Sarnasusi Itaalia ajalugu ja Langobardid
Itaalia ajalugu ja Langobardid on 85 ühist asja (Unioonpeedia): Alemannid, Amalfi, Apenniini poolsaar, Araablased, Augustus, Austria, Bajuvaarid, Bari, Basileios I, Bütsants, Bütsantsi keisrite loend, Benevento hertsogkond, Brescia, Calabria, Constans II, Doonau, Eksarh, Frangi riik, Frangid, Germaanlased, Gooti sõda, Gregorius I, Hadrianus I, Hunnid, Idagoodid, Idagootide kuningriik, Itaalia, Itaalia katepanikion, Itaalia kuningas, Itaalia kuningriik (keskaegne), ..., Johannes X, Julia Alpid, Justinianus I, Justinus II, Karl Suur, Karolingid, Karolingide impeerium, Katoliiklus, Katoliku kirik, Kirikuriik, Kristlus, Ladina keel, Langobardide kuningriik, Läänegoodid, Lõuna-Itaalia, Liguuria, Lombardia, Lombardia raudkroon, Ludwig II (Frangi keiser), Ludwig Vaga, Milano, Montecassino, Napoli hertsogkond, Normannid, Oder, Paavst, Padova, Pavia, Põhja-Itaalia, Põhjameri, Perugia, Pippin Lühike, Po, Rauaaeg, Ravenna, Rein, Rooma, Rooma riik, Saksa-Rooma keiser, Saksa-Rooma riik, Saksid, Salerno, Salerno vürstkond, Saratseenid, Sitsiilia, Sitsiilia kuningriik, Spoleto hertsogkond, Sueebid, Suur rahvasterändamine, Torino, Toscana, Vandaalid, Veneto, Verona, Vicenza. Laienda indeks (55 rohkem) »
Alemannid
Alemannide asualad ja Rooma-alemanni lahingute kohad, 3.–6. sajand Lääne-Euroopa 5. sajandi lõpul Alemannid (ka alamannid) olid germaani hõimude sueebide konföderatsioon Reini ülemjooksul.
Alemannid ja Itaalia ajalugu · Alemannid ja Langobardid ·
Amalfi
Vaade linnale merelt (juuni 2006) Amalfi on linn Itaalias Campanias, umbes 30 km Napolist lõunas.
Amalfi ja Itaalia ajalugu · Amalfi ja Langobardid ·
Apenniini poolsaar
Satelliidifoto Apenniini poolsaarest Apenniini poolsaar on saapakujuline poolsaar Lõuna-Euroopas Vahemere ääres.
Apenniini poolsaar ja Itaalia ajalugu · Apenniini poolsaar ja Langobardid ·
Araablased
Maria Gażycz, "Araablanna" (1889) Araablased on semiidi päritolu rahvas, kes iidsest ajast elas Araabia poolsaarel.
Araablased ja Itaalia ajalugu · Araablased ja Langobardid ·
Augustus
Augustus (Imperator Caesar Divi filius Augustus; sünninimi Gaius Octavius (Thurinus); varem Octavianus; 23. september 63 eKr – 19. august 14 pKr) oli Vana-Rooma keiser 16. jaanuarist 27 eKr 19. augustini 14 pKr.
Augustus ja Itaalia ajalugu · Augustus ja Langobardid ·
Austria
Austria Vabariik (saksa keeles Republik Österreich) on merepiirita riik Kesk-Euroopas, 9 liidumaast koosnev föderatsioon.
Austria ja Itaalia ajalugu · Austria ja Langobardid ·
Bajuvaarid
Kematheni sõdalase haua rekonstruktsioon, kes arvatakse olevat olnud baierlane Baieri, tuntud ka kui austria-baieri, saksa keele murrete leviala kaart Bajuvaarid (saksa: Bajuwaren) olid germaanlased.
Bajuvaarid ja Itaalia ajalugu · Bajuvaarid ja Langobardid ·
Bari
Bari on sadamalinn Itaalias, Apuulia maakonna ja Bari suurlinnapiirkonna halduskeskus.
Bari ja Itaalia ajalugu · Bari ja Langobardid ·
Basileios I
Basileios I Makedoonlane (kreeka keeles: Βασίλειος ὁ Μακεδών (Basíleios ō Makedṓn); 811 – 29. august 886) oli Bütsantsi keiser aastatel 867–886.
Basileios I ja Itaalia ajalugu · Basileios I ja Langobardid ·
Bütsants
Bütsants, tuntud ka kui Ida-Rooma riik, Ida-Rooma keisririik ja Ida-Rooma impeerium, oli riik, mis tekkis Rooma keisririigi idaosa territooriumil selle jagunemise tagajärjel.
Bütsants ja Itaalia ajalugu · Bütsants ja Langobardid ·
Bütsantsi keisrite loend
Bütsantsi keisrite loend esitab Ida-Rooma keisririigi, mis sai hiljem tuntuks Bütsantsi nime all, valitsejate nimestiku alates Rooma riigi pealinna viimisest Konstantinoopolisse 330.
Bütsantsi keisrite loend ja Itaalia ajalugu · Bütsantsi keisrite loend ja Langobardid ·
Benevento hertsogkond
Benevento hertsogkond (hiljem Benevento vürstkond) oli keskaegse Itaalia kõige lõunapoolsem langobardide hertsogkond, mille keskuseks oli Itaalia lõunaosa ehk Il Mezzogiorno keskosas asuv Benevento linn.
Benevento hertsogkond ja Itaalia ajalugu · Benevento hertsogkond ja Langobardid ·
Brescia
Brescia uus ja vana katedraal Tempio Capitolini varemed Brescias Piazza della Loggia Brescia on linn Itaalias Lombardia maakonnas Milanost 99 km idas, Brescia provintsi halduskeskus.
Brescia ja Itaalia ajalugu · Brescia ja Langobardid ·
Calabria
Calabria ehk Kalaabria ehk Enotria (tõlkes "veinitegijate maa") on maakond Lõuna-Itaalias, mis moodustab Apenniini poolsaare "kinga" ninaosa Napolist lõuna pool.
Calabria ja Itaalia ajalugu · Calabria ja Langobardid ·
Constans II
Constans II või kreekapäraselt Konstans II (kreeka keeles: Κώνστας; 7. november 630 – 15. juuli 668) oli Bütsantsi keiser 641.
Constans II ja Itaalia ajalugu · Constans II ja Langobardid ·
Doonau
Doonau jõgi Ungari pealinna Budapesti kohal Kesk-Doonau tasandikul Doonau on Kesk- ja Kagu-Euroopat läbiv jõgi.
Doonau ja Itaalia ajalugu · Doonau ja Langobardid ·
Eksarh
Eksarh (kreeka keeles exarchos 'valitseja, asehaldur') on piiskop, kes valitseb suurt kirikuala (eksarhaati), mis reeglina asub väljaspool selle maa piire, kus paikneb patriarhaat.
Eksarh ja Itaalia ajalugu · Eksarh ja Langobardid ·
Frangi riik
Frangi riik (ladina Regnum Francorum) oli riik varakeskaegses Euroopas.
Frangi riik ja Itaalia ajalugu · Frangi riik ja Langobardid ·
Frangid
Olukord Alamgermaani liimesel: germaani hõimud enne "frangi geneesi". Frangid olid germaani hõimurühm, kes asusid 3. sajandil eKr Reini jõe paremal kaldal.
Frangid ja Itaalia ajalugu · Frangid ja Langobardid ·
Germaanlased
Germaanlased (ladina Germani) olid Lõuna-Skandinaaviat ning Reini ja Visla vahelist Kesk-Euroopa ala asustanud indoeuroopa hõimud.
Germaanlased ja Itaalia ajalugu · Germaanlased ja Langobardid ·
Gooti sõda
Gooti sõda Ida-Rooma riigi ja Idagootide kuningriigi vahel peeti aastatel 535–554 Itaalias, Dalmaatsias, Sardiinias, Sitsiilias ja Korsikal.
Gooti sõda ja Itaalia ajalugu · Gooti sõda ja Langobardid ·
Gregorius I
Gregorius I (Gregorius Suur, õigeusu kirikus ka Gregorios Dialogos, 540 – 12. märts 604) oli paavst 590–604.
Gregorius I ja Itaalia ajalugu · Gregorius I ja Langobardid ·
Hadrianus I
Hadrianus I oli paavst 772–795.
Hadrianus I ja Itaalia ajalugu · Hadrianus I ja Langobardid ·
Hunnid
Hunnid olid Sise-Aasiast pärit karjakasvatajate rändhõimud.
Hunnid ja Itaalia ajalugu · Hunnid ja Langobardid ·
Idagoodid
Mosaiik, mis kujutab Theoderich Suure paleed, tema paleekabelis San Apollinare Nuovos Idagoodid (ka ostrogoodid, või) olid gootide haru (teine haru oli läänegoodid), germaani hõim, kellel tekkis 3.
Idagoodid ja Itaalia ajalugu · Idagoodid ja Langobardid ·
Idagootide kuningriik
Idagootide kuningriik Itaalias ja naaberaladel kestis aastastatel 493–553.
Idagootide kuningriik ja Itaalia ajalugu · Idagootide kuningriik ja Langobardid ·
Itaalia
Itaalia hümn mereväeorkestri esituses 2006. aastal Itaalia (ametlik nimi Itaalia Vabariik, itaalia keeles Repubblica Italiana) on riik Euroopas.
Itaalia ja Itaalia ajalugu · Itaalia ja Langobardid ·
Itaalia katepanikion
Itaalia katepanikion (kreeka keeles κατεπανίκιον Ἰταλίας) oli Bütsantsi provints (965–1071) Lõuna-Itaalias, kuhu kuulus Itaalia mandriosa lõuna pool joont, mis tõmmatud Monte Garganost Salerno laheni.
Itaalia ajalugu ja Itaalia katepanikion · Itaalia katepanikion ja Langobardid ·
Itaalia kuningas
Lombardia raudkroon Itaalia kuningas (ladina: Rex Italiae; itaalia: Re d'Italia) oli tiitel, mis anti valitsejale, kes valitses osa või kogu Apenniini poolsaart pärast Lääne-Rooma keisririigi langust.
Itaalia ajalugu ja Itaalia kuningas · Itaalia kuningas ja Langobardid ·
Itaalia kuningriik (keskaegne)
Itaalia kuningriik (ladina keeles Regnum Italiæ või Regnum Italicum) oli poliitiline üksus, mis läks Karolingide Frangi riigi kontrolli alla pärast langobardide kaotust aastal 774.
Itaalia ajalugu ja Itaalia kuningriik (keskaegne) · Itaalia kuningriik (keskaegne) ja Langobardid ·
Johannes X
Johannes X (ladinapäraselt Ioannes X) (860 ? –929) oli paavst 914–928.
Itaalia ajalugu ja Johannes X · Johannes X ja Langobardid ·
Julia Alpid
Kranjska Gora juures, 2004. aasta suvi Julia Alpid (sloveeni keeles Julijske Alpe, itaalia keeles Alpi Giulie) on mäestik Euroopas Sloveenias ja Itaalias, osa Alpidest.
Itaalia ajalugu ja Julia Alpid · Julia Alpid ja Langobardid ·
Justinianus I
Justinianus I (Imperator Caesar Sabbatii Flavius Petrus Sabbatius Iustinianus Augustus; kreeka keeles: Ἰουστινιανός (Ioustinianós); umbes 482 – 14. november 565), tuntud kui Justinianus Suur, oli Ida-Rooma keiser 1. aprillist 527 – 14. novembrini 565, valitsedes seega 38 aastat, 7 kuud ja 13 päeva.
Itaalia ajalugu ja Justinianus I · Justinianus I ja Langobardid ·
Justinus II
Justinus II või Justinus Noorem (ladina keeles: Iustinus Iunior; kreeka keeles: Ἰουστῖνος, valitsejanimega Imperator Caesar Flavius Iustinus Augustus; umbes 520 – 5. oktoober 578) oli Bütsantsi keiser 14. novembrist 565 kuni surmani, valitsedes seega 12 aastat, 11 kuud ja 22 päeva.
Itaalia ajalugu ja Justinus II · Justinus II ja Langobardid ·
Karl Suur
Karl Suur (prantsuse Charlemagne, saksa Karl der Große, ladina Carolus Magnus; 742, 743, 747 või 748 – 28. jaanuar 814 Aachen) oli Frangi riigi kuningas alates aastast 768 (kogu riigi valitseja alates aastast 771) ja Rooma ehk Frangi keiser alates aastast 800.
Itaalia ajalugu ja Karl Suur · Karl Suur ja Langobardid ·
Karolingid
Karolingid (ladina Karolingi, Carolingi, saksa Karolinger, prantsuse Carolingiens, itaalia Carolingi) on frangi valitsejasugu, mis valitses Karolingide dünastia ehk Frankide dünastiana Frangi riiki ja hiljem ka selle osasid.
Itaalia ajalugu ja Karolingid · Karolingid ja Langobardid ·
Karolingide impeerium
Karolingide keisririik oma suurimas ulatuses, ning kolmeks jagatuna aastal 843 Karl Suurele omistatud lipp 9. sajandi mosaiigis Karolingide keisririik (800–888) on historiograafiline mõiste, mida kasutatakse varakeskaegsel Frangi riigil Karolingide võimu all.
Itaalia ajalugu ja Karolingide impeerium · Karolingide impeerium ja Langobardid ·
Katoliiklus
Katoliiklus (kreeka sõnast καθολικός (katholikós) 'üleüldine', 'universaalne') ehk katolitsism on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana; õigeusu ja protestantismi kõrval üks kolmest kristluse põhiharust.
Itaalia ajalugu ja Katoliiklus · Katoliiklus ja Langobardid ·
Katoliku kirik
Katoliku kirik ehk roomakatoliku kirik (ladina Sancta Romana Ecclesia 'püha Rooma kirik') on maailma suurim kristlik kirik (üle 1,2 miljardi liikme).
Itaalia ajalugu ja Katoliku kirik · Katoliku kirik ja Langobardid ·
Kirikuriik
Kirikuriik (ka Paavstiriik; itaalia keeles ainsuses Stato della Chiesa, Stato Pontificio, Stato Ecclesiastico, mitmuses Stati della Chiesa, Stati Pontifici; ladina keeles ainsuses Status Pontificius, samuti Dicio Pontificia) oli üks Itaalia ajaloo olulisemaid riike alates umbes 6. sajandist kuni poolsaare ühendamiseni Sardiinia kuningriigi poolt 1861.
Itaalia ajalugu ja Kirikuriik · Kirikuriik ja Langobardid ·
Kristlus
Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused.
Itaalia ajalugu ja Kristlus · Kristlus ja Langobardid ·
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Itaalia ajalugu ja Ladina keel · Ladina keel ja Langobardid ·
Langobardide kuningriik
Langobardide kuningriik (ladina keeles Regnum Langobardorum) oli varakeskaegne germaani riik pealinnaga Pavias, mille rajasid langobardid 568.-569.
Itaalia ajalugu ja Langobardide kuningriik · Langobardid ja Langobardide kuningriik ·
Läänegoodid
Hispaania Riiklik Arheoloogiamuuseum). Läänegoodid (või) olid üks kahest gooti rahvuse põhiharust idagootide kõrval.
Itaalia ajalugu ja Läänegoodid · Läänegoodid ja Langobardid ·
Lõuna-Itaalia
Lõuna-Itaalia (Il Mezzogiorno – 'keskpäev') on traditsiooniline nimi Itaalia lõunapoolsele osale, mis hõlmab Apenniini poolsaare lõunaosa ning kaks suurt saart – Sitsiilia ja Sardiinia.
Itaalia ajalugu ja Lõuna-Itaalia · Lõuna-Itaalia ja Langobardid ·
Liguuria
Liguuria (itaalia keeles Liguria) on maakond Itaalias (Põhja-Itaalias).
Itaalia ajalugu ja Liguuria · Langobardid ja Liguuria ·
Lombardia
Lombardia on maakond Itaalias (Põhja-Itaalias).
Itaalia ajalugu ja Lombardia · Langobardid ja Lombardia ·
Lombardia raudkroon
Raudkroon Lombardia raudne kroon. Illustratsioon Cesare Cantù raamatus "Grande illustrazione del Lombardo-Veneto ossia storia delle città, dei borghi, comuni, castelli, ecc. fino ai tempi moderni" Lombardia raudkroon, ka Raudkroon, (corona ferrea või corona di ferro) on langobardide kuningakroon, mis kuulub vanimate Euroopa kuningate võimumärkide hulka.
Itaalia ajalugu ja Lombardia raudkroon · Langobardid ja Lombardia raudkroon ·
Ludwig II (Frangi keiser)
Ludwig II (umbes 825 – 12. august 875) oli Frangi keiser 855–875 ja Itaalia kuningas 844–875.
Itaalia ajalugu ja Ludwig II (Frangi keiser) · Langobardid ja Ludwig II (Frangi keiser) ·
Ludwig Vaga
Ludwig Vaga 1888. aasta Saksa kujutisel Ludwig Vaga (sakslastele Ludwig I ja prantslastele Louis I) (778–840) oli Frangi riigi keiser aastail 814–840.
Itaalia ajalugu ja Ludwig Vaga · Langobardid ja Ludwig Vaga ·
Milano
Milano (itaalia keeles Milano, Milano murdes Milán, Milan) on linn Itaalias Lombardia maakonnas, Milano provintsi halduskeskus.
Itaalia ajalugu ja Milano · Langobardid ja Milano ·
Montecassino
Monte Cassino klooster Montecassino (ka Monte Cassino) on koht ja mägi Itaalias Cassino linnas, umbes 120 km Roomast kagus.
Itaalia ajalugu ja Montecassino · Langobardid ja Montecassino ·
Napoli hertsogkond
Napoli hertsogkond (ladina: Ducatus Neapolitanus, itaalia: Ducato di Napoli) alustas Bütsantsi provintsina, mis moodustati 7.
Itaalia ajalugu ja Napoli hertsogkond · Langobardid ja Napoli hertsogkond ·
Normannid
Normannid on viikingite järeltulijad.
Itaalia ajalugu ja Normannid · Langobardid ja Normannid ·
Oder
Illustratsioon Kahe- (''Hordeum distichon'') ja kuuerealine oder (''Hordeum vulgare'' var. ''hexastichon'') Odrapõld Odrast ja kaerast valmistatud toidud Oder ehk harilik oder ehk kesv (Hordeum vulgare) on kõrreliste sugukonda odra perekonda kuuluv teravili.
Itaalia ajalugu ja Oder · Langobardid ja Oder ·
Paavst
Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.
Itaalia ajalugu ja Paavst · Langobardid ja Paavst ·
Padova
Padova (ka Padua) on linn Itaalias Veneto maakonnas, Padova provintsi halduskeskus.
Itaalia ajalugu ja Padova · Langobardid ja Padova ·
Pavia
Pavia on linn Itaalias Lombardia maakonnas, Pavia provintsi halduskeskus.
Itaalia ajalugu ja Pavia · Langobardid ja Pavia ·
Põhja-Itaalia
Põhja-Itaalia ISTATi poolt määratud piirid Põhja-Itaalia on kultuuriline ja geograafiline piirkond, millel puudub halduslik staatus.
Itaalia ajalugu ja Põhja-Itaalia · Langobardid ja Põhja-Itaalia ·
Põhjameri
Põhjameri satelliidifotol Põhjamere kalad Põhjameri vanal saksakeelsel kaardil Põhjameri on meri Euroopa rannikul.
Itaalia ajalugu ja Põhjameri · Langobardid ja Põhjameri ·
Perugia
Perugia on linn Itaalias, Umbria maakonna ja Perugia provintsi halduskeskus.
Itaalia ajalugu ja Perugia · Langobardid ja Perugia ·
Pippin Lühike
Kuningas Pippin Lühike Pippin Lühike ehk Pippin Noorem ehk Pippin III (714–768) oli Frangi riigi kuningas.
Itaalia ajalugu ja Pippin Lühike · Langobardid ja Pippin Lühike ·
Po
Po asendikaart Po valgla Po keskjooksul Torinos Po (ladina keeles Padus või Eridanus) on Itaalia pikim jõgi.
Itaalia ajalugu ja Po · Langobardid ja Po ·
Rauaaeg
Rauaaeg on esiaja hilisem põhijärk, millal tähtsaim tööriista- ja relvamaterjal oli raud.
Itaalia ajalugu ja Rauaaeg · Langobardid ja Rauaaeg ·
Ravenna
Ravenna on linn Itaalias Emilia Romagna maakonnas, Ravenna provintsi halduskeskus.
Itaalia ajalugu ja Ravenna · Langobardid ja Ravenna ·
Rein
Reini jõe kaart Reini hüdrograaf Rein (saksa keeles Rhein, prantsuse keeles Rhin, hollandi keeles Rijn) on jõgi Euroopas.
Itaalia ajalugu ja Rein · Langobardid ja Rein ·
Rooma
Rooma (itaalia ja ladina keeles Roma) on Itaalia pealinn.
Itaalia ajalugu ja Rooma · Langobardid ja Rooma ·
Rooma riik
Rooma riik ehk Vana-Rooma oli vanaaja riik, mis sai alguse Rooma linnast Itaalias Latiumis.
Itaalia ajalugu ja Rooma riik · Langobardid ja Rooma riik ·
Saksa-Rooma keiser
Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli aastatel 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.
Itaalia ajalugu ja Saksa-Rooma keiser · Langobardid ja Saksa-Rooma keiser ·
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.
Itaalia ajalugu ja Saksa-Rooma riik · Langobardid ja Saksa-Rooma riik ·
Saksid
Jüütimaa Saksid on (tänapäeval) osa sakslastest, kes asustavad Saksa maakondi Schleswig-Holstein, Alam-Saksi, Saksi-Anhalt, Nordrhein-Westfaleni põhjapoolt ja Hollandi kirdeosa (Drenthe, Groningen, Twente, Achterhoek).
Itaalia ajalugu ja Saksid · Langobardid ja Saksid ·
Salerno
Vaade linnale (enne 2006) Salerno on linn Itaalias Campania maakonnas Salerno provintsis.
Itaalia ajalugu ja Salerno · Langobardid ja Salerno ·
Salerno vürstkond
Salerno vürstkond 9. sajandil. Langobardide Salerno vürstkond oli Lõuna-Itaalia riik, mis moodustati aastal 851 Benevento hertsogkonnast pärast kümneaastast kodusõda.
Itaalia ajalugu ja Salerno vürstkond · Langobardid ja Salerno vürstkond ·
Saratseenid
Saratseenid (ladina keeles Saraceni) oli üldnimetus keskaegses Euroopas Loode-Araabia araablaste kohta ning hiljem Euroopa ja Bütsantsi kristlike ajaloolaste kasutatud nimetus kõigi araablaste kohta.
Itaalia ajalugu ja Saratseenid · Langobardid ja Saratseenid ·
Sitsiilia
Sitsiilia on Vahemeres asuv saar, Itaalia suurim saar.
Itaalia ajalugu ja Sitsiilia · Langobardid ja Sitsiilia ·
Sitsiilia kuningriik
Sitsiilia kuningriik (itaalia keeles Regno di Sicilia,, katalaani keeles Regne de Sicília, sitsiilia keeles Regnu di Sicilia) oli riik, mis eksisteeris Itaalia lõunaosas selle asutamisest Roger II poolt aastal 1130 kuni aastani 1816.
Itaalia ajalugu ja Sitsiilia kuningriik · Langobardid ja Sitsiilia kuningriik ·
Spoleto hertsogkond
Spoleto hertsogkond (itaalia: Ducato di Spoleto, ladina: Ducatus Spolitae) oli umbes aastal 570 Kesk-Itaalias langobardi duxi Faroaldi poolt asutatud langobardide territoorium.
Itaalia ajalugu ja Spoleto hertsogkond · Langobardid ja Spoleto hertsogkond ·
Sueebid
Oranž ala näitab sueebi hõimude asuala 1. sajandil eKr. Sueebid ehk sueevid (ladina suebi või suevi) oli germaani hõimude rühm.
Itaalia ajalugu ja Sueebid · Langobardid ja Sueebid ·
Suur rahvasterändamine
II–V sajandi rändeteed Euroopa rändeteed Suur rahvasteränne ("rahvasteränne") oli intensiivne rändeperiood Euroopas umbes aastatel 400–800 pKr.
Itaalia ajalugu ja Suur rahvasterändamine · Langobardid ja Suur rahvasterändamine ·
Torino
Öine vaade Torinole Superga basiilika Torino (saksa, inglise ja prantsuse keeles Turin, hispaania keeles Turín) on linn Põhja-Itaalias, Piemonte maakonna ja città metropolitana di Torino keskus.
Itaalia ajalugu ja Torino · Langobardid ja Torino ·
Toscana
Toscana (varasem eestikeelne nimekuju Toskaana pole soovitatav) on maakond Kesk-Itaalias.
Itaalia ajalugu ja Toscana · Langobardid ja Toscana ·
Vandaalid
Vandaalid (ladina keeles Vandali (hiljem Wandali) või Vandili või Vanduli) olid ida germaanlaste hõim või hõimurühm, kes tungis hilisesse Rooma riiki ning moodustas Põhja-Aafrikas riigi pealinnaga Kartaagos.
Itaalia ajalugu ja Vandaalid · Langobardid ja Vandaalid ·
Veneto
Veneto (veneti keeles Vèneto) on maakond Itaalias.
Itaalia ajalugu ja Veneto · Langobardid ja Veneto ·
Verona
Verona Verona on linn Itaalias Veneto maakonnas, Verona provintsi halduskeskus.
Itaalia ajalugu ja Verona · Langobardid ja Verona ·
Vicenza
Vicenza (veneti keeles Vicensa) on linn Itaalias Veneto maakonnas, Vicenza provintsi halduskeskus.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Itaalia ajalugu ja Langobardid ühist
- Millised on sarnasused Itaalia ajalugu ja Langobardid
Võrdlus Itaalia ajalugu ja Langobardid
Itaalia ajalugu on 506 suhted, samas Langobardid 186. Kuna neil ühist 85, Jaccard indeks on 12.28% = 85 / (506 + 186).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Itaalia ajalugu ja Langobardid. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: