Sisukord
138 suhted: Aastarõngad, Abstraktne objekt, Akadeemia (ajakiri), Alexius Meinong, Analüütiline filosoofia, Armastus, Asjaolu, Biheiviorism, Brentano tees, Bruno Mölder, Daniel Dennett, David Lewis, David Papineau, David Premack, Descartesi dualism, Donald Davidson, Edmund Husserl, Ettekujutus, Evolutsioon, Füüsik, Füsikalism, Fenomen, Fenomenoloogiline filosoofia, Filosoofia, Franz Brentano, Funktsioon (bioloogia), Gilbert Harman, Hajus närvisüsteem, Hermeneutika, Hilary Putnam, Identsus, Indiviid, Induktsioon, Intentsionaalne objekt, Intuitsioon, Jerry Fodor, John Deely, John McDowell, John Searle, Kahetsus, Kavatsuslikkus, Käitumine, Kehtivus, Keskaja filosoofia, Kognitiivne psühholoogia, Ladina keel, Laeng, Lause, Loogika, Loogilised uurimused, ... Laienda indeks (88 rohkem) »
- Kognitsioon
Aastarõngad
Aastarõngad langetatud puu tüves Aastarõngad ehk aastaringid on mitmeaastase taime, eriti puu ristlõikes nähtavad ümmargused puidu tekstuuri jooned.
Vaata Intentsionaalsus ja Aastarõngad
Abstraktne objekt
Abstraktseteks objektideks ehk abstraktseteks entiteetideks ehk loogilisteks objektideks (Zalta 2016: 174) nimetatakse filosoofias arve, propositsioone jms entiteete.
Vaata Intentsionaalsus ja Abstraktne objekt
Akadeemia (ajakiri)
Akadeemia (alapealkirjaga Eesti Kirjanike Liidu kuukiri Tartus) on Tartus riigi toel ilmuv kultuuriajakiri, mille eesmärk on "vahendada eri teadusharude tänapäevast taset ja arengut".
Vaata Intentsionaalsus ja Akadeemia (ajakiri)
Alexius Meinong
Alexius Meinong Alexius Meinong Ritter von Handschuchsheim (17. juuli 1853 Lemberg (praegu Lviv) – 27. november 1920 Graz) oli Austria filosoof ja psühholoog, Franz Brentano õpilane.
Vaata Intentsionaalsus ja Alexius Meinong
Analüütiline filosoofia
Analüütiline filosoofia on 20. sajandi alguses George Edward Moore'i ja Bertrand Russelli poolt Cambridge'is vastukaaluks Briti idealismile algatatud filosoofiasuund, mis on praegu domineeriv ingliskeelsetes maades (angloameerika filosoofias) ja Põhjamaades ning mida vastandatakse kontinentaalfilosoofiale, millest ta erineb selguse, ranguse ja osalt ka usutavuse taotluse poolest.
Vaata Intentsionaalsus ja Analüütiline filosoofia
Armastus
Armastuse all mõeldakse tavakeeles eelkõige sügavat kiindumust kahe inimese vahel või erakordset tunnet, mis laseb maailmal imelisena paista.
Vaata Intentsionaalsus ja Armastus
Asjaolu
Asjaolu (saksa keeles Sachverhalt, soome keeles asiaintila) ehk asjade seis ehk asjaseis (inglise keeles state of affairs), ka olukord ehk situatsioon, on entiteet, mis vastab propositsioonile p ja on olemas (ehk "kehtib") siis ja ainult siis, kui p on tõene.
Vaata Intentsionaalsus ja Asjaolu
Biheiviorism
Biheiviorismiks (inglise behaviorism) nimetatakse mitmesuguseid vaateid, mis taandavad inimese ja muude loomade vaimu uurimise nende käitumise uurimisele või näevad ette nende käitumise uurimist puhtloodusteaduslike meetoditega.
Vaata Intentsionaalsus ja Biheiviorism
Brentano tees
Brentano tees on Franz Brentano raamatus "Psychologie vom empirischen Standpunkte" ("Psühholoogia empiirilisest vaatepunktist", 1874) esitatud tees: "...
Vaata Intentsionaalsus ja Brentano tees
Bruno Mölder
Bruno Mölder 2014. aasta 2. detsembril seminaril "Rahvusvahelised rahvusteadused rahvusülikoolis" Bruno Mölder (sündinud 18. märtsil 1975) on eesti filosoof.
Vaata Intentsionaalsus ja Bruno Mölder
Daniel Dennett
Daniel Dennett, 2006. Daniel Clement Dennett (sündinud 28. märtsil 1942 Bostonis) on USA filosoof, üks juhtivaid vaimufilosoofe.
Vaata Intentsionaalsus ja Daniel Dennett
David Lewis
David Kellogg Lewis (28. september 1941 Oberlin, Ohio – 14. oktoober 2001 Princeton) oli USA filosoof.
Vaata Intentsionaalsus ja David Lewis
David Papineau
David Papineau (sündinud 1947) on Briti teadus- ja vaimufilosoof.
Vaata Intentsionaalsus ja David Papineau
David Premack
David Premack (26. oktoober 1925 – 11. juuni 2015) oli Ameerika Ühendriikide psühholoog, Pennsylvania Ülikooli psühholoogia emeriitprofessor.
Vaata Intentsionaalsus ja David Premack
Descartesi dualism
Descartesi dualism on keha ja vaimu dualismi versioon, mille esitas René Descartes.
Vaata Intentsionaalsus ja Descartesi dualism
Donald Davidson
Donald Herbert Davidson (6. märts 1917 Springfield, Massachusetts – 30. august 2003 Berkeley, California) oli ameerika filosoof, analüütilise filosoofia suurkujusid.
Vaata Intentsionaalsus ja Donald Davidson
Edmund Husserl
Edmund Husserl (8. aprill 1859 Prossnitz (praegu Prostějov) – 26. aprill 1938 Freiburg) oli fenomenoloogilise filosoofia rajaja.
Vaata Intentsionaalsus ja Edmund Husserl
Ettekujutus
Ettekujutus (inglise keeles representation, ladina keeles repraesentatio, saksa keeles Vorstellung), ka kujutlus, ilming, esinemine, avaldumine, idee, mõte on viis, kuidas subjekt enda jaoks midagi mõteldavaks või kogetavaks teeb.
Vaata Intentsionaalsus ja Ettekujutus
Evolutsioon
Evolutsioon ehk bioloogiline evolutsioon ehk bioevolutsioon on päritavate tunnuste pöördumatu muutumine põlvkonnast põlvkonda organismide populatsioonides.
Vaata Intentsionaalsus ja Evolutsioon
Füüsik
Füüsik on spetsialist füüsika valdkonnas.
Vaata Intentsionaalsus ja Füüsik
Füsikalism
Füsikalism on filosoofiline positsioon, mille kohaselt kõik on füüsiline (või füüsikaline)Daniel Stoljar.
Vaata Intentsionaalsus ja Füsikalism
Fenomen
Fenomeniks (vanakreeka keeles phainomenon 'ilmuv, ilmnev, paistev, nähtuv'; lihtsamalt 'nähtus, nähtumus') nimetatakse filosoofias üksust, mis esineb või ilmneb teatud valdkonnas mingil kindlal viisil (näiteks mõistusefenomenid, psüühilised fenomenid, keelefenomenid jne).
Vaata Intentsionaalsus ja Fenomen
Fenomenoloogiline filosoofia
Fenomenoloogiline filosoofia ehk fenomenoloogia on filosoofia suund, mis peab filosoofilise uurimise fundamentaalseks üksuseks fenomeni.
Vaata Intentsionaalsus ja Fenomenoloogiline filosoofia
Filosoofia
Filosoofia (vanakreeka keeles φιλοσοφία, philosophia, 'tarkuse armastus') on tegelemine filosoofiliste küsimustega.
Vaata Intentsionaalsus ja Filosoofia
Franz Brentano
Franz Brentano Franz Clemens Honoratus Hermann Brentano (16. jaanuar 1838, Marienberg am Rhein, Reinimaa, Preisi kuningriik – 17. märts 1917, Zürich, Šveits) oli Saksa filosoof ja psühholoog.
Vaata Intentsionaalsus ja Franz Brentano
Funktsioon (bioloogia)
Funktsioon on bioloogias organismi mõne anatoomilise, füsioloogilise või käitumusliku omaduse (tunnuse) otstarve.
Vaata Intentsionaalsus ja Funktsioon (bioloogia)
Gilbert Harman
Gilbert Helms Harman (26. mai 1938 East Orange, New Jersey – 13. november 2021) oli USA filosoof, Princetoni Ülikooli õppejõud 1963–2017.
Vaata Intentsionaalsus ja Gilbert Harman
Hajus närvisüsteem
Hajus närvisüsteem ehk difuusne närvisüsteem ehk närvivõrk on närvisüsteemi lihtsaim teadaolev tüüp.
Vaata Intentsionaalsus ja Hajus närvisüsteem
Hermeneutika
Hermeneutika (kreeka sõnast hermeneutikē.
Vaata Intentsionaalsus ja Hermeneutika
Hilary Putnam
Hilary Putnam Hilary Whitehall Putnam (31. juuli 1926 Chicago – 13. märts 2016) oli USA filosoof, matemaatik ja informaatik.
Vaata Intentsionaalsus ja Hilary Putnam
Identsus
Identsus ehk samasus (keskaja ladina keele sõnast identitas, mis on tuletatud ladina sõnast idem 'sama', 'seesama') on filosoofias ja loogikas suhe, milles entiteet on iseendaga ja mitte ühegi teise entiteediga (arvuline identsus ehk numeeriline identsus).
Vaata Intentsionaalsus ja Identsus
Indiviid
Indiviid (ladina keeles individuum 'mittejaotatav') on üksik asi (res, Ding), entiteet või olemine, mis on selgelt eristatav teistest objektidest (Gegenstand) ning mille puhul on täidetud identiteedikriteeriumid.
Vaata Intentsionaalsus ja Indiviid
Induktsioon
Induktsiooniks nimetatakse tänapäeva filosoofias tavaliselt arutlemise viisi, mille puhul sellest, et ühtedel asjadel on teatav omadus, järeldatakse, et see omadus on ka mõnel teisel asjal või isegi kõikidel samalaadsetel asjadel, või sellest, et mingitel asjadel on mingi omadus, järeldatakse, et see omadus on neil ka tulevikus.
Vaata Intentsionaalsus ja Induktsioon
Intentsionaalne objekt
Intentsionaalne objekt on see, mille kohta mingi intentsionaalne entiteet käib.
Vaata Intentsionaalsus ja Intentsionaalne objekt
Intuitsioon
Sõna Intuitsioon kasutame tavaliselt siis, kui sisetunne, vaist ütleb meile midagi, me aimame midagi või saame millestki aru, kuid ei suuda seda põhjendada või siis ei näegi vajadust selle põhjendamiseks.
Vaata Intentsionaalsus ja Intuitsioon
Jerry Fodor
Jerry Fodor (2007) Jerry Alan Fodor (22. aprill 1935 New York – 29. november 2017) oli ameerika filosoof ja kognitiivteadlane.
Vaata Intentsionaalsus ja Jerry Fodor
John Deely
John Deely Eestis 2009. aastal John Nathaniel Deely (26. aprill 1942 Chicago – 7. jaanuar 2017 Latrobe, Pennsylvania) oli ameerika semiootik ja filosoof, üks juhtivaid Ameerika semiootikuid.
Vaata Intentsionaalsus ja John Deely
John McDowell
John McDowell Pariisis oktoobris 2007 John Henry McDowell (sündinud 7. märtsil 1942 Boksburgis Lõuna-Aafrika Vabariigis) on Lõuna-Aafrika filosoof, kes on olnud Oxfordi Ülikooli University College'i liige ja on nüüd Pittsburghi Ülikooli professor.
Vaata Intentsionaalsus ja John McDowell
John Searle
John Searle (2005) John Rogers Searle (sündinud 31. juulil 1932 Denveris) on Ameerika Ühendriikide keele-, teadvus- ja sotsiaalfilosoof, kes töötab California Ülikoolis Berkeleys.
Vaata Intentsionaalsus ja John Searle
Kahetsus
John Greenleaf Whittieri loodud kangelanna Maud Muller, kes kahetseb oma tegevusetust ja mõtleb, mis kõik oleks võinud olla. Kahetsus on inimese teadlik negatiivne emotsioon, mis on seotud hinnanguga oma varasematele tegudele ja käitumisele.
Vaata Intentsionaalsus ja Kahetsus
Kavatsuslikkus
Kavatsuslikkus (inglise keeles intentionality) on teo, tegevuse või käitumise omadus, mis seisneb selles, et tegu pole tehtud "kogemata", vaid "meelega".
Vaata Intentsionaalsus ja Kavatsuslikkus
Käitumine
Käitumismustrite mitmekesisus loomariigis Käitumise all mõistetakse bioloogias indiviidi nähtavaid toiminguid.
Vaata Intentsionaalsus ja Käitumine
Kehtivus
Kehtivus (inglise keeles validity) on normi või väärtuse omadus, mis seisneb jõus olemises, või arutluse omadus, mis seisneb selles, et ta on loogiliselt siduv.
Vaata Intentsionaalsus ja Kehtivus
Keskaja filosoofia
Keskaja filosoofia all mõistetakse tavaliselt katoliikliku Lääne-Euroopa keskaegset filosoofiat.
Vaata Intentsionaalsus ja Keskaja filosoofia
Kognitiivne psühholoogia
Kognitiivne psühholoogia ehk tunnetuspsühholoogia on psühholoogia haru, mis uurib vaimseid protsesse nagu tähelepanu, keelekasutus, mälu, taju, probleemilahendamine, loovus ja mõtlemine.
Vaata Intentsionaalsus ja Kognitiivne psühholoogia
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Vaata Intentsionaalsus ja Ladina keel
Laeng
Laeng on füüsikaline suurus, mis iseloomustab elementaarosakest ja on selle kõigis vastastikmõjudes jääv suurus.
Vaata Intentsionaalsus ja Laeng
Lause
Lause on keeleüksus, mis on grammatiliselt ja intonatsiooniliselt vormistatud ning kannab terviklikku mõtet.
Vaata Intentsionaalsus ja Lause
Loogika
Loogika on teadus mõtlemise reeglitest, struktuuridest ja vormidest.
Vaata Intentsionaalsus ja Loogika
Loogilised uurimused
"Loogilised uurimused" (saksa keeles "Logische Untersuchungen") on Edmund Husserli teos.
Vaata Intentsionaalsus ja Loogilised uurimused
Matemaatika
Matemaatika (sõna algallikas on vanakreeka väljend μαθηματική τέχνη (mathēmatikē téchnē; ligikaudne tähendus 'õppimise kunst')) on teadusharu, mis on välja kujunenud geomeetriliste kujundite uurimisest ja arvudega arvutamisel.
Vaata Intentsionaalsus ja Matemaatika
Mõiste
abstraktset mõtlemist Mõiste all mõeldakse filosoofias ja loogikas enamasti mõtlemise (lihtsaimat) abstraktset ühikut.
Vaata Intentsionaalsus ja Mõiste
Mõttekeel
Mõttekeel ehk mentalees (ladina keeles lingua mentis) on hüpoteetiline loomuliku keele eelne keel, milles toimub mõtlemine.
Vaata Intentsionaalsus ja Mõttekeel
Metafüüsika
Metafüüsika (kreeka keeles μετά, meta, 'pärast', 'peale üle' + φυσικά, füüsika, 'loodus') on filosoofia haru, mis püüab selgitada olemise põhialuseid ning algupära, reaalsuse kogemuse piire ületavaid probleeme ja algmõisteid.
Vaata Intentsionaalsus ja Metafüüsika
Michael Dummett
Michael Dummett Sir Michael Anthony Eardley Dummett (27. juuni 192527. detsember 2011) oli Briti filosoof, Briti Akadeemia liige.
Vaata Intentsionaalsus ja Michael Dummett
Mind and World
"Mind and World" ("Vaim ja maailm") on John McDowelli raamat, mis põhineb tema 1991.
Vaata Intentsionaalsus ja Mind and World
MIT Press
MIT Pressi logo MIT Press on Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi akadeemiline kirjastus.
Vaata Intentsionaalsus ja MIT Press
Naturalism (filosoofia)
Naturalism on filosoofias üldnimetus mitmele filosoofilisele positsioonile, mis lähendavad filosoofiat loodusteadusele.
Vaata Intentsionaalsus ja Naturalism (filosoofia)
Nähtus
Nähtus on konkreetne sündmus, omadus või protsess, mis väljendab reaalsuse väliskülgi ja esitab mingit olemuse avaldamise ja väljendamise kuju.
Vaata Intentsionaalsus ja Nähtus
Ned Block
Ned Block (2008) Ned Joel Block (sündinud 1942) on juudi päritolu USA filosoof, kes töötab vaimufilosoofia alal.
Vaata Intentsionaalsus ja Ned Block
Objekt (filosoofia)
Objekt (vanakreeka keeles antikeimenon, ladina keeles obiectum) on tänapäeva filosoofias tavaliselt see ese, asi, entiteet, mis vastandub subjektile.
Vaata Intentsionaalsus ja Objekt (filosoofia)
Olemine
Olemine (vanakreeka keeles to einai, ladina keeles esse, saksa keeles Sein) oli 20nda sajandini filosoofia peamine uurimisala.
Vaata Intentsionaalsus ja Olemine
Omadus
Kui entiteet on nii- ja niisugune, siis öeldakse, et entiteedil (näiteks isikul või ka omadusel) on omadus (ladina keeles proprietas, inglise keeles property, prantsuse keeles propriété, saksa keeles Eigenschaft) olla nii- ja niisugune.
Vaata Intentsionaalsus ja Omadus
Otsustus
Otsustus (inglise keeles judgment, saksa keeles Urteil) on loogikas mõtlemisvorm, milles midagi jaatatakse või eitatakse, st tunnistatakse (mõttes) mingi propositsioon tõeseks või vääraks.
Vaata Intentsionaalsus ja Otsustus
Paul Grice
Herbert Paul Grice (ta kasutas põhiliselt autorinime Paul Grice, mõne korra ka nimekuju H. P. Grice; 13. märts 1913 Birmingham – 28. august 1988 Berkeley, California) oli Briti filosoof, kes töötas pikka aega USA-s. Ta on tuntud eelkõige uudsete ideede poolest keelefilosoofias (tähenduse loomus, Grice'i maksiimid, implikatuurid).
Vaata Intentsionaalsus ja Paul Grice
Peaaju
Inimese peaaju magnetresonantstomograafiline pilt. Selles animatsioonis on näidatud järjestikused pildid ülalt alla Peaaju on paljudel loomadel leiduv närvisüsteemi keskne elund.
Vaata Intentsionaalsus ja Peaaju
Peter Strawson
Peter Frederick Strawson (23. november 1919 – 13. veebruar 2006) oli inglise filosoof, kes tegeles keelefilosoofia, metafüüsika ja epistemoloogiaga.
Vaata Intentsionaalsus ja Peter Strawson
Propositsioon
Propositsioon on lausesisu ehk lause tähendus, see mida uskumuse puhul usutakse, soovi puhul soovitakse, teadmise puhul teatakse jne, ehk teisisõnu propositsioonilise hoiaku sisu.
Vaata Intentsionaalsus ja Propositsioon
Psüühika
Psüühika on individuaalsele kogemusele toetuv käitumist organiseerivate protsesside süsteem.
Vaata Intentsionaalsus ja Psüühika
Psychologie vom empirischen Standpunkte
"Psychologie vom empirischen Standpunkte" ("Psühholoogia empiirilisest vaatepunktist") on 1874 Leipzigis kirjastuse Verlag von Duncker & Humblot ilmunud Franz Brentano raamat.
Vaata Intentsionaalsus ja Psychologie vom empirischen Standpunkte
Psychosemantics: The Problem of Meaning in the Philosophy of Mind
"Psychosemantics: The Problem of Meaning in the Philosophy of Mind" ("Psühhosemantika: tähenduse probleem vaimufilosoofias") on Jerry Fodori filosoofiaraamat.
Vaata Intentsionaalsus ja Psychosemantics: The Problem of Meaning in the Philosophy of Mind
Reduktsioon (filosoofia)
Reduktsioon (ladina sõnast reducere 'tagasi tooma') on filosoofiline mõiste, millega määratakse suhteid erinevate lähedalt seotud valdkondade vahel neid lihtsamaks või fundamentaalsemaks tehes.
Vaata Intentsionaalsus ja Reduktsioon (filosoofia)
René Descartes
René Descartes (ladinapäraselt Renatus Cartesius; 31. märts 1596 La Haye en Touraine, Prantsusmaa – 11. veebruar 1650 Stockholm, Rootsi) oli prantsuse matemaatik, filosoof ja loodusteadlane.
Vaata Intentsionaalsus ja René Descartes
Representatsioon
Representatsioon (inglise keeles representation, saksa keeles Repräsentation) on mitte kohaloleva või esiloleva tegemine kohal- või esilolevaks, niisugune esindussuhe või entiteet, mis teist entiteeti sel viisil esindab.
Vaata Intentsionaalsus ja Representatsioon
Richard Rorty
Richard McKay Rorty (4. oktoober 1931 New York – 8. juuni 2007 Palo Alto) oli Ameerika Ühendriikide filosoof.
Vaata Intentsionaalsus ja Richard Rorty
Robert Brandom
Robert Brandom. Robert Brandom (sündinud 1950) on filosoof ja loogik.
Vaata Intentsionaalsus ja Robert Brandom
Ruth Millikan
Ruth Garrett Millikan (sündinud 19. detsembril 1933) on ameerika filosoof, kelle peamised uurimisvaldkonnad on vaimufilosoofia, bioloogiafilosoofia ja keelefilosoofia.
Vaata Intentsionaalsus ja Ruth Millikan
Sõna
Sõna on keele vähim vaba vorm, mille tunnuseks on võime esineda iseseisvalt.
Vaata Intentsionaalsus ja Sõna
Sisu
Lotta” Sisu on soomlastele kontseptsioon ja kultuuriline konstrukt, mida saaks kirjeldada kui kombinatsiooni stoilise otsustavuse, kindlameelse eesmärgipärasuse, südikuse, vapruse ja vastupidavuse vahel.
Vaata Intentsionaalsus ja Sisu
Soov
Soov on püüdlus või ihalus midagi teha, midagi saada või lootus reaalsust või tajutavat muuta või lootus enda või kellegi teise jaoks mingit eesmärki saavutada.
Vaata Intentsionaalsus ja Soov
Spinn
Spinn on kvantfüüsikas elementaarosakeste ja neist moodustunud osakeste süsteemide (näiteks aatomite, aatomituumade, hadronite jne) fundamentaalne omadus.
Vaata Intentsionaalsus ja Spinn
Stanfordi filosoofiaentsüklopeedia
Stanfordi filosoofiaentsüklopeedia (Stanford Encyclopedia of Philosophy) on vaba veebientsüklopeedia filosoofia alal, mida toimetatakse Stanfordi Ülikooli poolt.
Vaata Intentsionaalsus ja Stanfordi filosoofiaentsüklopeedia
Subjekt (filosoofia)
Subjektiks (vanakreeka keeles hypokeimenon 'all-lebav, all-asuv'; ladina keeles subiectum 'alla-heidetu') nimetatakse filosoofias tavaliselt seda, mis on millelegi aluseks.
Vaata Intentsionaalsus ja Subjekt (filosoofia)
Subjektifilosoofia
Subjektifilosoofiaks peetakse filosoofias mõtlemise viisi, mis võtab oma teoreetiliseks aluseks subjekti ja objekti seotud vastanduse.
Vaata Intentsionaalsus ja Subjektifilosoofia
Taju
Taju ehk pertseptsioon on psühholoogias objektiivse tegelikkuse peegeldumine teadvuses tervikliku meelelise kujundina, mis tagab mõjurite äratundmise ja identifitseerimise.
Vaata Intentsionaalsus ja Taju
Tähendus
Tähendus on märgiga vastavusse seatud sisu ehk märgi (sõna, lause, kõne, teksti või muu nähtuse) poolt esile kutsutud teadmine.
Vaata Intentsionaalsus ja Tähendus
Tõde
Tõe all mõeldakse tavaliselt tegelikku asjade seisu ja tegelikke asjaolusid või siis tõeste propositsioonide, väidete ja muude tõekandjate sisu.
Vaata Intentsionaalsus ja Tõde
Teadvus
Teadvus on aju funktsioon, mida põhjustavad miljardite närvirakkude ehk neuronite omavaheline suhtlemine ja koostöö, mis väljendub võimes tunda või olla enesest teadlik.
Vaata Intentsionaalsus ja Teadvus
Teleoloogia
Teleoloogia on filosoofiline õpetus eesmärgipärasusest.
Vaata Intentsionaalsus ja Teleoloogia
The Language of Thought
"The Language of Thought" on Jerry Fodori filosoofiline teos.
Vaata Intentsionaalsus ja The Language of Thought
Tim Crane
Timothy Martin Crane (sündinud 17. oktoobril 1962) on Briti filosoof.
Vaata Intentsionaalsus ja Tim Crane
Transtsendents
Transtsendents ehk transtsendentsus (ladina keeles transcendentia, verbist transcendere 'üle astuma, teisele poole minema', tavakeele tähenduses 'üleloomulik', 'materiaalsest sõltumatu') on filosoofias mõiste, mis tähistab inimkogemusele mittetunnetatavat tegelikkust (reaalsust).
Vaata Intentsionaalsus ja Transtsendents
Tunnetusteadus
Tunnetusteadus ehk kognitsiooniteadus (ka kognitiivteadus, kognitiivteadused; inglise keeles cognitive science, saksa keeles Kognitionswissenschaft, soome keeles kognitiotiede) on teadusharu, mille eesmärk on uurida tunnetuslikke võimeid.
Vaata Intentsionaalsus ja Tunnetusteadus
Tunnus
Tunnus (inglise keeles feature, saksa keeles Merkmal) ehk erijoon, ka karakteristik (saksa keeles Charakteristikum) on äratuntav ja iseloomulik omadus, mille alusel saab entiteete või entiteetide klasse omavahel võrrelda ja üksteisest eristada.
Vaata Intentsionaalsus ja Tunnus
Uskumus
Uskumuseks nimetatakse filosoofias ja kognitiivses psühholoogias millegi tõeseks pidamist.
Vaata Intentsionaalsus ja Uskumus
Uusaja filosoofia
Uusaja filosoofiaks nimetatakse õhtumaa filosoofia perioodi, mis algab esimeste loodusteaduse printsiipide sõnastamisega vastanduvalt keskaja skolastilisele filosoofiale ning lõppeb tänapäeva filosoofiaga.
Vaata Intentsionaalsus ja Uusaja filosoofia
Vaim (mens)
Vaim (ka meel; inglise keeles mind, ladina keeles mens) on vaimufilosoofias vaimunähtuste kogum.
Vaata Intentsionaalsus ja Vaim (mens)
Vaimuseisund
Vaimuseisund (inglise keeles mental state, state of mind) või meeleseisund on kellegi vaimu seisund.
Vaata Intentsionaalsus ja Vaimuseisund
Valu
Valu ehk valutunne (dolor) on kudede kahjustuse või ülekoormusega kaasneda võiv närvilõpmete erutuse tekitatud ebameeldiv aisting ja tundeelamus.
Vaata Intentsionaalsus ja Valu
Vihkamine
Vihkamine on emotsionaalne seisund, mis väljendub aktiivses vastumeelsuses, vaenulikkuses või antipaatias isiku, asja või ilmingu vastu ning üldjuhul tekitab vajaduse seda objekti vältida, hävitada või piirata.
Vaata Intentsionaalsus ja Vihkamine
Willard Van Orman Quine
Willard Van Orman Quine (25. juuni 1908 Akron, Ohio – 25. detsember 2000 Boston) oli ameerika filosoof ja loogik.
Vaata Intentsionaalsus ja Willard Van Orman Quine
William Lycan
William G. Lycan (sündinud 26. september 1945 Milwaukees) on USA filosoof.
Vaata Intentsionaalsus ja William Lycan
1874
1874.
Vaata Intentsionaalsus ja 1874
1900
1900.
Vaata Intentsionaalsus ja 1900
1913
1913.
Vaata Intentsionaalsus ja 1913
1958
1958.
Vaata Intentsionaalsus ja 1958
1959
1959.
Vaata Intentsionaalsus ja 1959
1960
1960.
Vaata Intentsionaalsus ja 1960
1963
1963.
Vaata Intentsionaalsus ja 1963
1967
1967.
Vaata Intentsionaalsus ja 1967
1970
1970.
Vaata Intentsionaalsus ja 1970
1972
1972.
Vaata Intentsionaalsus ja 1972
1975
1975.
Vaata Intentsionaalsus ja 1975
1977
1977.
Vaata Intentsionaalsus ja 1977
1978
1978.
Vaata Intentsionaalsus ja 1978
1981
1981.
Vaata Intentsionaalsus ja 1981
1982
1982.
Vaata Intentsionaalsus ja 1982
1983
1983.
Vaata Intentsionaalsus ja 1983
1984
1984.
Vaata Intentsionaalsus ja 1984
1985
1985.
Vaata Intentsionaalsus ja 1985
1986
1986.
Vaata Intentsionaalsus ja 1986
1987
1987.
Vaata Intentsionaalsus ja 1987
1988
1988.
Vaata Intentsionaalsus ja 1988
1989
1989.
Vaata Intentsionaalsus ja 1989
1990
1990.
Vaata Intentsionaalsus ja 1990
1992
1992.
Vaata Intentsionaalsus ja 1992
1993
1993.
Vaata Intentsionaalsus ja 1993
1994
1994.
Vaata Intentsionaalsus ja 1994
1995
1995.
Vaata Intentsionaalsus ja 1995
1996
1996.
Vaata Intentsionaalsus ja 1996
1997
1997.
Vaata Intentsionaalsus ja 1997
1998
1998.
Vaata Intentsionaalsus ja 1998
1999
1999.
Vaata Intentsionaalsus ja 1999
2000
Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember 2000.
Vaata Intentsionaalsus ja 2000
2006
2006.
Vaata Intentsionaalsus ja 2006
2007
2007.
Vaata Intentsionaalsus ja 2007
2010
2010.
Vaata Intentsionaalsus ja 2010
2013
2013.
Vaata Intentsionaalsus ja 2013
Vaata ka
Kognitsioon
- Afantaasia
- Apertseptsioon
- Depressiivne realism
- Ekstaas
- Funktsionalism (vaimufilosoofia)
- Idee
- Intellektuaalne alandlikkus
- Intentsionaalsus
- Introspektsioon
- Intuitsioon
- Irooniline töötlus
- Keha ja vaimu probleem
- Klassifikatsioon
- Kognitiivne dissonants
- Kognitiivne nihe
- Kognitiivne psühholoogia
- Kujutlusvõime
- Kvaalid
- Loovus
- Määramatus
- Mäng (mõttemäng)
- Märgvaraarvuti
- Mõistmine
- Mõttekeel
- Motivatsioon
- Nurjatu probleem
- Praiming
- Predikatsioon (filosoofia)
- Reduktsionism
- Sapiri-Whorfi hüpotees
- Suktsessiivkontrast
- Tõsikindlus
- Teadvuse neuraalsed korrelaadid
- Tunnetus (psühholoogia)
- Tunnuste integreerimise teooria
- Vaatlus
- Vaimuobjekt