Sarnasusi Itaalia kuningriik (keskaegne) ja Karl Suur
Itaalia kuningriik (keskaegne) ja Karl Suur on 26 ühist asja (Unioonpeedia): Bari, Bütsants, Benevento hertsogkond, Desiderius, Frangi riik, Germaanlased, Itaalia katepanikion, Karl Paks, Karolingid, Karolingide impeerium, Kõrgkeskaeg, Kirikuriik, Ladina keel, Langobardid, Langobardide kuningriik, Lombardia raudkroon, Paavst, Põhja-Itaalia, Pippin Lühike, Prantsusmaa, Ravenna eksarhaat, Rooma Peetri kirik, Saksa-Rooma keiser, Saksa-Rooma riik, Saksamaa, Stephanus II.
Bari
Bari on sadamalinn Itaalias, Apuulia maakonna ja Bari suurlinnapiirkonna halduskeskus.
Bari ja Itaalia kuningriik (keskaegne) · Bari ja Karl Suur ·
Bütsants
Bütsants, tuntud ka kui Ida-Rooma riik, Ida-Rooma keisririik ja Ida-Rooma impeerium, oli riik, mis tekkis Rooma keisririigi idaosa territooriumil selle jagunemise tagajärjel.
Bütsants ja Itaalia kuningriik (keskaegne) · Bütsants ja Karl Suur ·
Benevento hertsogkond
Benevento hertsogkond (hiljem Benevento vürstkond) oli keskaegse Itaalia kõige lõunapoolsem langobardide hertsogkond, mille keskuseks oli Itaalia lõunaosa ehk Il Mezzogiorno keskosas asuv Benevento linn.
Benevento hertsogkond ja Itaalia kuningriik (keskaegne) · Benevento hertsogkond ja Karl Suur ·
Desiderius
Karl Suur ja Desiderius. Illustratsioon 1911. aastal ilmunud humoorikast raamatust "Всеобщая история" (ajakirja Сатирикон väljaanne) Desiderius (itaalia keeles tuntud ka kui Desiderio) (suri u 786) oli Itaalia põhjaosas asunud Langobardide kuningriigi viimane kuningas, kes valitses aastatel 756–774.
Desiderius ja Itaalia kuningriik (keskaegne) · Desiderius ja Karl Suur ·
Frangi riik
Frangi riik (ladina Regnum Francorum) oli riik varakeskaegses Euroopas.
Frangi riik ja Itaalia kuningriik (keskaegne) · Frangi riik ja Karl Suur ·
Germaanlased
Germaanlased (ladina Germani) olid Lõuna-Skandinaaviat ning Reini ja Visla vahelist Kesk-Euroopa ala asustanud indoeuroopa hõimud.
Germaanlased ja Itaalia kuningriik (keskaegne) · Germaanlased ja Karl Suur ·
Itaalia katepanikion
Itaalia katepanikion (kreeka keeles κατεπανίκιον Ἰταλίας) oli Bütsantsi provints (965–1071) Lõuna-Itaalias, kuhu kuulus Itaalia mandriosa lõuna pool joont, mis tõmmatud Monte Garganost Salerno laheni.
Itaalia katepanikion ja Itaalia kuningriik (keskaegne) · Itaalia katepanikion ja Karl Suur ·
Karl Paks
Karl Paks prantsuse käsikirja pildil Karl III Paks (umbes 830 – 13. jaanuar 888) oli 876–887 Alemannia ja Reetia kuningas, 882–887 Ida-Frangi kuningas (Karl der Dicke), Frangi keiser 879–887 (Karl III) ja Lääne-Frangi kuningas 884–887 (Charles le Gros).
Itaalia kuningriik (keskaegne) ja Karl Paks · Karl Paks ja Karl Suur ·
Karolingid
Karolingid (ladina Karolingi, Carolingi, saksa Karolinger, prantsuse Carolingiens, itaalia Carolingi) on frangi valitsejasugu, mis valitses Karolingide dünastia ehk Frankide dünastiana Frangi riiki ja hiljem ka selle osasid.
Itaalia kuningriik (keskaegne) ja Karolingid · Karl Suur ja Karolingid ·
Karolingide impeerium
Karolingide keisririik oma suurimas ulatuses, ning kolmeks jagatuna aastal 843 Karl Suurele omistatud lipp 9. sajandi mosaiigis Karolingide keisririik (800–888) on historiograafiline mõiste, mida kasutatakse varakeskaegsel Frangi riigil Karolingide võimu all.
Itaalia kuningriik (keskaegne) ja Karolingide impeerium · Karl Suur ja Karolingide impeerium ·
Kõrgkeskaeg
Kõrgkeskaeg oli Lääne-Euroopas vara- ja hiliskeskaja vaheline periood 11., 12., ja 13. sajandil (1000–1300).
Itaalia kuningriik (keskaegne) ja Kõrgkeskaeg · Kõrgkeskaeg ja Karl Suur ·
Kirikuriik
Kirikuriik (ka Paavstiriik; itaalia keeles ainsuses Stato della Chiesa, Stato Pontificio, Stato Ecclesiastico, mitmuses Stati della Chiesa, Stati Pontifici; ladina keeles ainsuses Status Pontificius, samuti Dicio Pontificia) oli üks Itaalia ajaloo olulisemaid riike alates umbes 6. sajandist kuni poolsaare ühendamiseni Sardiinia kuningriigi poolt 1861.
Itaalia kuningriik (keskaegne) ja Kirikuriik · Karl Suur ja Kirikuriik ·
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Itaalia kuningriik (keskaegne) ja Ladina keel · Karl Suur ja Ladina keel ·
Langobardid
Itaalia kuningate kroonimisel aastani 1946 Langobardid olid idagermaani hõim, kes valitses aastatel 568–774 kuningriiki Itaalias.
Itaalia kuningriik (keskaegne) ja Langobardid · Karl Suur ja Langobardid ·
Langobardide kuningriik
Langobardide kuningriik (ladina keeles Regnum Langobardorum) oli varakeskaegne germaani riik pealinnaga Pavias, mille rajasid langobardid 568.-569.
Itaalia kuningriik (keskaegne) ja Langobardide kuningriik · Karl Suur ja Langobardide kuningriik ·
Lombardia raudkroon
Raudkroon Lombardia raudne kroon. Illustratsioon Cesare Cantù raamatus "Grande illustrazione del Lombardo-Veneto ossia storia delle città, dei borghi, comuni, castelli, ecc. fino ai tempi moderni" Lombardia raudkroon, ka Raudkroon, (corona ferrea või corona di ferro) on langobardide kuningakroon, mis kuulub vanimate Euroopa kuningate võimumärkide hulka.
Itaalia kuningriik (keskaegne) ja Lombardia raudkroon · Karl Suur ja Lombardia raudkroon ·
Paavst
Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.
Itaalia kuningriik (keskaegne) ja Paavst · Karl Suur ja Paavst ·
Põhja-Itaalia
Põhja-Itaalia ISTATi poolt määratud piirid Põhja-Itaalia on kultuuriline ja geograafiline piirkond, millel puudub halduslik staatus.
Itaalia kuningriik (keskaegne) ja Põhja-Itaalia · Karl Suur ja Põhja-Itaalia ·
Pippin Lühike
Kuningas Pippin Lühike Pippin Lühike ehk Pippin Noorem ehk Pippin III (714–768) oli Frangi riigi kuningas.
Itaalia kuningriik (keskaegne) ja Pippin Lühike · Karl Suur ja Pippin Lühike ·
Prantsusmaa
Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.
Itaalia kuningriik (keskaegne) ja Prantsusmaa · Karl Suur ja Prantsusmaa ·
Ravenna eksarhaat
Ravenna eksarhaat ehk Itaalia eksarhaat oli Bütsantsi (Ida-Rooma) võimukeskus Itaalias 6.
Itaalia kuningriik (keskaegne) ja Ravenna eksarhaat · Karl Suur ja Ravenna eksarhaat ·
Rooma Peetri kirik
Rooma Peetri kirik ehk Püha Peetruse basiilika (itaalia keeles Basilica di San Pietro in Vaticano) on Vatikanis asuv hilisrenessansi stiilis katoliiklik kirikuhoone.
Itaalia kuningriik (keskaegne) ja Rooma Peetri kirik · Karl Suur ja Rooma Peetri kirik ·
Saksa-Rooma keiser
Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli aastatel 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.
Itaalia kuningriik (keskaegne) ja Saksa-Rooma keiser · Karl Suur ja Saksa-Rooma keiser ·
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.
Itaalia kuningriik (keskaegne) ja Saksa-Rooma riik · Karl Suur ja Saksa-Rooma riik ·
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Itaalia kuningriik (keskaegne) ja Saksamaa · Karl Suur ja Saksamaa ·
Stephanus II
Stephanus II (mõnedes paavstide loendites, kus arvestati ka preester Stephanust, on ta Stephanus III) oli paavst 752–757.
Itaalia kuningriik (keskaegne) ja Stephanus II · Karl Suur ja Stephanus II ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Itaalia kuningriik (keskaegne) ja Karl Suur ühist
- Millised on sarnasused Itaalia kuningriik (keskaegne) ja Karl Suur
Võrdlus Itaalia kuningriik (keskaegne) ja Karl Suur
Itaalia kuningriik (keskaegne) on 135 suhted, samas Karl Suur 121. Kuna neil ühist 26, Jaccard indeks on 10.16% = 26 / (135 + 121).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Itaalia kuningriik (keskaegne) ja Karl Suur. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: