Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Installi
Kiiremini kui brauser!
 

Intentsionaalsus

Index Intentsionaalsus

Intentsionaalsus (ladina keele sõnast intentio 'pinguldus, suunatus, taotlus, tähelepanu') on teadvuse või psüühika või vaimu (vaimuseisundite ja vaimusündmuste) või selle väljenduste omadus olla millelegi suunatud (ehk olla millelegi sihitud ehk millegi kohta käia).

138 suhted: Aastarõngad, Abstraktne objekt, Akadeemia (ajakiri), Alexius Meinong, Analüütiline filosoofia, Armastus, Asjaolu, Biheiviorism, Brentano tees, Bruno Mölder, Daniel Dennett, David Lewis, David Papineau, David Premack, Descartesi dualism, Donald Davidson, Edmund Husserl, Ettekujutus, Evolutsioon, Füüsik, Füsikalism, Fenomen, Fenomenoloogiline filosoofia, Filosoofia, Franz Brentano, Funktsioon (bioloogia), Gilbert Harman, Hajus närvisüsteem, Hermeneutika, Hilary Putnam, Identsus, Indiviid, Induktsioon, Intentsionaalne objekt, Intuitsioon, Jerry Fodor, John Deely, John McDowell, John Searle, Kahetsus, Kavatsuslikkus, Käitumine, Kehtivus, Keskaja filosoofia, Kognitiivne psühholoogia, Ladina keel, Laeng, Lause, Loogika, Loogilised uurimused, ..., Matemaatika, Mõiste, Mõttekeel, Metafüüsika, Michael Dummett, Mind and World, MIT Press, Naturalism (filosoofia), Nähtus, Ned Block, Objekt (filosoofia), Olemine, Omadus, Otsustus, Paul Grice, Peaaju, Peter Strawson, Propositsioon, Psüühika, Psychologie vom empirischen Standpunkte, Psychosemantics: The Problem of Meaning in the Philosophy of Mind, Reduktsioon (filosoofia), René Descartes, Representatsioon, Richard Rorty, Robert Brandom, Ruth Millikan, Sõna, Sisu, Soov, Spinn, Stanfordi filosoofiaentsüklopeedia, Subjekt (filosoofia), Subjektifilosoofia, Taju, Tähendus, Tõde, Teadvus, Teleoloogia, The Language of Thought, Tim Crane, Transtsendents, Tunnetusteadus, Tunnus, Uskumus, Uusaja filosoofia, Vaim (mens), Vaimuseisund, Valu, Vihkamine, Willard Van Orman Quine, William Lycan, 1874, 1900, 1913, 1958, 1959, 1960, 1963, 1967, 1970, 1972, 1975, 1977, 1978, 1981, 1982, 1983, 1984, 1985, 1986, 1987, 1988, 1989, 1990, 1992, 1993, 1994, 1995, 1996, 1997, 1998, 1999, 2000, 2006, 2007, 2010, 2013. Laienda indeks (88 rohkem) »

Aastarõngad

Aastarõngad langetatud puu tüves Aastarõngad ehk aastaringid on mitmeaastase taime, eriti puu ristlõikes nähtavad ümmargused puidu tekstuuri jooned.

Uus!!: Intentsionaalsus ja Aastarõngad · Näe rohkem »

Abstraktne objekt

Abstraktseteks objektideks ehk abstraktseteks entiteetideks ehk loogilisteks objektideks (Zalta 2016: 174) nimetatakse filosoofias arve, propositsioone jms entiteete.

Uus!!: Intentsionaalsus ja Abstraktne objekt · Näe rohkem »

Akadeemia (ajakiri)

Akadeemia (alapealkirjaga Eesti Kirjanike Liidu kuukiri Tartus) on Tartus riigi toel ilmuv kultuuriajakiri, mille eesmärk on "vahendada eri teadusharude tänapäevast taset ja arengut".

Uus!!: Intentsionaalsus ja Akadeemia (ajakiri) · Näe rohkem »

Alexius Meinong

Alexius Meinong Alexius Meinong Ritter von Handschuchsheim (17. juuli 1853 Lemberg (praegu Lviv) – 27. november 1920 Graz) oli Austria filosoof ja psühholoog, Franz Brentano õpilane.

Uus!!: Intentsionaalsus ja Alexius Meinong · Näe rohkem »

Analüütiline filosoofia

Analüütiline filosoofia on 20. sajandi alguses George Edward Moore'i ja Bertrand Russelli poolt Cambridge'is vastukaaluks Briti idealismile algatatud filosoofiasuund, mis on praegu domineeriv ingliskeelsetes maades (angloameerika filosoofias) ja Põhjamaades ning mida vastandatakse kontinentaalfilosoofiale, millest ta erineb selguse, ranguse ja osalt ka usutavuse taotluse poolest.

Uus!!: Intentsionaalsus ja Analüütiline filosoofia · Näe rohkem »

Armastus

Armastuse all mõeldakse tavakeeles eelkõige sügavat kiindumust kahe inimese vahel või erakordset tunnet, mis laseb maailmal imelisena paista.

Uus!!: Intentsionaalsus ja Armastus · Näe rohkem »

Asjaolu

Asjaolu (saksa keeles Sachverhalt, soome keeles asiaintila) ehk asjade seis ehk asjaseis (inglise keeles state of affairs), ka olukord ehk situatsioon, on entiteet, mis vastab propositsioonile p ja on olemas (ehk "kehtib") siis ja ainult siis, kui p on tõene.

Uus!!: Intentsionaalsus ja Asjaolu · Näe rohkem »

Biheiviorism

Biheiviorismiks (inglise behaviorism) nimetatakse mitmesuguseid vaateid, mis taandavad inimese ja muude loomade vaimu uurimise nende käitumise uurimisele või näevad ette nende käitumise uurimist puhtloodusteaduslike meetoditega.

Uus!!: Intentsionaalsus ja Biheiviorism · Näe rohkem »

Brentano tees

Brentano tees on Franz Brentano raamatus "Psychologie vom empirischen Standpunkte" ("Psühholoogia empiirilisest vaatepunktist", 1874) esitatud tees: "...

Uus!!: Intentsionaalsus ja Brentano tees · Näe rohkem »

Bruno Mölder

Bruno Mölder 2014. aasta 2. detsembril seminaril "Rahvusvahelised rahvusteadused rahvusülikoolis" Bruno Mölder (sündinud 18. märtsil 1975) on eesti filosoof.

Uus!!: Intentsionaalsus ja Bruno Mölder · Näe rohkem »

Daniel Dennett

Daniel Dennett, 2006. Daniel Clement Dennett (sündinud 28. märtsil 1942 Bostonis) on USA filosoof, üks juhtivaid vaimufilosoofe.

Uus!!: Intentsionaalsus ja Daniel Dennett · Näe rohkem »

David Lewis

David Kellogg Lewis (28. september 1941 Oberlin, Ohio – 14. oktoober 2001 Princeton) oli USA filosoof.

Uus!!: Intentsionaalsus ja David Lewis · Näe rohkem »

David Papineau

David Papineau (sündinud 1947) on Briti teadus- ja vaimufilosoof.

Uus!!: Intentsionaalsus ja David Papineau · Näe rohkem »

David Premack

David Premack (26. oktoober 1925 – 11. juuni 2015) oli Ameerika Ühendriikide psühholoog, Pennsylvania Ülikooli psühholoogia emeriitprofessor.

Uus!!: Intentsionaalsus ja David Premack · Näe rohkem »

Descartesi dualism

Descartesi dualism on keha ja vaimu dualismi versioon, mille esitas René Descartes.

Uus!!: Intentsionaalsus ja Descartesi dualism · Näe rohkem »

Donald Davidson

Donald Herbert Davidson (6. märts 1917 Springfield, Massachusetts – 30. august 2003 Berkeley, California) oli ameerika filosoof, analüütilise filosoofia suurkujusid.

Uus!!: Intentsionaalsus ja Donald Davidson · Näe rohkem »

Edmund Husserl

Edmund Husserl (8. aprill 1859 Prossnitz (praegu Prostějov) – 26. aprill 1938 Freiburg) oli fenomenoloogilise filosoofia rajaja.

Uus!!: Intentsionaalsus ja Edmund Husserl · Näe rohkem »

Ettekujutus

Ettekujutus (inglise keeles representation, ladina keeles repraesentatio, saksa keeles Vorstellung), ka kujutlus, ilming, esinemine, avaldumine, idee, mõte on viis, kuidas subjekt enda jaoks midagi mõteldavaks või kogetavaks teeb.

Uus!!: Intentsionaalsus ja Ettekujutus · Näe rohkem »

Evolutsioon

Evolutsioon ehk bioloogiline evolutsioon ehk bioevolutsioon on päritavate tunnuste pöördumatu muutumine põlvkonnast põlvkonda organismide populatsioonides.

Uus!!: Intentsionaalsus ja Evolutsioon · Näe rohkem »

Füüsik

Füüsik on spetsialist füüsika valdkonnas.

Uus!!: Intentsionaalsus ja Füüsik · Näe rohkem »

Füsikalism

Füsikalism on filosoofiline positsioon, mille kohaselt kõik on füüsiline (või füüsikaline)Daniel Stoljar.

Uus!!: Intentsionaalsus ja Füsikalism · Näe rohkem »

Fenomen

Fenomeniks (vanakreeka keeles phainomenon 'ilmuv, ilmnev, paistev, nähtuv'; lihtsamalt 'nähtus, nähtumus') nimetatakse filosoofias üksust, mis esineb või ilmneb teatud valdkonnas mingil kindlal viisil (näiteks mõistusefenomenid, psüühilised fenomenid, keelefenomenid jne).

Uus!!: Intentsionaalsus ja Fenomen · Näe rohkem »

Fenomenoloogiline filosoofia

Fenomenoloogiline filosoofia ehk fenomenoloogia on filosoofia suund, mis peab filosoofilise uurimise fundamentaalseks üksuseks fenomeni.

Uus!!: Intentsionaalsus ja Fenomenoloogiline filosoofia · Näe rohkem »

Filosoofia

Filosoofia (vanakreeka keeles φιλοσοφία, philosophia, 'tarkuse armastus') on tegelemine filosoofiliste küsimustega.

Uus!!: Intentsionaalsus ja Filosoofia · Näe rohkem »

Franz Brentano

Franz Brentano Franz Clemens Honoratus Hermann Brentano (16. jaanuar 1838, Marienberg am Rhein, Reinimaa, Preisi kuningriik – 17. märts 1917, Zürich, Šveits) oli Saksa filosoof ja psühholoog.

Uus!!: Intentsionaalsus ja Franz Brentano · Näe rohkem »

Funktsioon (bioloogia)

Funktsioon on bioloogias organismi mõne anatoomilise, füsioloogilise või käitumusliku omaduse (tunnuse) otstarve.

Uus!!: Intentsionaalsus ja Funktsioon (bioloogia) · Näe rohkem »

Gilbert Harman

Gilbert Helms Harman (26. mai 1938 East Orange, New Jersey – 13. november 2021) oli USA filosoof, Princetoni Ülikooli õppejõud 1963–2017.

Uus!!: Intentsionaalsus ja Gilbert Harman · Näe rohkem »

Hajus närvisüsteem

Hajus närvisüsteem ehk difuusne närvisüsteem ehk närvivõrk on närvisüsteemi lihtsaim teadaolev tüüp.

Uus!!: Intentsionaalsus ja Hajus närvisüsteem · Näe rohkem »

Hermeneutika

Hermeneutika (kreeka sõnast hermeneutikē.

Uus!!: Intentsionaalsus ja Hermeneutika · Näe rohkem »

Hilary Putnam

Hilary Putnam Hilary Whitehall Putnam (31. juuli 1926 Chicago – 13. märts 2016) oli USA filosoof, matemaatik ja informaatik.

Uus!!: Intentsionaalsus ja Hilary Putnam · Näe rohkem »

Identsus

Identsus ehk samasus (keskaja ladina keele sõnast identitas, mis on tuletatud ladina sõnast idem 'sama', 'seesama') on filosoofias ja loogikas suhe, milles entiteet on iseendaga ja mitte ühegi teise entiteediga (arvuline identsus ehk numeeriline identsus).

Uus!!: Intentsionaalsus ja Identsus · Näe rohkem »

Indiviid

Indiviid (ladina keeles individuum 'mittejaotatav') on üksik asi (res, Ding), entiteet või olemine, mis on selgelt eristatav teistest objektidest (Gegenstand) ning mille puhul on täidetud identiteedikriteeriumid.

Uus!!: Intentsionaalsus ja Indiviid · Näe rohkem »

Induktsioon

Induktsiooniks nimetatakse tänapäeva filosoofias tavaliselt arutlemise viisi, mille puhul sellest, et ühtedel asjadel on teatav omadus, järeldatakse, et see omadus on ka mõnel teisel asjal või isegi kõikidel samalaadsetel asjadel, või sellest, et mingitel asjadel on mingi omadus, järeldatakse, et see omadus on neil ka tulevikus.

Uus!!: Intentsionaalsus ja Induktsioon · Näe rohkem »

Intentsionaalne objekt

Intentsionaalne objekt on see, mille kohta mingi intentsionaalne entiteet käib.

Uus!!: Intentsionaalsus ja Intentsionaalne objekt · Näe rohkem »

Intuitsioon

Sõna Intuitsioon kasutame tavaliselt siis, kui sisetunne, vaist ütleb meile midagi, me aimame midagi või saame millestki aru, kuid ei suuda seda põhjendada või siis ei näegi vajadust selle põhjendamiseks.

Uus!!: Intentsionaalsus ja Intuitsioon · Näe rohkem »

Jerry Fodor

Jerry Fodor (2007) Jerry Alan Fodor (22. aprill 1935 New York – 29. november 2017) oli ameerika filosoof ja kognitiivteadlane.

Uus!!: Intentsionaalsus ja Jerry Fodor · Näe rohkem »

John Deely

John Deely Eestis 2009. aastal John Nathaniel Deely (26. aprill 1942 Chicago – 7. jaanuar 2017 Latrobe, Pennsylvania) oli ameerika semiootik ja filosoof, üks juhtivaid Ameerika semiootikuid.

Uus!!: Intentsionaalsus ja John Deely · Näe rohkem »

John McDowell

John McDowell Pariisis oktoobris 2007 John Henry McDowell (sündinud 7. märtsil 1942 Boksburgis Lõuna-Aafrika Vabariigis) on Lõuna-Aafrika filosoof, kes on olnud Oxfordi Ülikooli University College'i liige ja on nüüd Pittsburghi Ülikooli professor.

Uus!!: Intentsionaalsus ja John McDowell · Näe rohkem »

John Searle

John Searle (2005) John Rogers Searle (sündinud 31. juulil 1932 Denveris) on Ameerika Ühendriikide keele-, teadvus- ja sotsiaalfilosoof, kes töötab California Ülikoolis Berkeleys.

Uus!!: Intentsionaalsus ja John Searle · Näe rohkem »

Kahetsus

John Greenleaf Whittieri loodud kangelanna Maud Muller, kes kahetseb oma tegevusetust ja mõtleb, mis kõik oleks võinud olla.  Kahetsus on inimese teadlik negatiivne emotsioon, mis on seotud hinnanguga oma varasematele tegudele ja käitumisele.

Uus!!: Intentsionaalsus ja Kahetsus · Näe rohkem »

Kavatsuslikkus

Kavatsuslikkus (inglise keeles intentionality) on teo, tegevuse või käitumise omadus, mis seisneb selles, et tegu pole tehtud "kogemata", vaid "meelega".

Uus!!: Intentsionaalsus ja Kavatsuslikkus · Näe rohkem »

Käitumine

Käitumismustrite mitmekesisus loomariigis Käitumise all mõistetakse bioloogias indiviidi nähtavaid toiminguid.

Uus!!: Intentsionaalsus ja Käitumine · Näe rohkem »

Kehtivus

Kehtivus (inglise keeles validity) on normi või väärtuse omadus, mis seisneb jõus olemises, või arutluse omadus, mis seisneb selles, et ta on loogiliselt siduv.

Uus!!: Intentsionaalsus ja Kehtivus · Näe rohkem »

Keskaja filosoofia

Keskaja filosoofia all mõistetakse tavaliselt katoliikliku Lääne-Euroopa keskaegset filosoofiat.

Uus!!: Intentsionaalsus ja Keskaja filosoofia · Näe rohkem »

Kognitiivne psühholoogia

Kognitiivne psühholoogia ehk tunnetuspsühholoogia on psühholoogia haru, mis uurib vaimseid protsesse nagu tähelepanu, keelekasutus, mälu, taju, probleemilahendamine, loovus ja mõtlemine.

Uus!!: Intentsionaalsus ja Kognitiivne psühholoogia · Näe rohkem »

Ladina keel

Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.

Uus!!: Intentsionaalsus ja Ladina keel · Näe rohkem »

Laeng

Laeng on füüsikaline suurus, mis iseloomustab elementaarosakest ja on selle kõigis vastastikmõjudes jääv suurus.

Uus!!: Intentsionaalsus ja Laeng · Näe rohkem »

Lause

Lause on keeleüksus, mis on grammatiliselt ja intonatsiooniliselt vormistatud ning kannab terviklikku mõtet.

Uus!!: Intentsionaalsus ja Lause · Näe rohkem »

Loogika

Loogika on teadus mõtlemise reeglitest, struktuuridest ja vormidest.

Uus!!: Intentsionaalsus ja Loogika · Näe rohkem »

Loogilised uurimused

"Loogilised uurimused" (saksa keeles "Logische Untersuchungen") on Edmund Husserli teos.

Uus!!: Intentsionaalsus ja Loogilised uurimused · Näe rohkem »

Matemaatika

Matemaatika (sõna algallikas on vanakreeka väljend μαθηματική τέχνη (mathēmatikē téchnē; ligikaudne tähendus 'õppimise kunst')) on teadusharu, mis on välja kujunenud geomeetriliste kujundite uurimisest ja arvudega arvutamisel.

Uus!!: Intentsionaalsus ja Matemaatika · Näe rohkem »

Mõiste

abstraktset mõtlemist Mõiste all mõeldakse filosoofias ja loogikas enamasti mõtlemise (lihtsaimat) abstraktset ühikut.

Uus!!: Intentsionaalsus ja Mõiste · Näe rohkem »

Mõttekeel

Mõttekeel ehk mentalees (ladina keeles lingua mentis) on hüpoteetiline loomuliku keele eelne keel, milles toimub mõtlemine.

Uus!!: Intentsionaalsus ja Mõttekeel · Näe rohkem »

Metafüüsika

Metafüüsika (kreeka keeles μετά, meta, 'pärast', 'peale üle' + φυσικά, füüsika, 'loodus') on filosoofia haru, mis püüab selgitada olemise põhialuseid ning algupära, reaalsuse kogemuse piire ületavaid probleeme ja algmõisteid.

Uus!!: Intentsionaalsus ja Metafüüsika · Näe rohkem »

Michael Dummett

Michael Dummett Sir Michael Anthony Eardley Dummett (27. juuni 192527. detsember 2011) oli Briti filosoof, Briti Akadeemia liige.

Uus!!: Intentsionaalsus ja Michael Dummett · Näe rohkem »

Mind and World

"Mind and World" ("Vaim ja maailm") on John McDowelli raamat, mis põhineb tema 1991.

Uus!!: Intentsionaalsus ja Mind and World · Näe rohkem »

MIT Press

MIT Pressi logo MIT Press on Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi akadeemiline kirjastus.

Uus!!: Intentsionaalsus ja MIT Press · Näe rohkem »

Naturalism (filosoofia)

Naturalism on filosoofias üldnimetus mitmele filosoofilisele positsioonile, mis lähendavad filosoofiat loodusteadusele.

Uus!!: Intentsionaalsus ja Naturalism (filosoofia) · Näe rohkem »

Nähtus

Nähtus on konkreetne sündmus, omadus või protsess, mis väljendab reaalsuse väliskülgi ja esitab mingit olemuse avaldamise ja väljendamise kuju.

Uus!!: Intentsionaalsus ja Nähtus · Näe rohkem »

Ned Block

Ned Block (2008) Ned Joel Block (sündinud 1942) on juudi päritolu USA filosoof, kes töötab vaimufilosoofia alal.

Uus!!: Intentsionaalsus ja Ned Block · Näe rohkem »

Objekt (filosoofia)

Objekt (vanakreeka keeles antikeimenon, ladina keeles obiectum) on tänapäeva filosoofias tavaliselt see ese, asi, entiteet, mis vastandub subjektile.

Uus!!: Intentsionaalsus ja Objekt (filosoofia) · Näe rohkem »

Olemine

Olemine (vanakreeka keeles to einai, ladina keeles esse, saksa keeles Sein) oli 20nda sajandini filosoofia peamine uurimisala.

Uus!!: Intentsionaalsus ja Olemine · Näe rohkem »

Omadus

Kui entiteet on nii- ja niisugune, siis öeldakse, et entiteedil (näiteks isikul või ka omadusel) on omadus (ladina keeles proprietas, inglise keeles property, prantsuse keeles propriété, saksa keeles Eigenschaft) olla nii- ja niisugune.

Uus!!: Intentsionaalsus ja Omadus · Näe rohkem »

Otsustus

Otsustus (inglise keeles judgment, saksa keeles Urteil) on loogikas mõtlemisvorm, milles midagi jaatatakse või eitatakse, st tunnistatakse (mõttes) mingi propositsioon tõeseks või vääraks.

Uus!!: Intentsionaalsus ja Otsustus · Näe rohkem »

Paul Grice

Herbert Paul Grice (ta kasutas põhiliselt autorinime Paul Grice, mõne korra ka nimekuju H. P. Grice; 13. märts 1913 Birmingham – 28. august 1988 Berkeley, California) oli Briti filosoof, kes töötas pikka aega USA-s. Ta on tuntud eelkõige uudsete ideede poolest keelefilosoofias (tähenduse loomus, Grice'i maksiimid, implikatuurid).

Uus!!: Intentsionaalsus ja Paul Grice · Näe rohkem »

Peaaju

Inimese peaaju magnetresonantstomograafiline pilt. Selles animatsioonis on näidatud järjestikused pildid ülalt alla Peaaju on paljudel loomadel leiduv närvisüsteemi keskne elund.

Uus!!: Intentsionaalsus ja Peaaju · Näe rohkem »

Peter Strawson

Peter Frederick Strawson (23. november 1919 – 13. veebruar 2006) oli inglise filosoof, kes tegeles keelefilosoofia, metafüüsika ja epistemoloogiaga.

Uus!!: Intentsionaalsus ja Peter Strawson · Näe rohkem »

Propositsioon

Propositsioon on lausesisu ehk lause tähendus, see mida uskumuse puhul usutakse, soovi puhul soovitakse, teadmise puhul teatakse jne, ehk teisisõnu propositsioonilise hoiaku sisu.

Uus!!: Intentsionaalsus ja Propositsioon · Näe rohkem »

Psüühika

Psüühika on individuaalsele kogemusele toetuv käitumist organiseerivate protsesside süsteem.

Uus!!: Intentsionaalsus ja Psüühika · Näe rohkem »

Psychologie vom empirischen Standpunkte

"Psychologie vom empirischen Standpunkte" ("Psühholoogia empiirilisest vaatepunktist") on 1874 Leipzigis kirjastuse Verlag von Duncker & Humblot ilmunud Franz Brentano raamat.

Uus!!: Intentsionaalsus ja Psychologie vom empirischen Standpunkte · Näe rohkem »

Psychosemantics: The Problem of Meaning in the Philosophy of Mind

"Psychosemantics: The Problem of Meaning in the Philosophy of Mind" ("Psühhosemantika: tähenduse probleem vaimufilosoofias") on Jerry Fodori filosoofiaraamat.

Uus!!: Intentsionaalsus ja Psychosemantics: The Problem of Meaning in the Philosophy of Mind · Näe rohkem »

Reduktsioon (filosoofia)

Reduktsioon (ladina sõnast reducere 'tagasi tooma') on filosoofiline mõiste, millega määratakse suhteid erinevate lähedalt seotud valdkondade vahel neid lihtsamaks või fundamentaalsemaks tehes.

Uus!!: Intentsionaalsus ja Reduktsioon (filosoofia) · Näe rohkem »

René Descartes

René Descartes (ladinapäraselt Renatus Cartesius; 31. märts 1596 La Haye en Touraine, Prantsusmaa – 11. veebruar 1650 Stockholm, Rootsi) oli prantsuse matemaatik, filosoof ja loodusteadlane.

Uus!!: Intentsionaalsus ja René Descartes · Näe rohkem »

Representatsioon

Representatsioon (inglise keeles representation, saksa keeles Repräsentation) on mitte kohaloleva või esiloleva tegemine kohal- või esilolevaks, niisugune esindussuhe või entiteet, mis teist entiteeti sel viisil esindab.

Uus!!: Intentsionaalsus ja Representatsioon · Näe rohkem »

Richard Rorty

Richard McKay Rorty (4. oktoober 1931 New York – 8. juuni 2007 Palo Alto) oli Ameerika Ühendriikide filosoof.

Uus!!: Intentsionaalsus ja Richard Rorty · Näe rohkem »

Robert Brandom

Robert Brandom. Robert Brandom (sündinud 1950) on filosoof ja loogik.

Uus!!: Intentsionaalsus ja Robert Brandom · Näe rohkem »

Ruth Millikan

Ruth Garrett Millikan (sündinud 19. detsembril 1933) on ameerika filosoof, kelle peamised uurimisvaldkonnad on vaimufilosoofia, bioloogiafilosoofia ja keelefilosoofia.

Uus!!: Intentsionaalsus ja Ruth Millikan · Näe rohkem »

Sõna

Sõna on keele vähim vaba vorm, mille tunnuseks on võime esineda iseseisvalt.

Uus!!: Intentsionaalsus ja Sõna · Näe rohkem »

Sisu

Lotta” Sisu on soomlastele kontseptsioon ja kultuuriline konstrukt, mida saaks kirjeldada kui kombinatsiooni stoilise otsustavuse, kindlameelse eesmärgipärasuse, südikuse, vapruse ja vastupidavuse vahel.

Uus!!: Intentsionaalsus ja Sisu · Näe rohkem »

Soov

Soov on püüdlus või ihalus midagi teha, midagi saada või lootus reaalsust või tajutavat muuta või lootus enda või kellegi teise jaoks mingit eesmärki saavutada.

Uus!!: Intentsionaalsus ja Soov · Näe rohkem »

Spinn

Spinn on kvantfüüsikas elementaarosakeste ja neist moodustunud osakeste süsteemide (näiteks aatomite, aatomituumade, hadronite jne) fundamentaalne omadus.

Uus!!: Intentsionaalsus ja Spinn · Näe rohkem »

Stanfordi filosoofiaentsüklopeedia

Stanfordi filosoofiaentsüklopeedia (Stanford Encyclopedia of Philosophy) on vaba veebientsüklopeedia filosoofia alal, mida toimetatakse Stanfordi Ülikooli poolt.

Uus!!: Intentsionaalsus ja Stanfordi filosoofiaentsüklopeedia · Näe rohkem »

Subjekt (filosoofia)

Subjektiks (vanakreeka keeles hypokeimenon 'all-lebav, all-asuv'; ladina keeles subiectum 'alla-heidetu') nimetatakse filosoofias tavaliselt seda, mis on millelegi aluseks.

Uus!!: Intentsionaalsus ja Subjekt (filosoofia) · Näe rohkem »

Subjektifilosoofia

Subjektifilosoofiaks peetakse filosoofias mõtlemise viisi, mis võtab oma teoreetiliseks aluseks subjekti ja objekti seotud vastanduse.

Uus!!: Intentsionaalsus ja Subjektifilosoofia · Näe rohkem »

Taju

Taju ehk pertseptsioon on psühholoogias objektiivse tegelikkuse peegeldumine teadvuses tervikliku meelelise kujundina, mis tagab mõjurite äratundmise ja identifitseerimise.

Uus!!: Intentsionaalsus ja Taju · Näe rohkem »

Tähendus

Tähendus on märgiga vastavusse seatud sisu ehk märgi (sõna, lause, kõne, teksti või muu nähtuse) poolt esile kutsutud teadmine.

Uus!!: Intentsionaalsus ja Tähendus · Näe rohkem »

Tõde

Tõe all mõeldakse tavaliselt tegelikku asjade seisu ja tegelikke asjaolusid või siis tõeste propositsioonide, väidete ja muude tõekandjate sisu.

Uus!!: Intentsionaalsus ja Tõde · Näe rohkem »

Teadvus

Teadvus on aju funktsioon, mida põhjustavad miljardite närvirakkude ehk neuronite omavaheline suhtlemine ja koostöö, mis väljendub võimes tunda või olla enesest teadlik.

Uus!!: Intentsionaalsus ja Teadvus · Näe rohkem »

Teleoloogia

Teleoloogia on filosoofiline õpetus eesmärgipärasusest.

Uus!!: Intentsionaalsus ja Teleoloogia · Näe rohkem »

The Language of Thought

"The Language of Thought" on Jerry Fodori filosoofiline teos.

Uus!!: Intentsionaalsus ja The Language of Thought · Näe rohkem »

Tim Crane

Timothy Martin Crane (sündinud 17. oktoobril 1962) on Briti filosoof.

Uus!!: Intentsionaalsus ja Tim Crane · Näe rohkem »

Transtsendents

Transtsendents ehk transtsendentsus (ladina keeles transcendentia, verbist transcendere 'üle astuma, teisele poole minema', tavakeele tähenduses 'üleloomulik', 'materiaalsest sõltumatu') on filosoofias mõiste, mis tähistab inimkogemusele mittetunnetatavat tegelikkust (reaalsust).

Uus!!: Intentsionaalsus ja Transtsendents · Näe rohkem »

Tunnetusteadus

Tunnetusteadus ehk kognitsiooniteadus (ka kognitiivteadus, kognitiivteadused; inglise keeles cognitive science, saksa keeles Kognitionswissenschaft, soome keeles kognitiotiede) on teadusharu, mille eesmärk on uurida tunnetuslikke võimeid.

Uus!!: Intentsionaalsus ja Tunnetusteadus · Näe rohkem »

Tunnus

Tunnus (inglise keeles feature, saksa keeles Merkmal) ehk erijoon, ka karakteristik (saksa keeles Charakteristikum) on äratuntav ja iseloomulik omadus, mille alusel saab entiteete või entiteetide klasse omavahel võrrelda ja üksteisest eristada.

Uus!!: Intentsionaalsus ja Tunnus · Näe rohkem »

Uskumus

Uskumuseks nimetatakse filosoofias ja kognitiivses psühholoogias millegi tõeseks pidamist.

Uus!!: Intentsionaalsus ja Uskumus · Näe rohkem »

Uusaja filosoofia

Uusaja filosoofiaks nimetatakse õhtumaa filosoofia perioodi, mis algab esimeste loodusteaduse printsiipide sõnastamisega vastanduvalt keskaja skolastilisele filosoofiale ning lõppeb tänapäeva filosoofiaga.

Uus!!: Intentsionaalsus ja Uusaja filosoofia · Näe rohkem »

Vaim (mens)

Vaim (ka meel; inglise keeles mind, ladina keeles mens) on vaimufilosoofias vaimunähtuste kogum.

Uus!!: Intentsionaalsus ja Vaim (mens) · Näe rohkem »

Vaimuseisund

Vaimuseisund (inglise keeles mental state, state of mind) või meeleseisund on kellegi vaimu seisund.

Uus!!: Intentsionaalsus ja Vaimuseisund · Näe rohkem »

Valu

Valu ehk valutunne (dolor) on kudede kahjustuse või ülekoormusega kaasneda võiv närvilõpmete erutuse tekitatud ebameeldiv aisting ja tundeelamus.

Uus!!: Intentsionaalsus ja Valu · Näe rohkem »

Vihkamine

Vihkamine on emotsionaalne seisund, mis väljendub aktiivses vastumeelsuses, vaenulikkuses või antipaatias isiku, asja või ilmingu vastu ning üldjuhul tekitab vajaduse seda objekti vältida, hävitada või piirata.

Uus!!: Intentsionaalsus ja Vihkamine · Näe rohkem »

Willard Van Orman Quine

Willard Van Orman Quine (25. juuni 1908 Akron, Ohio – 25. detsember 2000 Boston) oli ameerika filosoof ja loogik.

Uus!!: Intentsionaalsus ja Willard Van Orman Quine · Näe rohkem »

William Lycan

William G. Lycan (sündinud 26. september 1945 Milwaukees) on USA filosoof.

Uus!!: Intentsionaalsus ja William Lycan · Näe rohkem »

1874

1874.

Uus!!: Intentsionaalsus ja 1874 · Näe rohkem »

1900

1900.

Uus!!: Intentsionaalsus ja 1900 · Näe rohkem »

1913

1913.

Uus!!: Intentsionaalsus ja 1913 · Näe rohkem »

1958

1958.

Uus!!: Intentsionaalsus ja 1958 · Näe rohkem »

1959

1959.

Uus!!: Intentsionaalsus ja 1959 · Näe rohkem »

1960

1960.

Uus!!: Intentsionaalsus ja 1960 · Näe rohkem »

1963

1963.

Uus!!: Intentsionaalsus ja 1963 · Näe rohkem »

1967

1967.

Uus!!: Intentsionaalsus ja 1967 · Näe rohkem »

1970

1970.

Uus!!: Intentsionaalsus ja 1970 · Näe rohkem »

1972

1972.

Uus!!: Intentsionaalsus ja 1972 · Näe rohkem »

1975

1975.

Uus!!: Intentsionaalsus ja 1975 · Näe rohkem »

1977

1977.

Uus!!: Intentsionaalsus ja 1977 · Näe rohkem »

1978

1978.

Uus!!: Intentsionaalsus ja 1978 · Näe rohkem »

1981

1981.

Uus!!: Intentsionaalsus ja 1981 · Näe rohkem »

1982

1982.

Uus!!: Intentsionaalsus ja 1982 · Näe rohkem »

1983

1983.

Uus!!: Intentsionaalsus ja 1983 · Näe rohkem »

1984

1984.

Uus!!: Intentsionaalsus ja 1984 · Näe rohkem »

1985

1985.

Uus!!: Intentsionaalsus ja 1985 · Näe rohkem »

1986

1986.

Uus!!: Intentsionaalsus ja 1986 · Näe rohkem »

1987

1987.

Uus!!: Intentsionaalsus ja 1987 · Näe rohkem »

1988

1988.

Uus!!: Intentsionaalsus ja 1988 · Näe rohkem »

1989

1989.

Uus!!: Intentsionaalsus ja 1989 · Näe rohkem »

1990

1990.

Uus!!: Intentsionaalsus ja 1990 · Näe rohkem »

1992

1992.

Uus!!: Intentsionaalsus ja 1992 · Näe rohkem »

1993

1993.

Uus!!: Intentsionaalsus ja 1993 · Näe rohkem »

1994

1994.

Uus!!: Intentsionaalsus ja 1994 · Näe rohkem »

1995

1995.

Uus!!: Intentsionaalsus ja 1995 · Näe rohkem »

1996

1996.

Uus!!: Intentsionaalsus ja 1996 · Näe rohkem »

1997

1997.

Uus!!: Intentsionaalsus ja 1997 · Näe rohkem »

1998

1998.

Uus!!: Intentsionaalsus ja 1998 · Näe rohkem »

1999

1999.

Uus!!: Intentsionaalsus ja 1999 · Näe rohkem »

2000

Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember 2000.

Uus!!: Intentsionaalsus ja 2000 · Näe rohkem »

2006

2006.

Uus!!: Intentsionaalsus ja 2006 · Näe rohkem »

2007

2007.

Uus!!: Intentsionaalsus ja 2007 · Näe rohkem »

2010

2010.

Uus!!: Intentsionaalsus ja 2010 · Näe rohkem »

2013

2013.

Uus!!: Intentsionaalsus ja 2013 · Näe rohkem »

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »