekulaarvalemis esinevad lisaks polümeersele põhiahelale ka otsmised rühmad.
Uus!!: Initsieerimisreaktsioon ja Polümerisatsioon · Näe rohkem »
Prootonhapped
Prootonhapped on sellised happed, mis dissotsiatsioonil (ionisatsioonil) annavad prootoni H+ (hüdroksooniumiooni H3O+) ja happe aniooni A−: Prootonhapped on mineraalhapetest näiteks väävelhape H2SO4, soolhape HCl ja lämmastikhape HNO3 ning orgaanilistest hapetest on tuntuimad sipelghape HCOOH, äädikhape CH3COOH ja bensoehape.
Uus!!: Initsieerimisreaktsioon ja Prootonhapped · Näe rohkem »
Radikaalinitsiaator
Etüleeni radikaalreaktsioon klooriga Radikaalinitsiaator on keemiline aine, mille molekul kergesti laguneb radikaalideks (homolüüs) ja käivitab (initsieerib) radikaalreaktsiooni.
Uus!!: Initsieerimisreaktsioon ja Radikaalinitsiaator · Näe rohkem »
Vaba radikaal
Vaba radikaal on keemias aatom, ioon või molekul millel on vähemalt üks paardumata elektron.
Uus!!: Initsieerimisreaktsioon ja Vaba radikaal · Näe rohkem »
Väävelhape
Kips on väävelhappe hüdraaditud sool Väävelhape (valemiga H2SO4) on anorgaaniline hape, tema anhüdriid on vääveltrioksiid.
Uus!!: Initsieerimisreaktsioon ja Väävelhape · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Initsieerimine, Reaktsiooni initsieerimine.
