VäljuvSaabuva

🌟Lihtsustasime oma kujundust paremaks navigeerimiseks!

Sisukord

1. 501 suhted: Aadel, Aadria meri, Aafrika eksarhaat, Adelheid, Aedvili, Albaania, Alemannid, Amalfi, Anarhism, Anjou, Antant, Antiik, Apenniini poolsaar, Apenniinid, Appiuse tee, Araabia keel, Araablased, Aragón, Au, Augustus, Austria, Austria-Preisi sõda, Õigeusu kirik, Bajuvaarid, Balkani poolsaar, Barbarid, Bari, Basileios I, Bütsants, Bütsantsi keisrite loend, Benedictus, Benediktlased, Benevento hertsogkond, Benito Mussolini, Boëthius, Bologna, Bolzano provints, Bourbonid, Brescia, Brindisi, Burgundia hertsogkond, Burgundia kuningriik, Cagliari, Calabria, Campania, Campo Formio rahu, Caracalla termid, Cassiodorus, Cattaro provints, Clemens III, ... Laienda indeks (451 rohkem) » « Kahaneb indeks

Aadel

Aadel ehk aadlikud on kõrgem seisus, mis on ajalooliselt olnud eesõigustatud ja pärilik, kuid on tänapäeval suuresti taandunud mittepäritavaks austusavalduseks teenete eest.

Vaata Itaalia ajalugu ja Aadel

Aadria meri

Vahemeri Aadria meri on Vahemere osa.

Vaata Itaalia ajalugu ja Aadria meri

Aafrika eksarhaat

Aafrika eksarhaat aastal 565 Aafrika eksarhaat või (pealinna järgi) Kartaago eksarhaat oli Ida-Rooma keisririigi haldusüksus, mis hõlmas valdusi Vahemere lääneosas ja mida valitses eksarh või asekuningas.

Vaata Itaalia ajalugu ja Aafrika eksarhaat

Adelheid

Adelheid Adelheid ehk Adelaide (umbes 931 Burgundia – 16. detsember 999 Seltzi klooster Alsace'is) oli Saksa-Rooma keisrinna ja katoliku pühak.

Vaata Itaalia ajalugu ja Adelheid

Aedvili

Aedvili on aianduses ühissõna köögiviljade, puuviljade ja aiamarjade tähistamiseks.

Vaata Itaalia ajalugu ja Aedvili

Albaania

Albaania, ametlikult Albaania Vabariik, on riik Lõuna-Euroopas Balkani poolsaare lääneosas.

Vaata Itaalia ajalugu ja Albaania

Alemannid

Alemannide asualad ja Rooma-alemanni lahingute kohad, 3.–6. sajand Lääne-Euroopa 5. sajandi lõpul Alemannid (ka alamannid) olid germaani hõimude sueebide konföderatsioon Reini ülemjooksul.

Vaata Itaalia ajalugu ja Alemannid

Amalfi

Vaade linnale merelt (juuni 2006) Amalfi on linn Itaalias Campanias, umbes 30 km Napolist lõunas.

Vaata Itaalia ajalugu ja Amalfi

Anarhism

Chicago anarhistid. Walter Crane'i gravüür, mis kujutab Haymarketi ülestõusu 4. mai 1886 ohvreid Anarhiamärk Anarhism (kreeka keeles αναρχία, valitsuse või juhi puudumine; ajalooliselt: periood Ateena linnriigis, kui arhonte ei suudetud valida) on sotsiaal-filosoofiline õpetus anarhiast.

Vaata Itaalia ajalugu ja Anarhism

Anjou

Anjou asukoht Prantsusmaa kaardil Anjou (ladina keeles Andegavia) on Prantsusmaa ajalooline maakond.

Vaata Itaalia ajalugu ja Anjou

Antant

Sõjalised liidud 1914. aastal Antant (inglise keeles Triple Entente, prantsuse keeles Triple-Entente, vene keeles Антанта) oli 31. augustil 1907 sõlmitud liit Venemaa, Prantsusmaa ja Suurbritannia vahel.

Vaata Itaalia ajalugu ja Antant

Antiik

Sõna "antiik" kasutatakse eesti keeles tihti lühivormina sõnade antiikaeg ja antiikkultuur asemel.

Vaata Itaalia ajalugu ja Antiik

Apenniini poolsaar

Satelliidifoto Apenniini poolsaarest Apenniini poolsaar on saapakujuline poolsaar Lõuna-Euroopas Vahemere ääres.

Vaata Itaalia ajalugu ja Apenniini poolsaar

Apenniinid

Satelliidipildil on Apenniinid hästi nähtavad Põhja-Apenniinid Apenniinid ehk Apenniini mäestik (ladina keeles Appenninus; itaalia keeles Appennini) on mäestik Euroopa lõunaosas Apenniini poolsaarel.

Vaata Itaalia ajalugu ja Apenniinid

Appiuse tee

Vaade Appiuse teele Appiuse tee (ladina ja itaalia keeles Via Appia) oli üks vanematest ja strateegiliselt olulisematest teedest Roomas.

Vaata Itaalia ajalugu ja Appiuse tee

Araabia keel

Araabia keel (اللغة العربية ehk عربي) on afroaasia keelkonna semiidi keelerühma lõunakesksemiidi keelte hulka kuuluv keel.

Vaata Itaalia ajalugu ja Araabia keel

Araablased

Maria Gażycz, "Araablanna" (1889) Araablased on semiidi päritolu rahvas, kes iidsest ajast elas Araabia poolsaarel.

Vaata Itaalia ajalugu ja Araablased

Aragón

Aragón (hispaania ja aragoni keeles Aragón, katalaani keeles Aragó või) on 1. järgu haldusüksus Hispaania kirdeosas keskaegse Aragóni kuningriigi alal.

Vaata Itaalia ajalugu ja Aragón

Au

Duell au riivamise pärast Alexander Hamilton'i ja Aaron Burr'i vahel. Au on isiku või kollektiivi väärikus ja maine.

Vaata Itaalia ajalugu ja Au

Augustus

Augustus (Imperator Caesar Divi filius Augustus; sünninimi Gaius Octavius (Thurinus); varem Octavianus; 23. september 63 eKr – 19. august 14 pKr) oli Vana-Rooma keiser 16. jaanuarist 27 eKr 19. augustini 14 pKr.

Vaata Itaalia ajalugu ja Augustus

Austria

Austria Vabariik (saksa keeles Republik Österreich) on merepiirita riik Kesk-Euroopas, 9 liidumaast koosnev föderatsioon.

Vaata Itaalia ajalugu ja Austria

Austria-Preisi sõda

Austria-Preisi sõda (Saksamaal tuntud ka kui Saksa sõda, Seitsme nädala sõda, Ühinemissõda, Saksa-Saksa sõda, Saksamaa kodusõda või Vennatapusõda) oli aastal 1866 peetud sõda Austria keisririigi juhitud Saksa Liidu ja selle Saksa liitlaste ühelt poolt ning Preisimaa kuningriigi ja selle Saksa liitlaste ning Itaalia kuningriigi teiselt poolt vahel, mille tulemuseks oli Preisimaa domineerimine Saksa riikide üle.

Vaata Itaalia ajalugu ja Austria-Preisi sõda

Õigeusu kirik

Rumeenia õigeusu kiriku peakirik Õigeusu kristlaste protsentuaalne jaotus riigiti Õigeusu kirik (ka ortodoksne kirik; vananenud nimetus ka kreeka-katoliku kirik, mida tänapäeval kasutatakse hoopis teise kiriku kohta) ehk Püha Üleilmne Apostlik-Õigeusu Kirik on 1054.

Vaata Itaalia ajalugu ja Õigeusu kirik

Bajuvaarid

Kematheni sõdalase haua rekonstruktsioon, kes arvatakse olevat olnud baierlane Baieri, tuntud ka kui austria-baieri, saksa keele murrete leviala kaart Bajuvaarid (saksa: Bajuwaren) olid germaanlased.

Vaata Itaalia ajalugu ja Bajuvaarid

Balkani poolsaar

Balkani poolsaare geograafiline piiritlus Balkani poolsaar ehk Balkan on poolsaareline piirkond Kagu-Euroopas Vahemere ja Musta mere ääres, Väike-Aasia poolsaare ja Apenniini poolsaare vahel.

Vaata Itaalia ajalugu ja Balkani poolsaar

Barbarid

Joseph-Noël Sylvestre. "Rooma rüüstamine barbarite poolt aastal 410". Õli lõuendil. 197 × 130 cm. Sète, Musée Paul Valéry Barbar (vanakreeka βάρβαρος bárbaros, sõna-sõnalt 'bar-bar-kõneleja') tähendas vanaaja kreeklastel algselt igasugust isikut, kes ei kõnelnud kreeka keelt või kõneles seda halvasti, see tähendab arusaamatult kõnelejat.

Vaata Itaalia ajalugu ja Barbarid

Bari

Bari on sadamalinn Itaalias, Apuulia maakonna ja Bari suurlinnapiirkonna halduskeskus.

Vaata Itaalia ajalugu ja Bari

Basileios I

Basileios I Makedoonlane (kreeka keeles: Βασίλειος ὁ Μακεδών (Basíleios ō Makedṓn); 811 – 29. august 886) oli Bütsantsi keiser aastatel 867–886.

Vaata Itaalia ajalugu ja Basileios I

Bütsants

Bütsants, tuntud ka kui Ida-Rooma riik, Ida-Rooma keisririik ja Ida-Rooma impeerium, oli riik, mis tekkis Rooma keisririigi idaosa territooriumil selle jagunemise tagajärjel.

Vaata Itaalia ajalugu ja Bütsants

Bütsantsi keisrite loend

Bütsantsi keisrite loend esitab Ida-Rooma keisririigi, mis sai hiljem tuntuks Bütsantsi nime all, valitsejate nimestiku alates Rooma riigi pealinna viimisest Konstantinoopolisse 330.

Vaata Itaalia ajalugu ja Bütsantsi keisrite loend

Benedictus

Püha Benedictus Nursiast.Detail Fra Angelico freskost.San Marco klooster, Firenze.Umbes 1437-1446 Püha Benedictus Nursiast (u 480 – 547) oli munkluse ja kloostrielu rajaja läänekristlikus maailmas, õigeusu kiriku ja katoliku kiriku pühak.

Vaata Itaalia ajalugu ja Benedictus

Benediktlased

Benediktlased ehk benediktiinid (ametlik nimi Püha Benedictuse Ordu, ladina keeles Ordo Sancti Benedicti, lühend OSB) on katoliiklik mungaordu.

Vaata Itaalia ajalugu ja Benediktlased

Benevento hertsogkond

Benevento hertsogkond (hiljem Benevento vürstkond) oli keskaegse Itaalia kõige lõunapoolsem langobardide hertsogkond, mille keskuseks oli Itaalia lõunaosa ehk Il Mezzogiorno keskosas asuv Benevento linn.

Vaata Itaalia ajalugu ja Benevento hertsogkond

Benito Mussolini

Benito Amilcare Andrea Mussolini VR III/1 (hüüdnimi itaalia keeles Il Duce 'juht'; 29. juuli 1883 Predappio, Forli provints – 28. aprill 1945 Giulino) oli Itaalia kuningriigi peaminister ja diktaator aastail 1922–1943 ja seejärel juhtis aastatel 1943–1945 Saksa Kolmanda Riigi marionettvõimuna Itaalia Sotsiaalset Vabariiki (Salò vabariik).

Vaata Itaalia ajalugu ja Benito Mussolini

Boëthius

Boëthius oma õpilasi õpetamas Anicius Manlius Severinus Boëthius (480 Rooma – 524 või 525 Pavia) oli kristlik filosoof.

Vaata Itaalia ajalugu ja Boëthius

Bologna

Bologna on linn Itaalias, Emilia Romagna maakonna ja città metropolitana di Bologna halduskeskus.

Vaata Itaalia ajalugu ja Bologna

Bolzano provints

Bolzano – Alto Adige provints (Bozen-Südtirol) ehk Lõuna-Tirool on provints Põhja-Itaalias Trentino-Alto Adige maakonnas.

Vaata Itaalia ajalugu ja Bolzano provints

Bourbonid

Bourbonid on dünastia, mis valitses Prantsusmaad (1589–1792 ja 1814–1848), Hispaaniat (Borbónid, 1700–1808, 1814–1868, 1874–1931 ja alates 1975), Mõlema Sitsiilia kuningriiki, Luksemburgi (alates 1964) ja teisi piirkondi Euroopas.

Vaata Itaalia ajalugu ja Bourbonid

Brescia

Brescia uus ja vana katedraal Tempio Capitolini varemed Brescias Piazza della Loggia Brescia on linn Itaalias Lombardia maakonnas Milanost 99 km idas, Brescia provintsi halduskeskus.

Vaata Itaalia ajalugu ja Brescia

Brindisi

Brindisi on sadamalinn Itaalias Apuulia maakonnas, Brindisi provintsi halduskeskus.

Vaata Itaalia ajalugu ja Brindisi

Burgundia hertsogkond

Burgundia hertsogkond oli vana ja maineka patrimooniumi pärija ning suur osa Teise Burgundia kuningriigi maadest. Omaette oli see üks suuremaid hertsoglikke territooriume, mis eksisteeris keskaegsest Euroopast varauusaegse Euroopa tekkimise ajal. Isegi oma kahanenud suuruses, nagu see eksisteeris varauusajal, mängis hertsogkond olulist rolli Euroopa poliitikas kaua pärast seda, kui see kaotas oma rolli, kui sõltumatu poliitiline identiteet lõppes aastal 1477 abielude ja sõdade tõttu territooriumi üle vürstide vahel, kes olid seotud endiste valitsejatega.

Vaata Itaalia ajalugu ja Burgundia hertsogkond

Burgundia kuningriik

Burgundide "esimene kuningriik", pärast asumist Savoiasse aastast 443 Ülem- ja Alam-Burgundia kuningriik aastatel 879–933 Burgundia on ajalooline piirkond Lääne-Euroopas, mis on püsinud poliitilise üksusena mitmel kujul väga erinevates piirides.

Vaata Itaalia ajalugu ja Burgundia kuningriik

Cagliari

Cagliari on linn Itaalias Sardiinia saarel, Sardiinia maakonna halduskeskus.

Vaata Itaalia ajalugu ja Cagliari

Calabria

Calabria ehk Kalaabria ehk Enotria (tõlkes "veinitegijate maa") on maakond Lõuna-Itaalias, mis moodustab Apenniini poolsaare "kinga" ninaosa Napolist lõuna pool.

Vaata Itaalia ajalugu ja Calabria

Campania

Campania on maakond Itaalias.

Vaata Itaalia ajalugu ja Campania

Campo Formio rahu

Rahuleping Campo Formio rahu on 1797.

Vaata Itaalia ajalugu ja Campo Formio rahu

Caracalla termid

Caracalla termide varemed Caracalla termid olid Vana-Rooma avalikud saunad ehk termid.

Vaata Itaalia ajalugu ja Caracalla termid

Cassiodorus

Flavius Magnus Aurelius Cassiodorus Senator (u 485 – u 585), tavaliselt Cassiodorus, oli hilisantiigi riigimees ja kirjanik, kes töötas ametnikuna idagootide kuninga Theoderich Suure administratsioonis.

Vaata Itaalia ajalugu ja Cassiodorus

Cattaro provints

Cattaro provintsi kaart Cattaro provints (itaalia keeles Provincia di Cattaro) oli üks Itaalia Kuningriigi Dalmaatsia kubermangu kuulunud provintsidest tänase Montenegro riigi territooriumil.

Vaata Itaalia ajalugu ja Cattaro provints

Clemens III

Clemens III (Paolo Scolari, ka Paolino Scolari; 1130 ? – 27. märts 1191) oli paavst 1187–1191.

Vaata Itaalia ajalugu ja Clemens III

Clemens VII

Clemens VII (Giulio de' Medici, 26. mai 1478 – 25. september 1534), oli paavst 1523–1534.

Vaata Itaalia ajalugu ja Clemens VII

Cognaci liiga sõda

Cognaci liiga sõda (1526–1530) oli XVI sajandi Itaalia sõdadest viies.

Vaata Itaalia ajalugu ja Cognaci liiga sõda

Colosseum

Colosseum päeval Colosseumi sisevaade Colosseum öösel Colosseum on suurim amfiteater Roomas.

Vaata Itaalia ajalugu ja Colosseum

Constans II

Constans II või kreekapäraselt Konstans II (kreeka keeles: Κώνστας; 7. november 630 – 15. juuli 668) oli Bütsantsi keiser 641.

Vaata Itaalia ajalugu ja Constans II

Constantinus Suur

Constantinus I Suur (ladina keeles Constantinus I Maximus; Imperator Caesar Divi Constantii Flavius Valerius Constantinus Augustus); sünninimi Gaius Flavius Valerius Constantinus; 27. veebruar 272 Naissus – 22. mai 337 Ankyronis) oli Vana-Rooma keiser 25. juulist 306 kuni surmani. Tema valitsemisajal lõpetati Rooma keisririigis kristlaste tagakiusamine ning hakati kristlust soosima.

Vaata Itaalia ajalugu ja Constantinus Suur

Constantinuse kingitus

kirik Roomas Constantinuse kingitus (ladina keeles "Constitutum Constantini" ka "Donatio Constantini ad Silvestrem I papam") on võltsitud edikt, mille Rooma keiser Constantinus Suur väidetavalt andis 4.

Vaata Itaalia ajalugu ja Constantinuse kingitus

Daakia

Daakia (ladina keeles Dacia) oli vanaaja maa, mis Rooma keisririigi ajal piirnes Tisza jõega läänes, Doonau alamjooksuga lõunas, Dnestri (või Pruti) jõega idas ning Karpaatidega põhjas.

Vaata Itaalia ajalugu ja Daakia

Dalmaatsia

Dalmaatsia Horvaatia-osa asend ülejäänud Horvaatia taustal Dalmaatsia (horvaadi keeles Dalmacija) on ajalooline piirkond Aadria mere idarannikul Horvaatia ning osalt Montenegro territooriumil.

Vaata Itaalia ajalugu ja Dalmaatsia

Demokraatia

Naine 2007. aasta Prantsusmaa presidendivalimiste ajal hääletamas Demokraatia (ka rahva võim) on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine.

Vaata Itaalia ajalugu ja Demokraatia

Diocletianus

Diolectianuse pea Istanbuli arheoloogiamuuseumis Diocletianus (Imperator Caesar Caius Marcus Aurelius Numerius Diocletianus Augustus); sünninimi Diocles; (22. detsember 245 – 3. detsember 313) oli Vana-Rooma keiser 20. novembrist 283 kuni 1. maini 305.

Vaata Itaalia ajalugu ja Diocletianus

Dodekaneesid

thumb Dodekaneesid on Kreeka saarestik Lõuna-Sporaadides Egeuse meres.

Vaata Itaalia ajalugu ja Dodekaneesid

Domini di Terraferma

Veneetsia valdused Vahemere ümbruses, ''Terraferma'' on tähistatud roosaga Domini di Terraferma (veneetsia keeles domini de teraferma või stato da tera; sõna-sõnalt "maismaavaldused" või "maismaariik") tähistab neid Veneetsia vabariigi alasid, mis asusid Itaalia põhjaosas Aadria merest sisemaa poole.

Vaata Itaalia ajalugu ja Domini di Terraferma

Doodž

Doodž (itaalia doge ladina sõnast dūx ehk "sõjaline juht") oli Veneetsia, Genova ja Senarica valitavate valitsejate (riigipeade) tiitel.

Vaata Itaalia ajalugu ja Doodž

Doonau

Doonau jõgi Ungari pealinna Budapesti kohal Kesk-Doonau tasandikul Doonau on Kesk- ja Kagu-Euroopat läbiv jõgi.

Vaata Itaalia ajalugu ja Doonau

Egadi saared

Egadi saarte kaart Egadi saared (itaalia keeles: Isole Egadi; ladina keeles: Aegates Insulae) on saared Vahemeres Sitsiilia lääneranniku lähedal.

Vaata Itaalia ajalugu ja Egadi saared

Egeuse meri

Satelliidipilt Egeuse merest Veealune vulkaan Egeuse meres Egeuse meri on Vahemere osa, piiratud Balkani poolsaarega läänes ja põhjas, Väike-Aasia poolsaarega idas ja Kreetaga lõunas.

Vaata Itaalia ajalugu ja Egeuse meri

Eksarh

Eksarh (kreeka keeles exarchos 'valitseja, asehaldur') on piiskop, kes valitseb suurt kirikuala (eksarhaati), mis reeglina asub väljaspool selle maa piire, kus paikneb patriarhaat.

Vaata Itaalia ajalugu ja Eksarh

Emilia Romagna

Emilia Romagna on maakond Itaalias.

Vaata Itaalia ajalugu ja Emilia Romagna

Eritrea

Kaart Raudteetunnel maa keskosa kõrgplatool Eritrea (ametlik nimi Eritrea Riik) on riik Kirde-Aafrikas Aafrika Sarvel.

Vaata Itaalia ajalugu ja Eritrea

Esimene maailmasõda

Esimene maailmasõda (I maailmasõda; tuntud ka kui Suur ilmasõda, Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks ja I saksa sõda) oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis kestis 1914.

Vaata Itaalia ajalugu ja Esimene maailmasõda

Etioopia

kõmpidel mängimas 2014. aastal Etioopia on merepiirita riik Aafrika idaosas.

Vaata Itaalia ajalugu ja Etioopia

Etruria

Etruria (ka: Etruuria) on vanaaja maakond Kesk-Itaalias, Tevere ja Arno jõe vahel.

Vaata Itaalia ajalugu ja Etruria

Etruskid

Etruskid oli muistne roomlaste-eelne rahvas, kelle õitseng Lääne- ja Kesk-Itaalias Etruurias algas 8. sajandil eKr.

Vaata Itaalia ajalugu ja Etruskid

Evolutsioon

Evolutsioon ehk bioloogiline evolutsioon ehk bioevolutsioon on päritavate tunnuste pöördumatu muutumine põlvkonnast põlvkonda organismide populatsioonides.

Vaata Itaalia ajalugu ja Evolutsioon

Fašism

Benito Mussolini ja Adolf Hitler Fašism on ideoloogia, poliitiline liikumine ja valitsemisvormAtilio Borón.

Vaata Itaalia ajalugu ja Fašism

Felipe II

Felipe II Felipe II (21. mai 1527 – 13. september 1598) oli Habsburgist Aragóni ja Kastiilia ehk Hispaania kuningas 1556–1598, Portugali kuningas (Filipe I) alates 1580.

Vaata Itaalia ajalugu ja Felipe II

Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser)

Ferdinand I (10. märts 1503 – 27. juuli 1564) oli Saksa-Rooma keiser 1556–1564, Austria ertshertsog 1521–1564, Saksa kuningas 1531–1564 ning Böömi ja Ungari kuningas 1526–1564.

Vaata Itaalia ajalugu ja Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser)

Ferdinand II

Ferdinand II (9. juuli 1578 – 15. veebruar 1637) oli Saksa-Rooma keiser 1619–1637.

Vaata Itaalia ajalugu ja Ferdinand II

Firenze hertsogkond

Firenze hertsogkond (itaalia Ducato di Firenze) oli Itaalia vürstkond Firenze linna ümber Toscanas.

Vaata Itaalia ajalugu ja Firenze hertsogkond

Firenze Vabariik

Firenze floriini esi- ja tagakülg Firenze Vabariik (itaalia keeles: Respublica Florentina) oli linnriik Itaalias Toscana maakonnas keskusega Firenzes.

Vaata Itaalia ajalugu ja Firenze Vabariik

Foggia

Foggia on linnaks nimetatav omavalitsusüksus (comune) Itaalias Apuulia maakonnas, Foggia provintsi keskus.

Vaata Itaalia ajalugu ja Foggia

Francisco Franco

Francisco Paulino Hermenegildo Teódulo Franco y Bahamonde Salgado Pardo (lühendatult Francisco Franco Bahamonde või generalissimus (Generalísimo) Francisco Franco või el Caudillo ('juht')); (4. detsember 1892 Ferrol – 20. november 1975 Madrid) oli Hispaania riigipea aastast 1936 kuni 1975.

Vaata Itaalia ajalugu ja Francisco Franco

Frangi keiser

Frangi keiser on Frangi riigi valitsejate tinglik nimetus.

Vaata Itaalia ajalugu ja Frangi keiser

Frangi riik

Frangi riik (ladina Regnum Francorum) oli riik varakeskaegses Euroopas.

Vaata Itaalia ajalugu ja Frangi riik

Frangid

Olukord Alamgermaani liimesel: germaani hõimud enne "frangi geneesi". Frangid olid germaani hõimurühm, kes asusid 3. sajandil eKr Reini jõe paremal kaldal.

Vaata Itaalia ajalugu ja Frangid

Friedrich II (Saksa-Rooma keiser)

Friedrich II 13. sajandi lõpust pärineval pildil Friedrich II Hohenstaufen (26. detsember 1194 – 13. detsember 1250) oli Saksa-Rooma riigi valitseja 1212–1250, alates 1220.

Vaata Itaalia ajalugu ja Friedrich II (Saksa-Rooma keiser)

Friisimaa

Friisimaa asend Loode-Euroopas Friislaste asuala (Friisi rannik). Tumehalliga näidatud friislaste ajalooline asuala, triibulisega näidatud alad, kus friisi keelt tänapäeval kõneldakse Friisimaa (või Friesland) on rannikuala piki Põhjamere kagunurka, s.o. Saksa lahte.

Vaata Itaalia ajalugu ja Friisimaa

Galeer

Prantsuse galeer Galeer (itaalia sõnast galera) on aerude ja purjede abil liikuv puidust laev, mida kasutati alates 2. aastatuhandest eKr kuni 18. sajandini peamiselt sõja-, aga ka kaubalaevana.

Vaata Itaalia ajalugu ja Galeer

Gallia Cisalpina

Alpideesine Gallia (ladina: Gallia Cisalpina, 'Gallia siinpool Alpe', ka Gallia Citerior või Gallia Togata) oli Itaalia osa, mida 4.

Vaata Itaalia ajalugu ja Gallia Cisalpina

Gallid

Gallid ehk gallialased olid keldi rahvas, kes elas Gallias rauaajal ja Rooma ajal, ligikaudu 5. sajandist eKr kuni 3. sajandini pKr.

Vaata Itaalia ajalugu ja Gallid

Genova

Genova (ka Genua, ladina keeles Genua) on sadamalinn Itaalias Liguuria maakonnas, città metropolitana di Genova halduskeskus.

Vaata Itaalia ajalugu ja Genova

Genova vabariik

Genova vabariik (itaalia: Repubblica di Genova, liguuria: Repúbrica de Zêna) oli sõltumatu riik aastatel 1005–1797 Liguurias Itaalia looderannikul, hõlmates Korsikat aastatel 1347–1768 ja arvukalt muid territooriume Vahemerel.

Vaata Itaalia ajalugu ja Genova vabariik

Germaanlased

Germaanlased (ladina Germani) olid Lõuna-Skandinaaviat ning Reini ja Visla vahelist Kesk-Euroopa ala asustanud indoeuroopa hõimud.

Vaata Itaalia ajalugu ja Germaanlased

Gild

Gild (saksa keeles Gilde, vanagermaani keeles 'ohvrisööming') on keskaegne või keskajast pärinev kutseorganisatsioon, harvem usuline või poliitiline organisatsioon.

Vaata Itaalia ajalugu ja Gild

Giuseppe Garibaldi

Giuseppe Garibaldi, 1866 Giuseppe Maria Garibaldi (4. juuli 1807 Nice – 2. juuni 1882 Caprera) oli Itaalia rahvuskangelane, kindral.

Vaata Itaalia ajalugu ja Giuseppe Garibaldi

Gladiaator

Jean-Léon Gérôme "Pollice Verso" (1872) Gladiaator (ladina keeles gladiator) oli kutseline võitleja Vana-Rooma amfiteatris.

Vaata Itaalia ajalugu ja Gladiaator

Gooti sõda

Gooti sõda Ida-Rooma riigi ja Idagootide kuningriigi vahel peeti aastatel 535–554 Itaalias, Dalmaatsias, Sardiinias, Sitsiilias ja Korsikal.

Vaata Itaalia ajalugu ja Gooti sõda

Gorizia

pisi Gorizia (sl. Gorica, fur. Gurize) on linn Itaalias Friuli-Venezia Giulia maakonnas, 2017.

Vaata Itaalia ajalugu ja Gorizia

Gregorius I

Gregorius I (Gregorius Suur, õigeusu kirikus ka Gregorios Dialogos, 540 – 12. märts 604) oli paavst 590–604.

Vaata Itaalia ajalugu ja Gregorius I

Guido Spoletost

Guido Spoletost (ka Wido; suri 894) oli Frangi keiser, Itaalia kuningas ja Spoleto hertsog (Guido III nime all).

Vaata Itaalia ajalugu ja Guido Spoletost

Gvelfid ja gibelliinid

Gvelfid ja gibelliinid (itaalia keeles guelfi e ghibellini) olid omavahel vaenujalal olevad poliitilised rühmitused Itaalia kesk- ja põhjaosas.

Vaata Itaalia ajalugu ja Gvelfid ja gibelliinid

Habsburgid

Maximilian II vapp Habsburgide monarhia lipp Habsburgid olid tänapäeva Šveitsi (toonase Švaabimaa) alalt pärinevad saksa valitsejasuguvõsa liikmed.

Vaata Itaalia ajalugu ja Habsburgid

Hadrianus

Hadrianus (Imperator Caesar Divi Traiani Parthici Divi Nervae Traianus Hadrianus Augustus; sünninimi Publius Aelius Hadrianus; 24. jaanuar 76 Italica – 10. juuli 138) oli Vana-Rooma keiser 11. augustist 117 kuni surmani.

Vaata Itaalia ajalugu ja Hadrianus

Hadrianus I

Hadrianus I oli paavst 772–795.

Vaata Itaalia ajalugu ja Hadrianus I

Hadrianuse villa

Vaade Serapise templist Hadrianuse villa (itaalia keeles Villa Adriana) on Rooma keisririigi ajast pärinev arheoloogiline kompleks Itaalias Tivolis.

Vaata Itaalia ajalugu ja Hadrianuse villa

Harilik hobukastan

Harilik hobukastan (Aesculus hippocastanum; ka kastan) on liik puid perekonnast hobukastan.

Vaata Itaalia ajalugu ja Harilik hobukastan

Hauteville

Hauteville perekonna vapp Hauteville perekond (prantsuse: Maison de Hauteville, itaalia: Casa d'Altavilla, sitsiilia: Casa d'Autavilla) oli väike suursugune normanni perekond Cotentinist, mis tõusis Euroopas, Aasias ja Aafrikas esile oma vallutuste kaudu Vahemerel, eriti Lõuna-Itaalias ja Sitsiilias.

Vaata Itaalia ajalugu ja Hauteville

Hõbe

Elektrolüüsi teel saadud puhta (üle 99,95%) hõbeda kristall Hõbe (ladina keeles argentum) on keemiline element sümboliga Ag ja järjenumbriga 47.

Vaata Itaalia ajalugu ja Hõbe

Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser)

Heinrich IV (11. november 1050 – 7. august 1106) oli Franki ehk Saali dünastiasse kuuluv Saksa-Rooma keiser ning Heinrich VIII nime all ka Baieri hertsog.

Vaata Itaalia ajalugu ja Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser)

Herculaneum

Vesuuvi 79. aasta purskest mõjutatud ala Herculaneum oli Vana-Rooma linn, mis asus Itaalias Campania maakonnas Napoli lahe kaldal.

Vaata Itaalia ajalugu ja Herculaneum

Hertsog

Inglise hertsogi kroon heraldikas Hertsog on vürstist kõrgem ja suurhertsogist madalam valitseja- või aadlitiitel.

Vaata Itaalia ajalugu ja Hertsog

Hispaania kodusõda

Hispaania kodusõda oli juulist 1936 aprillini 1939 toimunud konflikt Hispaania Teises Vabariigis parempoolsete natsionalistide, keda juhtis Francisco Franco, ja vasakpoolsete rühmituste vahel.

Vaata Itaalia ajalugu ja Hispaania kodusõda

Hispaania kuningas

Hispaania kuningas on Hispaania riigipea ametinimetus.

Vaata Itaalia ajalugu ja Hispaania kuningas

Hispaania pärilussõda

Hispaania pärilussõda (1701–1714) oli 18. sajandi alguspoole suurimaid sõjalisi kokkupõrkeid Euroopas.

Vaata Itaalia ajalugu ja Hispaania pärilussõda

Horvaatia

Horvaatia (horvaadi keeles Hrvatska) on riik Euroopas Balkani poolsaare loodeosas.

Vaata Itaalia ajalugu ja Horvaatia

Horvaatia kuningriik (keskaegne)

Horvaatia kuningriik (ladina: Regnum Croatiae; horvaadi: Kraljevina Hrvatska, Hrvatsko Kraljevstvo) oli keskaegne kuningriik Kesk-Euroopas, koosnedes enamasti sellest, mis praegu on Horvaatia (ilma enamuse Istriata ja mõne Dalmaatsia rannikulinnata), samuti tänapäeva Bosnia ja Hertsegoviina osadest.

Vaata Itaalia ajalugu ja Horvaatia kuningriik (keskaegne)

Hunnid

Hunnid olid Sise-Aasiast pärit karjakasvatajate rändhõimud.

Vaata Itaalia ajalugu ja Hunnid

Ida-Frangi riik

Kuningas Ludwig Sakslane pitsat Idafrankide kuningriik (kollane) aastal 843 Ida-Frangi riik (Regnum Francorum orientalium, ka idafrankide kuningriik (Francia Orientalis)) oli 843.

Vaata Itaalia ajalugu ja Ida-Frangi riik

Idagoodid

Mosaiik, mis kujutab Theoderich Suure paleed, tema paleekabelis San Apollinare Nuovos Idagoodid (ka ostrogoodid, või) olid gootide haru (teine haru oli läänegoodid), germaani hõim, kellel tekkis 3.

Vaata Itaalia ajalugu ja Idagoodid

Idagootide kuningriik

Idagootide kuningriik Itaalias ja naaberaladel kestis aastastatel 493–553.

Vaata Itaalia ajalugu ja Idagootide kuningriik

Idarinne (Teine maailmasõda)

Idarindel toimusid Teise maailmasõja kõige suuremad lahingud, mida Nõukogude Liit eristas kaua ülejäänud Teisest maailmasõjast ja nimetas neid Suureks Isamaasõjaks.

Vaata Itaalia ajalugu ja Idarinne (Teine maailmasõda)

Istria

400x400px Istria on poolsaar Aadria meres Trieste ja Kvarneri lahe vahel, suurim poolsaar Aadria mere ääres.

Vaata Itaalia ajalugu ja Istria

Istria mark

Saksa-Rooma riigi Istria mark (''Mark Istrien'') 1000. aasta paiku, kõrvuti Verona ja Kraini markide, Horvaatia ja Veneetsia vabariigiga. Istria mark (või Istria markkrahvkond) oli esialgu Karolingide piirimark Istria poolsaarel ja ümbritseval territooriumil, mille aastal 789 vallutas Karl Suure poeg Pippin.

Vaata Itaalia ajalugu ja Istria mark

Itaalia

Itaalia hümn mereväeorkestri esituses 2006. aastal Itaalia (ametlik nimi Itaalia Vabariik, itaalia keeles Repubblica Italiana) on riik Euroopas.

Vaata Itaalia ajalugu ja Itaalia

Itaalia ajalooliste riikide loend

Itaalia, pärast Lääne-Rooma riigi lõppu aastal 476 ja selle järgnenud barbarite sissetunge kuni Itaalia ühinemiseni aastal 1860, oli kogum linnriike ja teisi väikseid sõltumatuid üksusi.

Vaata Itaalia ajalugu ja Itaalia ajalooliste riikide loend

Itaalia ühinemine

Itaalia ühinemisprotsess 1815–1870. Itaalia ühinemine (itaalia keeles il Risorgimento) oli poliitiline ja ühiskondlik liikumine 19. sajandi Itaalias, mis ühendas sealsed arvukad riigid Itaalia kuningriigiks.

Vaata Itaalia ajalugu ja Itaalia ühinemine

Itaalia katepanikion

Itaalia katepanikion (kreeka keeles κατεπανίκιον Ἰταλίας) oli Bütsantsi provints (965–1071) Lõuna-Itaalias, kuhu kuulus Itaalia mandriosa lõuna pool joont, mis tõmmatud Monte Garganost Salerno laheni.

Vaata Itaalia ajalugu ja Itaalia katepanikion

Itaalia kronoloogia

Itaalia kronoloogias on järjestatud Itaalia ajaloo sündmusi.

Vaata Itaalia ajalugu ja Itaalia kronoloogia

Itaalia kuningas

Lombardia raudkroon Itaalia kuningas (ladina: Rex Italiae; itaalia: Re d'Italia) oli tiitel, mis anti valitsejale, kes valitses osa või kogu Apenniini poolsaart pärast Lääne-Rooma keisririigi langust.

Vaata Itaalia ajalugu ja Itaalia kuningas

Itaalia kuningriik (1861–1946)

Itaalia kuningriik (itaalia keeles Regno d'Italia) oli 1861.

Vaata Itaalia ajalugu ja Itaalia kuningriik (1861–1946)

Itaalia kuningriik (keskaegne)

Itaalia kuningriik (ladina keeles Regnum Italiæ või Regnum Italicum) oli poliitiline üksus, mis läks Karolingide Frangi riigi kontrolli alla pärast langobardide kaotust aastal 774.

Vaata Itaalia ajalugu ja Itaalia kuningriik (keskaegne)

Itaalia sõda (1536–1538)

Itaalia sõda (1536–1538) oli üks 15.–16.

Vaata Itaalia ajalugu ja Itaalia sõda (1536–1538)

Ivrea mark

Ivrea mark oli suur piirikrahvkond keskaegse Itaalia kuningriigi loodeosas 9.

Vaata Itaalia ajalugu ja Ivrea mark

Johannes X

Johannes X (ladinapäraselt Ioannes X) (860 ? –929) oli paavst 914–928.

Vaata Itaalia ajalugu ja Johannes X

Johannes XII

Johannes XII, ladinapäraselt Ioannes XII (Ottaviano Spoletost, Octavianus või Ottaviano dei Conti di Tuscolo, 937– 964) oli paavst 955–964, seejuures 963–964 koos Leo VIII-ga.

Vaata Itaalia ajalugu ja Johannes XII

Joonia meri

Joonia mere piirid:'''kollane – tavapärases käsitluses;oranž – Itaalia ilmateenistuse ''Meteomar'' järgipunane – Rahvusvahelise Hüdrograafiaorganisatsiooni (IHO) järgi.''' Joonia meri on Vahemere osa.

Vaata Itaalia ajalugu ja Joonia meri

Jugoslaavia

Jugoslaavia haldusala enne ja pärast Teist maailmasõda Jugoslaavia nime on ametlikult või mitteametlikult kandnud ajavahemikus 1918–2003 Balkani poolsaarel eksisteerinud liitriik.

Vaata Itaalia ajalugu ja Jugoslaavia

Julia Alpid

Kranjska Gora juures, 2004. aasta suvi Julia Alpid (sloveeni keeles Julijske Alpe, itaalia keeles Alpi Giulie) on mäestik Euroopas Sloveenias ja Itaalias, osa Alpidest.

Vaata Itaalia ajalugu ja Julia Alpid

Justinianus I

Justinianus I (Imperator Caesar Sabbatii Flavius Petrus Sabbatius Iustinianus Augustus; kreeka keeles: Ἰουστινιανός (Ioustinianós); umbes 482 – 14. november 565), tuntud kui Justinianus Suur, oli Ida-Rooma keiser 1. aprillist 527 – 14.

Vaata Itaalia ajalugu ja Justinianus I

Justinus II

Justinus II või Justinus Noorem (ladina keeles: Iustinus Iunior; kreeka keeles: Ἰουστῖνος, valitsejanimega Imperator Caesar Flavius Iustinus Augustus; umbes 520 – 5. oktoober 578) oli Bütsantsi keiser 14. novembrist 565 kuni surmani, valitsedes seega 12 aastat, 11 kuud ja 22 päeva.

Vaata Itaalia ajalugu ja Justinus II

Juudid

Juutide diasporaa (2010. aastate lõpus) Albert Einstein, Maimonides, Golda Meir, Emma Lazarus Juudid (ka heebrealased) on ühtsete religioossete ja etniliste tunnustega inimrühm, kelle esivanemaiks peetakse Iisraeli ja Juuda elanikkonda.

Vaata Itaalia ajalugu ja Juudid

Juurvili

Juurvili on köögivili, mille söödav osa on maa-alune paksend, kõnekeeles "juur".

Vaata Itaalia ajalugu ja Juurvili

Kaasavara

Kaasavara on vara, mis antakse kodunt kaasa pruudile, kes abielludes läheb elama peigmehe juurde.

Vaata Itaalia ajalugu ja Kaasavara

Karjamaa

Minnesota osariigis Karjamaa on rohumaa, kus karjatatakse kariloomi.

Vaata Itaalia ajalugu ja Karjamaa

Karl Suur

Karl Suur (prantsuse Charlemagne, saksa Karl der Große, ladina Carolus Magnus; 742, 743, 747 või 748 – 28. jaanuar 814 Aachen) oli Frangi riigi kuningas alates aastast 768 (kogu riigi valitseja alates aastast 771) ja Rooma ehk Frangi keiser alates aastast 800.

Vaata Itaalia ajalugu ja Karl Suur

Karl V

Karl V (24. veebruar 1500 Gent, Flandria krahvkond, Habsburgide Madalmaad – 21. september 1558 San Jerónimo de Yuste klooster, Extremadura, Hispaania impeerium) oli Habsburgide soost Saksa-Rooma riigi valitseja 1519–1556, keiser alates 1530.

Vaata Itaalia ajalugu ja Karl V

Karolingid

Karolingid (ladina Karolingi, Carolingi, saksa Karolinger, prantsuse Carolingiens, itaalia Carolingi) on frangi valitsejasugu, mis valitses Karolingide dünastia ehk Frankide dünastiana Frangi riiki ja hiljem ka selle osasid.

Vaata Itaalia ajalugu ja Karolingid

Karolingide impeerium

Karolingide keisririik oma suurimas ulatuses, ning kolmeks jagatuna aastal 843 Karl Suurele omistatud lipp 9. sajandi mosaiigis Karolingide keisririik (800–888) on historiograafiline mõiste, mida kasutatakse varakeskaegsel Frangi riigil Karolingide võimu all.

Vaata Itaalia ajalugu ja Karolingide impeerium

Katk

Katkuks (ladina keeles pestis) nimetatakse kergesti levivat nakkushaigust, mille tekitajaks on katkubakter (Yersinia pestis).

Vaata Itaalia ajalugu ja Katk

Katoliiklus

Katoliiklus (kreeka sõnast καθολικός (katholikós) 'üleüldine', 'universaalne') ehk katolitsism on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana; õigeusu ja protestantismi kõrval üks kolmest kristluse põhiharust.

Vaata Itaalia ajalugu ja Katoliiklus

Katoliku kirik

Katoliku kirik ehk roomakatoliku kirik (ladina Sancta Romana Ecclesia 'püha Rooma kirik') on maailma suurim kristlik kirik (üle 1,2 miljardi liikme).

Vaata Itaalia ajalugu ja Katoliku kirik

Kaubandusõigus

Kaubandusõigus ehk äriõigus (inglise keeles commercial law, trade law) reguleerib tehinguid kaubandus-, äri- ja tarbijatehingute valdkonnas.

Vaata Itaalia ajalugu ja Kaubandusõigus

Kaupmees

Kaupmees on laiemas tähenduses kaubandusega elukutseliselt tegelev inimene ehk kaubandustööline; kitsamas tähenduses on kaupmees isik, kes oma nimel sõlmib kaubanduslikke tehinguid.

Vaata Itaalia ajalugu ja Kaupmees

Kärnteni hertsogkond

Kärnteni hertsogkond (saksa Herzogtum Kärnten; sloveeni Vojvodina Koroška) oli hertsogkond Lõuna-Austrias ja Põhja-Sloveenias.

Vaata Itaalia ajalugu ja Kärnteni hertsogkond

Kórinthos

Vaade tänapäevasele Kórinthose linnale Kórinthos (kreeka keeles Κόρινθος, vanakreeka keeles Ϙόρινθος) on Kreeka linn, mis asub Lõuna-Kreekas Peloponnesose piirkonnas Korinthía piirkonnaüksuses.

Vaata Itaalia ajalugu ja Kórinthos

Köök

20. sajandi alguse juugendstiilis köök Köök on inimese eluruumides või nende läheduses, aga ka toitlustusasutustes toidu valmistamiseks ettenähtud paik.

Vaata Itaalia ajalugu ja Köök

Külakogukond

Külakogukond on talurahva sotsiaalne ja majanduslik üksus, mis eksisteeris esiaja lõpul ja keskajal.

Vaata Itaalia ajalugu ja Külakogukond

Kesk-Frangi riik

Kesk-Frangi riik (ladina keeles Francia media) oli üürike Frangi riik, mis loodi aastal 843 Verduni lepinguga, mis jagas Karolingide impeeriumi Ludwig Vaga poegade vahel.

Vaata Itaalia ajalugu ja Kesk-Frangi riik

Kindlustus

Kindlustus on majanduses riskide juhtimise vorm, mida kasutatakse ettevaatusabinõuna rahaliste kaotuste riski vastu.

Vaata Itaalia ajalugu ja Kindlustus

Kirik (pühakoda)

Oleviste kirik Tallinnas Kirik on kristlik pühakoda – hoone, kus toimuvad jumalateenistused.

Vaata Itaalia ajalugu ja Kirik (pühakoda)

Kirikuriik

Kirikuriik (ka Paavstiriik; itaalia keeles ainsuses Stato della Chiesa, Stato Pontificio, Stato Ecclesiastico, mitmuses Stati della Chiesa, Stati Pontifici; ladina keeles ainsuses Status Pontificius, samuti Dicio Pontificia) oli üks Itaalia ajaloo olulisemaid riike alates umbes 6. sajandist kuni poolsaare ühendamiseni Sardiinia kuningriigi poolt 1861.

Vaata Itaalia ajalugu ja Kirikuriik

Kirjaoskus

Kirjaoskus riigiti Kirjaoskus on inimeste oskus kirjalikke tekste lugeda ja kirjutada.

Vaata Itaalia ajalugu ja Kirjaoskus

Klaas

klaasitehases Aknaklaasid Ruhnu puukirikus Klaas on läbipaistev, suhteliselt tugev, raskesti kuluv, oluliselt inertne ja anorgaaniline materjal, millest saab kujundada väga siledaid ja mitteläbilaskvaid pindu.

Vaata Itaalia ajalugu ja Klaas

Kodakondsus

Kodakondsus (inglise keeles citizenship; saksa keeles staatsbürgerschaft) on inimese püsiv õiguslik side riigiga.

Vaata Itaalia ajalugu ja Kodakondsus

Kolmekümneaastane sõda

Kolmekümneaastane sõda oli sõda, mis peeti 1618–1648 põhiliselt Saksa-Rooma riigi territooriumil Kesk-Euroopas, kuid milles osales enamik Euroopa riikidest.

Vaata Itaalia ajalugu ja Kolmekümneaastane sõda

Kolmikliit

Kolmikliit on kolme osapoole liit.

Vaata Itaalia ajalugu ja Kolmikliit

Koloonia

lc.

Vaata Itaalia ajalugu ja Koloonia

Kommuun

Kommuun võib tähendada järgmist.

Vaata Itaalia ajalugu ja Kommuun

Konstantinoopol

Kostantiniyye'i kesklinna (''Stamboul'') siluett 1896. aasta postkaardil Konstantinoopol (kreeka keeles 'Constantinuse linn') on İstanbuli endine nimi.

Vaata Itaalia ajalugu ja Konstantinoopol

Konsul (Vana-Rooma)

Konsul oli Vana-Roomas täidesaatva võimu teostaja.

Vaata Itaalia ajalugu ja Konsul (Vana-Rooma)

Korsika

Korsika (korsika keeles Corsica, prantsuse keeles Corse) on Prantsusmaa piirkond (région métropolitaine) Vahemeres Sardiiniast põhjas.

Vaata Itaalia ajalugu ja Korsika

Kraini mark

Kraini mark (''Mark Krain'') 10. sajandi Saksa-Rooma riigi kaguosas (all paremal). Selle algne pealinn oli Krainburgi/Kranj, hiljem sai selle suurimaks ja tähtsaimaks linnaks Laibach/Ljubljana Kraini mark (sloveeni Kranjska krajina, saksa Mark Krain) oli Saksa-Rooma riigi kagupoolne osastisriik kõrgkeskajal, Kraini hertsogkonna eelkäija.

Vaata Itaalia ajalugu ja Kraini mark

Kreeka

Kreeka (uuskreeka keeles Ελλάδα Elláda, formaalselt Ελλάς Ellás, ajaloolise nimega Hellas) on riik Kagu-Euroopas Balkani poolsaarel ja ümberkaudsetel saartel Joonia mere ja Egeuse mere ääres, üks Vahemere maaid.

Vaata Itaalia ajalugu ja Kreeka

Kreeka keel

Uuskreeka keele murded Kreeka keel on üks indoeuroopa keeli.

Vaata Itaalia ajalugu ja Kreeka keel

Kreeklased

+ 1.000 Kreeklased (kreeka keeles Έλληνες Ellenes), ajaloolise nimetusega hellenid, on kreeka keelt kõnelev rahvas Kreekas, Küprosel ja nende naaberaladel.

Vaata Itaalia ajalugu ja Kreeklased

Kristlus

Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused.

Vaata Itaalia ajalugu ja Kristlus

Kyme

Kyme (ladina Cumae, itaalia Cuma) oli Itaalia vanim ja põhjapoolseim kreeka koloonia.

Vaata Itaalia ajalugu ja Kyme

Ladina keel

Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.

Vaata Itaalia ajalugu ja Ladina keel

Langobardia Maior

Langobardide valdused kuningas Liutprandi surres (744) Langobardia Maior (ladina keeles 'suurem Langobardia'; vanaülemsaksa Langbardland) oli nimi, mis anti varakeskajal Langobardide kuningriigi valdustele Põhja-Itaalias.

Vaata Itaalia ajalugu ja Langobardia Maior

Langobardia Minor

Langobardide valdused Agilulfi surres (616). Langobardia Minor oli nimi, mis anti varakeskajal langobardide valdustele Kesk- ja Lõuna-Itaalias, täpsemalt Spoleto ja Benevento hertsogkonnad.

Vaata Itaalia ajalugu ja Langobardia Minor

Langobardid

Itaalia kuningate kroonimisel aastani 1946 Langobardid olid idagermaani hõim, kes valitses aastatel 568–774 kuningriiki Itaalias.

Vaata Itaalia ajalugu ja Langobardid

Langobardide kuningriik

Langobardide kuningriik (ladina keeles Regnum Langobardorum) oli varakeskaegne germaani riik pealinnaga Pavias, mille rajasid langobardid 568.-569.

Vaata Itaalia ajalugu ja Langobardide kuningriik

Latiinid

Latiinid olid Latiumis elanud itaalikute hõim; elasid Tiberi alamjooksu ja Albanuse massiivi vahel ning Kesk-Itaalia rannikualadel.

Vaata Itaalia ajalugu ja Latiinid

Latiinide liit

Latiinide liit (umbes 7. sajand eKr – 338 eKr)Stearns, Peter N. "The Encyclopedia of World History", Houghton Mifflin.

Vaata Itaalia ajalugu ja Latiinide liit

Latium

Latium oli Vana-Rooma piirkond Apenniini poolsaarel.

Vaata Itaalia ajalugu ja Latium

Lääne-Euroopa

raudse eesriideni ulatuv ÜRO liigituse järgne Lääne-Euroopa Lääne-Euroopa on piirkond Euroopa lääneosas.

Vaata Itaalia ajalugu ja Lääne-Euroopa

Lääne-Frangi riik

Lääne-Frangi riik (ladina keeles Francia Occidentalis) oli lühiealine kuningriik, mis hõlmas Karolingide impeeriumi lääneosa maad, mis läksid 843.

Vaata Itaalia ajalugu ja Lääne-Frangi riik

Lääne-Rooma keisririik

Lääne-Rooma keisririik oli Rooma impeeriumi jagunemise järel selle läänepoolses osas eksisteerinud riik.

Vaata Itaalia ajalugu ja Lääne-Rooma keisririik

Läänegoodid

Hispaania Riiklik Arheoloogiamuuseum). Läänegoodid (või) olid üks kahest gooti rahvuse põhiharust idagootide kõrval.

Vaata Itaalia ajalugu ja Läänegoodid

Lähis-Ida

Lähis-Ida Lähis-Ida asub Aasia ja Aafrika kokkupuutealal Euroopast vahetult idas.

Vaata Itaalia ajalugu ja Lähis-Ida

Lõuna-Itaalia

Lõuna-Itaalia (Il Mezzogiorno – 'keskpäev') on traditsiooniline nimi Itaalia lõunapoolsele osale, mis hõlmab Apenniini poolsaare lõunaosa ning kaks suurt saart – Sitsiilia ja Sardiinia.

Vaata Itaalia ajalugu ja Lõuna-Itaalia

Leib

Peenleib pisi Leib on rukki- või nisujahust (harvem muust) valmistatud tainast küpsetatud toit.

Vaata Itaalia ajalugu ja Leib

Leo III (keiser)

Leo III Isaurialane või kreekapäraselt Leon III (kreeka keeles Λέων Γ΄ ὁ Ἴσαυρος, Leōn III ho Isauros; umbes 685 – 18. juuni 741), tuntud ka kui Süürlane, oli Bütsantsi keiser 717.

Vaata Itaalia ajalugu ja Leo III (keiser)

Leo IX

Leo IX (Bruno, saksa ajalookirjutuses Bruno von Egisheim-Dagsburg, prantsuse ajalookirjutuses Bruno d'Eguisheim-Dagsbourg või Eguisheim-Dabo; 21. juuni 1002 – 19. aprill 1054) oli paavst aastatel 1049–1054.

Vaata Itaalia ajalugu ja Leo IX

Licinius

Licinius (Imperator Caesar Valerius Licinianus Licinius Augustus); sünninimi teadmata; (265 – kevad 325) oli Vana-Rooma keiser 11. november 308 kuni 19. september 324, astus tagasi.

Vaata Itaalia ajalugu ja Licinius

Liguuria

Liguuria (itaalia keeles Liguria) on maakond Itaalias (Põhja-Itaalias).

Vaata Itaalia ajalugu ja Liguuria

Liguuria (Vana-Rooma)

Liguuria oli antiikaja maakond Alpide, Paduse (praegune Po) ja sinus Ligusticus'e (Liguuria meri) vahel (Augustuse ajal Itaalia 9. regioonPlinius Vanem, Naturalis Historia, III, 49.); antiikaja lõpul Transpadana — maa-ala Padusest põhja pool, Mediolanumi (Milano) ümbruses.

Vaata Itaalia ajalugu ja Liguuria (Vana-Rooma)

Liiter

Ühe liitri suurust iseloomustav joonis Liiter (lühend l, rahvusvahelises kasutuses ka L) on meetermõõdustiku ruumalaühik, mis ei ole ametlik SI-ühik, kuid on selles süsteemis mainitud ja mõeldud kasutamiseks koos süsteemi ühikutega.

Vaata Itaalia ajalugu ja Liiter

Linn

Budapest (satelliidifoto) Helsingi kesklinn (aerofoto) Tartu kesklinn (panoraamfoto) Linna mõiste ei ole täpselt määratletud.

Vaata Itaalia ajalugu ja Linn

Lombardia

Lombardia on maakond Itaalias (Põhja-Itaalias).

Vaata Itaalia ajalugu ja Lombardia

Lombardia Liiga

Lombardia lipukandja aastal 1167 (liiga rajamise aastal) taas Milanosse sisenemas pärast seda, kui keiser Friedrich I väed olid linna 1162. aastal hävitanud. Bareljeef Milano Porta Romana väravalt (1171) Lombardia sõjaväelased (''milites''), kujutatuna aastast 1171 pärineval reljeefil (Porta Romana väraval) Lombardia Liiga (Lega Lombardia) oli 1167.

Vaata Itaalia ajalugu ja Lombardia Liiga

Lombardia raudkroon

Raudkroon Lombardia raudne kroon. Illustratsioon Cesare Cantù raamatus "Grande illustrazione del Lombardo-Veneto ossia storia delle città, dei borghi, comuni, castelli, ecc. fino ai tempi moderni" Lombardia raudkroon, ka Raudkroon, (corona ferrea või corona di ferro) on langobardide kuningakroon, mis kuulub vanimate Euroopa kuningate võimumärkide hulka.

Vaata Itaalia ajalugu ja Lombardia raudkroon

Lorraine

Lorraine oli piirkond (1. järgu haldusüksus) Prantsusmaa kirdeosas.

Vaata Itaalia ajalugu ja Lorraine

Lotharingia

Frangi riigi kolmeks jagamine Verduni lepinguga aastal 843: Lääne-Frangi riik (roosa), Kesk-Frangi riik (roheline) ja Ida-Frangi riik (kollane) Lotharingia oli keskaegne Karolingide impeeriumi järglaskuningriik, koosnedes Madalmaadest, Lääne-Reinimaast, tänapäeva Prantsusmaa ja Saksamaa piirialadest ja Lääne-Šveitsist.

Vaata Itaalia ajalugu ja Lotharingia

Lucca vabariik

Lucca vabariik oli ajalooline riik Itaalias, mis eksisteeris aastatel 1160–1805 Apenniini poolsaare keskosas.

Vaata Itaalia ajalugu ja Lucca vabariik

Ludwig II (Frangi keiser)

Ludwig II (umbes 825 – 12. august 875) oli Frangi keiser 855–875 ja Itaalia kuningas 844–875.

Vaata Itaalia ajalugu ja Ludwig II (Frangi keiser)

Ludwig Vaga

Ludwig Vaga 1888. aasta Saksa kujutisel Ludwig Vaga (sakslastele Ludwig I ja prantslastele Louis I) (778–840) oli Frangi riigi keiser aastail 814–840.

Vaata Itaalia ajalugu ja Ludwig Vaga

Maaomand

Maaomand on riigile, kohalikule omavalitsusele, juriidilisele või füüsilisele isikule kuuluv maa-ala.

Vaata Itaalia ajalugu ja Maaomand

Maavärin

Panoraamfoto San Franciscost pärast 1906. aasta maavärinat Maavärin on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine.

Vaata Itaalia ajalugu ja Maavärin

Marecchia

Augustuse ja Tiberiuse sild Riminis Asendikaart Marecchia (hääldus; ladinakeelne nimi Ariminus; kreeka keeles Ariminos, Αριμινος) on jõgi Ida-Itaalias Toscana ja Emilia Romagna maakonnas.

Vaata Itaalia ajalugu ja Marecchia

Mäss

Mäss ehk ülestõus on vastuhakk valitsevale võimule või isikule.

Vaata Itaalia ajalugu ja Mäss

Mööbel

Mööbel Worcesteri kunstimuuseumis näitusel Mööbel on istumiseks, toetamiseks, lamamiseks, töötamiseks või asjade paigutamiseks mõeldud esemed.

Vaata Itaalia ajalugu ja Mööbel

Mõlema Sitsiilia kuningriik

|nimi.

Vaata Itaalia ajalugu ja Mõlema Sitsiilia kuningriik

Medici

Medici oli Firenze pankuri- ja valitsejasuguvõsa, tuntud 13. sajandi algusest.

Vaata Itaalia ajalugu ja Medici

Metallid

Metallid (näiteks kuld, raud ja alumiinium) on keemilised elemendid, millel on metallivõre tõttu nn metallilised omadused (iseloomulik läige, hea elektri- ja soojusjuhtivus jmt).

Vaata Itaalia ajalugu ja Metallid

Mets

Pillapalu kuusemets Sierra Nevada mäestikus Mets on ökosüsteem, mis koosneb kasvavate puudega maast ja selle elustikust (taimestikust, loomastikust, seenestikust).

Vaata Itaalia ajalugu ja Mets

Milano

Milano (itaalia keeles Milano, Milano murdes Milán, Milan) on linn Itaalias Lombardia maakonnas, Milano provintsi halduskeskus.

Vaata Itaalia ajalugu ja Milano

Milano edikt

Milano edikt (313) oli proklamatsioon, mis kehtestas ristiusu Rooma riigis sallitud usuks.

Vaata Itaalia ajalugu ja Milano edikt

Milano hertsogiriik

Milano hertsogiriik oli riik Põhja-Itaalias aastatel 1395–1797.

Vaata Itaalia ajalugu ja Milano hertsogiriik

Monarhia

Monarhia (kreeka keeles μοναρχία monarchía, 'ainuvalitsus') on riigi valitsemisvorm, mille eesotsas on üksikisik (monarh), kelle võim võib olla kas piiramatu (absoluutne), piiratud (konstitutsiooniline monarhia) või sümboolne (parlamentaarne monarhia).

Vaata Itaalia ajalugu ja Monarhia

Montecassino

Monte Cassino klooster Montecassino (ka Monte Cassino) on koht ja mägi Itaalias Cassino linnas, umbes 120 km Roomast kagus.

Vaata Itaalia ajalugu ja Montecassino

Montenegro

Montenegro (montenegro keeles Crna Gora; eesti keeles eriti varasemal ajal on olnud kasutusel ka nimi "Tšernogooria") on väike mägine riik Balkani poolsaarel Aadria mere ääres.

Vaata Itaalia ajalugu ja Montenegro

Naine

Naissoo sümbol on ka Veenuse sümbol Naine on naissoost täiskasvanud inimene (mitte mees soo järgi ning mitte tüdruk ega neiu vanuse järgi).

Vaata Itaalia ajalugu ja Naine

Napoleon I

Napoleon I ehk Napoleon Bonaparte (prantsuse keeles Napoléon I Bonaparte; 15. august 1769 Ajaccio, Korsika – 5. mai 1821 Saint Helena saar) oli Prantsusmaa valitseja ja väejuht.

Vaata Itaalia ajalugu ja Napoleon I

Napoleon III

Napoleon IIINapoleon III (Charles Louis Napoléon Bonaparte; 20. aprill 1808 Pariis, Prantsusmaa – 9. jaanuar 1873 Chislehurst, Kent, Inglismaa) oli Prantsusmaa president aastatel 1848–1852, Prantsusmaa keiser 1852–1871 ning Andorra vürst 1848–1871.

Vaata Itaalia ajalugu ja Napoleon III

Napoli

Napoli (.

Vaata Itaalia ajalugu ja Napoli

Napoli hertsogkond

Napoli hertsogkond (ladina: Ducatus Neapolitanus, itaalia: Ducato di Napoli) alustas Bütsantsi provintsina, mis moodustati 7.

Vaata Itaalia ajalugu ja Napoli hertsogkond

Napoli kuningriik

Napoli kuningriik, paiknedes Apenniini poolsaare lõunaosas, oli jäänuk vanast Sitsiilia kuningriigist pärast Sitsiilia saare lahkulöömist Sitsiilia Vespri mässu tulemusel aastal 1282.

Vaata Itaalia ajalugu ja Napoli kuningriik

Napoli laht

Napoli laht 260pxVaade lahele ja Vesuuvile (tagaplaanil) VeekoguTürreeni meri Riik MaakondCampania ProvintsNapoli Mõõtmed Pindala870 km² Keskmine sügavus170 m Hüdrograafia Suubuvad jõedSarno jõgi SaaredCapri, Ischia, Nisida, Procida, Vivara LiigendusPozzuoli laht 260x170pxAsendikaart260x172pxVaade satelliidilt260pxTopograafiline kaart Napoli laht (itaalia keeles Golfo di Napoli) on laht Itaalias Türreeni mere Calabria rannikul.

Vaata Itaalia ajalugu ja Napoli laht

Narses

Arvatav Narsese kujutis Ravenna San Vitale kiriku mosaiigil Narses (kreeka Ναρσής; 5. sajandi lõpp – hiljemalt 574) oli Ida-Rooma riigi väejuht ja eunuhh keiser Justinianus I valitsemisajal.

Vaata Itaalia ajalugu ja Narses

New York

Rahvusvahelisest kosmosejaamast avanenud vaade tuledesäras öisele New Yorgile (35. ekspeditsioon 2013. aasta varakevadel) metroorongidest 2022. aastal New York on Ameerika Ühendriikide suurim linn ja New Yorgi suurlinnapiirkonna keskus.

Vaata Itaalia ajalugu ja New York

Nice

Nice (oksitaani keeles Nissa (kohalik kirjapilt) ja Niça (ametlik); itaalia ja saksa Nizza (eesti keeles mööndav); itaalia keeles ka Nizza Marittima, ladina Nicaea) on linn Lõuna-Prantsusmaal Vahemere kaldal Prantsuse Rivieras Provence-Alpes-Cote d'Azuri piirkonnas.

Vaata Itaalia ajalugu ja Nice

Nisu

Idandid Nisuterad Nisupead Nisust valmistatud bulgur Nisutooted Nisu (Triticum) on kõrreliselaadsete seltsi kõrreliste sugukonda kuuluv taimede perekond.

Vaata Itaalia ajalugu ja Nisu

Normannid

Normannid on viikingite järeltulijad.

Vaata Itaalia ajalugu ja Normannid

Oder

Illustratsioon Kahe- (''Hordeum distichon'') ja kuuerealine oder (''Hordeum vulgare'' var. ''hexastichon'') Odrapõld Odrast ja kaerast valmistatud toidud Oder ehk harilik oder ehk kesv (Hordeum vulgare) on kõrreliste sugukonda odra perekonda kuuluv teravili.

Vaata Itaalia ajalugu ja Oder

Odoaker

Odoaker 477. aastal Ravennas löödud mündil Odoaker (ka Odowaker; umbes 435 – 493) oli germaani väepealik ja Itaalia kuningas alates 476.

Vaata Itaalia ajalugu ja Odoaker

Oliivid

Oliivid (Kadıköy, İstanbul) Oliiv on oliivipuu vili, mida kasutatakse laialdaselt toiduainena, samuti oliiviõli tootmisel, mis on omakorda nii toiduaine kui ka kosmeetikatööstuse tooraine.

Vaata Itaalia ajalugu ja Oliivid

Orjus

Siia on ümber suunatud leheküljed Ori ja Orjapidamine; sõna "ori" teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Ori (täpsustus). ---- Jean-Léon Gérôme. Orjaturg. Umbes 1884 Orjus on olukord, mil inimene on muudetud teise isiku, riigi või organisatsiooni omandiks.

Vaata Itaalia ajalugu ja Orjus

Osmanite riik

Osmanite riik (osmanitürgi keeles دولت عليه عثمانیه Devlet-i ‘Alīye-yi ‘Osmānīye, 1876. aastast ametlikult عثمانلى دولتى ‘Osmānlı Devleti, 'Osmanite Riik') oli paljurahvuseline riik, mis sai nime Osmanite dünastia järgi.

Vaata Itaalia ajalugu ja Osmanite riik

Otto I (Saksa-Rooma keiser)

Otto I (ka Otto Suur) (912–973) oli Saksa kuningas alates 936 ja Saksa-Rooma riigi keiser 962–973.

Vaata Itaalia ajalugu ja Otto I (Saksa-Rooma keiser)

Otto II (Saksa-Rooma keiser)

Otto II Otto II (955 – 7. detsember 983 Rooma) oli Saksa-Rooma keiser aastast 973 kuni surmani.

Vaata Itaalia ajalugu ja Otto II (Saksa-Rooma keiser)

Oxford

Oxford on linn Lõuna-Inglismaal Oxfordshire'i krahvkonnas.

Vaata Itaalia ajalugu ja Oxford

Paavst

Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.

Vaata Itaalia ajalugu ja Paavst

Padova

Padova (ka Padua) on linn Itaalias Veneto maakonnas, Padova provintsi halduskeskus.

Vaata Itaalia ajalugu ja Padova

Palermo

Palermo (sitsiilia keeles Palermu) on 630 828 elanikuga linn, mis on oma rahvaarvult Itaalias viies, see asub Sitsiilia maakonnas ja on città metropolitana di Palermo halduskeskus.

Vaata Itaalia ajalugu ja Palermo

Pank

Pank on rahaasutus, mis tegeleb raha hoiustamise, laenamise, investeerimise ja teiste finantsteenuste osutamisega.

Vaata Itaalia ajalugu ja Pank

Paolo Lucio Anafesto

Paoluccio ehk Paolo Lucio Anafesto (ladina keeles Anafestus Paulucius või Paulicius) oli arvatav esimene Veneetsia doodž.

Vaata Itaalia ajalugu ja Paolo Lucio Anafesto

Pariisi konverents

Pariisi rahukonverents oli 21 riigi esindajate kohtumine 1946.

Vaata Itaalia ajalugu ja Pariisi konverents

Partisanivõitlus

Sissisõda on ebakorrapärase sõjapidamise viis, mille korral väike rühm võitlejaid, näiteks paramilitaristid, relvastatud eraisikud või irregulaarid kasutavad sõjataktikaid, nende seas varitsusi, sabotaaži, haaranguid, väiklast sõjapidamist, äkkrünnaku taktikat ja suurt liikuvust, et võidelda suure ja vähem liikuva tavapärase sõjaväega.

Vaata Itaalia ajalugu ja Partisanivõitlus

Patriits

Patriits oli Vana-Rooma riigi kodanik, kes kuulus põliste Rooma linna eliitperede hulka ja kes võis astuda riigiameteisse ning pääseda senatisse.

Vaata Itaalia ajalugu ja Patriits

Pavia

Pavia on linn Itaalias Lombardia maakonnas, Pavia provintsi halduskeskus.

Vaata Itaalia ajalugu ja Pavia

Pärand

Pärand on pärandaja vara, mis tema surma korral (pärandi avamisel) läheb üle pärijale või pärijatele.

Vaata Itaalia ajalugu ja Pärand

Põhiseadus

Põhiseadus ehk konstitutsioon määrab ära riigi korralduse ning inimeste õigused ja kohustused.

Vaata Itaalia ajalugu ja Põhiseadus

Põhja-Aafrika

Põhja-Aafrika ÜRO liigituse järgi (tumeroheline) ja mõnikord Põhja-Aafrikasse arvatavad riigid (helerohelisega) Põhja-Aafrika on Sahara kõrb ja sellest põhja poole jääv Aafrika osa, millesse kuuluvaks arvatakse kitsamas mõttes Magrib ja Egiptus, mõnikord ka Sudaan.

Vaata Itaalia ajalugu ja Põhja-Aafrika

Põhja-Itaalia

Põhja-Itaalia ISTATi poolt määratud piirid Põhja-Itaalia on kultuuriline ja geograafiline piirkond, millel puudub halduslik staatus.

Vaata Itaalia ajalugu ja Põhja-Itaalia

Põhjameri

Põhjameri satelliidifotol Põhjamere kalad Põhjameri vanal saksakeelsel kaardil Põhjameri on meri Euroopa rannikul.

Vaata Itaalia ajalugu ja Põhjameri

Peetrus

Michelangelo Caravaggio. Püha Peetruse ristilöömine. Õli lõuendil. 1600–1601. Santa Maria del Popolo basiilika, Rooma Lluís Borrassà (1375–1424). Jeesus päästab Peetruse veest. 1411. Peetruse altar. Església de Sant Pere, Terrassa Barcelona lähedal Firenzes.

Vaata Itaalia ajalugu ja Peetrus

Perekonnanimi

Perekonnanimi (ka perenimi) on inimesele tavaliselt isalt päritav nimi.

Vaata Itaalia ajalugu ja Perekonnanimi

Perugia

Perugia on linn Itaalias, Umbria maakonna ja Perugia provintsi halduskeskus.

Vaata Itaalia ajalugu ja Perugia

Piacenza

Piacenza on linn Itaalias Emilia Romagna maakonnas, Piacenza provintsi halduskeskus.

Vaata Itaalia ajalugu ja Piacenza

Piemonte

Piemonte on maakond Loode-Itaalias.

Vaata Itaalia ajalugu ja Piemonte

Piim

Piim klaasis Piim on toitev vedelik, mida toodavad emaste imetajate piimanäärmete koed.

Vaata Itaalia ajalugu ja Piim

Piiskop

Õigeusu kiriku piiskopi mitra Piiskop (laenu algallikas on vanakreeka sõna ἐπίσκοπος episkopos 'ülevaataja') on roomakatoliku kiriku, õigeusu kiriku ja luteriusu kiriku ülemvaimulik, piiskopkonna koguduste ülevaataja.

Vaata Itaalia ajalugu ja Piiskop

Pippin Lühike

Kuningas Pippin Lühike Pippin Lühike ehk Pippin Noorem ehk Pippin III (714–768) oli Frangi riigi kuningas.

Vaata Itaalia ajalugu ja Pippin Lühike

Pisa

Pisa on linn ja ühtlasi vald Itaalias Toscana maakonnas, Pisa provintsi halduskeskus.

Vaata Itaalia ajalugu ja Pisa

Pisa vabariik

Mahdia rüüstamise röövsaagiga Pisa vabariigi kaubanduslik ja territoriaalne laienemine (12. sajand) – kaubateed, kolooniad ja laod Pisa meresadama Porto Pisano reljeef Pisa tornil Pisa vabariik oli 10. ja 11. sajandil eksisteerinud de facto sõltumatu riik, mille keskuseks oli Toscana linn Pisa.

Vaata Itaalia ajalugu ja Pisa vabariik

Plebeid

Plebeid (ladina keeles plebs) oli Rooma riigi vabade kodanike seisus, mis kujunes arvatavasti 7. sajandil eKr.

Vaata Itaalia ajalugu ja Plebeid

Po

Po asendikaart Po valgla Po keskjooksul Torinos Po (ladina keeles Padus või Eridanus) on Itaalia pikim jõgi.

Vaata Itaalia ajalugu ja Po

Pompei

Pompei oli antiikaja linn tänapäeva Itaalia alal Campania maakonnas Napoli provintsis Vesuuvi vulkaani jalamil.

Vaata Itaalia ajalugu ja Pompei

Prantsuse revolutsioonisõjad

Prantsuse revolutsioonisõjad olid suured konfliktid aastatel 1792–1802, mis võideldi Prantsuse revolutsioonilise valitsuse ja mitme Euroopa riigi vahel.

Vaata Itaalia ajalugu ja Prantsuse revolutsioonisõjad

Prügila

Prügila Poolas. Jõelähtme prügila Eestis. Prügila (ka prügimägi) on rajatis, kuhu ladestatakse kasutamata jäätmed maa peale või maa alla, et vältida negatiivseid mõjusid tervisele ja keskkonnale.

Vaata Itaalia ajalugu ja Prügila

Provence

Tänapäevane piirkond Provence-Alpes-Côte d'Azur Kagu-Prantsusmaal Moustiers-Sainte-Marie Ülem-Provence'is Tüüpiline Provence'i kõrvaltee, ääristatud plaatanidega Provence (provansi: Provença klassikalise normi järgi või Prouvènço Mistrali normi järgi) on piirkond Kagu-Prantsusmaal Vahemere ääres, mis külgneb Itaaliaga.

Vaata Itaalia ajalugu ja Provence

Provints

Provints on suurem (enamasti 1. järgu) haldusüksus paljudes riikides.

Vaata Itaalia ajalugu ja Provints

Rahvatribuun

Rahvatribuun oli Vana-Rooma riigiametnik, kes kaitses algul plebeide ja hiljem kõigi kodanike õigusi.

Vaata Itaalia ajalugu ja Rahvatribuun

Rauaaeg

Rauaaeg on esiaja hilisem põhijärk, millal tähtsaim tööriista- ja relvamaterjal oli raud.

Vaata Itaalia ajalugu ja Rauaaeg

Ravenna

Ravenna on linn Itaalias Emilia Romagna maakonnas, Ravenna provintsi halduskeskus.

Vaata Itaalia ajalugu ja Ravenna

Ravenna eksarhaat

Ravenna eksarhaat ehk Itaalia eksarhaat oli Bütsantsi (Ida-Rooma) võimukeskus Itaalias 6.

Vaata Itaalia ajalugu ja Ravenna eksarhaat

Regent

Regent on monarhistlikus riigis isik, kes täidab monarhi ülesandeid tegeliku riigipea alaealisuse, haiguse või eemalviibimise korral.

Vaata Itaalia ajalugu ja Regent

Rein

Reini jõe kaart Reini hüdrograaf Rein (saksa keeles Rhein, prantsuse keeles Rhin, hollandi keeles Rijn) on jõgi Euroopas.

Vaata Itaalia ajalugu ja Rein

Rekonkista

"Rekonkista lahing" Cantigas de Santa Maria maal Rekonkista (hispaania reconquista 'tagasivallutus') oli Pürenee poolsaare kristlike põlisasukate võitlus araablastest ja berberitest (mauridest) võõrvallutajate maalt väljatõrjumiseks 8.–15.

Vaata Itaalia ajalugu ja Rekonkista

Relv

Relv on loodud seade/ese või suvaline kättesattuv vahend, mida kasutatakse enese (ka kodu) kaitseks, vallutustel teiste inimeste allutamiseks/hävitamiseks (sõjandus) või ulukite küttimiseks (jahindus).

Vaata Itaalia ajalugu ja Relv

Riietus

Riietus eri ajastutel Riietus ehk rõivastus on inimeste mitmesugused kehakatted.

Vaata Itaalia ajalugu ja Riietus

Rimini

Rimini on linn Itaalias Emilia Romagna maakonnas, Rimini provintsi halduskeskus.

Vaata Itaalia ajalugu ja Rimini

Ristilöömine

"Kristus ristil". Francisco de Zurbaráni maal, 1627 Ristilöömine on ajalooline hukkamisviis, mille puhul ohver seotakse või naelutatakse suure puust risti või T- kujulise põikpuuga posti külge ning jäetakse sinna rippuma, kuni ta sureb.

Vaata Itaalia ajalugu ja Ristilöömine

Ristisõjad

Ristisõjad ehk ristiretked olid alates 11. sajandist katoliku kiriku organiseeritud või suunatud ning Rooma paavsti sanktsioneeritud sõjakäigud ristiusu kaitseks või levitamiseks väljapoole Rooma Katoliku kiriku kultuuriruumi.

Vaata Itaalia ajalugu ja Ristisõjad

Romulus

''Lupa Capitolina'', emahunt imetab Romulust ja Remust, detail. Pronks. Etruski skulptuur, 5. sajand eKr. Kaksikud on 15. sajandi lisandus. Romulus ja Remus Peter Paul Rubensi maalil (1615-16). Romulus (24. märts 771 eKr Alba LongaEutropius, Breviarium historiae Romanae, I, 1.

Vaata Itaalia ajalugu ja Romulus

Romulus Augustulus

Romulus Augustus astub troonilt tagasi. Romulus Augustulust kujutav kuldmünt Romulus Augustulust kujutav münt Flavius Romulus Augustus, enamasti tuntud kui Romulus Augustulus, oli viimane Lääne-Rooma keiser.

Vaata Itaalia ajalugu ja Romulus Augustulus

Rooma

Rooma (itaalia ja ladina keeles Roma) on Itaalia pealinn.

Vaata Itaalia ajalugu ja Rooma

Rooma keisririik

Rooma keisririik ehk Rooma impeerium (ladina keeles Imperium Romanum) oli Rooma riik Rooma keisrite valitsemise all.

Vaata Itaalia ajalugu ja Rooma keisririik

Rooma provints

Rooma provints oli provints Itaalias Lazio maakonnas, keskusega Rooma linnas.

Vaata Itaalia ajalugu ja Rooma provints

Rooma riik

Rooma riik ehk Vana-Rooma oli vanaaja riik, mis sai alguse Rooma linnast Itaalias Latiumis.

Vaata Itaalia ajalugu ja Rooma riik

Rooma vabariik

Rooma vabariik (ladina keeles Res publica Romana) oli Rooma riigi vabariiklik ajajärk, mis kestis aastast 510 eKr aastani 30 eKr või aastani 27 eKr.

Vaata Itaalia ajalugu ja Rooma vabariik

Sacco di Roma

Sacco di Roma (itaalia keeles: Rooma rüüste, riisumine) oli Rooma rüüstamine Saksa palgasõdurite poolt 1527.

Vaata Itaalia ajalugu ja Sacco di Roma

Saksa kuningas

Saali Konradi valitsemiseni Saksa kuningas on historiograafiline nimetus Saksamaa kuningriiki valitsenud monarhide kohta keskajal.

Vaata Itaalia ajalugu ja Saksa kuningas

Saksa-Rooma keiser

Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli aastatel 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.

Vaata Itaalia ajalugu ja Saksa-Rooma keiser

Saksa-Rooma riik

Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13.

Vaata Itaalia ajalugu ja Saksa-Rooma riik

Saksamaa mediatisatsioon

Saksa-Rooma riigi kaart aastal 1789, mis näitab riikide suurt segu Saksamaa mediatisatsioon oli rida mediatisatsioone ja ilmalikustamisi, mis toimusid Saksamaal aastatel 1795–1814, Prantsuse revolutsiooni ajastu lõpufaasis ja edasi Napoleoni ajastul.

Vaata Itaalia ajalugu ja Saksamaa mediatisatsioon

Saksid

Jüütimaa Saksid on (tänapäeval) osa sakslastest, kes asustavad Saksa maakondi Schleswig-Holstein, Alam-Saksi, Saksi-Anhalt, Nordrhein-Westfaleni põhjapoolt ja Hollandi kirdeosa (Drenthe, Groningen, Twente, Achterhoek).

Vaata Itaalia ajalugu ja Saksid

Saksimaa hertsogiriik

Saksimaa hertsogkond umbes aastal 1000 Keskaegne Saksimaa hertsogkond oli varakeskaja lõpul "Karolingide hõimuhertsogkond", mis hõlmas suure osa Põhja-Saksamaast.

Vaata Itaalia ajalugu ja Saksimaa hertsogiriik

Salerno

Vaade linnale (enne 2006) Salerno on linn Itaalias Campania maakonnas Salerno provintsis.

Vaata Itaalia ajalugu ja Salerno

Salerno vürstkond

Salerno vürstkond 9. sajandil. Langobardide Salerno vürstkond oli Lõuna-Itaalia riik, mis moodustati aastal 851 Benevento hertsogkonnast pärast kümneaastast kodusõda.

Vaata Itaalia ajalugu ja Salerno vürstkond

Saratseenid

Saratseenid (ladina keeles Saraceni) oli üldnimetus keskaegses Euroopas Loode-Araabia araablaste kohta ning hiljem Euroopa ja Bütsantsi kristlike ajaloolaste kasutatud nimetus kõigi araablaste kohta.

Vaata Itaalia ajalugu ja Saratseenid

Sardiinia

Sardiinia saar Sardiinia saar on saar Vahemeres, Itaalia Sardiinia maakonna põhiosa.

Vaata Itaalia ajalugu ja Sardiinia

Sardiinia kuningriik

Sardiinia kuningriik koosnes Sardiinia saarest, esmalt Aragoni krooni ja seejärel Hispaania impeeriumi osana (1297–1720), ning lõpuks Savoia dünastia komposiitriigi osana (1720–1861).

Vaata Itaalia ajalugu ja Sardiinia kuningriik

Savi

Kvaternaari savilasund Arumetsa savimaardlas Rõuge vallas Savi on valdavalt savimineraalidest koosnev sete.

Vaata Itaalia ajalugu ja Savi

Savoia hertsogkond

Savoia hertsogkond (itaalia: Savoia, prantsuse: Savoie, saksa: Savoyen) oli hertsogkond Apenniini poolsaare põhjaosas, mõned selle territooriumid on nüüd Prantsusmaal.

Vaata Itaalia ajalugu ja Savoia hertsogkond

Sõda

apokalüptilist ratsanikku" (1921) Sõda on riikide, rahvaste või muude rühmituste vaheline organiseeritud (relvastatud) konflikt, surumaks ühe osapoole tahet, huvisid või ideoloogiat jõuga (vägivaldselt) peale vastaspoolele.

Vaata Itaalia ajalugu ja Sõda

Sõjaväeteenistus

Sõjaväeteenistus (ka: (kaitse)väeteenistus) on teenistus regulaar- või maakaitseväe- või muud vastavat tüüpi (nt piirivalve- või siseväed) sõjaliste ülesannetega organisatsioonis kas elukutselise-, ajateenistuskohustust täitva-, mobiliseeritud- või vabatahtliku sõjaväelasena.

Vaata Itaalia ajalugu ja Sõjaväeteenistus

Sõjavägi

Sõjavägi (kaitsevägi, sõjajõud, relvajõud, harvem armee) on enamasti riiklikult korraldatud relvastatud organisatsioon, mille põhieesmärgiks on olla sõjaliseks toeks riigi julgeoleku-, välis- ja kaitsepoliitikale ning sealhulgas kaitsta riigi territoriaalset terviklikkust võimalike rünnete vastu.

Vaata Itaalia ajalugu ja Sõjavägi

Schelde

Jõgi päikeseloojandul Schelde (hollandi keeles Schelde, prantsuse keeles Escaut, vallooni keeles Escô) on 355 km pikkune jõgi Prantsusmaa põhjaosas, Lääne-Belgias ja Hollandi edelaosas.

Vaata Itaalia ajalugu ja Schelde

Sentinumi lahing

Sentinumi lahing (295 eKr) oli Kolmanda samniidi sõja otsustav lahing, mis peeti muistse Sentinumi linna lähedal (tänapäevase Sassoferrato lähedal).

Vaata Itaalia ajalugu ja Sentinumi lahing

Serviuse müür

Rooma Termini raudteejaama lähedal asuv Serviuse müüri säilinud osa. Muistse Rooma linna kaart, kus on esile tõstetud Serviuse müür (siniselt) ja selle väravad. Hiljem ehitatud Aurelianuse müür on tähistatud punaselt. Serviuse müür (ladina keeles Murus Servii Tullii, itaalia keeles Mura serviane) oli 4.

Vaata Itaalia ajalugu ja Serviuse müür

Sforza dünastia

Sforza dünastia rajaja Francesco Sforza Sforza dünastia oli Milano dünastia, kelle esindajad valitsesid Milano hertsogitena aastail 1450–1535 (vaheaegadega) suuremat osa Lombardiast.

Vaata Itaalia ajalugu ja Sforza dünastia

Siena vabariik

Siena vabariik (itaalia Repubblica di Siena) oli riik, mis pärines Siena linnast Toscanas Kesk-Itaalias.

Vaata Itaalia ajalugu ja Siena vabariik

Siid

Siidist valmistatud lips Siid on looduslik valguline kiud, mida saadakse siidiliblika (Bombyx mori) vastse kookoni lahtikerimisel ja millest kedratakse niiti siidkangaste kudumiseks.

Vaata Itaalia ajalugu ja Siid

Sinjoriia

Veneetsia doodži vastuvõtt, Francesco Guardi maal Sinjoriia (tuleneb itaalia keele nimisõnast il signore 'härra') oli paljude Itaalia kesk- ja varauusaja linnriikide võimuorgan.

Vaata Itaalia ajalugu ja Sinjoriia

Siracusa

''Duomo di Siracusa'', Via Minerva, Sürakuusa katedraal (toomkirik), mis toetub antiiksele templile Siracusa (itaalia keeles Siracusa, sitsiilia keeles Saracusa; antiigi kontekstis Sürakuusa, vanakreeka keeles Συρακοῦσαι) on ajalooline linn Sitsiilias.

Vaata Itaalia ajalugu ja Siracusa

Sitsiilia

Sitsiilia on Vahemeres asuv saar, Itaalia suurim saar.

Vaata Itaalia ajalugu ja Sitsiilia

Sitsiilia emiraat

Sitsiilia emiraat oli islamiriik Sitsiilia saarel (Lõuna-Itaalias), mis eksisteeris aastatel 965–1072.

Vaata Itaalia ajalugu ja Sitsiilia emiraat

Sitsiilia kuningriik

Sitsiilia kuningriik (itaalia keeles Regno di Sicilia,, katalaani keeles Regne de Sicília, sitsiilia keeles Regnu di Sicilia) oli riik, mis eksisteeris Itaalia lõunaosas selle asutamisest Roger II poolt aastal 1130 kuni aastani 1816.

Vaata Itaalia ajalugu ja Sitsiilia kuningriik

Somaalia

Somaalia (ametliku nimega Somaalia Liitvabariik) on maa Aafrika idaosas Aafrika Sarve tipus.

Vaata Itaalia ajalugu ja Somaalia

Sotsiaalkindlustus

Sotsiaalkindlustus on sotsiaalpoliitiliste abinõude süsteem, sotsiaalne kaitse sissetulekute katkemise või vähenemise või kulutuste suurenemise korral.

Vaata Itaalia ajalugu ja Sotsiaalkindlustus

Spoleto hertsogkond

Spoleto hertsogkond (itaalia: Ducato di Spoleto, ladina: Ducatus Spolitae) oli umbes aastal 570 Kesk-Itaalias langobardi duxi Faroaldi poolt asutatud langobardide territoorium.

Vaata Itaalia ajalugu ja Spoleto hertsogkond

Stilicho

Stilicho (paremal) oma naise Serena ja poja Eucheriusega, u. 395. aasta. Monza katedraal. Flavius Stilicho (Stilico) (u. 359–408) oli Vana-Rooma armee väejuht (magister militum), kellest sai mõjukas Lääne-Rooma keisririik sõjaväelane.

Vaata Itaalia ajalugu ja Stilicho

Sueebid

Oranž ala näitab sueebi hõimude asuala 1. sajandil eKr. Sueebid ehk sueevid (ladina suebi või suevi) oli germaani hõimude rühm.

Vaata Itaalia ajalugu ja Sueebid

Sugukond

Sugukond tähistab genealoogias ühe meesisiku või esivanemate paari kõiki järglasi meesliinis, st.

Vaata Itaalia ajalugu ja Sugukond

Suguvõsa

Suguvõsa on tavakeelne väljend sugulaste kogumi kohta, laiem mõiste kui perekond.

Vaata Itaalia ajalugu ja Suguvõsa

Suur rahvasterändamine

II–V sajandi rändeteed Euroopa rändeteed Suur rahvasteränne ("rahvasteränne") oli intensiivne rändeperiood Euroopas umbes aastatel 400–800 pKr.

Vaata Itaalia ajalugu ja Suur rahvasterändamine

Suur-Kreeka

Suur-Kreeka umbes 280 eKr Suur-Kreeka (ladina keeles Magna Græcia, vanakreeka keeles Μεγάλη Ἑλλάς, Megálē Hellás) oli kreeka kolooniate ala Lõuna-Itaalia rannikul Taranto lahe ääres.

Vaata Itaalia ajalugu ja Suur-Kreeka

Sybaris

Väljakaevatud varemed Sybarise arheoloogiapargis. Sybaris (Σύβαρις) oli Suur-Kreeka linn, mis asus Taranto lahe ääres.

Vaata Itaalia ajalugu ja Sybaris

Taormina

Taormina on linn ja vald Itaalias Sitsiilia maakonnas città metropolitana di Messina's.

Vaata Itaalia ajalugu ja Taormina

Taranto

thumb Taranto (ladina keeles Tarentum) on sadamalinn Itaalias Apuulia maakonnas, Taranto provintsi halduskeskus.

Vaata Itaalia ajalugu ja Taranto

Taranto laht

Vaade lahele satelliidilt Taranto laht on laht Vahemeres Joonia meres Apenniini poolsaarest kagus.

Vaata Itaalia ajalugu ja Taranto laht

Tööpuudus

Tööpuudus ehk töötus on nähtus, mis seisneb selles, et inimesed, kes soovivad töötada, ei leia endale sobivat tööd.

Vaata Itaalia ajalugu ja Tööpuudus

Teema (haldusüksus)

Teemad Anatoolias aastal 950 Teema oli Bütsantsi haldusüksus.

Vaata Itaalia ajalugu ja Teema (haldusüksus)

Teine maailmasõda

Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.

Vaata Itaalia ajalugu ja Teine maailmasõda

Teljeriigid

Teljeriikideks kutsuti Teise maailmasõja ajal Itaaliat, Saksamaad, Jaapanit ja nende liitlasi.

Vaata Itaalia ajalugu ja Teljeriigid

Theoderich Suur

Münt, mis kujutab Theoderich Suurt Münt, millel on kujutatud Theoderich Suurt Theoderich Suur (454 – 30. august 526) oli idagootide kuningas alates 488.

Vaata Itaalia ajalugu ja Theoderich Suur

Theodosius

Theodosius (vene keeles Феодосий Печерский; ukraina keeles Феодосій Печерський) oli 11.

Vaata Itaalia ajalugu ja Theodosius

Tiberius II

Tiberius II Konstantinos (kreeka keeles: Τιβέριος Κωνσταντῖνος; umbes 520 – 14. august 582) oli Bütsantsi keiser 578.

Vaata Itaalia ajalugu ja Tiberius II

Ticinum

Ticinumis vermitud keiser Constantinus Suure kuldmünt (313) Ticinum (tänapäeva Pavia) oli muistne linn Gallia Cisalpinas, mis rajati samanimelise jõe (tänapäeval Ticino jõgi) kallastele veidi ülesvoolu kohast, kus jõgi liitus jõega, mida tunti nimega Padus (tänapäeval Po).

Vaata Itaalia ajalugu ja Ticinum

Tivoli

Tivoli on linn Itaalias Lazio maakonnas.

Vaata Itaalia ajalugu ja Tivoli

Tonn

Tonn (vananorra keeles tonna 'veinivaat') on nüüdisajal meetermõõdustiku massiühik, see võrdub 1000 kilogrammiga.

Vaata Itaalia ajalugu ja Tonn

Torino

Öine vaade Torinole Superga basiilika Torino (saksa, inglise ja prantsuse keeles Turin, hispaania keeles Turín) on linn Põhja-Itaalias, Piemonte maakonna ja città metropolitana di Torino keskus.

Vaata Itaalia ajalugu ja Torino

Toscana

Toscana (varasem eestikeelne nimekuju Toskaana pole soovitatav) on maakond Kesk-Itaalias.

Vaata Itaalia ajalugu ja Toscana

Toscana suurhertsogkond

Toscana suurhertsogkond (itaalia Granducato di Toscana, ladina Magnus Ducatus Etruriae) oli Kesk-Itaalia monarhia, mis eksisteeris vaheaegadega aastatel 1569–1859, asendades Firenze hertsogkonna.

Vaata Itaalia ajalugu ja Toscana suurhertsogkond

Traakia

Traakia tänapäevased piirid Bulgaarias, Kreekas ja Türgis Traakia (bulgaaria keeles Тракия (Trakiya), kreeka keeles Θράκη (Thráki), türgi keeles Trakya) on ajalooline ja geograafiline piirkond Kagu-Euroopas.

Vaata Itaalia ajalugu ja Traakia

Trieste

Trieste on linn ja vald Itaalias Friuli-Venezia Giulia maakonnas Sloveenia piiri ning Aadria mere Trieste lahe ääres.

Vaata Itaalia ajalugu ja Trieste

Tsölibaat

Tsölibaat (ladinakeelsest sõnast caelibatus.

Vaata Itaalia ajalugu ja Tsölibaat

Umberto I

Umberto I (ehk Humbert I, Umberto Ranieri Carlo Emanuele Giovanni Maria Ferdinando Eugenio di Savoia; 14. märts 1844 – 29. juuli 1900) oli Itaalia kuningas 9.

Vaata Itaalia ajalugu ja Umberto I

Umbria

Umbria on maakond Itaalias.

Vaata Itaalia ajalugu ja Umbria

Ungarlased

Ungarlaste diasporaa Ungarlased (ungari keeles magyarok, eesti keeles ka madjarid) on soome-ugri rahvas Ungaris ja selle naaberriikides, kõnelevad soome-ugri keelte ugri rühma kuuluvat ungari keelt.

Vaata Itaalia ajalugu ja Ungarlased

Vahemeri

Vahemeri on meri Aafrika, Aasia ja Euroopa vahel, sellest ka nimi.

Vaata Itaalia ajalugu ja Vahemeri

Vana-Kreeka

Hellas ehk Vana-Kreeka ehk Antiik-Kreeka oli vanaaja maa, mida asustasid muinaskreeklased ehk hellenid.

Vaata Itaalia ajalugu ja Vana-Kreeka

Vanaaeg

thumb Vanaaeg on ajajärk, mis algas kirja tekkimisega ning lõppes Lääne-Rooma keisririigi lagunemisega.

Vaata Itaalia ajalugu ja Vanaaeg

Vandaalid

Vandaalid (ladina keeles Vandali (hiljem Wandali) või Vandili või Vanduli) olid ida germaanlaste hõim või hõimurühm, kes tungis hilisesse Rooma riiki ning moodustas Põhja-Aafrikas riigi pealinnaga Kartaagos.

Vaata Itaalia ajalugu ja Vandaalid

Vasall

Vasall ehk läänimees (ladina keeles vasallus) oli keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal.

Vaata Itaalia ajalugu ja Vasall

Vastupaavst

Vastupaavst (ladina keeles antipapa) on isik, kes on kas valitud või seatud parajasti ametis oleva paavsti vastu kui konkureeriv kirikupea.

Vaata Itaalia ajalugu ja Vastupaavst

Veeväljasurve

Veeväljasurve on ujuva laeva või mõne muu aluse enda alt välja tõrjutud vee hulk.

Vaata Itaalia ajalugu ja Veeväljasurve

Vein

Vein (saksa keeles Wein) on üldjuhul viinamarjamahla kääritamisel saadud alkohoolne jook kangusega üle 8 mahuprotsendi alkoholi.

Vaata Itaalia ajalugu ja Vein

Veneetsia

Veneetsia (itaalia keeles Venezia) on sadamalinn Itaalia põhjaosas Aadria mere looderannikul, Veneto maakonna città metropolitana di Venezia halduskeskus.

Vaata Itaalia ajalugu ja Veneetsia

Veneetsia vabariik

Veneetsia vabariik (itaalia Serenissima Repubblica di Venezia) oli riik Aadria mere ääres aastatel 697–1797.

Vaata Itaalia ajalugu ja Veneetsia vabariik

Veneto

Veneto (veneti keeles Vèneto) on maakond Itaalias.

Vaata Itaalia ajalugu ja Veneto

Verduni leping

Karolingide keisririik oma suurimas ulatuses ja kolmeks jagatuna aastal 843 Euroopa enne Karolingide kodusõda (840–843): Lääne-Euroopa Karl Suure surma (814) ja keiser Ludwig Vaga (suri aastal 840) ajal Verduni leping (Verdun, august 843) oli leping Karl Suure poja ja järeltulija Ludwig Vaga kolme elusoleva poja vahel, mis jagas Karolingide impeeriumi kolmeks kuningriigiks.

Vaata Itaalia ajalugu ja Verduni leping

Verona

Verona Verona on linn Itaalias Veneto maakonnas, Verona provintsi halduskeskus.

Vaata Itaalia ajalugu ja Verona

Verona mark

Itaalia aasta 1050 paiku; Verona mark asub kaardil üleval paremal. Verona ja Aquileia mark oli suur Itaalia kirdeosas asunud keskaegne Saksa-Rooma riigi mark (piiriala), mille keskusteks olid Verona ja Aquileia linnad.

Vaata Itaalia ajalugu ja Verona mark

Vesuuv

Vesuuv (itaalia Vesuvio, ladina Vesuvius) on vulkaan Euroopas Apenniini poolsaarel Türreeni mere kaldal.

Vaata Itaalia ajalugu ja Vesuuv

Vicenza

Vicenza (veneti keeles Vicensa) on linn Itaalias Veneto maakonnas, Vicenza provintsi halduskeskus.

Vaata Itaalia ajalugu ja Vicenza

Viinamari

Valged viinamarjad on tegelikult rohelised Kollased viinamarjad Mustjassinised viinamarjad Punased viinamarjad Viinamari on viinapuu (Vitis) perekonda kuuluvate taimede vili.

Vaata Itaalia ajalugu ja Viinamari

Visconti

Visconti on itaalia aadlisuguvõsa, kelle esindajad valitsesid Milanos vaheaegadega 1277–1447.

Vaata Itaalia ajalugu ja Visconti

Vittorio Emanuele II

Vittorio Emanuele II Vittorio Emmanuele II (Vittorio Emanuele Maria Alberto Eugenio Ferdinando Tommaso; 14. märts 1820 – 9. jaanuar 1878) oli ühendatud Itaalia kuningriigi kuningas, enne seda Sardiinia kuningas.

Vaata Itaalia ajalugu ja Vittorio Emanuele II

1. sajand

1.

Vaata Itaalia ajalugu ja 1. sajand

1. sajand eKr

1.

Vaata Itaalia ajalugu ja 1. sajand eKr

10. sajand

10.

Vaata Itaalia ajalugu ja 10. sajand

1027

1027.

Vaata Itaalia ajalugu ja 1027

1030

1030.

Vaata Itaalia ajalugu ja 1030

104 eKr

Aasta 104 eKr ehk ab urbe condita DCL (650).

Vaata Itaalia ajalugu ja 104 eKr

1047

1047.

Vaata Itaalia ajalugu ja 1047

105

105.

Vaata Itaalia ajalugu ja 105

1053

1053.

Vaata Itaalia ajalugu ja 1053

1071

1071.

Vaata Itaalia ajalugu ja 1071

1072

1072.

Vaata Itaalia ajalugu ja 1072

1076

1076.

Vaata Itaalia ajalugu ja 1076

1084

1084.

Vaata Itaalia ajalugu ja 1084

11. sajand

11.

Vaata Itaalia ajalugu ja 11. sajand

1130

1130.

Vaata Itaalia ajalugu ja 1130

1167

1167.

Vaata Itaalia ajalugu ja 1167

12. sajand

12.

Vaata Itaalia ajalugu ja 12. sajand

1266

1266.

Vaata Itaalia ajalugu ja 1266

1282

1282.

Vaata Itaalia ajalugu ja 1282

1284

1284.

Vaata Itaalia ajalugu ja 1284

13. sajand

13.

Vaata Itaalia ajalugu ja 13. sajand

1300

1300.

Vaata Itaalia ajalugu ja 1300

132 eKr

Aasta 132 eKr ehk ab urbe condita DCXXII (622).

Vaata Itaalia ajalugu ja 132 eKr

1323

1323.

Vaata Itaalia ajalugu ja 1323

1325

1325.

Vaata Itaalia ajalugu ja 1325

134

134.

Vaata Itaalia ajalugu ja 134

14. sajand

14.

Vaata Itaalia ajalugu ja 14. sajand

15. sajand

15.

Vaata Itaalia ajalugu ja 15. sajand

167

167.

Vaata Itaalia ajalugu ja 167

17

17.

Vaata Itaalia ajalugu ja 17

180 eKr

180.

Vaata Itaalia ajalugu ja 180 eKr

1870

1870.

Vaata Itaalia ajalugu ja 1870

19. sajand

Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886.

Vaata Itaalia ajalugu ja 19. sajand

2. sajand eKr

2.

Vaata Itaalia ajalugu ja 2. sajand eKr

2004

2004.

Vaata Itaalia ajalugu ja 2004

216

216.

Vaata Itaalia ajalugu ja 216

217 eKr

217.

Vaata Itaalia ajalugu ja 217 eKr

222

222.

Vaata Itaalia ajalugu ja 222

223 eKr

223.

Vaata Itaalia ajalugu ja 223 eKr

235

235.

Vaata Itaalia ajalugu ja 235

238 eKr

238.

Vaata Itaalia ajalugu ja 238 eKr

241 eKr

241.

Vaata Itaalia ajalugu ja 241 eKr

258

258.

Vaata Itaalia ajalugu ja 258

262 eKr

262.

Vaata Itaalia ajalugu ja 262 eKr

27 eKr

Aasta 27 eKr Sajandid: 2. sajand eKr - 1. sajand eKr - 1. sajand Kümnendid: 70. aastad eKr 60. aastad eKr 50. aastad eKr 40. aastad eKr 30. aastad eKr - 20. aastad eKr - 10. aastad eKr 0. aastad eKr 0. aastad 10. aastad 20. aastad 32 eKr 31 eKr 30 eKr 29 eKr 28 eKr - 27 eKr - 26 eKr 25 eKr 24 eKr 23 eKr 22 eKr ----.

Vaata Itaalia ajalugu ja 27 eKr

272 eKr

272.

Vaata Itaalia ajalugu ja 272 eKr

275 eKr

Aasta 275 eKr ehk ab urbe condita CDLXXIX (479).

Vaata Itaalia ajalugu ja 275 eKr

279 eKr

279.

Vaata Itaalia ajalugu ja 279 eKr

284

284.

Vaata Itaalia ajalugu ja 284

285

285.

Vaata Itaalia ajalugu ja 285

287 eKr

287.

Vaata Itaalia ajalugu ja 287 eKr

298 eKr

298.

Vaata Itaalia ajalugu ja 298 eKr

3. sajand

3.

Vaata Itaalia ajalugu ja 3. sajand

3. sajand eKr

3.

Vaata Itaalia ajalugu ja 3. sajand eKr

310 eKr

310.

Vaata Itaalia ajalugu ja 310 eKr

313

313.

Vaata Itaalia ajalugu ja 313

324

324.

Vaata Itaalia ajalugu ja 324

327 eKr

327.

Vaata Itaalia ajalugu ja 327 eKr

338 eKr

338.

Vaata Itaalia ajalugu ja 338 eKr

340 eKr

340.

Vaata Itaalia ajalugu ja 340 eKr

367 eKr

Aasta 367 enne Kristuse sündi ehk meie ajaarvamist.

Vaata Itaalia ajalugu ja 367 eKr

370 eKr

Aasta 370 enne Kristuse sündi ehk meie ajaarvamist.

Vaata Itaalia ajalugu ja 370 eKr

380 eKr

Aasta 380 enne Kristuse sündi ehk meie ajaarvamist.

Vaata Itaalia ajalugu ja 380 eKr

382

382.

Vaata Itaalia ajalugu ja 382

387 eKr

Aasta 387 enne Kristuse sündi ehk meie ajaarvamist.

Vaata Itaalia ajalugu ja 387 eKr

391

391.

Vaata Itaalia ajalugu ja 391

396 eKr

Aasta 396 enne Kristuse sündi ehk meie ajaarvamist.

Vaata Itaalia ajalugu ja 396 eKr

4. sajand

4.

Vaata Itaalia ajalugu ja 4. sajand

4. sajand eKr

4.

Vaata Itaalia ajalugu ja 4. sajand eKr

402

402.

Vaata Itaalia ajalugu ja 402

410

410.

Vaata Itaalia ajalugu ja 410

452

452.

Vaata Itaalia ajalugu ja 452

46

46.

Vaata Itaalia ajalugu ja 46

468

468.

Vaata Itaalia ajalugu ja 468

474 eKr

Aasta 474 enne Kristuse sündi ehk meie ajaarvamist.

Vaata Itaalia ajalugu ja 474 eKr

476

476.

Vaata Itaalia ajalugu ja 476

488

488.

Vaata Itaalia ajalugu ja 488

489

489.

Vaata Itaalia ajalugu ja 489

492

492.

Vaata Itaalia ajalugu ja 492

496 eKr

Aasta 496 enne Kristuse sündi ehk meie ajaarvamist.

Vaata Itaalia ajalugu ja 496 eKr

5. sajand

5.

Vaata Itaalia ajalugu ja 5. sajand

5. sajand eKr

5.

Vaata Itaalia ajalugu ja 5. sajand eKr

509 eKr

Aasta 509 enne Kristuse sündi ehk meie ajaarvamist.

Vaata Itaalia ajalugu ja 509 eKr

510 eKr

Aasta 510 enne Kristuse sündi ehk meie ajaarvamist.

Vaata Itaalia ajalugu ja 510 eKr

511

511.

Vaata Itaalia ajalugu ja 511

529

529.

Vaata Itaalia ajalugu ja 529

530

530.

Vaata Itaalia ajalugu ja 530

535

535.

Vaata Itaalia ajalugu ja 535

540

540.

Vaata Itaalia ajalugu ja 540

550

550.

Vaata Itaalia ajalugu ja 550

552

552.

Vaata Itaalia ajalugu ja 552

554

554.

Vaata Itaalia ajalugu ja 554

568

568.

Vaata Itaalia ajalugu ja 568

587 eKr

Aasta 587 enne Kristuse sündi ehk meie ajaarvamist.

Vaata Itaalia ajalugu ja 587 eKr

590

590.

Vaata Itaalia ajalugu ja 590

598

598.

Vaata Itaalia ajalugu ja 598

6. sajand

6.

Vaata Itaalia ajalugu ja 6. sajand

6. sajand eKr

6.

Vaata Itaalia ajalugu ja 6. sajand eKr

600 eKr

Aasta 600 enne Kristuse sündi ehk meie ajaarvamist.

Vaata Itaalia ajalugu ja 600 eKr

603

603.

Vaata Itaalia ajalugu ja 603

616 eKr

Aasta 616 enne Kristuse sündi ehk meie ajaarvamist.

Vaata Itaalia ajalugu ja 616 eKr

64

64.

Vaata Itaalia ajalugu ja 64

663

663.

Vaata Itaalia ajalugu ja 663

7. sajand eKr

7.

Vaata Itaalia ajalugu ja 7. sajand eKr

712

712.

Vaata Itaalia ajalugu ja 712

728

728.

Vaata Itaalia ajalugu ja 728

73 eKr

73.

Vaata Itaalia ajalugu ja 73 eKr

730. aastad eKr

730.

Vaata Itaalia ajalugu ja 730. aastad eKr

733

733.

Vaata Itaalia ajalugu ja 733

742

742.

Vaata Itaalia ajalugu ja 742

751

751.

Vaata Itaalia ajalugu ja 751

753

753.

Vaata Itaalia ajalugu ja 753

756

756.

Vaata Itaalia ajalugu ja 756

772

772.

Vaata Itaalia ajalugu ja 772

774

774.

Vaata Itaalia ajalugu ja 774

79

79.

Vaata Itaalia ajalugu ja 79

8. sajand eKr

8.

Vaata Itaalia ajalugu ja 8. sajand eKr

80

80.

Vaata Itaalia ajalugu ja 80

800

Sajandid: 7. sajand - 8. sajand - 9. sajand Kümnendid: 750. aastad 760. aastad 770. aastad 780. aastad 790. aastad - 800. aastad - 810. aastad 820. aastad 830. aastad 840. aastad 850. aastad Aastad: 795 796 797 798 799 - 800 - 801 802 803 804 805.

Vaata Itaalia ajalugu ja 800

826

826.

Vaata Itaalia ajalugu ja 826

851

851.

Vaata Itaalia ajalugu ja 851

873

873.

Vaata Itaalia ajalugu ja 873

878

878.

Vaata Itaalia ajalugu ja 878

89 eKr

89.

Vaata Itaalia ajalugu ja 89 eKr

898

898.

Vaata Itaalia ajalugu ja 898

9

9.

Vaata Itaalia ajalugu ja 9

9. sajand

9.

Vaata Itaalia ajalugu ja 9. sajand

965

965.

Vaata Itaalia ajalugu ja 965

980

980.

Vaata Itaalia ajalugu ja 980

982

982.

Vaata Itaalia ajalugu ja 982

, Clemens VII, Cognaci liiga sõda, Colosseum, Constans II, Constantinus Suur, Constantinuse kingitus, Daakia, Dalmaatsia, Demokraatia, Diocletianus, Dodekaneesid, Domini di Terraferma, Doodž, Doonau, Egadi saared, Egeuse meri, Eksarh, Emilia Romagna, Eritrea, Esimene maailmasõda, Etioopia, Etruria, Etruskid, Evolutsioon, Fašism, Felipe II, Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser), Ferdinand II, Firenze hertsogkond, Firenze Vabariik, Foggia, Francisco Franco, Frangi keiser, Frangi riik, Frangid, Friedrich II (Saksa-Rooma keiser), Friisimaa, Galeer, Gallia Cisalpina, Gallid, Genova, Genova vabariik, Germaanlased, Gild, Giuseppe Garibaldi, Gladiaator, Gooti sõda, Gorizia, Gregorius I, Guido Spoletost, Gvelfid ja gibelliinid, Habsburgid, Hadrianus, Hadrianus I, Hadrianuse villa, Harilik hobukastan, Hauteville, Hõbe, Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser), Herculaneum, Hertsog, Hispaania kodusõda, Hispaania kuningas, Hispaania pärilussõda, Horvaatia, Horvaatia kuningriik (keskaegne), Hunnid, Ida-Frangi riik, Idagoodid, Idagootide kuningriik, Idarinne (Teine maailmasõda), Istria, Istria mark, Itaalia, Itaalia ajalooliste riikide loend, Itaalia ühinemine, Itaalia katepanikion, Itaalia kronoloogia, Itaalia kuningas, Itaalia kuningriik (1861–1946), Itaalia kuningriik (keskaegne), Itaalia sõda (1536–1538), Ivrea mark, Johannes X, Johannes XII, Joonia meri, Jugoslaavia, Julia Alpid, Justinianus I, Justinus II, Juudid, Juurvili, Kaasavara, Karjamaa, Karl Suur, Karl V, Karolingid, Karolingide impeerium, Katk, Katoliiklus, Katoliku kirik, Kaubandusõigus, Kaupmees, Kärnteni hertsogkond, Kórinthos, Köök, Külakogukond, Kesk-Frangi riik, Kindlustus, Kirik (pühakoda), Kirikuriik, Kirjaoskus, Klaas, Kodakondsus, Kolmekümneaastane sõda, Kolmikliit, Koloonia, Kommuun, Konstantinoopol, Konsul (Vana-Rooma), Korsika, Kraini mark, Kreeka, Kreeka keel, Kreeklased, Kristlus, Kyme, Ladina keel, Langobardia Maior, Langobardia Minor, Langobardid, Langobardide kuningriik, Latiinid, Latiinide liit, Latium, Lääne-Euroopa, Lääne-Frangi riik, Lääne-Rooma keisririik, Läänegoodid, Lähis-Ida, Lõuna-Itaalia, Leib, Leo III (keiser), Leo IX, Licinius, Liguuria, Liguuria (Vana-Rooma), Liiter, Linn, Lombardia, Lombardia Liiga, Lombardia raudkroon, Lorraine, Lotharingia, Lucca vabariik, Ludwig II (Frangi keiser), Ludwig Vaga, Maaomand, Maavärin, Marecchia, Mäss, Mööbel, Mõlema Sitsiilia kuningriik, Medici, Metallid, Mets, Milano, Milano edikt, Milano hertsogiriik, Monarhia, Montecassino, Montenegro, Naine, Napoleon I, Napoleon III, Napoli, Napoli hertsogkond, Napoli kuningriik, Napoli laht, Narses, New York, Nice, Nisu, Normannid, Oder, Odoaker, Oliivid, Orjus, Osmanite riik, Otto I (Saksa-Rooma keiser), Otto II (Saksa-Rooma keiser), Oxford, Paavst, Padova, Palermo, Pank, Paolo Lucio Anafesto, Pariisi konverents, Partisanivõitlus, Patriits, Pavia, Pärand, Põhiseadus, Põhja-Aafrika, Põhja-Itaalia, Põhjameri, Peetrus, Perekonnanimi, Perugia, Piacenza, Piemonte, Piim, Piiskop, Pippin Lühike, Pisa, Pisa vabariik, Plebeid, Po, Pompei, Prantsuse revolutsioonisõjad, Prügila, Provence, Provints, Rahvatribuun, Rauaaeg, Ravenna, Ravenna eksarhaat, Regent, Rein, Rekonkista, Relv, Riietus, Rimini, Ristilöömine, Ristisõjad, Romulus, Romulus Augustulus, Rooma, Rooma keisririik, Rooma provints, Rooma riik, Rooma vabariik, Sacco di Roma, Saksa kuningas, Saksa-Rooma keiser, Saksa-Rooma riik, Saksamaa mediatisatsioon, Saksid, Saksimaa hertsogiriik, Salerno, Salerno vürstkond, Saratseenid, Sardiinia, Sardiinia kuningriik, Savi, Savoia hertsogkond, Sõda, Sõjaväeteenistus, Sõjavägi, Schelde, Sentinumi lahing, Serviuse müür, Sforza dünastia, Siena vabariik, Siid, Sinjoriia, Siracusa, Sitsiilia, Sitsiilia emiraat, Sitsiilia kuningriik, Somaalia, Sotsiaalkindlustus, Spoleto hertsogkond, Stilicho, Sueebid, Sugukond, Suguvõsa, Suur rahvasterändamine, Suur-Kreeka, Sybaris, Taormina, Taranto, Taranto laht, Tööpuudus, Teema (haldusüksus), Teine maailmasõda, Teljeriigid, Theoderich Suur, Theodosius, Tiberius II, Ticinum, Tivoli, Tonn, Torino, Toscana, Toscana suurhertsogkond, Traakia, Trieste, Tsölibaat, Umberto I, Umbria, Ungarlased, Vahemeri, Vana-Kreeka, Vanaaeg, Vandaalid, Vasall, Vastupaavst, Veeväljasurve, Vein, Veneetsia, Veneetsia vabariik, Veneto, Verduni leping, Verona, Verona mark, Vesuuv, Vicenza, Viinamari, Visconti, Vittorio Emanuele II, 1. sajand, 1. sajand eKr, 10. sajand, 1027, 1030, 104 eKr, 1047, 105, 1053, 1071, 1072, 1076, 1084, 11. sajand, 1130, 1167, 12. sajand, 1266, 1282, 1284, 13. sajand, 1300, 132 eKr, 1323, 1325, 134, 14. sajand, 15. sajand, 167, 17, 180 eKr, 1870, 19. sajand, 2. sajand eKr, 2004, 216, 217 eKr, 222, 223 eKr, 235, 238 eKr, 241 eKr, 258, 262 eKr, 27 eKr, 272 eKr, 275 eKr, 279 eKr, 284, 285, 287 eKr, 298 eKr, 3. sajand, 3. sajand eKr, 310 eKr, 313, 324, 327 eKr, 338 eKr, 340 eKr, 367 eKr, 370 eKr, 380 eKr, 382, 387 eKr, 391, 396 eKr, 4. sajand, 4. sajand eKr, 402, 410, 452, 46, 468, 474 eKr, 476, 488, 489, 492, 496 eKr, 5. sajand, 5. sajand eKr, 509 eKr, 510 eKr, 511, 529, 530, 535, 540, 550, 552, 554, 568, 587 eKr, 590, 598, 6. sajand, 6. sajand eKr, 600 eKr, 603, 616 eKr, 64, 663, 7. sajand eKr, 712, 728, 73 eKr, 730. aastad eKr, 733, 742, 751, 753, 756, 772, 774, 79, 8. sajand eKr, 80, 800, 826, 851, 873, 878, 89 eKr, 898, 9, 9. sajand, 965, 980, 982.

Unioonpeedia on mõiste kaardi või semantiline võrgustik, korraldati nagu entsüklopeedia - sõnastik. See annab lühikese definitsiooni iga mõiste ja selle suhteid.

See on suur-line mõttekaarti mis toimib aluse kontseptsiooni diagrammid. See on tasuta kasutada ja iga artikli või dokumendi saab alla laadida. See on vahend, ressurss või viide õppe-, teadus-, haridus-, teadus- või õppetöö, mida saab kasutada õpetajad, kasvatajad, õpilaste või üliõpilaste; akadeemilise maailma: koolis, alg-, kesk-, keskkooli, keskmine tehniline tase, kolledži, ülikooli bakalaureuse-, magistri- või doktorikraadi; paberid, aruanded, projektid, ideed, dokumentatsiooni, uuringute kokkuvõtted või väitekirja. Siin on mõiste, seletus, kirjeldus, või mõtet iga olulise kohta, mis teil on vaja andmeid, ning loetelu nendega seotud mõisted nagu sõnastik. Saadaval Eesti, Inglise, Hispaania, Portugali, Jaapani, Hiina, Prantsuse, Saksa, Itaalia, Poola, Hollandi, Vene, Araabia, Hindi, Rootsi, Ukraina, Ungari, Katalaani, Tšehhi, Heebrea, Taani, Soome, Indoneesia, Norra, Rumeenia, Türgi, Vietnamese, Korea, Tai, Kreeka, Bulgaaria, Horvaatia, Slovakkia, Leedu, Filipino, Läti ja Sloveenia Varsti rohkem keeli.

Teave põhineb Vikipeedia artiklitel ja muudel Wikimedia projektidel ning on saadaval Creative Commonsi Attribution-ShareAlike litsentsi alusel.

Unioonpeedia ei ole Wikimedia Foundationi poolt heaks kiidetud ega sellega seotud.

Google Play, Android ja Google Play logo on ettevõtte Google Inc. kaubamärgid.

Privaatsuspoliitika